Lapidus-Kasela, Eesti juunioride MV 2010

Praegu käib Malemajas juunioride meistrivõistluste kolmas voor. Paar käiku tagasi jäi partiis Lapidus-Kasela mustadel märkamata efektne vigurivõit:

Lapidus oli just käinud 21. Lc2-b3?, mille peale Sten oleks võinud partiis toimunud 21. ...Le7 asemel võita viguri ilusa käiguga 21. ...Lxg4! - lipp on puutumatu, kuna 22. hxg4 peale tuleb 22. ...0-0-0! ja valgel pole musta ähvarduste eest kaitset.

Eesti juunioride MV

Täna, kell 15.00 algasid malemajas U20 meistrivõistlused, kus see aasta osaleb 8 mängijat.

Võistlejad:

1) IM Aleksandr Volodin (2439) - suurfavoriit ja eelmiste aastate meister, enne turniiri teatas, et ei soovi osaleda, kuid kuna võistlus on eelduseks MM-ile pääsemiseks, siis muutis hiljem meelt.

2) Jüri Holvason (2130) - Eesti MV 5. koht, viimasel ajal läbi teinud arenguhüppe, on kindlasti üks medalipretendente.

3) Ivan Moltšanov (2100) - pääses turniirile varumängijana, pärast Ježovi ja Sarapiku loobumist. Kuigi FIDE reiting on tal kõrge, oleks ta Eesti reitingu mahamängimise tõttu äärepealt pealtvaatajaks jäänud.

4) Jevgeni Rumjantsev (2041) - eelmisel aastal sai ainsana hakkama Volodini võitmisega, on karastunud ka erinevatel Euroopa tiitlivõistlustel.

5) Sten Kasela (2041) - klubide MV ebaõnnestus tal K.Külaotsa MK-d esindades täielikult, nüüd on Sten väga motiveeritud ja ettevalmistunud.

6) Ottomar Ladva (1990) - kõige noorem ja kõige lootustandvam mängija, tuli see aasta Eesti meistriks kõigis osaletud vanuseklassides, k.a. U18.

7) Mark Lapidus (1977) - omab eelnevat ringsüsteemis turniiri kogemust 2009.a Tallinna MV-l, kuid jääb hetkel teiste Vabaetturi esindajate varju.

8) Triin Narva (1932) - kvalifitseerus turniirile kui parim neiu, aga sellises koosseisus läheb Triinul punktide kogumine muidugi raskeks.

1. vooru paarid

Lapidus-Narva
Kasela-Moltšanov
Volodin-Holvason
Ladva-Rumjantsev

Partiides toimub ka LIVE-ülekanne.

6. International Solving Contesti ametlikud tulemused

Jaanuaris toimus Tallinna Malemajas rahvusvaheline maleülesannete lahendamise võistlus International Solving Contest (ISC). Nüüdseks on selgunud ametlikud tulemused ning samuti on võimalik vaadata Eestimaa lahendajate tulemusi rahvusvahelises edetabelis, mis asub siin.

Kokku osales võistlusel 8 Eestimaa esindajat. Kogenud lahendajate grupis osalesid Margus Sööt (36 punkti 60-st võimalikust; 59.-60. koht 198 osavõtja seas) ja Indrek Turu (22 punkti; 111. koht). Kogenud lahendajate võistluse võitis Eddy van Beers, kes sai ainsana 100% tulemuse. Tuntud nimedest märkasin veel John Nunni (6. koht).

Teises kategoorias osales 83 lahendajat. Eesti esindajatest osalesid seal Tarmo Tuul (35p. 40-st; 8.koht), Georg Abozenko (33,75p.; 11. koht), Sten Kasela (23,75p.; 27. koht), Ranel Tammela (18p.; 37. koht), Andree Porila (15p.; 44. koht) ja Marti Medar (10p.; 56. koht)

2. voor Eesti MV-l

Täna mängiti Eesti meistrivõistlustel teine voor. Kogunesime päeval kell 4 Steni, Tõnu, Matu ja Timoga partiisi jälgima ja kommenteerima. Mängud olid põnevad ja sai nalja. Kõigepealt väike lühikokkuvõte partiidest.

Meeste turniir (kõik partiid olid resultatiivsed!):

Holvason-Volodin 0-1
Holvasonile meeldib Volodiniga mängida ja tundus, et ta oli ka selleks partiiks tõsiselt valmistunud. Avangust tekkiski terva sitsiilia seis ja üks hetk hakkas Holvason järsult ja massiivselt kahima. Tulemuseks oli küll ports ettureid, kuid Volodin suutis enamkvaliteediga need kiirelt likvideerida. Partii lõppes sellega, et Volodin jõudis kindlalt enne lippu.

Külaots-Jakovlev 1-0
Mängisid turniiri esimene ja eelviimane asetus ja tulemus oli ettearvatav. Kaido alustas partiid rahulikult itaalia avanguga. Tundus, et must sai mugava seisu, kuid siis jättis Jakovlev mingi taktika kahe silma vahele ja edasi jäi tal iga käik mingi nupp ette. Lõpuks kui Külaots oli ka ühe viguri ära korjanud, pidi veebruarikuus palju välismaal võistelnud Jakovlev alistuma.

Kanep-Schults 1-0
Avangus toimus kiire liinide avamine ja lippude vahetus. Tundus, et Kanepil on selliste seisude mängimine meeltmööda, sest edasi parandas ta järk-järgult oma positsiooni ja sai võiduseisu. Schults üritas küll vastumängu saada, kuid vankri toomine teisele reale tekitas valgele vabaetturid ja punkti.

Kortšagin-Sepp 0-1
Teist päeva järjest mängis Kortšagininga valgetega vanaindia vastu. Kui eile oli ta 20 käiguga kulutanud enamiku oma ajast, siis täna tundus ettevalmistus parem olevat. Siiski tegi ta mingil hetkel jämeda valearvestuse ja Sepp sai lihtsalt mõned käigud hiljem lipu peale panna. Pärast seda ei kestnud vastupanu enam kaua.

Seeman-Vorobjov 1-0
Algus oli väga rahulik, kuid järsku arenes partii tormiliselt üliteravaks ja keeruliseks võitluseks, mida ilma programmita hinnata on raske. Ilus on vaadata, kuidas 24. käigul alustab Seemani e-ettur marssimist ja jõuab kaitstuna d7-le. Lõppseisus on hea vaadata, kuidas mustal on kõik nupud seotud. Kas tegu võis olla päeva ilusaima partiiga?

Sten ütles naiste mängude kohta järgmist:

"Naiste turniir!

Kõigepealt Hanzatjanide mäng. Kuna mänge ei näinud, võib öelda, et tegu oli väga põneva mänguga, mis lõppkokkuvõttes lõppes Elvira punktiga. Viikmaa – Brokko-Olde sai meie poolt kõige rohkem tähelepanu. Mäng algas väga huvitavalt, kõik lootsime ennenägematut lõpplahendust, paraku kaitses Margiti oda f7-l kõik ära. Rohkem pisiasju sellest mängust saate lugeda meie ühisest vetlusest (NB! Pole siiski kõigile soovitatav). Järgmisena Pärnpuu – Kõrge. Taseme vahe tõttu jätsime selle mängu jälgimata, paraku tuleb välja, et tegu oli väga huvitava mänguga, mis lõppes viigiga.Siiski, pärast lippude vahetus 25. Käigul, olime arvamusel, et siin peab kõrgemat reitingut omav Pärnpuu oma paremuse maksma panema. Paremus saavutatud kolme enametturi näol, suutis Kõrge saada 2 vankrit vankri ja 5 etturi vastu, mis lõppes põneva viigiga. Järgmise mängu juurde, mis meie tähelepanu sai, Vahtra – Narva, Triin. Algus oli taaskord paljulubav, kuni Tuuli otsustas lipud välja vahetada. Seejärel sai Tuuli enametturi, kuid halvad e-liini topeltetturid. Pärast rasket avangut otsustati viiki leppida. Partiid Sild – Narva, Regina võib pidada selle vooru raskeimaks. Tegu oli tõsiselt keerulise mänguga, sest seisuhinnang muutus põhimõtteliselt iga käiguga. Kuni 25. Käiguni olime kindlad, et Sild peaks enamkvaliteedi ära vormistama punktiks, paraku ei ei arvestanud me tõsiasjaga, et Regina leiab suurepärase vastumängu, mille vormistab punktiks.
Tuleb tõdeda, et tänased mängud muutsid nii mõnegi arusaama naistemalest! Seda heas mõttes."

Lõpetuseks paneme siia ka partiide ajal tehtud LIVE-kommentaari logi, mida Sten pärast töötles (kokku 47 lk!). Kuna Vremja blogi laialiminekust on möödas juba mitu kuud, siis võib arvata kui kirjutamisnäljas Pärnu poisid juba on. NB! Kommentaarid on tehtud naljaga, kedagi ei ole tahtlikult solvatud ja kogu juttu ei pea tõsiselt võtma. Wordi-faili saab alla tõmmata siit.

Homme alustatakse kell 10 ja mängitakse kaks vooru.

Turunurk #39

Oktoobri lõpus sõitsin bussiga linna ja närisin õuna. Järsku istus minu kõrvale reisisaatja ning ütles: „Bussis ei tohi süüa“ Ma vastasin: „See on õun.“ „Ei, meil on reeglid.“ Lapsena olin meelde jätnud, et jäätist ei tohi bussipingile ajada, aga tuleb välja, et igasugune toitumine ühistranspordis on keelatud. Seekord võisin siiski ubina lõpuni süüa.

Vahepeal toimus Tallinnas ka mitu turniiri. Kaido Külaotsa Malekooli karikasarja järjekordse etapi toimumise eest pidin vastutama mina. See oli mul esimene kord võistlust korraldada, kuid sain enam-vähem hakkama. Läksin juba hommikul malemajja, et asjad varakult valmis panna. Malenuppude ja –kellade laudadele asetamine on üsna tülikas, kuid õnneks aitas mind võistlusel osalenud Margareth, kes on tore ja abivalmis 9-aastane tüdruk. Kõige tähtsam oli turniiri ajakavast kinnipidamine, millega saime suurepäraselt hakkama tänu peakohtunik Sten Kasela täpsele tööle. Ükski voor ei alanud minutitki hiljem ning autasustamine toimus sellel ajal, mis juhendis kirjas oli. Toitlustamise eest tuli samuti hoolt kanda. Kaks põhiasja, mida lapsed nõuavad, on Cheetose krõpsud ja Limpa limonaad. Turniiri ajal pidin neid ka Rimist juurde tooma. Algul oli mul plaanis ka 2-liitrine ananassimahl topside haaval kaubaks teha, kuid see äriidee kõige paremini ei läinud. Ka lapsevanem Hendrik Olde mainis, et lahtist mahla ei müüda. Ilmselt peaks see pooltühi pakk praegugi veel kuskil malemajas ärajoomist ootama. Turniirile tuli ligikaudu 30 last, mis oli umbes 10 võrra vähem, kui me lootsime. Kogenud maleturniiride organisaator Hendrik Olde arvas, et võistluse oleks pidanud läbi viima koolivaheajal päev enne noorte võistkondlike mv-sid, sest siis oleks tulla saanud ka kõik lapsed Eesti erinevatest piirkondadest. Turniirid lõppesid Ottomar Ladva võiduga 16-aastaste seas ja Georg Nero esikohaga 10-aastastes. Kogu sarja punktiseisu saab vaadata kodulehelt. Kavas on veel kaks turniiri, mille läbiviijaks olen samuti mina.

Ise mängida sain Tallinna meistrivõistluste eelturniiril, kus tänu uudsele formaadile osales 44 võistlejat e. poole rohkem kui eelmisel aastal. Turniiril osalesid eelmise aasta esikolmikust Uku, kes end viimasena ka finaali vingerdas, ning Müütnik, kes seekord aga oma pronksmedalit kaitsma ei pääsenud. Teises voorus juhtus tal naljakas lugu. Müütnik mängis Ladvaga ja oli sattunud kaotusseisu. Äkki tõusis ta püsti, läks peakohtunik Truusi juurde ja ütles, et peab kohe tööle minema, muidu lastakse ta lahti.

Minu tulemus oli väga keskpärane: kaotasin kõigile tugevamatele ja võitsin kõiki nõrgemaid. Huvitav statistika oli mul see, et seitsmest mängust lõppesid kõik partiid alati musta võiduga. Kindlalt jäin alla Vovkile ja Raugule, võitsin Lisetski-Golunovi, Elvira Hanzatjani ja Aksjonovit. Kõige huvitavamad mängud olid Kristjan Sarapiku ja Tarmo Tuulega. Kristjaniga olime enne vooru A-klassis vaadanud tema partiid Pjotr Nikitiniga, kus Nikitin valgetega Göringi gambiidis võitis. Mis siis ikka, otsustasin ka seda sama avangut mängida, kuid seekord julges Kristjan b2-ni etturid maha võtta. Vahepeal kõndis ka Uku laua juurest mööda ja ütles: „Turul juba kaks pessi vähem.“ Mina arvasin, et võidan kiiresti matirünnakuga, kuid Kristjan leidis päästva käigu, mis hiljem osutus teoreetiliseks uuenduseks:


1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. d4 exd4 4. Oc4 Ob4+ 5. c3 dxc3 6.0-0 cxb2 7. Oxb2 Rf6 8. Rg5 0-0 9. e5 (diagramm) ja nüüd vaatasin, et mustal on raske end kaitsta. Varem on selles seisus käidud 9. ...Re8, kuid siis tuleb kohe matt. 9. ...d5 päästab midagi, kuid valge võidab materjali. Ma olin aga väga üllatunud, kui Kristjan peale 15-minutilist mõtlemist käis 9. ...Oe7!? Idee on hea, ratsu g5-l ja vanker saavad kahvli peale 10. exf6 Oxf6 11. Oxf6 Lxf6. Muudes variantides tundus, et seis lihtsustub pärast vahetusi ja must võidab lõppmängu. Üritasin veel mängu segaseks ajada: 10. f4 d5 11. exf6 Oxf6 12. Od3 h6! Kõik ähvardused on kaitstud ja must võitis partii hiljem. Pärast näitas kõrvalt mängu jälginud kohtunik Hendrik Olde, millised olid tema variandid. Konkreetset võitu ta valgele ei leidnudki, kuid mängitavad olid need kindlasti.

Tarmoga mängisin viimases voorus ja juba enne partiid tegin vea, et midagi ei söönud. Mängu ajal hakkaski nälg mind piinama ning kuna asi venis veel lõppmängu, siis oli mul eriti juhe koos. Suurema osa ajast oli mul veel parem seis, mida ma realiseerida ei osanud. Lõpuks võitlesin viigi eest, mida ma samuti teha ei osanud. Pärast mängu näitas FIDE meister Hendrik Olde, et igat moodi oleks saanud viiki teha, ja ütles: „Aga te vist ei saanud kumbki mitte midagi aru sellest seisust.“ Sellega lõppesid Tallinna MV. Pärast mängisime A-klassis veel Kristjani, Sassi ja Kertuga neli-ritta lauamängu. Küsisin Tarmolt, miks ta ei mängi seda. Ta vastas, et see on ära lahendatud. Selle peale ma uuesti, et mis siis kui male ära lahendatakse. Tarmo enesekindlalt: „Seda ei juhtu minu eluajal.“

Mõned päevad peale turniiri läksin huviga vaatama, et mis klubid kõikjalt Eestist on kohale sõitnud noorte võistkondlike meistrivõistlusi mängima. Kööga. Kohal oli 8 võistkonda (sealhulgas kolm Vabaetturi võistkonda), nendest ainult Sillamäe Kalev väljaspool Tallinna. Isegi ülitugev Pärnu tiim eesotsas Tõnniga ei tulnud maast hõbemedaleid üles korjama. Kulda oli seekord pisut raske saada, sest Vabaettur-I (J. Holvason, Moltšanov, Rumjantsev, Lapidus, E. Hanztajan ja Skrjabin) vastu ei olnud kellelgi lootust. Veidi üllatav oli Reval-Spordi täielik põrumine. Neiud Narvad ei olnud seekord kõige paremas vormis. Võistluse lõpuosas tõdes treener Liebert juba naljaga: „Nagu Hamletis oli küsimus olla või mitte olla, on siin küsimus kas vaadata tüdrukuid või nende seise?“ Selle peale läksid viimasel ajal Eesti üheks tippkohtunikuks kerkinud Stenil kõrvad punaseks. Turniir lõppes sellega, et Vabaettur võttis kolmikvõidu. Kuna teiste klubide osavõtt oli väga napp, siis ilmselt osaleb järgmisel aastal juba viis Vabaetturi võistkonda.

Turunurk #38

12. oktoobril panin sellel sügisel esimest korda pikad püksid jalga. Ilm isegi ei olnud eriti külm, kuid vihma kallas nagu oavarrest. Praegu on mul kõndides väga kummaline ja ebamugav tunne, kuid midagi ei ole teha ja peab ära harjuma. Kristjan Sander ütles, et tema lõpetas lühikese pükste kandmise juba septembri lõpus. Loodame, et järgmine aasta kestab suvi kauem.

Vahepeal toimus aga SK Reval-Spordi nädalalõputurniir. Sel aastal oli väga sõbralik koosseis: Sass, Uku, Sarapik, Lauri, Tarmo, Sten ja Tõnn olid kõik igalt poolt mängima tulnud. Kohe oli arvata, et võileib läheb ka nende vahel jagamiseks. Alguses näitas väga head klassi Uku, kes esimeses voorus viigilises seisus piinas Madist nii kaua, kuni viimane lõpuks aja üle lasi. Ukul on vist kombeks niimoodi teha, sest ka Põlva Suvel sai ta Kassilt samamoodi punkti. Esimeses päeva lõpuks oligi ainult temal ja Sassil 2/2. Õhtul otsustasime pahandust mitte tegema hakata ja iga roju läks oma koju.

Teine päev algas mulle partiiga Moltšanovi vastu. Mulle tundus, et sain hea rünnaku, kuid kui see oli tagasi tõrjutud, pidin ootamatult lipuga tegema 6 käiku järjest ja peale seda läks mäng juba Vanja taktikepi järgi. Kolmanda vooru järel oli mul pool punkti ja male mängimise tunne puudus täielikult. Õnneks sain selle tagasi, kui olin Medari vastu segases seisus ootamatult viguri kahinud ja selle punktiks realiseerinud. Päeva viimane mäng oli kõige naljakam. Raondi vastu mängisime kümme käiku kinnise sitsiilia teooriat, siis hakkasid aga kummalised asjad juhtuma.


Siin oli Raondi mustadega käigul ja järgnes väga ootamatu lahendus. Ta haaras minu etturi d6-lt ja lõi suurima rahuga enda etturi c5-lt maha. Selle peale olin ma täiesti pahviks löödud, viis sekundit hiljem, kui olin ennast kogunud, näitasin talle naerunäol, mida ta just teinud oli. Selle peale hakkas Raondi ka ise rõõmsalt naerma ja võttis siis lipuga d6 maha. Peale 20. käiku ta alistus.

Teise päeva lõpuks olid esimesele lauale jõudnud Sarapik ja Uku. Jõudsin mängu jälgima siis, kui Kristjan oli igavese tule lootuses ära andnud vankri. Mõned käigud hiljem selgus, et kuningas ikkagi pääseb ja enam ei arvatud, et keegi Uku turniirivõitu takistada suudab. Konkurentsist oli aga langenud Sass, kes kaotas nii Sarapikule kui Kaselale. Viimase vastu oli tal tükk aega ettur üle, kuid lõppmängus oli sellest saanud kaks vähemetturit. Õhtul mängisime Kohvikumi aias veel Neli-ritta lauamängu. Põhimäng oli Uku ja Steni vahel, milles jäi peale Uku. Sten aga ütles, et ta kaotab neljas reas hea meelega, kui järgmine päev malelaual punkti saab. Nii ka läks.


                                                        Uku Valner - Sten Kasela, Tallinn 2009

Valgetega mänginud Uku oli avangust etturi võitnud, kuid nagu Sassi vastu, oli Stenil järsku maagiliselt kaks etturit üle, mis suundusid koletul kiirusel lippu. Nähes, et asjad on lootusetud, otsustas Uku allaandmise asemel hoopis publikut lõbustama hakata, kommenteerides nii tehtud kui ka tegemata käike. Etenduse lõpus jättis Sten meelega mati panemata ja mängis Ukuga, nagu kass mängib surnud hiirega.

Ka minu ja Sassi mäng viimases voorus meenutas mingil määral teatrietendust. Peakohtunik Võsu oli sellest nii vaimustatud, et andis mulle eile omapoolsete kommentaaridega partii, kus analüüsidest selgub, et ma oleks saanud mitu korda võita. Mitmeid käike kommenteerib Võsu väga terava kriitikaga.

KING'S gam.
Turu I. - Kukk S. 0:1, 10/4/2009.
Kommenteerinud: Aare Võsu

Turniiri lõpuks olin ma kogunud täpselt 50%, millega peab rahule jääma. Partii Sassiga jäi küll veel mitmeks päevaks kripeldama, kuid järgmistel turniiridel tulevad ikka uued võimalused. Võistlus lõppes sellega, et Sten sai esikoha, Uku ja Lauri jagasid teist-kolmandat, kuigi Lauri (ka talle andis Võsu lehe analüüsidega) oleks võinud Ukut omavahelises mängus võita.

Esmaspäeviti toimuvad malemajas välkturniirid, kus nalja saab küllaga. Mul on kaks viimast nädalat vahele jäänud, kuid järgmine kord kavatsen mängida.

Turunurk #35

19.-26. juulini toimus Paikusel Kaido Külaotsa Malekooli suvelaager. Sellel aastal viisime selle läbi Tanel Raigiga kahekesi. Nädala aja jooksul korraldasime lastele erinevaid maleturniire, spordivõistlusi ja muid üritusi, millega aega sisustada. Laagri lõpus toimusid K. Külaotsa MK lahtised esivõistlused noortele.

Pühapäeval sõitsime Tallinnast bussiga Pärnusse ja sealt Paikusele. Laagris oli lapsi eelmise aastaga võrreldes palju vähem, seega ei pidanud kogu aeg rabelema. Ma ei ole kunagi varem nii pikalt kodust eemal olnud, kuid mingeid ebamugavusi ma sellepärast ei tundnud. Kahe mati peal magades tuli väga hea uni, kuigi enne turniiri pidin ühe ära andma, sest mu südametunnistus ei lubanud jätta Medarit palja põranda peale vähkrema. Sööklas anti kolm korda päevas head toitu. Me õgisime Taneliga peaaegu alati kaks portsu, sest lapsed jätsid palju toitu alles. Neile meeldis pahatihti kartulikrõpse närida ja lõuna ajal nad enam näljased ei olnud. Suurema osa ajast olid ilmad ilusad ja käisime ära Pärnu rannas. Kolm tundi päikese käes seismist siiski head ei teinud ja õhtul olid mul õlad punased nagu tomatid. Hea olla oli ikkagi.

Kõige suurem üritus oli ilmselt Pärnu veepargi külastamine. Lapsed olid seal ka eelmistel aastatel käinud, mina astusin esimest korda Tervise Paradiisi vette. Algul ligunesime Taneliga niisama basseinis ja poisid madistasid kuskil mujal. Hiljem läks Tanel sauna ja ma mõtlesin, et teen ka natuke nalja. Veepargis oli selline koht nagu hüppebassein, kust sai nelja meetri kõrguselt vette hüpata. Vaatasin alt, et see ju mingi väike hüpe. Kui olin aga üles roninud, siis ehmatasin ära, et oi kurat kui kõrge. Hüppasin siiski alla ja päris huvitav tunne oli. Peale mind hüppas üks paksem mees, kes tegi sellise plärtsu, nagu vaal oleks vette sukeldunud. Kui hakkasin ära tulema, siis leidsin eest palja tagumikuga Taneli, kes ütles: „Keegi viis mu aluspüksid ära, kui ma saunas käisin.“

Vabal ajal sai võimlas jalkat ja kossu mängitud. Üks päev oli Paikusel elav Marten endaga mõned tibid kaasa võtnud ja ka saali tulnud. Noh, proovisime siis natuke visata, tüdrukud olid kolmekesi, meie kahekesi. Korvpalli olen ma väiksena ikka loopinud, kuigi trennis pole kunagi käinud. Matu, vana kossuäss, näitas aga see-eest klassi, talle polnud probleem hüppe pealt pall korvi saata. Mängu käigus tuli välja, et ka tüdrukud harjutavad aktiivselt. Nad suutsidki meid lõpuks söötudega üle mängida ja visketabavus oli neil ka hea. Lõpuks saimegi kaela. Niimoodi jätkus tegevust päeva ajal, kuid õhtuti oli igav. Ühe korra saime siiski kokku Tõnniga, kes rääkis mulle oma seiklustest Serbias. Sellest kirjutas ta ka põhjalikult siin. Algul istusime väljas, siis võtsime poest limonaadid ja läksime koolimajja välku mängima. Eesti noortemeistrile ma muidugi vastu ei saanud ja mingi kell üks pidi Tõnn koju minema, et järgmine päev vanaemale aeda ehitama minna. Kolm-neli päeva hiljem sain teada, et seda ta tegema ei jõudnud.

Reedel algas ka turniir. Kohtunikuna oli ametis Askold, keda ma aitasin kolme päeva jooksul. Olime just jõudnud kõik osalejad arvutisse ära sisestada, kui käis plaks ja elekter oli läinud. Vedas, et esimese vooru alguseni oli veel 45 minutit ning me jõudsime ilusti loosimise käsitsi ära teha. Turniir algas plaanipäraselt, avamisele oli sõna võtma tulnud ka Kaido ise. Siis pandi kellad käima, kuid puudu oli veel kuni 16-aastaste turniiri esimene asetus Abozenko. Juhendis oli lubatud hilineda 15 minutit. Kui Paikuse buss lõpuks koolimaja ette jõudis, oli aeg juba täis. Abozenkole tuli panna null. Süüdistada saab ta ainult iseennast, sest hommikul oli ta kõigepealt sisse maganud ja siis päeval veel ühest bussist maha jäänud. Teisel päeval tulid turniiri vaatama ka Sten ja Kalamees. Mängisime jalkat saalis ning üsna lõpus ilmus meie juurde Askold ja tahtis väravasse minna. Viie minuti pärast kõmpis ta pingi poole ja näitas oma lõhkikäristatud teksasid. „Tegin ühe hüppe,“ ütles ta. Ma lohutasin teda, et selline ongi tänapäeva mood, aga Askold tahtis siiski teisi pükse. Kuna tal endal rohkem kaasas ei olnud, siis ma laenasin talle oma lühikesi pükse, millega ta nägi väga hea välja. Õhtul läksid nad Taneliga Pärnusse kaubamajja, kust Askold sai endale uued teksad. Hiljem jõudsid nad ka staadionile, kus meil oli käimas iga-aastane suur jalgpallimäng. Seekord olid osalejad mina, Matu, Janar, Timo, Sten, Kalamees, Tanel, Askold ja kõik lapsed, kaasa arvatud 7-aastane Oskar. Pidasime korraliku matši maha, mille minu võistkond lõpuks 17-16 võitis. Viimane päev läks turniir edasi ning taas olid Sten ja Kalamees kohal, et kausist küpsiseid pintslisse panna. Enne vooru algust küsiti Paani käest, mis tema kasutajanimi Vindis on. Ta vastas, et „malemees27“. Selle peale hüüdis Sten, et ta õige nimi on „lehemets124“, juhuslikult samal hetkel astus Lehemets isiklikult ka turniirisaali. Ta kortsutas Steni poole kulmu: “Jälle probleemid või?“ Kõigil saalis oli lõbus.

Kohtuniku vaatenurgast juhtus see turniir mitmeid sündmusi. Tavaline oli see, et kellad läksid nulli. Õnneks seda esines ainult partiide algfaasis, mistõttu kellelgi vaidlust ei tekkinud. Küll oli teistsugune probleem ühes 10-aastaste mängus, kus vene poiss ütles eestlasele, et ta kirjutab käike valesti. Askold seletas selle peale, et partii tuleb korrektselt ümber kirjutada ja me läksime analüüsiruumi seda taastama. Poiss oli kogemata ühe käigu vahele jätnud. Venelase partiiprotokollist leidsin aga vähemalt viis viga ning siis kutsusin ka tema kõrvaltuppa ja ma lugesin teist korda partii ette. Paberite täitmise ajal kellad käisid, kuid õnneks kumbki poistest ei saanud pahaseks ja nad mängisid veel tükk aega edasi. Ühe korra pidin 10-aastaste turniiril kellad seiskama ja wc-paberiga malelaua ära kuivatama, mille peale üks laps oli veepudeli ümber kallanud. 16-aastaste turniiril saatsin ühe poisi käsi pesema, kui ta tindiste kätega protokolli kavatses täitma hakata. Turniiri lõpus pidime Askoldiga üle kontrollima paremusjärjestuse koefitsentide järgi. Peale seda võis võistluse lõppenuks lugeda.

Turniiri alguses olime Taneliga limonaadide peale panuseid teinud, kes võiks turniiri võita. Mina pakkusin 10-aastaste seas Lumistet, tema Noormetsa. Võitis hoopis väike Erwin. 16-aastaste hulgas panustasin ma Medari peale, Tanel arvas, et Marten võidab. Õnneks oli Timol lõpus parem Bucholz. Seega jäid limonaadid poodi.

Koos turniiriga sai ühtlasi läbi ka laager ja pühapäva õhtul hakkasime koos Brita ja Kaidoga Tallinnasse tagasi sõitma. Ma olin viimasel päeval sööklast veel kilekotiga õunu kaasa võtnud, mille ma nende autosse unustasin. Ma loodan, et nad leidsid koti üles ja sõid õunad ära.

Koolilõpetajad

Eile lõpetas Vanalinna Hariduskolleegiumis keskkooli Vaadeldaja endine kaasautor Uku Valner (pildi autor Tuuli).

Homme peaksid lugejaskonnale tuntud noormaletajatest gümnaasiumi lõputunnistuse veel saama Kaarel Nestor (Gustav Adolfi Gümn) ja Sten Kasela (Kilingi-Nõmme Gümn).
Põhikooli lõpetab sel aastal Madis Nahkur.

Vaadeldaja meeskond soovib kõigile lõpetajatele palju õnne ja edu edaspidiseks!

Kindlasti on maletajate hulgas sel aastal veel mitmeid lõpetajaid, sellekohased andmed on teretulnud kommentaarides :)

Juunikuu sünnipäevad (uuendatud!)

1.06.1988 - Tarmo Tuul
Vaadeldaja üks kirjutajatest alates jaanuarist, osales 2008 Eesti meistrivõistluste finaalis, samal aastal sai ka meistrikandidaadi järgu. Tarmo on T. Truusi MKK liige ja tema FIDE reiting hetkel on 2011.

2.06.1986 - Robert Dubrovin
Vahepeal mitu aastat turniirimalest eemal olnuna tegi hiilgava tagasituleku, kui võitis ülekaalukalt Keila kiirturniiri.

11.06.1990 - Sten Kasela
Selle aasta Eesti juunioride meistrivõistluste pronksmedali omanik, malet hakkas mängima juba väga pisikese poisina. Steni FIDE reiting on 2041.

Kasela - Tuul, Haapsalu 2008.

Foto: Vaadeldaja










14.06.1968 - Ülar Lauk
Rahvusvaheline meister, Eesti meistrivõistlustel võitnud hõbemedali 1992. aastal ning pronksmedalid 1994., 1997. ja 2003. a. Ülar pani aluse maleajakirjanduse levikule internetis, kui ta 2006. aastal hakkas pidama blogi nimega "Vaatleja".

Ülar Lauk, Hiiumaa 2007.

Foto: Marek Kolk














16.06.1941 - Tõnu Õim
Kahekordne maailmameister (aastatel 1983 ja 1999) ja suurmeister kirimales.

23.06.1983 - Igor Krupenski
MA Vabaetturi tegevdirektor, meistrikandidaat ja II taseme maletreener. Igoril on soojustehnika alal magistrikraad ja alates 2006. aastast on ta jätkanud õpinguid doktorantuuris.

EDIT:
2 juunil on sünnipäev ka noorel Ruben Airapetjanil.
17. juunil saab 12-aastaseks noor ja vägagi andekas Ottomar Ladva.

Viljandi jõuluturniirist

Ei olnud tuju varem kirjutada. Mul läks nädalalõpusari lõpus vett vedama. Tegin mis suutsin, aga jäi väheseks. Ausalt öeldes pole kahe viimase turniiriga ka rahul. Mõlemal sain küll 6/9'st (esimesel tõstsin reitingut 2 punkti võrra, teisel +0), kuid seda oli minu jaoks vähe. Sain lõppkokkuvõttes 7nda koha. Eks see natuke rõõmustab, et ei ole bubble boy, aga sedagi mitte eriti.

On plaanis rohkem malega tegelema hakata, et saavutada häid tulemusi. Otsustasin, et mulle ei piisa mu praegusest tasemest ning kui intensiivsema male treeninguga ei saavuta oma mängu (mängu, mitte tulemuste!) parandamist, siis ilmselt loobun malest kui hobist. Loodame, et nii ei juhtu.

Igastahes - Viljandist. Sain 6/9'st ning koefitsendiga viienda kohta. Asetusega olin ka viies vist.
Partiid olen kõik läbi analüüsinud ja leidnud päris huvitavaid pärle. Kuna keegi nkn ei viitsi enne jõule malega eriti tegeleda, siis ma ei hakka siia neid välja tooma ka. Teen lühikese ülevaate ainult.

1 voorus sain vastu Gornoi Meeliku, kes on minuga ühest klubist. Ma olin valgete malendite komandör ning ma käskisin neil rünnata mustasi nuppe draakoni variandis. Mis andis kiiresti ka resultaati. Ilus partii, mis lõppes ilusa matiga. Kahju on, et ma ei mäletanud täpseid käike ühes variandis, ning vastane oleks saanud kvaliteedikahinguga seisu segaseks ajada.

Ahjaa, peaks mainima ka, et ma mängisin 100% kõik võidule, sest muu tulemus ei andnud mulle lootustki tulla NL sarjas rahasse (enne turniiri olin Seemanist ca 4-5 punkti maas, nii et oli lootust talle järgi tulla ja korjata viienda koha auhinnaraha.

Teises voorus sain vastu ei kellegi muu, kui Sten Kasela. Peaks mainima, et see mind ei rõõmustanud üldse, sest ma olin mustadega ja teadsin, et valgetega mängija on iga hetk viigig nõus ja mängib ka vastavalt. Pärast avakäike
1.d4 d5
2.rf3 rf6
3.c3
sain ma aru, et nüüd tuleb mingi räige jamamine, kus ma lõpuks ikka ära võidan. Nii juhtuski. See on nii nõme, kui sa pead mängima inimesega, kes ise on täielik viigifänn ja mängib ka vastavaid avanguid. Tegelt ka! Kui sa ei ürita valgetega võita kiirmales, kus sa üldse üritad võita? Aga noh, eks see ole iga inimese enda asi...
Pidin ajama seisu keerulisemaks, kui ma oleks tahtnud ning vastane võis seda ära kasutada (stenile: rc4 asemel ed, ed ja ve5 rünnates d5'te), kuid ta ei märkanud seda ja otsustas vahetada mu nõrgad etturid välja. Tuli enam-vähem võrdne lõppmäng, minimaalse paremusega mustale, kus ma mängisin (aja abiga) ta üle. Ahjaa, Vremja blogis on natuke valeinfo ka. Ma ütlesin nimelt, et kas nad koos Tuulega loevad (mitte ei kirjuta) maleraamatut "Kõige viigilisemad avanguvariandid valgetega".

Kolmandas voorus sain vastaseks Indrek Kuuse , kellega mul alati meedib mängida valgetega, sest ega ta teooriat ei tea. Muidugi sain ma juba teist korda tappa, sest ma ajasin käigud sassi ja jäin seisu, kus mul oli 2 vigurit vähem. Edasine mäng oli mõlemapoolsete vigadega, kuid lõpus ma eksisin rämedalt ning talle tuli punkt. Kõige rohkem oli sellest partiist vaimustatud kohtunik Gert Elmaste, kes ütles, et see partii tuleks kindlasti üles kirjutada.

Neljandas voorus olin ma päris nördinud, sest kaotus Indrekule ei olnud just see, mille järgi ma olin Viljandisse tulnud. Vastu sain ma muheda vana Ion Mõndresku, kes oli eelmisel turniiril kiitnud mu suuvärki ning eelmises voorus võitnud ära Uku. Mängisime merani. Meran on imelike avang - mustal on head võiduvõimalused, kuid ilmselt veel suuremad võimalused tappa saada. Mis meie partiis ka juhtus. Mõlemad mängisid ebatäpselt; must ei suutnud arengut lõpetada ning valge võitis ilusa etturikahinguga.

Meelis oli teises kaotanud Raugule ning saanud vastu siis Ülari, kellega ta tegi viigi. Ja viiendas voorus mängisid seitsmendal laual Kunitsõn-Kanep. Tule taevas appi! Mis paarimisprogramm see veel on? Igastahes, tuli sitsiilia, ma ei tahtnud mängida kumbagi põhivariandist Najdorfis, tegin tagasihoidliku odaarenduskäigu, mis (nagu meelis märkis) oli tegelikult lihtsalt tempokaotus selles variandis. Meelis mängis ka liiga passiivselt (käik varem oli b4 vajalik) ning jõudsime paari terava käigu järel lõppmängu, kus mustal oli 2 oda, aga valgel aktiivsed ratsud. Ratsud hüppasid mustale kahvlisse ning paari käigu pärast Meelis pani veel ühe nupu ette. Suurmeister polnud ilmselgelt vormis.

Siis ma mängisin Holvason Jüriga, mis oli mu kogu turniiri kõige haledam partii. Mustadega mängisin sitsiiliat, sain peale positsioonilise võiduseisu. Muide, peaks mainima, et nii huvitavalt (loe: mõttetult) pole keegi sitsiilias mänginud. Panen siia käigud ja seisu:
1.e4 c5 2.rf3 d6 3.d4 cd 4.rxd4 rf6 5.rc3 a6 6.og5 e6 7.f4 rbd7
8.lf3 lc7 9.000 oe7 10.od3 h6 11.oxf6?! oxf6
12.rde2 (muide, partii Mark Lapidusega kulges samamoodi)
12....Rc5 13.g4 g5 14.fg oxg5+ 15.kb1 le7 16.rg3 (see seis on mu arust valgele juba peaaegu läbi. Must peaks käimas siin 0f6 ning panema oe5'le ning peale seda saab ta teha, mida iganes ta tahab. mängisin ma natuke kehvemini)
16...od7?! 17.oc4? 000 18.b4? ra4 19.rxa4 oxa4 20.la3?! (viimase valge nelja käigu all ma mõtlesingi seda, et keegi pole kunagi niimoodi najdorfit mänginud...)
Igastahes, siin võib lõpetada, sest edasi läks patserdamiseks. Võin öelda, et ma panin ühe käigu lipu ette, vastane ei võtnud maha, kuid võttis järgmisel käigul oda maha. Läksime lõppmängu, mille ma kergelt realiseerisin. Jah, lugesite õigesti - mul oli nupp vähem ja ma realiseerisin seisu ära, sest vastane tegi kõik võimaliku, et ma saaks veel 4 etturit kätte ja lõpuks ka üleliigse viguri.
Seis paremal on ideaalne näide, kuidas mitte mängida Najdorfit.

Mu mängutuju oli täiesti nullis peale Ionile kaotamist, sest ei olnud lootust saada NL sarjas rahasse. See vast selgitab mu mängu ja käitumist.

Järgmises mängisin Rein Ruusiga, tuli hispaania (mul valged). Vastane teadis üllatavalt hästi teooriat ja eksis alles 15ndal käigul (pani oda d7 asemel b7le). Ei oskanud õigesti ära kasutada ja tuli võrdne lõppmäng, kus must kontrollis totaalselt c liini. Kahisin ühe nupu ja võitsin ära. Päris ilus oli tegelt.

Eelviimases voorus (ma arvasin miskipärast, et on juba viimane) mängisin ma Ülar Lauguga. Seekord tuli jälle najdorf (mul mustad), kus ülar mängis huvitavat varianti (6.h3). Vastasin ma talle tundmatu plaaniga, sain hea seisu, kuid kahjuks panin ette kvaliteedi. Ilmselt oli edasi ka vastumänguvõimalusi, kuid ma olin üsna muserdatud ning ei mänginud kõige paremini. Jõudsin aga täitsa okei lõppmängu, kus kiirustades panin oda ette ning kasutades Hillar Kärneri kõnepruuki - tõstsin käpad püsti.

Viimases mängisin Tarvo Seemaniga, mis oli hea uudis, sest mul oli tahtmine kellegi peal oma viha välja elada ja kõige parem on seda teha võites kedagi tugevat. Mustadega mängis Tarvo X-avangut (d6, c6, og7,lb6), sai natuke halvema seisu ning kerge taktikaga võitsin ma etturi. Seis oli ilmselgelt läbi, kuid Tarvo sööstis rünnakuse. Peab tunnistama, et ma olin enda arust võidu kirja saanud ja mul oli jumala suva partiist juba. Vahet pole, kas kaotad või võidad. Igastahes, hakkas ta ründama, kahis veel viguri ka (mida ma poleks pidanud vastu võtma, realiseerimine oleks mul palju kergem olnud) ning sai viguri tagasi. Ma nägin seda, aga mõtsin, et mul on 2 mitte üks vigur üle. Ah, juhtub kah. Jõudsime vankrite ja erivärvi odade lõppmängu, kus tal oli ettur üle. Ta pakkus viiki, mis peale ma mõmisesin: paku, paku.

Seis oli võiduvõimalustega mustale, kuid ilusa kvaliteedikahinguga murdsin ma seisust läbi ning forseeritult lipustusin. See oli kirjeldus nendele, kes nägid mis juhtus. Need, kes ei näinud lugege hoopis seda: panin kvaliteedi ette, mida ei tohtinud võtta. Ta võttis ja kaotas. Panen seisu ka peale. Selles sieus käis must
1...Ob6
2.Kd4 Oxc5?
3.Kxc5 Vxe4
4.c7 Vc1
5.Ob5 +-
Mäng kestis küll edasi, aga see on ebaoluline.

Vahepeal jõudis Vovk ära võita Uku, kellel oli kolm pessi üle, aga kellel oli ikka vaja minna neljanda järgi ning saada ühekäiguline matt.

Varsti peaks igakstahes jõudma minuni ka mõlemal turniiril tehtud pildid.

Panen mõtlemiseks üles ka Kohtunike ajaveebist leitud ühe intrigeeriva artikli - Mängime matini? Kes ei viitsi lugeda, nendele võin öelda kokkuvõtte - selline mõte tekkis, et äkki ei tohiks alistuda? Alguses tundub absurd, aga kui mõelda, siis on sellel ka mingi mõte olemas. Mõte on selles, et kui alistuda ei suuda, siis saab rohkem inimesi mängu lõpust (matistamisest) aru ja male muutub populaarsemaks. Einoh, mõte on ju huvitav, aga ei tea mina. Kõige paremini ilmselt ikkagi iseloomustab seda asja Kaido öeldud kaks tähe: bs. Tõlget otsige ise...

Kas EML juhatus peaks tagasi astuma?
Meie lugejate arvates (79% e. 43) arvates jah. 11 inimest (20%) arvas, et ei. Võib vaielda, kas tegemist oli 11 inimese või ühe inimese ja 11 erineva arvutiga, aga ei viitsi norida.

Muide, kas keegi teab, kas aasta parimate küsitluses on kõigi kolme osapoolel võrdne hääl?

Veel on aega meie käest midagi küsida!

Mina sõidan homme väikese reisile, tagasi tulen 30nda paiku. Seniseks soovin kõigile Vaadeldaja lugejatele

HÄID JÕULE!

Toimunust ja Kõo jõuluturniir

Olümpialt tagasi jõudes ei osanud ma iial arvata, et järgmised nädalad nii kiireks kujunevad. Õppetööga olen ametis olnud nii päevad kui ka pooled ööd, lisaks olen mänginud vahepeal kolm maleturniiri, suhelnud pressiga, tööl käinud ja operatsiooni üle elanud. Lähemalt kirjutan siis oma maletegemistest.

Kuku raadios

Neljapäeval, 27. novembril käisime Kaidoga Kuku raadios maleolümpiast rääkimas. Nende autojuht sõidutas meid sinna ja tõi hiljem ka tagasi. Eetriaeg ise oli üpris lühike ning võiks isegi öelda, et põhiline jutt olümpia ja male teemal sai räägitud enne ja pärast saadet ning pausi ajal. Mina ise oma jutuga eriti rahule ei jäänud, esimese raadiokogemuse juures olin pabinas ja kobistasin palju. Juba natukene aega pärast saadet tulid palju paremad mõtted, mida oleksin võinud küsimuste peale vastata. Eks ma eelistan ikka kirjutamist, nii on aega mõelda ja täiustada, mitte ei pea esimest pähekargavat mõtet lagedale tooma.

TTÜ sügisturniir

Sama päeva õhtul mängisin Tallinna Tehnikaülikoolis Vabaetturi korraldatud sügisturniiri. Pärast paari nädala pikkust maleolümpiat oli vägagi harjumatu ajakontroll, kus sekundeid enam ei lisandunud. Poolteist punkti kadus mul lihtsalt kella ületamise pärast ja Danilovile panin enamkvaliteediga seisus lihtsalt lipu ette. Kusjuures sekundeid enne seda kaotas kõrvallaual lipu ka Niki. Rahule jäin aga mänguga Tsitskani (2039) vastu. Maksim mängis minu vastu stiilis h5-h4, a5-a4, d6-c6-e6. Mis see on?! Kuna vastase avangurepertuaariga eelnevalt tuttav ei olnud, tuli mulle esimestel partiiminutitel iga käik üllatusena, lõpuks kohanesin ta stiiliga ning minu aktiivsele mängule pani punkti matirünnak. Turniiril kogusin 3,5 punkti kuuest mängust ja sain ainukese naisena parima naise auhinna. Tähendab, auhind on alles tulekul, sest Heino Lill koos karikatega võistlusele kohale ei jõudnud, arvatavasti tuli midagi tähtsat ette. TTÜs toimub aastas vähemalt kaks korralikku malevõistlust, eestvedajaks on Igor Krupenksi.

Eesti kiirmale meistrivõistlused

6.-7. detsembril mängisin Eesti kiirmale meistrivõistlustel. Mängupäeva alguses olin juba arvestanud, et arvatavasti pean loobuma laupäeva viimasest voorust, kuna pidin õhtul kindlaks kellaajaks tööle minema (Rock Cafesse). Seega tekitas minus tõsist nördimust ajagraafiku nihkumine voorude venimise tõttu.
Umbes poolte mängudega jäin rahule ja teise poolega mitte. Kahju, et nägin alles pärast käigu tegemist taktikat viguri võitmiseks 2. voorus Juri Krupenski vastu ning 11. voorus Tauno Metsalu vastu jäin ise lihtsalt vigurist ilma. Tauno vastu otsustasin mitte veel alla anda ning mängisin lihtsa vähemviguriga seisu edasi. Vastane ei teinud just kõige paremaid käike ning mul õnnestus tekitada omale vabaettur, mis lõpuks lippu läks ja vastane viguri tagasi pidi andma ja mõne käigu järel võrdse lõppmängu viiki leppima Üpris rahule jäin aga 4. mänguga Sten Kasela vastu. Sain avangust paremuse, mille küll ajapuuduses käest lasin. Veidi kehvemas lõppmängus mängisin vastase aga uuesti üle. Vanker ja ettur vankri vastu olin sunnitud lõpuks vaid viigiga leppima. Pärast viiendat vooru veenis Gert mind ümber viimsest laupäevasest voorust loobuma ja ülemusele helistama. Õnneks saingi loa pea tund aega hilineda. Laupäeva viimase vooru võitsin. Järgmisel päeval andis aga väsimus selgelt tunda ja mängud ei läinud kõige paremini. Lõpetasin 6. punktiga 11-st. Fomina kogus 7 punkti ning Baškite ning Triin Narva samuti 6. Matši mängima esikohale pääses koefitsiendiga Viktoria (Tanja võitis) ning 3. koha sai Triin väga napi teise koefitsiendiga .

Kunitsõn - Fomina, Kõo 2008

Eesti naiste kiirmale meistrivõistluste esikolmik selgitati niiviisi, et ükski naine vist omavahel mängida ei saanudki, vähemalt minu vastased olid kõik meessoost. Kuigi iseenesest on selle süsteemi juures hea see, et sain kirja punktid nädalalõputurniirisarja. Sellepärast kahte või isegi kolme, seenioritele ka, eraldi turniiri samal ajal korraldada ei olekski hea. Minu arvates võiks aga kaaluda naiste kiirmale mesitrivõistluste korraldamist teisel ajal, aastaid tagasi see veel niiviisi toimis, kui õigesti mäletan.
Kiirmale meistrivõistlustest tegin selge järelduse – on vaja rohkem lahendada taktikaülesandeid, et kiiresti mängides oma võimalusi kasutamata ei jätaks ning vastase võimalused märkamata ei jääks. Kuigi ülikooliga oli endiselt tuli takkus, jõudsin nii taktika kui ka avangutega veidi enne järgmist turniiri tegeleda.


Kõo valla 10. jõuluturniir

Järgmine võistlus oli, siis, Kõo valla jõuluturniir. Kui ma õigesti mäletan, siis olen kaasa mänginud kõik kümme Pilistveres seni toimunud turniiri. Esimestel aastatel oli tegemist veel väikese, isegi vist ringsüsteemis, turniiriga, kus lõid kaasa vaid kohalikud mängijad. Kuid viimasel aastatel on osalejatering juba märksa suuremaks läinud ning mängijaid on kohale tulnud üle Eesti, nii tugevamaid kui ka nõrgemaid. Mina ise olin tänavu 16. asetusega.

Enne turniiri algust

Turniir on üks vähestest, kus on korralik eriauhind on võimalik saada on nii noortel, naistel kui ka seenioritel ja omade hoidmiseks peetakse meeles ka parimat kohalikku mängijat.

Turniiri peakorraldaja - Rein Vahtra (minu onu)

Maletaja ja treener Kilingi-Nõmmest - Eiki Lehemets

Maletaja ja treener Haapsalust - Juri Jakovlev

Noorim osaleja - Kaia Kõrge

Kõo valla maletaja - Kaspar Kiiman

Esimeses voorus sain ma vastu Valdeko Alliksaare. Valgetega mängisin 1.c4 ja läinud mustade etturit e5-lt võtma, sattusin üpris segasesse seisu. Siiski otsest halvemust ma sealt ei saanud; otsustavaks said minu tugevad tsentrietturid ja vaba f-liin, nii et partii lõppes kuningarünnakuga minu kasuks.

Teises voorus mängisin Andrei Šiškoviga, vastane mängis väga aktiivselt ja pika mängu peale realiseeris oma paremuse.

2. voor: Ilja Vovk - Meelis Kanep 1/2-1/2

Kolmandas voorus mängisin valgetega Hillar Kuhiga. Tegemist on Viljandimaa maletajaga, kellega olen malelaua taga kohtunud juba väikesest tüdrukust saati. Selle partii moraal oli mulle selline – kui vastane ikka eksib, on parem see ära kasutada, sest muidu võib partii lõpptulemus hoopis midagi muud tulla. Nimelt hakkas mu vastane odaga ratsu käiku tegema ja kui seda märkas ilma kella alla vajutamata, käis hiljem hoopis etturga. Ma ei hakanud midagi ütlema. Etturikäik oli tal aga korralik ning minu paremus kadus. Võrdsest seisust üritasin võitu väga agressiivse rünnakuga: g4-h4 jne. Ühel hetkel osutus mu kuningaseis aga julgete edasilükete tõttu vnõrgaks. Ma ise leian, et eks see ole veidi variatsiooni küsimus ka, sest kui ma viimasel ajal väga tihti üpris võrdsest seisust agressiivset rünnkat üritan, siis alati ei saagi see ju hästi lõppeda. Lõpptulemus oli siiski minu kasuks, sest hoolimata vastase ülekaalukast seisust, jäi tal nägemata minu rünnak vangri ja lipuga, mis ka matiga lõppes.

Neljandas vooru sain vastu Rein Ruusi. Vastase sõnul lõppes meil viimane omavahel mängitud partii nii kiiresti minu kasuks, kui ta 1.d4 käis ja ma talle keskmängus kuningarünnakuga ära tegin, sellepärast ta otsustas seekord 1.e4 ja Prantsuse vahetusvariandi kasuks. Kahjuks sain üpriski perspektiivitu seisu vastasest ka suurema ajakuluga ja kui ta keskmängus viiki pakkus, võtsin vastu.

Viiendas voorus oli mu vastaseks Mark Lapidus. Noor andekas poiss vist tegeleb kõvasti malega ning on viimastel aastatel ka palju arenenud; reiting on meil umbes võrdne.

Mark Lapidus

Valgetega mängisin Trompovskit ning üritasin teostada sama plaani, mida Ülariga maleolmpia ajal sakslase Sarah Hoolti vastu valmistusime. Mark mängis küll teisiti, aga ma mul õnnestus siiski alustada kuningarünnakut ning vastane ei teinud ka just kõige täpsemaid käike. Partii lõppes ilusa ratsukahinguga.

Vahtra - Lapidus
... 25. f5 g5? (parem oli 25..cxd4 segase seisuga) 26. Rg6! fxg6 27. Lh7+ Kf8 28. Vf1 Ld3 29. Vg-f3 Lxs4+ 30. Kb1 Ve7 31. f6 Oxf6 32. Lh8+ Lg8 33. Vxf6+ Ke8 34. Lxg8 Kd7 35. Lxa8 1-0

Kolm ja pool punkti viiest mängust paaris Gert mulle vastu Meelis Kanepi. Meelis selle üle rõõmustas ning ütles: „Nüüd on mul lõpuks võimalus ka võita”, nimelt oli tal mitu viimast mängu viiki läinud. Mängisin Meelisega mustadega sama varianti juba mitmendat korda, kust alati on tulnud peale üpris segased seisud ning mäng on lõppenud tema kasuks. Sel korral olin aga veidi rohkem valmistunud, sama ei paistnud just mu vastase kohta. Etturi eest valgel erilist initsatiivi ei olnud ning arvatavasti lootes paremust saada, Meelis eksis veidi ning sain materiaalse ülekaalu. Seda võis lugeda ka vastase näost. Ajad olid küll võrdsed, aga väga kindlat võiduplaani selles lõppmängus mul ei olnud ning kuna mul nii tugev vastane ikkagi vastas oli, mõtlesin viiki pakkuda. Natukene üllatuseks vastane võttsiki vastu. Kohe pärast mängu tahtsime Meelisega poodi minna, kuid see oli just 14 minutit tagasi suletud.

Korraldajad olid mängijate kõhtude eest, muidu, aga hästi hoolitsenud – terve turniiri vältel pakuti sooja kohvi, teed ning saiakesi, küpsiseid ja piparkooke. Lisaks põles baariruumis kamin.

Seitsmendas oli mul vastaseks Villu Kuld. Villu on samuti Viljandi maleseltsi mängija ning olen taga mänginud juba väikesest peale. On olnud igatpidi tulemusi. Reiting oli tal must veidi kõrgem.

Villu Kuld

Valgetega sain paremuse, kuid kindlat võiduplaani ei paistnud kuskil. Otsustasin jällegi oma ruumilist paremust ära kasutada kuningatiivalt etturitega sammuma hakates. Kuld üritas küll keskelt vastulööki anda, kuid kuna ta vigurid kuningatiival oma ja minu etturite taga kinni olid, osutus see lüke tema kahjuks ning võit tuli kiiresti minu tasku.

Eelviimane voor

Kaheksandas voorus pandi mind mängima juba teise suurmeistriga turniiri jooksul – Igor Švõrjoviga.

Igor Švõrjov

Avangus sain mustadega enametturi ning loovutasin sellega initsatiivi vastasele. Keskmänguks oli seis üpris mõlemapoolsete võimalustega. Kahjuks eksisin ning Igor realiseeris paremuse üpris kiiresti.

Švõrjov - Vahtra
... 19. d5 exd5 20. exd5 (diagramm) Oxg5?? (parem oli 20. Rd6 segase seisuga) 21. Rxf7 Lxf7 22. fxg5 Le7 23. Lf3 Rd7 24. Rf5 Le5 25. Va-e1 ... 1-0

Enne viimast vooru olid lahtised nii esikolmik kui ka suurem osa eriauhindade saajatest. Parima naise kandidaatidest oli nii minul kui ka Fominal samapalju punkte ning paarimine viis meid viimases voorus omavahel kokku. Gerdi sõnul oli see väga hea: „Selgitage siis omavahel”.

Eelviimane voor

Mustadega valis Tanja vastuvõetud lipugambiidi ning tekitas mulle keskele isoleeritud etturi. Ometi olin oma seisuga pea terve mäng üpris rahul ning üritasin aktiivselt rünnata. Kaitseks pidi Fomina loovutama kvaliteedi ning lõpuks jäi ilma ka lipust. Vastane aga ei alistunud ja mängis aja peale. Pabinas ja vähese ajaga ei teinud ma ka just kõige täpsemaid käike, kuid õnneks jäi mul veel pea pool minutit siiski aega, kui vastane ühe-käigulise mati tõttu mulle käe ulatas.

Turniiri võitja - Ilja Vovk

Parim seenior - Hillar Kärner

Parim noor - Jüri Holvason

Lõpuks sain siis 6 punkti 9-st, 6.-9. (8.) koha jagamine ja parima naise auhind.
Võrreldes TTÜ sügisturniiri ja Eesti kiirmale meistrivõistlustega jäin Kõo valla jõuluturniiri mängude ja tulemusega hoopis rohkem rahule.


Kiirturniirid on üldiselt väga kasulikud, sest mängida saab nii palju partiisid korraga ning välja tulevad avanguteooria ja muud kitsaskohad, mida kindlasti üle vaadata oleks vaja.

Piltide autorid: minu õde, isa ja mina ise.

Kõike paremat malerahvale soovides
Tuuli