Turunurk #13

Seekord siis vaatame korra veel tagasi lõppenud Tallinna meistrivõistlustele. Mõtlesin, et võiks kirjutada natuke iga võistleja kohta ja anda hinnang nende esinemisele turniiril.

Uku Valner – eelmisel aastal kogus pool punkti rohkem, kuid pidi tookord leppima teise kohaga. Keda pidi Uku võitma, et tulla 2008. aasta Tallinna meistriks?
1. voor – kohustuslik võit Mirme üle.
2. voor – pisut keerulisem võit tugeva seeniori Nikitini üle.
3. voor – mustadega viik Rauga vastu.
4. voor – võit Kortšagini üle teravas mängus.
5. voor – vastane Sarv ei ilmunud kohale.
6. voor – kiire punkt Rumjantsevi vastu.
7. voor – raske viik heas vormis Nahkuriga.
8. voor – viik Kärneriga, sest kumbki pool ei saanud voorule tulla.
9. voor – viik Teemäe vastu võiduseisust.
Niimoodi tuligi 7 punkti ja meistritiitel. Vastaste keskmine reiting oli kõrgetasemeline 2126,8. Sellegipoolest hea töö ja teenitud võit.

Tõnu Rauk – mängis kindlalt ja punktid tulid, peaaegu terve turniiri vältel oli tema ainus, kes ohustas Uku esikohta, kuid eelviimases voorus libastus ja kaotas Müütnikule. Sellest hoolimata jäi ta ka teise kohaga rahule. Autasustamise ajal andis Võsu nii talle kui ka Ukule kogemata seenioride medalid.

Ain-Valdo Müütnik – alustas ebakindlalt, Turu vastu oli isegi oht, et võib kaotada, kuid sai siiski punkti. Siis tegi paar rahulikku viiki ja kaotas Nikitinile. Lõpus võitis aga järjest neli partiid ja jõudis kolmandale kohale. Põhiline „mäng” toimus aga hoopis Müütniku ja peakohtunik Aare Võsu vahel. Viimane vihastas, kui talle esitati kriipse täis tehtud paber, millest polnud võimalik käike välja lugeda. Müütnik aga oma käekirja ei muutnud ja lõpuks Võsu alistus ja otsustas, et Müütnik ei pea kirjutama, kui tal aega 10 minutit vähemaks võetakse. Autasustamise ajal jooksis printer kokku ning mäkerdas ja kortsutas Müütniku diplomi täiesti ära. Võsu ütles aga, et protokollid olid veel jubedamad ja printis uue aukirja.

Hillar Kärner – eelmise aasta võidumees võitles see aasta väga vapralt, kuid tihtilugu ei suutnud ta headest seisudest üle viigi teha. Kokku tuli neid tervelt 6. Vahepeal vaevasid vanameistrit ka kõhuhäired, kuid seda juba naljalt ei juhtu, et Kärner turniiri pooleli jätaks.

Pjotr Nikitin – tuntud kui hea mängija pikas ajakontrollis, aga seekord paistis ta silma ka paha tujuga. Mitme vooru ajal leidis ta heaks teistega õiendama hakata. Tuleb aga välja, et tulemused olid head ja 5. koht peaks talle igati hea olema.

Leo Teemäe – seekord tuli ka temalt üks korralik turniir, viimaseks vooruks esimesel lauale jõudnuna ütles ta, et 6. kohast tema tagapoole ei kuku ja nii ka juhtus. Viimane auhinnaraha läkski kogenud maletajale.

Jevgeni Rumjantsev – tänapäevaste turniirireeglite järgi tehti talle ülekohut. Tema vastastel Kärneril ja Müütnikul mõlemal helises mängu ajal telefon, kuid ometi kaotas Rumjantsev need mängud lõpuks. Üldiselt võib noormees 5,5 punktiga rahule jääda, väike pettumus on esimesena rahast ilmajäämine.

Oleg Kortšagin – nagu alati mõtles ta ennast huvitavatesse seisudesse, mille analüüsimiseks oleks aga rohkem aega vaja olnud. Nalja tegi ka see, kui ta Müütnikuga kiirviigi tegi, siis analüüsisid nad partiid teiste mängude lõpuni.

Madis Nahkur – alustas kahe nulliga, kuid sai siis järjest 4,5 punkti. Selles poisis on midagi peidus, mis hakkab vaikselt välja tulema. Üllatas kõiki viigiga Uku vastu, seal oli temal isegi rohkem võidušansse. Ootan huviga Nahkuri järgmiseid turniire.

Tarmo Tuul – täielik ebaõnnestumine, eelmise aasta kolmandast kohast polnud enam haisugi järel. Selged kaotused tuli vastu võtta Kortšaginilt, Rumjantsevilt ja Müütnikult. Tarmo ise põhjendas seda halva vormiga.

Jüri Ilves – tegi ära umbes sellise tulemuse, mida oleks võinud temalt oodata. Noh, eks ta rihtiski vormi just selle aja kanti, sest ega teda väga tihti turniiridel ei näe. Kahju ainult, et Iljitšovi vastu lipp puhtalt ühe käiguga ette jäi.

Aleksandr Petrov – algus oli hea, kuid hiljem vanamees väsis. Mul jäi meelde Petrovi viimane partii, kus tal oli Nikitini vastu peale 5. käiku kvaliteet vähem.

Heino Mirme – üllatust seekord ei tulnud, tugevamatele vastastele ta vastu ei saanud. Viimases voorus tahtis Mirme juba minuga mängima hakata, kuid ma arvasin, et loos selline ei olnud.

Vladimir Iljitšov – teises voorus kohtusin temaga ja mängisime Budapesti gambiiti (mina must). Ta tegi huvitava positsioonilise etturikahingu ja võitis pärast minu strateegilisi eksimusi. Partii lõpus rääkis ta mulle midagi, et Alehhin mängis ka seda varianti niimoodi.

Mihhail Zharovski – tema mängudes Ilvese ja Kozlovi vastu tekkisid lõppmängus lauale väga huvitavad seisud, kohati isegi etüüdilised. Keegi kõrvalt vist analüüsis, et tal oli võit seal, kuid kummaski mängus Zharovski üle poole punkti ei saanud.

Indrek Turu – parandasin küll eelmise aasta tulemust 1,5 puntiga, kuid mängude kvaliteediga rahule jääda ei saa. Kolm partiid kaotasin positsiooniliste vigade tõttu. Võidud sain üldises mõttes vastaste ränkade vigade tõttu. Arenguruumi on küllalt.

Sergei Kozlov – tegi paar midagiütlevat viiki ja võitis Beljakovi, pärast eelviimases voorus saadud vabat, ei ilmunud ta enam teadmata põhjustel minuga mängima. Ilmselt ei olnud 3 punkti piisav põhjus turniiri lõpetamiseks.

Arvo Sarv – pärast esimest nelja vooru oli Sarvel 3p ja mäng esimesel laual Ukuga. Kahjuks aga langes ta paar päeva enne vooru viinakuradi küüsi ja tegemata jäi hea tulemus.

Jaak Sepandi – pidas küll vapralt lõpuni vastu, kuid midagi head tema mängudes ei leidunud. Tuulele jättis avangus lipu ette, minu vastu mängis maha võrdse lõppmängu. Ei aidanud ka Tõmmu kommid ja variantide üleskirjutamine protokolli teisele poolele.

Andres Asmus – suhteliselt tundmatu tegelane, kes mängis ka see aasta Eesti välkmale meistrivõistlustel. Seal ma talle kaotasin ja läksin aukartusega tema vastu mängima, eriti seetõttu, et ta oli üllatanud võiduga Nahkuri üle. Siiski see jäi ka tema ainsaks võiduks ning ta loobus paar vooru enne lõppu.

Vladimir Beljakov – loobus pärast nelja kaotatud mängu. Teemäe ütles, et ei saa aru, miks ta loobus, sest see oli ju teada, et ta kõik mängud kaotab. 5. vooru ajal võis Beljakovi juba näha malemaja allkorrusel välku tagumas. Kõikide tema turniiripartiide lõppedes oli tal aega üle 1h ja 15 min, mõnes isegi 1h 20 min.

Helmut Rosenvald – kahjuks jäi pooleli ka tema turniir sellel aastal. Hea mänguga sai ta siiski Mirme vastu viigi kätte. Viimase vooru ajal ei näinud ma teda ka all välku mängimas, loodan, et Helmutiga on ikka kõik korras.

Need olid 22 maletajat, kes võistlesid 23.09.-21.10.2008 Tallinna MV-l.

Turniiridest on lähiajal tulemas Tallinna seenioride meistrivõistlused, kus ma seekord ei osale. Samuti jätan vahele Ida-Virumaa lahtised esivõistlused, mis toimuvad juba see nädal. Kindlasti on aga plaanis järgmisel nädalavahetusel võistelda AVRO-38 kiirturniiril Tartus.

Turu