Showing posts with label indrek aunver. Show all posts
Showing posts with label indrek aunver. Show all posts

Wednesday, September 28, 2011

Margus Sööt: Itaalias maleprobleeme lahendamas

Arvult 54. probleemmaletajate maailmakongress (54th World Congress of Chess Composition ehk lühendatult WCCC) toimus tänaseks juba ligi kuu aega tagasi Itaalias Jesis 20.-27. augustini 2011. Eestit olid tol kongressil juba mitmendat korda esindamas siinkirjutaja, Margus Sööt ja Indrek Aunver.

Isiklikult olen osalenud viimasest kuuest maailmakongressist viiel: 2006. aastal Hollandis Wageningenis (pikemalt saab lugeda siit), 2007. aastal Kreekas Rhodose saarel (pikemalt saab lugeda siit), 2008. aastal Lätis Jurmalas (pikemalt saab lugeda siit), 2009. aastal Brasiilias Rio de Janeiros (mitu ülevaatlikku artiklit ilmus toona Vaadeldaja veergudel: Kiri Brasiiliast, Vaadeldaja kirjasaatja esmamuljed Brasiiliast, Kongressi ametlik algus Brasiilias, Brasiilias valiti aasta parim etüüd, Brasiilias selgitati lahendamise maailmameistreid, Rio de Janeiro vaatamisväärsustega tutvumas, Viimased muljed brasiiliast ja tagasilennust) ja nüüd viimati Itaalias Jesis (ametlik kodulehekülg - http://www.wccc2011.com).

Hea sõber ja reisikaaslane Indrek on osalenud ka mõnedel varasematel maailmakongressidel, üheskoos reisimegi alates 2006. aastast. Koos jäi meil käimata vaid 2010. aastal Kreekas Kreeta saarel toimunud maailmakongressil.

Olen tänavusest maailmakongressist ülevaate kirjutamiseks õige pikalt hoogu võtnud, kuid jõudsin nüüd lõpuks ometi arusaamisele, et parem hilja, kui mitte midagi! Olgu öeldud, et omapoolse ülevaate kongressist on juba jõudnud avaldada nende kongresside üks nimekamaid osalejaid, suurmeister John Nunn – soovitan tutvuda tema ChessBase artiklitega http://www.chessbase.com/newsdetail.asp?newsid=7530 ja http://www.chessbase.com/newsdetail.asp?newsid=7558

Meie lennureis kulges seekord Tallinnast läbi Müncheni (vahemaandumine) Itaalias Aadria mere ääres asuvasse olulisse sadamalinna Anconasse, kus asub ka rahvusvaheline lennujaam. Ancona lennujaamast umbes 15 km kaugusel asunud 40 000 elanikuga linnakesse Jesi viis meid hotelli poolt vastu saadetud busstakso. Olgu öeldud, et tagasitee kulges analoogselt.

Itaalias ootas meid ees 35-36 kraadine temperatuur, kuid tegelikult pääsesime Jesis veel võrdlemisi kergelt, sest saapamaa oli oma võimusse haaranud kuumalaine ning Vahemere ääres, Sitsiilia saarel ja mujal kõrgusid temperatuurid üle 40 kraadi. Igatahes meie nädalase Itaalias viibimise ajal taevas naljalt ühtegi pilve ei kohanud, vihmast rääkimata.

Neile, kes veel ei tea, mida kujutab endast probleemmaletajate maailmakongress, olgu lühidalt infoks öeldud, et sel kongressil saavad kokku maleülesannete ja -etüüdide koostajad ning lahendajad üle maailma. Kongressi raames toimuvad tavapäraselt mitmed maleprobleemide lahendamise ja koostamise võistlused. Meie võtsime seekord osa peamiselt lahendamisvõistlustest, ehkki koostasime ka mõned maleülesanded.

Esimene suurem lahendamisvõistlus kongressi raames on tavapäraselt avatud lahendamisvõistlus. Seekordse 93 osavõtjaga võistluse võitis Poola lahendaja Kacper Piorun 60 punktiga 60 võimalikust, Margus Sööt sai 31,5 punktiga 63. koha ja Indrek Aunver 14,5 punktiga 86. koha. Lõpptulemused: http://www.saunalahti.fi/~stniekat/pccc/open2011.htm

Avatud lahendamisvõistlusel lahendada antud maleprobleemidest sai lugejatele tutvustamiseks välja valitud mitmetele lahendajatele tõsist peavalu valmistanud järgnev maleetüüd.

Santi Pirrone
L’Italia Scacchistica 1978



Valge alustab ja võidab!

Lahenduskäik on väga peen: 1.a6 bxa6 2.b6 Rxb6 3.cxb6 Od5+ 4.e4 Oxe4+ (4...fxe4 5.g6 e3+ 6.Kg1 e2 7.Od2 ja valge võidab.) 5.f3 Oxf3+ 6.Kh2 c5 7.g6 fxg6 8.Og7 Kg5 (8...f4 9.Of6+ g5 10.Oe7 ja valge võidab.) 9.Kg3 ja valge võidab.

Avatud lahendamisvõistlusest veelgi tähtsamal kohal on aga kahepäevased maleprobleemide lahendamise maailmameistrivõistlused, mis tänavu toimusid juba 35. korda. Maleprobleemide lahendamise maailmameistrivõistlustel peetakse nii individuaalset kui ka võistkondlikku arvestust. Individuaalarvestuses krooniti 83 osavõtja seas maailmameistriks ka avatud lahendamisvõistluse võitnud Poola lahendaja Kacper Piorun 83 punktiga 90 võimalikust, Margus Sööt sai 52,5 punktiga 48. koha ja Indrek Aunver 4,5 punktiga 83. koha. Võistkondlikus arvestuses võitis Poola koosseisus Alexander Mista, Piotr Murdzia ja Kacper Piorun. Lõpptulemused: http://www.saunalahti.fi/~stniekat/pccc/wcsc11.htm

Olgu kõrvalepõikena öeldud, et minu reisikaaslase Indreku muretut kongressil osalemist, võistlemist ja puhkamist segasid tänavu olulisel määral reisi ajal ilmnenud kõrges eas ema terviseprobleemid, mis kindlasti jätsid oma jälje ka Indreku tulemustele. Praeguseks on õnneks kõik laabumas ja täna võisime Indrekuga pärast reisi esmakordselt taas Tallinnas kohtuda – eks seegi andis tõuke reisiülevaade lõpuks valmis kirjutada.

Järgnevalt tutvustaksingi mõnesid huvitavamaid ja raskemaid maleprobleemide lahendamise maailmameistrivõistlustel lahendada antud maleprobleeme – valikusse mahtus üks kahe- ja üks kolmekäiguline matiülesanne, üks etüüd ning üks abimati ülesanne.

Slobodan Mladenovic
Probleemblad 1987
4. austus


















Matt kahe käiguga!

Lahendus: 1.Rd5! (käigupuudus) 1...f3/Vd6/Ke4/Rb~/O~/Rc~ 2.Rg3#/Re7#/Og6#/Lb1#/Ve5#/Lh7#.

Rafael Kofman
Shahmatõ v SSSR TT 1947-1948
2. austus


















Matt kolme käiguga!

Lahendus: 1.Ob5! (ähvardab 2.Od3 ja 3.Oxe4#) 1...c6 2.Oc4+ Kc5 3.Rxe4#; 1...c5 2.Vd3+ exd3 3.e4#; 1...d6 2.Og7 ja 3.Re3#; 1...dxe6 2.Rf7 ja 3.Rf6#.

Axel Akerblom
Moravsko-Sleszky Denik 1927
2. auhind



















Valged alustavad ja võidavad!

Lahendus: 1.Od6 h1(L) 2.Oe5 La1+ 3.Kd5 Lxa2+ 4.Kd6 La3+ 5.Kc6 Lc1+ 6.Kd5 La3 (6...Lh1+ 7.Kd6! valge võiduga.) 7.Ke4 Lb4+ 8.Kf5 La3 9.Vd7+ Kg8 10.Kg6 Lf8 11.Vg7+ valge võiduga.

Mircea Manolescu
Buletin Problemistic 1998-1999
1. auhind


















Abimatt viie käiguga (kaks lahendust)!

Lahendus: 1.Vd7 Ob5 2.Vd6 Oe8 3.Lc5 Rc6 4.Kd5 Oh5 5.Oe6 Oxf3#; 1.Ve7 Rd3 2.Kd5 Rc5 3.Ve5 Re4 4.Oe6 Oc8 5.Ld4 Ob7#.

Kustumatu mälestuse kongressist jättis ekskursioonipäeval külastatud Frasassi grott – koopad oma uhkete stalaktiitide ja stalagmiitidega. Huvilistele link: http://www.frasassi.com/

Maailmakongressil valitakse tavapäraselt ka eelmise aasta parim maleetüüd. Tänavu oldi valikus võrdlemisi üksmeelsed ja 2010. aastal avaldatud etüüdidest pälvis kõrge tunnustuse järgmine meistriteos.

Sergei Diduhh (Ukraina) ja Siegfried Hornecker (Saksmaa)
Olympia Dunyasi 2010
1. austus


















Valge alustab ja viigistab!

Lahendus: 1.g6! hxg6 2.bxa3 g5 3.a4 g4 4.a5 g3 5.a6 g2 6.a7 g1=L 7.a8=L Lg8+ 8.Kb7! Lxa8+ 9.Kxa8 Kc6 10.Ka7! (10.a4? Kb6 11.a5+ Ka6 12.Kb8 h5 13.Kc7 h4 14.Kc6 h3 15.b5+ Kxa5 16.b6 h2 17.b7 h1=L+ ja must võidab.) 10...Kb5 11.a4+! Kxa4 (11...Kxb4 12.Kb6 Kxa4 13.Kc5 viigiga.) 12.Kb6! Kxb4 13.Kc6 Kc4 14.Kd6 Kd4 15.Ke6 Ke4 16.Kf6 Kf4 17.Kg6 Kg4 18.Kxh6 viigiga.

Huvitav on sealjuures temaatiline valejälg: 1.bxa3? hxg5 2.a4 g4 3.a5 g3 4.a6 g2 5.a7 g1=L 6.a8=L Lg8+ 7.Kb7 Lxa8+ 8.Kxa8 Kc6 9.Ka7 Kb5 10.a4+ Kxa4 11.Kb6 Kxb4 12.Kc6 Kc4 13.Kd6 Kd4 14.Ke6 Ke4 15.Kf6 Kf4 ja nüüd me näeme suurt vahet võrreldes eelpool esitatud õige lahendusega – kuna must ettur on h7 (ja mitte h6), siis ei saa valge jätkata 16.Kg6 ja pärast 16.Kg7 h5 must võidab.

Kõik kongressi puudutavad materjalid leiab Rahvusvahelise Probleemmale Föderatsiooni koduleheküljelt, vastavalt alamleheküljelt http://www.saunalahti.fi/~stniekat/pccc/wccc2011.htm

Margus Sööt

Sunday, January 24, 2010

6. International Solving Contest (täiendatud)

Täna toimus Tallinna Malemajas rahvusvaheline maleülesannete lahendamise võistlus. Võistlust korraldas väliseestlane Indrek Aunver.

EDIT:
selgunud on esialgsed tulemused:
Kogenud lahendajad (maksimum 60 punkti):
Margus Sööt  36 punkti (3 tundi 58 minutit)
Indrek Turu 22 punkti (4 tundi)


Esmakordsed ja noored lahendajad (maksimum 40 punkti):
Tarmo Tuul 35 p (2 tundi 51 minutit)
Georg Abozenko 33,75 p (2 tundi 23 minutit)
Sten Kasela 23,75 p (+2,5p? kirjaviga) (2 tundi 59 minutit)
Ranel Tammela 18 p (+-2p? kirjavead?) (3 tundi 15 minutit)
Andree Porila 15 p (3 tundi 53 minutit)
Marti Medar 10 p (3 tundi 55 minutit)


Lõplikud tulemused, mida saab võrrelda lahendajatega teistest riikidest
ilmuvad PCCC kodulehele. Toimunud võistluste tulemused, lahendajate reitingud jms. info siit.


Olen varem küll Postimehe ülesanded lahendanud, kuid erilist kogemust mul pole, niisiis võtsin osa nõrgemas grupis. Enne võistlust arvasin, et ülesannetest osutuvad kõige raskemateks ise- ja abimatid, sest seda tüüpi ülesandeid ma varem lahendanud ei olnud. Tegelikult osutus kõige raskemaks kolmekäiguline matt, mille ma ära lahendasin.Kokku oli ülesandeid 8, ära lahendasin 7. Täispunkte kahjuks ei saanud, selle rikkus ära kahekäiguline ülesanne (nr. 5), kus leidsin õige idee aga käik oli vale. Sellest siiski piisas oma grupi võitmiseks ja auhinnaks valisin Mihkel Raua raamatu "Musta pori näkku" pluss veel Rootsi probleemmale ajakiri Springaren, mille said kõik osalejad. Nüüd aga minu grupi ülesanded:



Vasakul üleval nr. 1 (matt kahe käiguga), paremal üleval nr. 2 (matt kahe käiguga), vasakul all nr. 3 (valge alustab ja võidab), paremal all nr.4 (isematt kahe käiguga) Lahenduste nägemiseks tuleb ülesande numbri järel olev valge ala hiirega siniseks teha.

Nr. 1 1. Ld4
Nr. 2. 1. Lc2
Nr. 3
1. b7 Rd6+ 2. Kd4! Rxb7 3. Kd5 Rc5 (3. ... Kg7 4. Rd8; 3. ... Kf5 4. e7 )4. e7 Re6 5. Kd6 Rg7 6. Kd7 Kf7 7. Rd8+ Kf6 8. Re6
Nr. 4 1.Oh7 (1. h6? Rf5)
a) 1. ...Re8 2. Lb8
b) 1. ...Re6 2. Lxe6
c) 1. ...Rxh5 2. Lh2
d) 1. ...Rf5 2. Oxf5

Vasakul ülal nr. 5 (matt kahe käiguga); paremal ülal nr.6 (matt kahe käiguga); vasakul all nr. 7 (matt kolme käiguga) ja paremal all nr.8 (abimatt kahe käiguga, kaks lahendust)
Nr. 5 1.Lg5 (siin eksisingi, mul oli peas kinnistunud, et Re5 on niikuinii kaitstud ja kirjutasin vastuselehele 1. Lh4?, millele järgneb 1. ...Rd6 ja matti pole).
Nr. 6 1. Od4 (1. Oe5? Rxh7)
Nr. 7 1. Rd5 (ähvardab 2. Ld3+ ja 3. Oc2#)
1. ...Rc5 2. Lxa5+
1. ...Oxe3+ 2. Rd4
1. ...Lxe3+ 2. Rb6
Nr. 8 1) 1. ... Rd3 2. Oh2 Oe3 3. Oxe5#
2) 1. ...Re3 2. Lb3 Vf3 3. Lxd5#

Tuesday, October 20, 2009

Margus Sööt: viimased muljed Brasiiliast ja tagasilennust

Minu viimane kirjatükk seoses Brasiilias Rio de Janeiros 10.-17. oktoobrini toimunud 52. probleemmaletajate maailmakongressiga on kirja pandud erinevates rahvusvahelistes lennujaamades (Rio de Janeiro, Pariis) lennulepääse oodates. Vaadeldajale kirjutamine aitas minul erinevaid lende oodates ärkvel püsida ja mõtteid koondada.

Niisiis oli pühapäev, 18. oktoober meie (Margus Sööt ja Indrek Aunver) viimane päev Rio de Janeiros, kuid see-eest väga sisutihe päev. Kohaliku aja järgi (kuna laupäeva öösel vastu pühapäeva keerati Rio de Janeiros kella tunni võrra edasi, siis erines kohalik aeg Eesti ajast viie tunni võrra – Eesti aeg on viie tunni võrra hilisem) veidi enne keskpäeva tegime hotellis check-out’i ja kuna meie lend Rio de Janeirost Pariisi pidi teoks saama kohaliku aja järgi alles loetud minutid enne südaööd, siis jätsime oma pagasi hotelli hoiule ja siirdusime vallutama suurlinna üht tuntuimat vaatamisväärsust Suhkrupeamäge.

Sarnaselt päev varem Corcovado mäe otsas asuva Jeesus Kristuse kuju juures kogetule avanesid ka Suhkrupeamäe otsast võrratud vaated Rio de Janeiro linnale, igas suunas. Rio de Janeiro ongi just selle poolest väga eriline linn, et turismiatraktsioonideks olevad mäetipud ühes maaliliste vaadetega asuvad linnas sees, vaid paarikümne minutilise (takso)sõidu kaugusel turistile koduks olevast mugavast hotellist.

Olles nii-öelda kiirvisiidilt Suhkrupeamäele tagasi hotelli naasnud kasutasime veel viimast võimalust, et veidi enam kui tunni vältel hotelli katusel asuva basseini ääres päevitada ja ujuda, samas sai käia ka saunas ja mullivannis.

Kuna hotellis check-out’i tehes olime avastanud retseptsioonis võimaluse minna 150 kohaliku raha eest (veidi alla 1000 Eesti krooni) vaatama jalgpalli kuulsale Maracana staadionile ja kuna meil oli kohalikku raha piisavas koguses alles jäänud ning ega meil kogu lennueelse päeva sisustamiseks niikuinii mingit mõistlikku plaani ei olnud, siis haarasime võimalusest. Hotell pakkus eelpool mainitud summa eest transporti staadionile ja tagasi, giiditeenust, pluss loomulikult pileteid jalgpallimatšile.

Kohaliku aja järgi kell 16.00 algas Maracana staadionil Brasiilia kõrgliiga (Serie A) kohtumine Fluminense ja Internacionali meeskondade vahel. Brasiilia kõrgliigas on kokku 20 meeskonda, neist kolm on Rio de Janeirost – Flamengo, Botafogo ja Fluminense. Lisaks on tasemelt järgmisest liigast (Serie B), kuhu kuulub samuti 20 meeskonda, järgmiseks hooajaks kõrgliigasse tõusmas veel üks Rio de Janeiro meeskond Vasco, kes praegu toda liigat juhtimas on.

Enne meie poolt fännatavat mängu oli Brasiilia kõrgliigas erinevate klubide poolt mängitud 29 või 30 kohtumist. Internacional asus liigatabelis 4. kohal, kusjuures teisest kohast lahutas neid ühe vähem peetud mängu juures vaid kaks punkti. Fluminense meeskond, milline mängis Maracana staadionil oma kodumängu, asus aga liigatabelis viimasel 20. kohal – meeskonda kummitab oht kõrgliigast välja langeda.

Brasiilia Serie A tabeliseis enne meie poolt fännatavat kohtumist:
1. Palmeiras 29 kohtumist 54 punkti
2. Atletico-MG 30 kohtumist 50 punkti
3. Sao Paulo 30 kohtumist 49 punkti
4. Internacional 29 kohtumist 48 punkti
5. Goias 30 kohtumist 46 punkti
6. Flamengo 29 kohtumist 45 punkti
...
16. Botafogo 29 kohtumist 32 punkti
17. Santo Andre 29 kohtumist 29 punkti
18. Nautico 29 kohtumist 29 punkti
19. Sport 29 kohtumist 25 punkti
20. Fluminense 29 kohtumist 25 punkti

Nagu tabelist näha, siis pole Fluminense seis sugugi mitte kiita, seetõttu vajati kodumängust hädasti punktilisa. Enne mängu algust sai tehtud ka väike ennustus lõppskoori osas – erinevatest hotellidest kahe väikebussiga mängule transporditud turistid said soovi korral panustada 10 kohalikku raha (veidi üle 60 Eesti krooni) mingile konkreetsele lõppskoorile. Kogunenud fondist poole sai omale giid (nii-öelda vahendustasuks, jootrahaks) ja teise poole pidi(d) endale saama õige lõppskoori ennustaja(d) või kui keegi õiget skoori ära arvata ei suuda, siis kogu raha giidile. Meil polnud midagi meie toreda giidi toetamise vastu ja nii sai tehtud panus skoorile 1:2 kodumeeskonna poolt vaadatuna (panustasime ainsana sellele lõppskoorile). Kokku tegid panuse 14 turisti või turistide seltskonda.

Mängu juurde. Staadion oli üsna tühi, vaid ühe värava taga asunud kodumeeskonna Fluminense fännitribüün oli pilgeni täis, kaikus rõõmsalt laulda ja sambarütmides trumme põristada. Internacionali fänne oli staadionil üsna vähe, neile oli eraldatud oma väike sektor. Meie vaatasime mängu nii-öelda erapooletute fännide sektorist, ehkki peab tunnistama, et naabruses kohtasime peamiselt kodumeeskonna fännisärke kandnud jalgpallihuvilisi.

Üsna esimese poolaja alguses läks Internacional juhtima, kuid kodumeeskond suutis poolajavileks seada tabloole viigiseisu 1:1. Teisel poolajal läks Internacional taas juhtima, täpselt nagu olime ennustanud, kuid kodumeeskonna surve muutus lõpu eel üha intensiivsemaks ja mõned minutid enne lõpuvilet löödigi taas viigivärav – 2:2. Bad beat. Keegi turistidest õiget skoori ei ennustanud, kogu raha giidile.

Brasiilia kõrgliiga jalgpallielamus oli igatahes kogemist väärt. Mängutempo oli vaatamata palavale ilmale üsna kõrge ja mängijad tehniliselt head – pall liikus kiiresti, söödud olid täpsed ja võeti hästi omaks, samas jäeti siiski ka mitmeid näiliselt kindlaid väravavõimalusi realiseerimata.

Pärast jalgpallimatši tagasi hotelli jõudnuna startisime peagi taksoga Rio de Janeiro rahvusvahelise lennujaama poole, sest kohaliku aja järgi kell 23.55 (Eesti aja järgi kell 04.55) väljus meie lend liinil Rio de Janeiro - Pariis. Üle tuli elada järjekordne 12-tunniline (sic!) lend üle Atlandi ookeani, kaetud sai ca 9350 km pikkune vahemaa.

Pariisis Charles de Gaulle lennujaamas maandusime Eesti aja järgi kell 17.00, seejärel ootasime veidi üle nelja tunni edasilendu Stockholmi. Lend liinil Pariis - Stockholm kestis umbes kaks ja pool tundi ja Eesti aja järgi umbes tund enne südaööd maandusime Stockholmi Arlanda lennujaamas. Kuna siinkirjutajal kohene edasilendamise võimalus Tallinna puudus, siis tuli ööbida Rootsi pinnal, et 20. oktoobril Eesti aja järgi kell 14.40 alustada umbes tunniajalist lennureisi liinil Stockholm - Tallinn.

Selline oli siis minu poolne nägemus Brasiilias Rio de Janeiros 10.-17. oktoobrini toimunud 52. probleemmaletajate maailmakongressist. Kokku sai Vaadeldaja lugejatele kirjutatud seitse ülevaateartiklit kongressil toimunust, mõni rohkem ja mõni vähem malekeskne. Loodan, et Eesti lugeja leidis enda jaoks nendest artiklitest nii mõndagi huvipakkuvat nii kongressi enda kohta kui ka Rio de Janeiro linna kohta. Lõpetuseks jääb üle soovida, et pidage vastu, malehuvilised, ees ootavad huvitavad ajad!

Sunday, October 18, 2009

Margus Sööt: Rio de Janeiro vaatamisväärsustega tutvumas

Jätkame lugudega Brasiilias Rio de Janeiros toimuvalt 52. probleemmaletajate maailmakongressilt. Järgnev kirjutis annab ülevaate kongressi ametliku programmi kahest viimasest päevast, kirjutan seekord niisiis neljapäeval ja reedel (15.-16. oktoober) toimunust. Samuti kirjutan ka laupäeval (17. oktoober) väiksema rahvusvahelise kollektiiviga ühiselt ette võetud reisist ühe siinse turismimagneti Corcovado mäe otsas asuva Jeesus Kristuse kuju juurde.

Kongressi programmi kohaselt oli neljapäev ametlikult ekskursioonipäev. Ilma poolest oli tegemist ühe kõige soojema päevaga meie Rio de Janeiros olemise aja vältel. Temperatuur tõusis keskpäeva paiku isegi kuni 33°C, õhtupoole langes veidi alla 25°C. Turismipäev tähendas linnaekskursiooni kolme suure turismibussiga (kaks inglise keelse giidiga bussi ja üks vene keelse giidiga buss), sellise palavusega päästis hullemast vaid busside tõhus konditsiooneeride süsteem.

Turismibussidega sõidutati meid esmalt peatuseid tegemata läbi Rio de Janeiro ääre- ja kesklinna, bussiaknast sai nii-öelda käigu pealt üle vaadatud mitmed mainekamad hotellid, vanemad ja tuntumad kirikud, aga ka mitmed muud vaatamisväärsused, mis valitud trajektoori äärde jäid.

Esimese peatuse tegime pärast pikemat ringreisi alles kuulsa staadioni Maracana juures. Loogiline valik, sest Brasiilia tase jalgpallis on üldteada ja tuntud, jalgpall on siinse kultuuri lahutamatu osa ja tähtsamate matšide ajal on vist raske leida kohalikku, kes ei hingaks oma meeskonnaga samas rütmis.

Brasiilia on rekordiliselt viiekordne jalgpalli maaimameister. Brasiilias toimusid iga nelja aasta tagant aset leidvad jalgpalli maailmameistrivõistlused 1950. aastal – just selle võistluse tarbeks Maracana staadion rajatigi. Rahvusvaheline Jalgpalliliit (FIFA) on usaldanud Brasiiliale jalgpalli maailmameistrivõistluste korraldamise taas 2014. aastal ja finaalmatš peaks aset leidma just kuulsal Maracana staadionil.

Staadion on väljast tõepoolest võimas ja ega see vist tegelikult väga üllatav olegi, kui arvestada, et tegu on Eesti jalgpallikoondisele koduväljakuks olevast Lilleküla staadionist kordades suurema staadioniga. Staadioni sisemus peidab lisaks jalgpalliplatsile veel väiksemat sorti jalgpallimuuseumi, mitmeid poekesi ja kohvikuid.

Jalgpallimuuseum tähendab seda, et kõikjal seintel võib näha pildimeenutusi kuulsate Brasiilia ja teistegi riikide vutilegendide tegemistest, võidetud karikatest, löödud väravatest, efektsetest manöövritest ja kõigest muust jalgpalliga seonduvast.

Staadionil nägime ka ühe pallivõluri elavas esitluses kõike seda, mida on võimalik palliga (loe palliga, mitte jalgpalliga) teha. Ehkki sarnaseid pallivõlureid võisime kohata ka meie hotelli läheduses Copacabana rannas turistidele esinemas, siis oli neid esitusi ikka ja jälle nauditav jälgida. Vutiguru kõksib nii suure kui ka väikese hernetera suuruse palliga igast asendist ja nagu ise tahab – küll jalaga, põlvega, õlaga, peaga, vahepeal võtab palli pea peale seisma ajab turistidega veidi juttu ja siis jätkab oma etteastet, siis püüab palli kukla taha, taas väike dialoog vaatajatega ning jätkab siis taas etteastet. Tõeline vutiguru ja neid siin jagub!

Edasi viis turismireis meid bussidega Rio de Janeiro kuulsate karnevalide toimumise kohta. Kahju vaid, et ei juhtunud sellesse paika karnevalide toimumise ajal, seetõttu pidime leppima vaid aimatavaga. Keset linna on spetsiaalselt karnevalide tarvis rajatud ühele pikale sirgele suured betoonist tribüünid ja ega sel paigal muud otstarvet olegi, kui karnevalide läbiviimine (näiteks Maracana staadioni kasutatakse lisaks spordivõistluste läbiviimisele ka kontserdipaigana jne). Tribüünide ühes otsas saime siiski külastada väikest nii-öelda karnevalipoodi, kus pakuti müügiks kõike karnevalidega seonduvat, sealhulgas erinevaid efektseid kostüüme, taustaks saime vaadata ka mitmeid videolõike senitoimunud karnevalidest.

Turismireisi lõpetuseks viidi meid Copacabana supelranna kõrval teiseks siinseks tuntumaks liivarannaks oleva Ipanema supelranna läheduses asuvasse (liha)restorani. Brasiilias paistavad lihatoidud väga populaarsed olema ja selleski restoranis lihavalikust puudust ei tulnud, proovida oli võimalik koguni 23 erinevat liha. Kõhu sai igatahes pika päeva lõpetuseks korralikult täis süüa.

Neljapäeva õhtul toimus kongressi programmi kohaselt viimane võistlus – lahendamisshou. See on võistlus, kus 16 osalejat selgitavad endi seast play-off süsteemis parima. Mees-mehe vastu duellidel antakse kolme minuti jooksul lahendada kuni viieteistkümne malendiga kahekäigulisi matiülesandeid. Ülesanne kuvatakse suurele ekraanile, kus see on siis nii lahendajatele kui ka publikule üheaegselt jälgitav. Kui kumbki võistleja nimetatud aja vältel vastust ei paku, siis tuleb ette uus ülesanne. Pakutud õige vastuse korral saab võistleja punkti, vale vastuse korral läheb punkt vastasele.

Kaheksandikfinaalis, veerandfinaalis ja poolfinaalis heideldi kolme punktini, pronksimatš peeti nelja punktini ning finaal viie punktini. Ehk siis võitis (ja läks edasi järgmisesse ringi) see võistleja, kes kogus enne nimetatud arvu punkte – olgu siis kas enda poolt antud õigetele vastustele tuginedes või tänu vastase eksimustele.

Poolfinaalid: Piotr Murdzia (Poola) - Vladimir Podinic (Serbia) 2:3, Piotr Gorski (Poola) - Arno Zude (Saksamaa) 1:3.
Pronksimatš: Piotr Murdzia (Poola) - Piotr Gorski (Poola) 4:1.
Finaal: Vladimir Podinic (Serbia) - Arno Zude (Saksamaa) 5:4.

Reede oli kongressi ametliku osa viimane päev. Hommikul jätkus PCCC delegaatide nõupidamine, kus Eesti delegaadina oli kohal Indrek Aunver. Üks olulisemaid küsimusi oli tol nõupidamisel kahtlemata järgmise kongressi toimumiskoha valimine. Tänavu valiti kahe kandidaadi vahel, delegaatidel tuli hääletussedelile kirjutada kas Kreeka (Kreeta saar) või Venemaa (Sankt Peterburg). Kreeka sai 17 häält ja Venemaa 7 häält, üks delegaat jäi erapooletuks.

Reede pärastlõunal toimus erinevate maleprobleemide koostamise turniiride parematele autasude kättejagamise tseremoonia, väljavalitute hulka mahtus ka üks Michel Caillaud (Prantsusmaa) ja Indrek Aunveri koostöös valminud maleprobleem.

Reede õhtul toimus ühes Rio de Janeiro kesklinna läheduses asuvas (liha)restoranis lõpubankett, üks viimaseid võimalusi suhelda üle kogu maailma kohale saabunud probleemmaletajatega, sest juba järgmisel päeval alustas suurem osa kongressil osalenutest tagasiteed oma kodumaale.

Lõpubanketil pakuti taaskord süüa suures valikus erinevaid lihasorte, ei teagi täpselt, kui palju neid seekord lauale kanti, kuid igatahes oli valik külluslik. Lihavalikule järgnes magustoiduna jäätis. Toitlustamise poole pealt võib kogu Rio de Janeiros veedetud aja kohta öelda, et selles osas oli tegemist ühe paremal tasemel probleemmaletajate maailmakongressiga, millisel on olnud au osaleda.

Lõpubanketi ajal said kõik osalejad ka kongressi kokku võtva kogumiku omanikuks. Kogumikus on kenasti ära toodud lahendamisvõistluste ja maleprobleemide koostamise turniiride tulemused, samuti kõikide osalejate nimekiri, lisaks on eraldi esile toodud ka delegaatide nimekiri.

Laupäeval otsustasime minna 10-liikmelise seltskonnaga, kuhu lisaks Rio de Janeiros probleemmaletajate maailmakongressil Eestit esindanud Indrek Aunverile ja Margus Söödile kuulusid probleemmaletajad Brasiiliast, Argentinast, Serbiast ja Sloveeniast omal käel tutvuma Rio de Janeiro ühe tuntuma turismimagnetiga – umbes 700 m üle merepinna ulatuva Corcovado mäe otsas asuva Jeesus Kristuse kujuga.

Corcovado mäe otsast avanevad imelised vaated peaaegu kogu Rio de Janeiro linnale, vaateid saab nautida mitmes suunas, mitmes ilmakaares – üks vaade ilusam kui teine. Tõepoolest fantastiline paik, meie seltskonda kuulunud Serbia esindaja Milan Velimirovic naljatles, et pärast selles paigas (Jeesus Kristuse juures) käimist võib ta rahulikult surra. Kindlasti üks kaunima vaatega paiku maailmas.

Pühapäeval on enne tagasilendu plaanis veel üle vaadata teinegi Rio de Janeiro tuntumaid vaatamisväärsusi – Suhkrupeamägi.

Friday, October 16, 2009

Margus Sööt: Brasiilias selgitati lahendamise maailmameistreid

Jätkame lugudega Brasiilias Rio de Janeiros toimuvalt 52. probleemmaletajate maailmakongressilt. Järgnev kirjutis annab ülevaate kongressil teisipäeval ja kolmapäeval (13.-14. oktoober) toimunust.

Kongressi programmi poolest olid mõlemad päevad üsna sarnased: hommikud algasid kohaliku aja järgi kell 9.30 33. maleprobleemide lahendamise maailmameistrivõistlustega ja jätkusid pärastlõunal PCCC delegaatide nõupidamisega, kus Eesti delegaadina oli kohal Indrek Aunver. Õhtune programm oli küll veidi erinev – teisipäeva õhtul toimus avatud kiirlahendamisvõistlus [29 osalejaga võistluse võitis Jonathan Mestel (Suurbritannia), järgnesid Marjan Kovacevic (Serbia) ja Boris Tummes (Saksamaa)] ja kolmapäeva õhtul loengud, kuid meie ajavahe tõttu õhtust programmi kaasa ei teinud.

Ka ilma poolest olid teisipäev ja kolmapäev Rio de Janeiros enam-vähem ühesugused – oli veidi päikest, kuid ka üsna rohkelt pilvi. Temperatuur kõikus vahemikus 20°C-30°C – hommikuti jahedam, pärastlõunal saabub päeva maksimumsoojus ja õhtupoolne aeg taas veidi jahedam. Siiski on sooja pidevalt nõnda palju, et siinne peakorraldaja Roberto Stelling naljatles, et Rio de Janeiros on kliima kahte sorti – “very hot” või “extremely hot”.

Niisiis 33. maleprobleemide lahendamise maailmameistrivõistlused (World Chess Solving Championship ehk lühendatult WCSC). Teistkordselt probleemmaletajate maailmakongresside ajaloos oli Eesti sel võistlusel võistkonnana esindatud koosseisus Margus Sööt ja Indrek Aunver. Meenutame, et esmakordselt oli Eesti võistkond konkurentsis eelmisel aastal Lätis Jurmalas toimunud probleemmaletajate maailmakongressil. Üht riiki lubatakse sellele võistlusele esindama maksimaalselt üks võistkond (võistkonnas on maksimaalselt kolm liiget, kahe parema võistkonnaliikme tulemus igast voorust läheb arvesse, kõik võistkonna liikmed osalevad lisaks võistkondlikule arvestusele ka individuaalarvestuses). Vaid korraldajamaa võib välja panna kuni kaks võistkonda.

Esimesel päeval anti lahendada kolm kahekäigulist matiülesannet (aega lahendamiseks 20 minutit), kolm kolmekäigulist matiülesannet (aega lahendamiseks 60 minutit) ja kolm etüüdi (aega lahendamiseks 100 minutit). Iga ülesande õige lahenduse eest (koos kõikide nõutavate variantidega) oli võimalik teenida 5 punkti, igas voorus võis seega maksimaalselt saada 3x5=15 punkti, avapäeval seega maksimaalselt 15+15+15=45 punkti. Järgnevalt üks siinkirjutaja arvates ilusamaid ja ka raskemaid lahendada antud maleprobleeme kolmekäiguliste matiülesannete seast:

Josef Ort
Zlata Praha 1915
















Matt kolme käiguga!

Lahendus:
1.Vb4! (ähvardab 2.Ld4+! cxd4 3.Vb5#);
1...cxb4 2.Oc6+ Ke6 3.Le1#;
1...b5 2.Vc4! bxc4 3.bxc4#;
1...Ra7 2.Lxd3+ Ke5 3.Ld6#.

Tulemused avapäeval toimunud kolme vooru järel: 1.GM Piotr Murdzia (Poola, lahendajareiting 2797) 44,0 punkti (aeg 156 minutit), 2.IM Vladimir Podinic (Serbia, 2592) 42,0 (166), 3.GM Dolf Wissmann (Holland, 2572) 42,0 (179), 4.GM Georgi Jevsejev (Venemaa, 2777) 41,0 (164), 5.FM David Gurgenidze (Gruusia, 2415) 41,0 (176), 6.IM Kostas Prentos (Kreeka, 2491) 39,0 (180), ... , Margus Sööt (Eesti, 2128) 14,0 (167), ... , Indrek Aunver (Eesti, 1600) 3,0 (180). Kokku 54 osavõtjat (neist 9 võistlesid väljaspool arvestust).

Riikide paremusjärjestus avapäeval toimunud kolme vooru järel: 1.Poola (Piotr Gorski, Piotr Murdzia, Kacper Piorun) 79,5 punkti (aeg 336 minutit), 2.Venemaa (Georgi Jevsejev, Andrei Selivanov, Jevgeni Viktorov) 78,0 (336), 3.Gruusia (Mikhael Gabeskiria, David Gurgenidze) 77,5 (356), 4.Serbia 76,0 (312), 5.Holland 74,5 (359), 6.Saksamaa 73 (342), ..., 16.Eesti (Margus Sööt, Indrek Aunver) 17,0 (347), 17. Brasiilia II 10 (360). Kokku 17 riiki (nende seas kaks Brasiilia esindust).

Margus Sööt lahendas avapäeval õigesti kaks kahekäigulist matiülesannet (10 punkti), kolmekäiguliste matiülesannete puhul õnnestus esile tuua vaid üks lahenduskäik koos ähvardusega (1 punkt) ja etüüdide puhul oli üks etüüd pooleldi õigesti lahendatud (3 punkti), kokku seega avapäeva järel 10+1+3=14 punkti 45st. Indrek Aunver kahe- ja kolmekäiguliste matiülesannete eest punkte ei saanud, etüüdide eest õnnestus aga hankida 3 punkti.

Eesti esindajad kogusid WCSC avapäeval erinevate maleprobleemide lahendamise eest punkte alljärgnevalt:

Ees- ja perekonnanimi#2#3EtüüdidKokkuAeg
Margus Sööt5+5+00+1+00+3+014167
Indrek Aunver0+0+00+0+00+0+33180


Teisel päeval anti lahendada kolm abimatti (aega lahendamiseks 50 minutit), kolm enamakäigulist matiülesannet (aega lahendamiseks 80 minutit) ja kolm isematti (aega lahendamiseks 50 minutit). Iga ülesande õige lahenduse eest (koos kõikide nõutavate variantidega) oli võimalik teenida 5 punkti, igas voorus võis seega maksimaalselt saada 3x5=15 punkti, teisel päeval seega maksimaalselt 15+15+15=45 punkti. Järgnevalt üks siinkirjutaja arvates ilusamaid ja ka raskemaid lahendada antud maleprobleeme enamakäiguliste matiülesannete seast:

Martin Hoffmann
Thema Danicum 1996 (after Hjelle, Andersen, Jorgensen, Larsen)
















Matt viie käiguga!

Lahendus:
1.Lh8! (käigupuudus)
1...e6 2.Lf6 e5 3.Og7 Kxb2 4.Lxe5+ K~ 5.Lb2#;
1...e5 2.Og7 Kxb2 3.Oxe5+ Kxc1 (3...Ka3/Kxb3 4.Oa1 ~ 5.Lb2#) 4.Lh1+ Kd2 5.Ld1#;
1...exd6 2.Ve1 d5 3.Od1 dxc4/d4 4.Rxc4/Lxd4 O~ 5.O(x)c2#.

WCSC teisel päeval toimunud kolme vooru järel selgus ka lõplik edetabel, täiseduga (90 punkti 90st) ei lõpetanud mitte keegi. Esikolmik oli aga teistest siiski selgelt parem, ka esikolmiku omavahelised punktivahed olid üsna selgepiiriliselt paigas. Võrdsete punktide korral pani paremusjärjestuse paika ette antud maleprobleemide lahendamiseks kulutatud aeg.

Individuaalne lõplik paremusjärjestus: 1.GM Piotr Murdzia (Poola, lahendajareiting 2797) 89,0 punkti (aeg 336 minutit), 2.GM Georgi Jevsejev (Venemaa, 2777) 81,0 (326), 3.GM Arno Zude (Saksamaa, 2700) 78,0 (292), 4.IM Vladimir Podinic (Serbia, 2592) 72,0 (346), 5.GM Dolf Wissmann (Holland, 2572) 72,0 (359), 6.GM Michel Caillaud (Prantsusmaa, 2580) 70,5 (353), ... , 43.Margus Sööt (Eesti, 2128) 19,0 (347), ... , 45.Indrek Aunver (Eesti, 1600) 13,0 (354). Kokku 54 osavõtjat (neist 9 võistlesid väljaspool arvestust).

Riikide lõplik paremusjärjestus: 1.Poola (Piotr Gorski, Piotr Murdzia, Kacper Piorun) 159,5 punkti (aeg 696 minutit), 2.Saksamaa (Andreas Rein, Boris Tummes, Arno Zude) 148,0 (634), 3.Venemaa (Georgi Jevsejev, Andrei Selivanov, Jevgeni Viktorov) 147,0 (649), 4.Serbia 141,0 (635), 5.Prantsusmaa 134,0 (712), 6.Holland 132,5 (719), ..., 16.Eesti (Margus Sööt, Indrek Aunver) 32,0 (701). Kokku 17 riiki (nende seas kaks Brasiilia esindust).

Eesti esindajad kogusid WCSC teisel päeval erinevate maleprobleemide lahendamise eest punkte alljärgnevalt:

Ees- ja perekonnanimi#h#n#sKokkuAeg
Margus Sööt0+0+05+0+00+0+019347
Indrek Aunver2,5+0+05+0+02,5+0+013354


Lahendajatele, nagu ka tavalistele maletajatele, omistatakse rahvusvahelisi tiitleid: rahvusvaheline suurmeister (GM), rahvusvaheline meister (IM), FIDE meister (FM). Seekord osales maleprobleemide lahendamise maailmameistrivõistlustel 10 GM tiitliga lahendajat, 11 IM tiitliga lahendajat ja 7 FM tiitliga lahendajat.
Maleprobleemide lahendamise maailmameistrivõistlustel GM tiitli normi täitsid lahendajad, kes kogusid 72,0 punkti või enam (5 paremat); IM tiitli normi täitsid lahendajad, kes kogusid 63,5 punkti või enam (11 paremat); FM tiitli normi täitsid lahendajad, kes kogusid 55,0 punkti või enam (19 paremat). Maleprobleemide lahendamise maailmameistrivõistluste tulemusel kaotas Margus Sööt (2128 – reiting 01.10.2009) lahendajareitingut -60 reitingupunkti, Indrek Aunver (1600) sai juurde +52 reitingupunkti.

Seekordsetel lahendamise maailmameistrivõistlustel näitas siinkirjutaja oluliselt nõrgemat resultaati kui mitmel varasemal korral, mil sel võistlusel kaasa tehtud. Põhjuseid on mitu: esiteks olid lahendada antud maleprobleemid tunduvalt raskemad kui varasematel aastatel, see kajastus üldistes tulemustes ja teiseks sai seekord saatuslikuks vähene kokkupuude abi- ja isemattidega (nende sektsioonide puhul jäi tänavu punktiarve avamata). Huvitav ongi tõsiasi, et varasematel aastatel pole see vähene kokkupuude nende maleprobleemide liikidega eriti tunda andnud, tänavu tuli aga eriti teravalt esile. Jääb vaid üle teha rohkem kodutööd enne selliseid võistlusi.

Wednesday, October 14, 2009

Margus Sööt: Brasiilias valiti aasta parim etüüd

Jätkame lugudega Brasiilias Rio de Janeiros toimuvalt 52. probleemmaletajate maailmakongressilt. Seekord kirjutame kongressil esmaspäev, 12. oktoobril toimunust. Tol päeval oli Rio de Janeiros nii päikest kui ka pilvi, aga juba teist päeva pääsesime vihmata, jõudsime käia nii ookeani ääres lõõgastumas kui tegeleda ka maleasjadega.

Kohaliku aja järgi kell 9.30 algas avatud lahendamisvõistlus. Lahendamiseks oli aega kolm tundi (kui varasemalt on asi toimunud kahes osas – 90+90 minutit, siis seekord viidi võistlus läbi ühe hooga). Ülesandeid ja etüüde anti lahendada nagu ikka kaksteist: kaks kahekäigulist matiülesannet, kaks kolmekäigulist matiülesannet, kaks etüüdi, kaks enamakäigulist matiülesannet, kaks abimatti, kaks isematti. Iga ülesande õige lahenduse eest oli võimalik saada 5 punkti, kokku oli seega võimalik maksimaalselt saada 12x5=60 punkti. Lahendada antud maleprobleemid osutusid seekord tõepoolest rasketeks ja see kajastus ka lõpptulemustes. Võrdsete punktide korral pani paremusjärjestuse paika ette antud maleprobleemide lahendamiseks kulutatud aeg.

Tulemused: 1.GM Georgi Jevsejev (Venemaa, lahendajareiting 2777) 51,0 punkti (aeg 180 minutit), 2.GM Andrei Selivanov (Venemaa, 2565) 47,5 (180), 3.IM Vladimir Pogorelov (Ukraina, 2498) 47,0 (180), 4.GM Piotr Murdzia (Poola, 2797) 46,0 (180), 5.GM Milan Velimirovic (Serbia, 2463) 45,0 (179), 6.FM Michael McDowell (Suurbritannia, 2444) 45,0 (180), ..., 37.Margus Sööt (Eesti, 2128) 23,0 (180), ..., 57.Indrek Aunver (Eesti, 1600) 0,0 (180). Kokku 57 osavõtjat, lahendajate keskmine reiting oli 2255.

Margus Sööt lahendas õigesti ühe kahekäigulise matiülesande, ühe kolmekäigulise matiülesande, ühe etüüdi (teise etüüdi õige alguse eest õnnestus saada veel lisaks kaks punkti), ühe enamakäigulise matiülesande, kuid abimatid ja isematid osutusid seekord liiga rasketeks (lisandus vaid üks juhuslik punkt ühe abimati ühe variandi korrektse esitamise eest). Indrek Aunveri võistlus seekord ebaõnnestus.

Lahendajatele, nagu ka tavalistele maletajatele, omistatakse rahvusvahelisi tiitleid: rahvusvaheline suurmeister (GM), rahvusvaheline meister (IM), FIDE meister (FM). Seekord osales avatud lahendamisvõistlusel 10 GM tiitliga lahendajat, 11 IM tiitliga lahendajat ja 7 FM tiitliga lahendajat. Võistluse tulemusel sai Margus Sööt oma lahendajareitingule (vaata lisa: http://www.saunalahti.fi/~stniekat/pccc/rat10.htm, seal on ära toodud maleprobleemide lahendajate reitingud seisuga 1. oktoober 2009) juurde +3 reitingupunkti.

Pärastlõunal jätkusid erinevate komiteede koosolekud (algust tehti nendega 11. oktoobril). Meie Indrek Aunveriga otsustasime kaasa lüüa etüüdide komitee koosolekul, mida vedas teenekas malekompositsiooni arendaja ja edendaja John Roycroft (Suurbritannia). Etüüdide komitees tähtsaima teemana arutlusele tulnud küsimus oli kahtlemata see, et milline on 2008. aasta parim maleetüüd.

Pärastlõunal jätkusid erinevate komiteede koosolekud (algust tehti nendega 11. oktoobril). Meie Indrek Aunveriga otsustasime kaasa lüüa etüüdide komitee koosolekul, mida vedas teenekas malekompositsiooni arendaja ja edendaja John Roycroft (Suurbritannia). Etüüdide komitees tähtsaima teemana arutlusele tulnud küsimus oli kahtlemata see, et milline on 2008. aasta parim maleetüüd.

Aasta etüüd 2008

Velmir Kalandadze (Gruusia)
Etüüdide turniir Nona (Gruusia) 2008, 1. eriauhind
















Valge alustab ja võidab!

Lahendus:

1.Lf4+ (1.Ld4+!? Ke6! (1...Ke7?? 2.d8=L+ +-) 2.Kg8 Lg2+ =)
1...Ke6/Ke7
2.Lf7+!! Kxf7
3.d8=R+! Kf6+
4.Rxb7 Ke5
5.Kg6! (5.Rc5!? 6.Kd5 =)
5...Kd4
6.Kf5 Kc3
7.Ke4 Kb2
8.Kd3 Kxa2
9.Kc2 Ka1
10.Rc5 Ka2
11.Rd3 Ka1
12.Rc1 a2
13.Rb3#.

Õhtul, kohaliku aja järgi kell 19.30 toimusid kongressi programmi kohaselt loengud, kuid neid meie seekord kuulama ei läinud. Põhjus lihtne – kuna Eesti aeg on siinsest kohalikust ajast kuue tunni võrra hilisem, siis algasid need loengud Eesti mõistes justkui poolteist tundi pärast südaööd ja sellisel kellajal saab uni teadmistejanust võitu.

Selline oli siis esmaspäev, 12. oktoober Brasiilias Rio de Janeiros.

Monday, October 12, 2009

Margus Sööt: Kongressi ametlik algus Brasiilias

Pühapäeval, 11. oktoobril algas 52. probleemmaletajate maailmakongressi ametlik programm. Enamus kongressil osalejaid saabus laupäeval, 10. oktoobril, kuid umbes kolmandik osalejatest oli kohale jõudnud sarnaselt meile Indrek Aunveriga veelgi varem, mõned koguni nädala jagu varem.

Meie päevad algavad siin Rio de Janeiros tavapäraselt kohaliku aja järgi kell 6.00 hommikul (Eestis on kell kuue tunni võrra hilisem ehk siis kell 12.00), mil läheme esimeste seas hommikust sööma. Pärast hommikusööki ja pisukest seedimisaega teeme tavaliselt paarikilomeetrise jooksuringi piki Copacabana rannapromenaadi. Jooksjaid ja jalgrattureid on siin tõepoolest palju, aktiivne puhkamine tundub olevat populaarne. Jooksmisele järgneb lõõgastav saun, bassein, mullivann meie hotelli kauni vaatega katusekorrusel. Puhkus!


Niisiis 11. oktoobri hommikul kohaliku aja järgi kell 10.00 startis kongressi ametlik programm. Avalöögiks oli PCCC delegaatide nõupidamine, kus Eesti delegaadina esindas meie vabariiki Indrek Aunver. Tol päeval tehti PCCC delegaatide nõupidamisega algust, üritus jätkus aga veel mitmel järgnevalgi päeval. Ei hakka siinkohal selle nõupidamise detailidesse pikemalt laskuma – olen neid nõupidamisi üsna detailselt kirjeldanud varasemate kongresside ülevaadete juures, üldjoontes on arutlusel olevad küsimused läbi aastate üsna sarnased. Varasemate kongresside ülevaated leiab internetist: 2006. aasta Holland Wageningen, 2007. aasta Kreeka Rhodose saar ja 2008. aasta Läti Jurmala.

Ühte käsitletud teemat siiski mainiks – on ju alati huvitav teada, kuhu võiks järgmis(t)el aasta(te)l reisiplaane seadma hakata. 2010. aasta kongressi toimumise kohaks pakuti Kreekat (Kreeta saar) ja 2011. aastal sooviks üritust läbi viia Jaapan (Kobe). Vägagi ahvatlevad pakkumised mõlemad.

PCCC delegaatide nõupidamisel pandi veel paika erinevate komiteede koosolekute ajad. Millised komiteed PCCC juures tegutsevad sellestki olen pikemalt kirjutanud eelpool mainitud varasemate kongresside ülevaadete juures, ei hakka end siinkohal kordama. Igatahes eelistasime meie seekord erinevate komiteede juures koos istumisele (need koosistumised said teoks 11. ja 12. oktoobri pärastlõunal) veidi puhata, päevitada, ujuda. Juhtus nimelt, et ilmateade oli meie õnneks pikemat vihmaperioodi lubades eksinud ja 11. oktoober oli meie Rio de Janeiros viibimise aja esimene päikseline päev, siiski oli ka pilvi, kuid mitte enam vihma. Seetõttu veetsime pärastlõuna kaunis Copacabana liivarannas, selleks tarvitses meil hotelliuksest vaid üle sõidutee astuda. Tol päeval olid rannas väljas ujumist keelavad sildid, sest laine oli tõepoolest kõrge, kohalike surfarite unistus. Vees sai sarnaselt teistele rannalistele siiski käidud, kuid väga sügavale ei tasunud minna, sest suurema laine korral olid täielikult loodusjõudude meelevallas. Merevesi on siin Atlandi ookeani rannikul võrreldes Läänemere äärsega veidi teistsugune – oluliselt soolasem ja kuidagi pehme, vahutav.

Üks huvitav tähelepanek veel seoses Copacabana rannaga. Liivarand ja rannapromenaad on siin 4 km pikkune, seda lahutab hoonete (hotellide) kompleksist kuuerajaline sõidutee. On huvitav märkida, et üks pool (üks suund) sellest sõiduteest on päikesepaisteliste ilmadega teatud kellaajast alates liiklusele suletud. Merepoolne sõidusuund on täielikult rannaliste, jalutajate, jooksjate ja jalgratturite kasutuses. Kujutage nüüd ette olukorda, kui Tallinnas oleks suviste päikesepaistelise ilmadega suletud kogu Pirita tee linna poole kulgev sõidusuund. Eesti liikleja hullub Pirita tee osalise sulgemise korral juba siis, kui selle sulgemise eesmärgiks on mõni rahvaspordiüritus, rahvajooks või mess.

Õhtul kohaliku aja järgi kell 20.00 algas kiirkomponeerimise võistlus. Kätte jagati teemad, millistel tuleb malekompositsioone kokku seada. Aega selleks oli kolm tundi. Nagu ikka toimus võistlus kahes sektsioonis – teemadeks teatud etteantud tingimustel kahekäigulise matiülesande loomine või kahekäigulise abimatiülesande loomine. Olin enne võistluse algust teinud otsuse, et kui teemad on rasked, siis lähen parem järgmisel päeval toimuma pidanud lahendamisvõistlust silmas pidades magama. Pange tähele, et kiirkomponeerimise võistlus algas Eesti aja järgi kell 2.00 öösel ja lõppes kell 5.00 öösel, mõne siinveedetud päevaga aga päriselt ajavahega ära ei harju. Nii juhtuski – teemad olid raske, nagu varasematelgi aastatel ja tuginedes varasematele selle võistluse kogemustele pidasin paremaks magama minna. Indrek Aunver, kes oli enne kiirkomponeerimise võistlust teinud väikese eelneva õhtuse uinaku, otsustas siiski abimatiülesannete kokkuseadmist proovida ja suutiski pea kolmetunnise pusimise järel konkursile kaks korrektset kompositsiooni esitada. Konkursi tulemused peaksid selguma lähipäevil.

Selline oli siis pühapäev, 11. oktoober siin Brasiilias Rio de Janeiros.

Saturday, October 10, 2009

Margus Sööt: Vaadeldaja kirjasaatja esmamuljed Brasiiliast

Enne Brasiilia-reisi sai ühte-teist ka selle kauge ja suure maa kohta uuritud. Minu jaoks oli üks kõige üllatavam fakt, et Brasiilia on portugali keelne maa, samal ajal kui peaaegu kõik ülejäänud Lõuna-Ameerika riigid kasutavad suhtlemisel hispaania keelt. Samuti oli põnev fakt, et Brasiilia on Eesti järel maailmas teine põlevkivitootja.
Brasiiliasse kohale jõudnuna üllatas esmalt mõneti liiklus. Näiteks on Rio de Janeiros pikkades läbi mägede rajatud üsna kitsarajalistes tunneliteski lubatud sõidukiirus 90 km/h, kusjuures autosid on palju ja mõne mehe manöövrid üsna hullumeelsed. Kummaline on mõelda, et samal ajal on minulegi väga südamelähedase Talentide linna mõned helgemad pead välja pakkunud idee kehtestada Eestimaa pealinnas kesklinnas piirkiiruseks 40 km/h.
Rio de Janeiro liikluse kohta veel niipalju, et nagu mitmel pool mujalgi temperamentsete kodanikega riikides, siis nii käib siingi normaalse liikluse juurde pidev signaali andmine – ikka ja jälle ei meeldi kellelegi kaasliikleja stardikiirendus, mõni manööver või siis on vaja oma olemasolust lihtsalt niisama signaaliga märku anda. Päris nii hull see olukord siin muidugi õnneks ei ole nagu Türgis, aga linnasiseses hotellis on signaalide huilgamise saatel ikkagi veidi tüütu magama jääda.
Üks suur eelis selliste eelpool lühidalt kirjeldatud liikluskultuuridega riikides ja linnades käimisel siiski on – alati on ülimalt meeldiv naasta Eestimaa üldjuhul rahulikku, kultuursesse ja kaasliiklejatega arvestavasse liikluskultuuri. Tuleb tõdeda, et Tallinna linnas ringi liiklemine on mõnes Euroopa või maailma suurlinnas liiklemisega võrreldes lapsemäng.


Brasiiliasse startides jäi mind kripeldama tõsiasi, et tänavu jääb minul valimistel käimata. Kohusetundliku kodanikuna olen oma senise elu jooksul osalenud kõikidel riigikogu ja kohalike omavalitsuste volikogude valimistel pärast vanuseliselt hääleõiguslikuks saamist. Ajaliselt ei sobi minule seekord kahjuks ei eelhääletusel ega ka korralisel valimispäeval hääletamine, ka interneti teel jääb seekord hääletamata.
Aga naaseme nüüd Eestist Brasiiliasse. Ilma osas siin midagi rõõmustavat ei ole, temperatuur on küll 20°C või enamgi, aga õnnetuseks on Rio de Janeiro hetkel vihmade meelevallas. Vihmast ilma lubatakse ka järgmiseks nädalaks, ehkki temperatuur tõuseb mõnel päeval ilmselt isegi kohati kuni 30°C. Päiksepaistelisema ilma lootust antakse vist alles järgmise nädala lõpupäevadeks. Ilmaga pole mul seega vedanud.
Hotell on seevastu suurepärane. Hotelli eesuksest üle sõidutee astudes oleme kohe imelises Copacabana liivarannas Atlandi ookeani rannikul, tegemist on ühe kuulsama rannaga maailmas. Ka eluruumide üle ei saa kurta, need on mõnusalt suured ja avarad, kahju ainult, et aknast ei avane merevaadet.
Osalejaid on seekordsel probleemmaletajate maailmakongressil tavapärasest vähem. Kui tavapärane on umbes 200 osalejat, siis seekord on registreerinuid vaid umbes 120. Mõneti teeb see kurvaks, et Brasiilias on tavapärasega võrreldes nõnda vähe osalejaid. Asi nimelt selles, et enamasti toimuvad kongressid Euroopas ja osalejad on samuti valdavalt Euroopa riikidest, kuid samas käivad väga usinalt ja tublilt peaaegu alati kohal brasiillased, jaapanlased, ameeriklased. Seetõttu ongi kahetsusväärne, et paljud eurooplased ei suutnud või ei tahtnud seekord seda pikka reisi ette võtta, samal ajal kui mitmed meie jaoks kaugete maade esindajad suudavad end pea igal aastal Euroopas toimuvatele kongressidele kohale vedada.
Mõned iga-aastased osalejad jäid seekord siinsele kongressile tulemata ka seetõttu, et samaaegselt probleemmaletajate maailmakongressiga Brasiilias toimub Kreekas Halkidikis 11.-18. oktoobrini FIDE kongress. Sellesama FIDE kongressi päevakorra ja lisade seast leiab muide ka 27. lisana Eesti Maleliidu kirja seoses 2011. aasta MK-turniiriga.
See kiri ise on muidugi huvitav – selgub, et ehkki meie juhtiv malefunktsionäär on opositsiooni korduvalt süüdistanud aktiviseerumises eelkõige just huvist MK-turniiri korraldamise vastu, mis peaks lisaks aule ja kuulsusele ilmselt tooma meie õuele mõne mehe arvates ka pudrumäed ja piimajõed, siis tegelikult ei ole sugugi mitte kiirustatud 10 000 euro suuruse deposiidi tasumisega FIDE-le.
Kirjast selgub seegi, et MK-turniiri tarvis ikkagi luuakse spetsiaalset organisatsiooni. Mäletate ehk veel, kuidas veel tänavu mais Vaadeldaja küsimustele vastates ütles meie juhtiv malefunktsionäär ühele minu küsimusele vastates justkui oleks selline moodustis vaid minu hea mõte. Teen endale siinkohal Pika pai, et andsin nõnda hää mõtte.
Nii et lisaks minu poolt edastatavatele uudistele Brasiiliast võivad malehuvilised ehk oodata ka põnevat infot FIDE kongressilt Kreekas. Niipalju malepoliitikast.
Olen siit Brasiiliast huviga jälginud, kuidas lõppeb suurepärase korraldusega hiilgav maleturniir Läänemere maletähed Narvas. Kogu info turniiri kohta leiab suure töövõimega Marek Kolgi õlgadel püsivalt Eesti Maleliidu koduleheljelt.
Narvas saadi järjekordselt hakkama paraja imega, sest vaatamata MASU-dele, TÄPE-dele ja PUPU-dele, millede varju nii mõnigi pugeda tavatseb, korraldati Narvas järjekordselt hiilgav rahvusvaheline noortevõistlus. Omalt poolt ütleksin siinkohal tänusõnad kõikidele sealsetele maleaktivistidele, organisaatoritele, sponsoritele, samuti kõikidele neile, kes toetasid noortekoondiste osalemist sel turniiril, tasusid osavõtumaksud ja aitasid muul moel kaasa turniiri heale õnnestumisele. Omalt poolt teen siinkohal kõikidele neile inimestele ühe Pika-Pika pai, sest tegemist on ühe viimase heal tasemel noortevõistlusega Eestis.
Muide väga kena ülevaade Narva maletähtede turniirist ilmus Lembit Vahesaare sulest Eesti malekohtunike ajaveebis .
Näete siis, kuhu võib välja jõuda mõttelend kaugel Brasiilias, kui väljas muudkui sajab ja sajab vihma, üsna lakkamatult. Seekordsesse postitusse sai nüüd küll uudiseid siit ja sealt, aga kui ilm paremaks läheb, siis postitan edaspidi ehk rohkem mõtteid just seoses Rio de Janeiroga. Kuulmiseni, malehuvilised!

Friday, August 14, 2009

Turunurk #36

Seekord on turunurga valmimisele kaasa aidanud Margus Sööt ja juttu tuleb probleemmalest.

Mäletatavasti käisime veebruaris Margusega Soomes maleülesannete lahendamisvõistlusel, kus olime ainsad väliskülalised. Korraldajad olid selle üle väga rõõmsad, sest tegu oli juubeliüritusega: maleprobleeme lahendati Soomes juba 30. korda. Mida ma aga ei osanud oodata, oli see, et me saime päevapealt kuulsaks.


On rõõm, et et Eesti maletajad pääsevad jätkuvalt pildile ja seda ka rahvusvahelises meedias. Üleval on näha Rootsi probleemmale ajakirja "Springaren", mille esikaant kaunistab Indrek Turu ja Margus Söödi foto. Pildi on teinud FIDE juures tegutseva Alalise Probleemmale Komisjoni (The Permanent Commission for Chess Compositions) asepresident Hannu Harkola, kes on samuti aktiivselt osalenud ülesannete lahendamisel.

Springareni ajakiri on ilmunud juba 113 numbrit ning sellel on tellijaid ja lugejaid üle terve maailma. Kompositsioonmalehuvilised saavad kõik tähtsamad ja uuemad ülesanded kätte neli korda aastas: märtsis, juunis, septembris ja detsembris. Probleemide hulgas on rohkem tähelepanu pööratud abi- ja isemattidele, kuid loomulikult ei jää välja ka tavalised paarikäigulised matid ja etüüdid. Ajakiri ei ole aga ainult diagramme täis. Sinna mahuvad ära problemistide elulood, fotod, tabelid, killukesed ajaloost ning ka uudised toimuvate võistluste ja kongresside kohta. Ajakirja eestvedaja on Rootsis elav eestlane Indrek Aunver, kelle nimi ei tohiks võõras olla ka siinsetele malehuvilistele. Lisaks sellele, et korra aastas organiseerib ta malemajas rahvusvahelist lahendamisvõistlust, on ta mänginud malet ka turniiridel.


                                                                                 Indrek Aunver, Tartu 2008.

Aunveri põhiloominguks on aga eelkõige maleprobleemide koostamine. Näiteks võitis tema ja Marguse koostöös loodud maleülesanne rahvusvahelise konkursi abimattide osakonna, mille tulemused avaldati viimases Springarenis.


                                      Indrek Aunver & Margus Sööt, abimatt kahe käiguga (4 lahendust).

Abimattide ülesannetes alustab käimist must ja mõlemad pooled teevad koostööd, et lõpuks must matistada. Seega näeksid lahendused välja järgmised:

1. Kxg3 Oe3 2. Kh4 Rf5#
1. Rxg3 Kf2 2. Rf5 Rh5#
1. Oxh4 Vg5 2. Og3 Vf5#
1. Vf6 Vxh3 2. Vf5 Re6#

Järgmine tähtis sündmus on 52. Probleemmale Kongress, mis toimub 10.-17. oktoobrini Brasiilias, Rio de Janeiros. Eesti esindajatena on registreerunud Indrek Aunver, Margus Sööt ja Allan-Robert Peetsalu.