01.08.1979 - Vjatšeslav Koop - SK Diagonaal liige. Fide reiting 2201
06.08.1985 - Viktoria Baškite – WIM, MA Vabaetturi liige. Mitmekordne kuni 18-aastaste neidude meister ja 2000. aasta Eesti naiste meister. 2004. aasta artikkel Eesti Ekspressis – Mängib mustadega, võidab sageli. FIDE reiting 2159.
07.08.1981 - Deniss Kovaljov – meister, MA Vabaetturi liige. Osalenud kaks korda Eesti meeste meistrivõistlustel (2000 ja 2008).
16.08.1965 - Oleg Kortšagin- Teda võib tihti näha võistluspaiga juures malekirjandust müümas. Põhjaliku mõtlejana tuntud Kortšagin üllatas kolmanda kohaga selle aasta välkmale meistrivõistlustel. FIDE reiting 2148.
Oleg Kortšagin
Foto: Marek Kolk
19.08.1936 - Merike Rõtova -Maletaja, kirimaletaja, treener ja malekirjanik. rahvusvaheline meister kirimales, hõbemedal III naiste kirimale MM-võistlustelt ja pronks II naiste kirimale MM-võistlustelt. Tavamales 2. koht 1975. aasta naiste Eesti MV-lt. Raamatu “Mälestusi Paul Keresest” ja sarja “Male Eestis” koostaja. FIDE reiting 1937.
17.-25. juunini toimusid Stockholmis Skandinaavia maleturniirid, kus osalesid ka kolm Eesti maletajat. Meeste IM-turniiril sai teise koha Aleksandr Volodin, naiste turniiril oli Leili Pärnpuu samuti teine ja Viktoria Baškite neljas. GM-turniiri võitis Venemaa suurmeister Sergey Ivanov.
Täna toimusid TTÜ energeetikamajas juba traditsioonilised Tallinna Tehnikaülikooli lahtised meistrivõistlused. Turniiri peakorraldaja ja kohtunik oli Igor Krupenski koostöös TTÜga. Osalejaid oli kokku 16. Arvatavasti oli päris mitu osalejat vähem selle tõttu, et samal ajal toimus ka Kaido Külaotsa maleloeng. Näiteks tean, et eelmisel korral TTÜ turniiril osalenud Turu otsustas loengu kasuks. Mängiti 6 vooru ajakontrolliga 10 minutit mängijale kiirmale reeglite järgi. Turniiri võitis Nikolai Danilov, teiseks tuli Kristjan Sarapik ja kolmandaks Kirill Makin. Parima naise auhinna sai Viktoria Baškite. Mina kogusin küll Viktoriaga ühe palju punkte, kuid tal oli koefitsient selgelt parem. Üldiselt ma oma mängude ning tulemusega väga rahule ei jäänud. Eks veidi andis tunda ka asjaolu, et viimasel kuul kooli ning töö tõttu malega tegelemine ja Vaadeldajasse kirjutamine veidi tahaplaanile jäänud. Üritan seda viga parandada.
Pildil: (vasakult) N. Danilov, I. Krupenski, S.Neff (Paul Kerese mälestusturniir 2007). Autor: Marek Kolk
Lähipäevil peaks ülesse saama ka turniiritabel ning pildid.
Alguses tuli külm, siis vihm ja paar päeva tagasi langesid Dresdeni taevast helbed. Lumekate ei ole küll nii kõrge kui Eestis, aga lõunamaistele olümpiamaletajatele kindlasti paras eksootika. Turniirigraafik on olnud väga tihe ning aega peale male muule pole jäänudki. Võtan siis turniiri lõppedes viimaste päevade sündmused kokku.
Kuuendas voorus mängis naiskond 22. asetusega Hispaaniaga. Mind seekord platsile ei lastud ning Saksamaal olid riigipühad (pühapäeval ja pühadel on kõik suletud), nii veetsin suurema osa päevast hotellitoas. Hommikust ma sel päeval sööma ei jõudnud. Vabal päeval oli üldiselt üpris mugav alustada väikese fitnesstreeninguga ning seejärel juba varajast lõunat süüa. Meeskonnast oli tol päeval Meelis vaba, ka tema oli hommikusöögi maha maganud, nii läksimegi teiste voorule suundudes välja süüa otsima. Avatud oli üks ja ainus pizzeria. Seejärel sai juba võistkonna mänge jälgima hakata. Reegel oli see, et internetivahendusel sai ikka palju parema ülevaate, kui kohapeal olles. Võistluspaigas kaasa elamise pluss oli küll see, et näed füüsiliselt vastaseid (partiisid tavaliselt ei näe, liiga kaugel) ja kogu melu, kuid nagu esimese kahe vooruga selgus, oli kogu see sagimine väga väsitav.
Pealtvaatajate alas tehti suurel ekraanil ka partiianalüüse, mida kümned-sajad inimesed jälgima olid tulnud.
Naiskond kaotas Hispaaniale 3:1 ja meeskond võitis 134. asetusega Nigeeriat 4:0.
6. voor: Hispaania - Eesti
Seitsmendas voorus oli meil vastaseks naiskonnast mõni asetus tagapool olev Vaegkuuljate Ühendus. Nende kõrgeima reitinguga vastane WIM Olga Gerasimova (2316) oli mängima pandud kolmandale lauale. Kusjuures reeglit, et lauad peavad reitingu järgi olema säetud, ei olnud, nii üritasid mitmedki tabeli teise poolde jäävad võistkonnad kombineerida. Loomulikult võis see tuleneda ka sellest, et mängijate tegelik tase oli reitingust erinev. Üldiselt jah, ka mitmed ilma või kehva reitinguga mängijad oskasid korralikult nuppe tõsta, nagu pidi paaril korral tõdema ka Eesti võistkond.
Paistis, et minu vastane üritas teravusi vältida ning valis valgetega üpriski perspektiivitu variandi. Võitsin partii 25 käiguga. Võitsid ka Valeria ja Viktoria, Monika kaotas. Lõpptulemus 3-1 Eesti kasuks.
Meeskond võitis 87. asetusega Liibanoni 3,5-0,5, viigistas Meelis.
Kaheksandas voorus paariti naiskond kokku 12. asetusega Saksamaa esimese võistkonnaga. Ühtekokku oli naiste turniiril korraldajamaal kolm võistkonda. Saksamaa naiste esindusvõistkond mängis kõik voorud laval koos meeste kahe ja naiste esimese matšiga. Laval toimusid enne vooru ka lühiintervjuud oluliste juhtide ja mängijatega ning olid vip-pealtvaatajate kohad. Esimesed 15 minutit pääsesid ka ajakirjanikud igale poole ning võisid pildistada välguga ja häälekalt. Kuna vooru alguses mitteilmunu sai automaatselt kaotuse, võttis see ära kõigilt soovijatelt ka ajakirjanduse vältimise võimaluse. Varemalt mõni tippmängija tihtipeale enne ajakirjanduse rahunemist kohale ei tulnudki. Kaameraid ja pildistamist oli üpris palju ning ausalt öeldes oli see mängu alguses suhteliselt häiriv ikka. Lisaks kanti nelja matši kordamööda ka lavaseinal üle, nii et saalist oli hea jälgida.
8. voor: Saksamaa - Eesti
Naiskond pani selga olümpiavormi ning loomulikult läks üritama võitu. Minu vastaseks oli minust natukene vanem mitmekordne Saksamaa noorte meister WFM Sarah Hoolt (2274). Tema vastu valmistudes vaatasime mitut erinevat varianti ning veidi vahetatud käikudega sain ka ühte ettevalmistatud süsteemi kasutada. Paaris kohas oleks saanud ehk veidi paremini mängida, aga üldiselt tuli Trompovski pika vangerduse ja kuningarünnakuga üpris hästi välja ning partii lõppes ilusa matikombinatsiooniga.
Gansvind mängis samuti valgetega WGM Marta Michna (2399) vastu Trompovskit ning võitis ilusa vigurikahninguga keskmängus. Viktoria ei märganud võimalust lõppmängus viiki teha ning ka Monika kaotas. Lõpptulemus Saksamaaga jäi 2:2. Vastasvõistkonna kapten oli selgelt väga pettunud, eriti 4. laua partii üle – tema sõnutsi ei ole võimalik 1900. reitinguga mängijale kaotada.
Meeskonnal oli vastas 34. asetusega Kashastan, esimesed kolm põhikoondislast viigistasid ja kaotas Volodin.
Üheksanda vooru vastaseks oli naiskonnal 21. asetusega Iisrael. Kuna mul oli juba viis punkti viiest, sain ka mina jälle võimaluse mängida. Vastased läksid ka, muidugi, järjest tugevamaks. WIM Olga Vasilievi esitlusreiting oli turniirilõpul pea 2400. Tegin küll mustadega Prantsuse kaitses ilusa vigurikahingu (meenusid Ivanovi analüüsid paari aasta tagusest noorte treeninglaagrist) ja tundus, et sain peale mõlemapoolsete võimalustega seisu, kuid ei leidnud parimat plaani ning tema kuningarünnak osutus efektiivsemaks kui minu liputiiva seotud vabaetturid. Analüüsisin Meelise ja Kaidoga oma mängu hiljem ning ka nende arvates võis vigurit kahida, aga hiljem oleks pidanud ehk mängima lihtsalt enametturiga seisu, mitte segastesse variantidesse minema. Eks ta loogiline tundubki, aga hindasin seisu sel hetkel arvatavasti lihtsalt valesti. Esimene kaotus olümpial oli loomulikult pettumuseks ning viis natukene tuju alla.
Esimesel kahe laual viigistasid Valeria ja Viktoria, Leili kaotus sümmeetrilise lõppmängu, vastase kuningas ja plaan olid lihtsalt aktiivsemad. Tuli vastu võtta kaotus 3-1. Meeskond viigistas 2-2 31. asetusega Argentiinaga.
Laupäeval oli ka Valeria sünnipäev ning õhtul tähistasime seda kogu võistkonnaga. Kohal oli ka meeskonna treener Halifman, Saksamaa poiste võistkonna treener Rokovoi ja Vika rootslastest sõbrad. Puudu oli vaid Volodin, kes olevat vaba aega veetnud Horvaatia esinaismängijaga. Õhkkond oli hea ja nii malelist kui muud juttu sai räägitud väga mitmes keeles. Õhtu jooksul üritati mulle ka korduvalt selgeks teha, kui oluline on ikka vene keel selgeks õppida. Ega ma saan aru küll ning aeg-ajalt tunnen selle oskuse järele vajadust, kuid pole lihtsalt piisavalt aega ja pealehakkamist seni olnud, et oma vene keele baasteadmisi oluliselt täiendada.
Õhtu üheks läbivaks teemaks oli meeskonna viik 108. asetusega Botswana esindajatega. Arutati partiisid ja räägiti juurde lugusid.
Erinevalt Markost Halifman nii palju turniirisaalis ei viibinud ja päris malelaua taga malet polevat treener ka meeskonnaga vist vaadanud (ainult arvutiga), aga meeskond tundis tuge ning Olav ütles pärast turniiri ka, et Halifmaniga oli ikka see hea asi, et ta oskas soovitada. Ise mõnda avangut vaadates peaks pikalt enne uurima, et mida üldse uurima hakata, aga Halifman oli talle, näiteks, 10 minutiga selgeks teinud, kuidas Aljohhini vastu õige mängida on ja mis partiisid vaadata. Abi oli olnud ka olümpiaeelsetest treeninglaagritest. Kaido arvas, et väga oluline Halifmani treeneriks olemise juures oli siiski psühholoogiline tugi ja et ka vastased vaatasid, et selline treener ikka võistkonnal..
Kümnendas voorus oli naiskonnal vastas 69. asetusega põhjanaaber Soome. Võitsid Vika ja Valeria. Minul oli Päivi Waltaga väga pikk mäng. Keskmänguks olin saavutanud küll üpriski hea seisu, kuid kulutanud ka palju aega. Nii jätsingi ajapuuduses võidukäigud tegemata ning enametturiga vankrilõppmäng läks viiki. Esimesel laual alistas WGM Niina Sammalvuo (2248) Monika. Võitsime minimaalselt 2,5-1,5.
Kusjuures, võistkonnakaaslased vihjasid pooleldi naljaga ikka korduvalt, et võibolla on mu võiduseerjale järgnenud kaotuse ja viigi põhjuseks ikka Ülari Kadrioru turniirile sõitmine, sest eelnevalt olin temaga interneti vahendusel vastaste vastu valmistunud, kuid kaotuse ja viigi eel pidin tööd üksinda tegema.
Meeskond võitis kümnendas voorus 70. asetusega Mongooliat 3,5-0,5, viigistas Meelis.
Üheteistkümnenda vooru vastane ei tulnud naiskonnale just väga meeldiva üllatusena. Viimases voorus tuli mängida 24. asetusega Inglismaaga. Naiskonna ühine otsus oli, et kuna kindel plaan on võita, mängivad esimesed kolm koondislast. Mina ja Leili pidime hommikuks otsustama, kumb meist mängib. Seisukohti oli erinevaid, näiteks Monika leidis, et kuna ma mängin Prantsuse kaitset ja juhul kui vastane vahetusvarianti mängib, oleks mul raske võita. Kuna Inglismaa kaks esimest lauda – IM Houska (2399) ja IM Ciuksyte (2339) on väga tugevad, oli võitu vaja just kolmandalt ja neljandalt laualt. Vaatasime siis kahe potentsiaalse vastase partiisid Leili ja Markoga ning nuputasime, kumbale mängijad paremini sobiksid. Leili leidis, et temal siiski praegu õiget malevormi ning enesetunnet ei ole, polevat ta ka malega eriti tegelenud viimasel ajal, kuna töö nii palju energiat võtab. Samuti leidis mu toakaaslane, et noortele tuleks võimalus anda. Loomulikult oli mul hea meel, et ka viimases ja väga tähtsus voorus kaasa sain lüüa.
Kümnenda vooru järel esmaspäeval oli jällegi vaba päev. Mõne tunni eelviimasest päevast Dresdenis veetsin kesklinnas ning suurem osa ülejäänud ajast kulus juba malepartii ettevalmistuseks. Kuna vastane pidi selguma alles öösel ja hommikul kell 10 oli juba mäng, oli meil plaan valmistuda õhtul mõlema vastase vastu. Plaanisin vastast üllatada, nii läks ka variantide vaatamisele ja analüüsimisele pikalt aega ning lõpuks olimegi Ülariga enne vastase selgumist jõudnud valmistuda vaid Inglismaa 5. mängija Bhatia (2065) vastu, kelle esitlusreiting oli 4. laua mängijast märksa kõrgem. Hästi läks, sest Inglismaa võistkond oligi Bhatia viimasele lauale mängima pannud ning nii jäi veel ainult variandid täpselt üle vaadata ja magamisaega jäi rohkem.
Viimase vooru naiste lavamatši esikäigu tegi Carmen Kass. Eesti Maleliidu president viibis Dresdenis malekonverentsil ning au avakäik teha anti talle ka sõpruse märgiks, sest nagu me teame, üritas ka Eesti 2008. aasta maleolümpiat saada ning tookord tuli võitjaks Saksamaa.
Teisipäeva varahommikul pidime ära andma toad, kes soovis pikemaks jääda – pidi juurde maksma. Lõpetamine oli alles õhtul ning ka mitmed võistkonnad lahkusid alles järgmisel päeval – ju tuli sakslastel soov viimasel hetkel veel raha teenida.
Kell 10 algas viimane voor.
Inglismaa naiskonna kapten nägi välja kui malekuninganna. Selga oli ta pannud mustvalge kostüümi ning pähe ka ruudulise kaabu. Pidevalt silma jäi ta sellepärast, et iga nii poole tunni tagant vahetas ta kõigi Inglismaa mängijate jooke uute vastu välja ja arvatavasti üritas nii ka meid psühholoogiliselt mõjutada.
Lauale ei tulnud mul just see seis, mida valmistunud olime, kuid tundus, et ka vastasele oli taoline variant esmakordne, nii et võimalused tundusid võrdsed. Ma ei jäänud passiivselt kaitsesse, vaid hakkasin kohe etturitega ruumi haarma ja aktiivselt vigureid välja tooma. Korduvalt kahisin etturi ning seis oli pidevalt väga segane, ka aega ei olnud enam väga palju. Prohmakaid õnnestus vältida ning pingelise mängu käigus läks seis mul vaikselt paremaks, üks käik enne ilusat matti ulatas vastane mulle käe. Selleks ajaks oli tugeva võidupunkti saanud ka juba Monika IM Houska vastu. Pika mängu järel võitis ka Viktoria ning viigistas Valeria. Lõpptulemus 3,5-0,5 Eesti kasuks. Väga ilus võit turniiri lõpetuseks.
Meeskond viigistas 54. asetusega Austriaga. Meelisel oli teiste sõnul võimalus kolmekordse seisukorduse tõttu viiki nõuda, kuid kahjuks suurmeister seda ei märganud ning lõpuks kaotas. Olavil ja Kaidol ei õnnestunud enammaterjaliga seisudest üle viig saada ning matši kaotusest päästis Riho võit.
Viimastel turniiripäevadel olin ka veidi haige, arvatavasti sain kuskil külma, kuid üldiselt oli enesetunne hea. Minu jaoks oli eriti positiivne, et igal öösel sai ennast suhteliselt korralikult välja magada ja nii oli energiat terve päev tegutseda.
Üldiselt oli turniir hästi korraldatud ja mingeid märkmisväärseid probleeme ei tekkinud, natukene võiks nuriseda ehk ainult saabumis- ja lahkumispäeva üle. Mõnele ei sobinud, et erinevate riikide maletajad olid laiali üle terve linna hotellides, kuid minule see meelehärmi ei valmistnud ning positiivne oli selle eest see, et turniirikaardiga sai kogu Dresdeni ühistransporti tasuta kasutada. Nii ei pidanud ootama mingite spetsiaalsete busside järele, vaid sai vabalt liikuda. Positiivne oli ka see, et mängusaalis olid tasuta joogid – valida sai vee, õuna- ja apelsinimahla vahel. Oli ka võimalik osta kohvi ning midagi söögipoolist. Kusjuures, laval mängides oli kohvi ja kõik muud joogid tasuta.
Ülar kirjutas korraliku kokkuvõte olümpiast. Maleolümpiast kirjutasid ka väga mitmed ajalehed ning portaalid, et ära nimetada enam ei jõuagi. Põhjalikke kokkuvõtteid tegi ka Eesti Ekspress (minu teada eesotsas Priit Leitoga). Nii et mina siin enam võitjaid ja kõiki tulemusi üle kordama ei hakkagi. Panen siia tabelid Eesti esindajate individuaaltulemustega, et oleks hea ülevaade.
Nii Eesti mehed kui ka naised said maleolümpial kokku 13 matšipunkti. Meeskond jagas 29.-48. kohta ning saavutas 282 vastaste partiipunktide summaga 33. koha. Partiipunkte said mehed kokku 28. Naiskond jagas 24.-35. kohta ja oli 245,5 vastaste partiipunktidega 32. Partiipunkte saime 26. Olümpiaeelse küsitluse tulemusena paistab,et Vaadeldaja lugejad alahindasid Eesti malenaiskonda.
Üldises riikide arvestuses (mehed ja naised) saavutas Eesti 30. koha. Nagu mehed arutasid, pole meil just palju võistkondlikke alasid, kus Eesti maailma esikolmekümne sisse mahub.
Paistab, et ka Eesti malejuhtkond jäi tulemusega üpris rahule. Olde tõi lennujaama kõigile naistele lilli. See oli kena temast.
Meesmaletajate tabelis 165. asetust omav Kaido Külaots saavutas eitlusreitingute arvestuses väga tubli 68. koha. Tulemuse protsentuaalses arvestuses sai Kaido 75 protsengdiga 34. koha ja Olav Sepp 72,2 protsendiga 60. koha, individuaalpunktide tabelis oli Kaido 29. ja Olav 84.
Üldises naiste arvestuses sai 169. asetusega Valeria Gansvind 86. koha. Punktide arvestuses oli Valeria 22., Viktoria 55. ja mina 65. Tulemuse protsentuaalses tabelis olin mina 14. (81,3%), Valeria 41. (72,7%) ja Viktoria 67. (70%). Laudade arvestuses sai Valeria teisel laual 20. koha ja mina 4. laual 12. koha.
Ja veel statistikast. Olümpiale oli registreerunud 154 meeskond ja 114 naiskonda, ühtekokku 1325 maletajat (tulemata jäi 7 meeskonda ja 3 naiskonda). Turniiril oli kokku 793 tiitliga maletajat (suurmeistritest kuni naiste rahvusvahelise meistrikandidaadini). Kokku mängiti 5628 partiid, neist 2251 võitis valge, 1863 must ja 1371 viigistati. Igal voorul jagati ka üle kümne plussi/miinuse erinevatel põhjustel. Viimasel voorul oli loobumisi koguni 143.
Paar päeva tagasi lugesin Eesti malekohtunike ajaveebi. Silma jäi järgmine lõik: ”Olümpia kestab. Materjali eri allikatest on piisavalt. Olen huviga jälginud ka Tuuli ülevaateid. Aga kuidas küll võis paarimissüsteem tulla Eesti võistkonnale üllatusena? Isegi kirjutasin sellest juba mullu 11.XII Olümpia korrigeerib paarimist ”
Väga kahetsusväärne, et Eesti koondislastel ja malejuhtidel nimetatud artikkel nägemata jäi. Tulevikus peaks ehk turniiri eel rohkem eeltööd tegema, et uuendused nägemata ei jääks. Aga jah, neid oli sel minu esimesel maleolümpial palju. Alustades segasest paarimissüsteemist ja matšipunktide arvestamisest ja lõpetades sellega, et kui partii alguses laua taga ei istu, tuleb automaatselt null.
Üldiselt on minu esimesed olümpiamuljed positiivsed. Ka enda ja võistkonna lõpptulemustega jään üpris rahule, kuigi ega alati saab paremini.
Minu suurim aitäh läheb Kõo vallale, mis toetas minu olümpial ja mõttespordi mängudel osalemist. Abi sain ka Viljandi Kultuurkapitalilt ja Eesti Maleliidult.
Tänan ka Ülarit, kes mind viimasel ajal treeninud ja ka olümpial minuga koos partiideks ettevalmistust tegi, ning samuti kõiki kaasaelajaid.
Viimased kaks kuud olen tõsiselt malelainel olnud. Pole jäänud isegi aega eriti õppetööga TTÜs tegeleda. Nii et loodan, et lugejaskond ei pahanda, kui lähiajal Vaadeldajasse väga aktiivselt ei kirjuta. Vaja koolis ja tööl asjad korda saada.
Täna kell 13.30 olen kutsutud Kukuraadiosse Eesti Ekspressi saatesse Magneet maleolümpiast rääkima. Nõustusin, sest loomulikult on see hea võimalus Eestis malet populariseerida. Saatejuhtidel plaanis ka Kaido kutsuda, kuid hetkel ma ei oska öelda, kas neil õnnestus ta kätte saada.
Täna õhtul mängin TTÜ sügisturniiri ja järgmisel nädalavahetusel olen plaani võtnud Eesti kiirmale meistrivõistlused. Samuti ei taha vahele jätta Kõo valla ja Viljandi jõuluturniiri, viimaseid korraldavad ju minu koduvald ja koduklubi.
Esimese vooru partiidest ja tulemustest tegid kokkuvõtte Margus,Siim ja Meelis, teisest voorust kirjutas pikemalt Ülar ja kolmandast jällegi Siim. Ka Niki on Vaadeldajas üht-teist kajastanud. Nii et mina, siis, panen rõhuasetuse üldmuljetele.
Vahepeal on mängitud teine ja kolmas voor. Teises voorus võitis naiskond mustadega Uus-Meremaad 3,5-0,5 (viigistas Monika; Leili puhkas) ja kolmandas Trinidad & Tobagot 4-0 (Monika puhkas). Kumbki minu vastane eriti teooriateadmistega ei hiilanud, nii sain juba avangus üpris mugavad seisud ja pikapeale õnnestus ka punktid vormistada.
Kolmanda vooru vastasvõistkond oli üpriski eksootiliselt maalt ning nende käitumine malelaua taga ei olnud just kõige korrektsem. Nende viimasel kolmel laual oli probleeme käikude kirjutamisega (malelauale ei olnud tähti peale märgitud) ning pidevalt siis küsiti meie protokolle või Viktoria vastane isegi küsis suuliselt tema käiku üpriski tihedalt. Vika vastasel olid seal pidevalt veel kindad käes, ta häälitses ja kinkis mängu aeg meie mängijale raha. Minu vastase ebakorrektne käitumine algas sellest, kui ta oma kodinatest, mis tal kõik süles oli, midagi otsima hakkas ja samal ajal partiiprotkolliga pool lauda segamini lükkas. Alguses mu vastane mängis üpris kiiresti, aga kui seis lootusetult kehvaks muutus, suutis ta veel üle tunni mõelda, vahepeal vaatles seisu ka püstijalu. Trinidad & Tobago esindajad võtsid meie naiskonna vastu ka paaril korral käiku tagasi, kuid minu vastane seejuures kella alla ei olnud vajutanud ning mul oli nii hea seis, et ma lihtsalt ei hakanud nõudma midagi. Teise laua mängija vahetas käigu ära aga ajal, mil meie mängija tualetis oli. Kohtunikke on seal ka nelja matši peale vaid üks, nii et üpris raske oleks niimoodi vaidlema hakata. Kõige korrektsem oli Leili vastane – 1997. aastal sündinud võistkonna kõrgeima reitinguga tüdruk. Mind häiris, tegelikult, ainult see, et halba seisu sattununa hakkas vastane kella peksma ja nuppe loopima, muidu polnud hullu – huvitav kogemus, siiski. Viktoria vastane ei teanud aga viisakusest malelaua taga midagi ja nii tekkiski küsimus, mida tuleks taolises situatsioonis teha. Paistab, et viiekümnest eririigist tulnud kohtunikud ei ole ka kõige kompetentsemad.
Kohtunikud saavad segaduse korral küsida abi ja nõu aga vanemkohtunikelt. Näiteks, läks vaja vanemkohtunikku Meelisel teises voorus Husseini vastu. Eesti meeskonna teise laua mängijal oli kahe enametturiga lõppmäng, võit ei olnud veel päris kindel, kuid vastane ületas aja. Nägin ise kõrvalt, kuidas vastasel aeg nulli jooksis ja ta viimasel sekundil veel käiku üritas teha, kuid pärast kella vajutamist lõi vastase kellale ootamatult ette 31 minutit. Meelis natukene mõtles ja vaatas ning läks kohtuniku juurde. Kohtunik tuli ja vaatas ning kutsus vanemkohtuniku. Vastase kella poolel oli miinus ning 40 käiku ei olnud veel täis, seega oli ta aja ületanud, kuid Iraagi võistkond apelleeris sellele, et kell näitab veel 31 minutit aega. Võit läks siiski kindlalt Meelisele. Pikemalt jäi mängima veel Volodin ning tema võidu järel saadi ka matšivõit. Kolmanda vooru alguses selgitati täpsemalt ka seda 30 minuti lisandumist, nimelt tuleb pool tundi juurde alles siis, kui 40 käiku täis on ja aeg otsa saab.
Kolmandas voorus viigistas üllatuslikult meeskond Botswanaga. Avatud turniiril on siiki see, et ka sajanda asetusega mehed on vähemalt reitinguga üle 2000 ning nuppe tõstavad, et ega lihtne ei ole.
Naiskond mängib täna valgetega 37. asetusega Ecuadoriga, esimesel laual on neil IM Martha Fierro Baquero (2361). Meeskond mängib valgetega 42. asetusega Montenegroga, esimesel laual on Kaidol vastas GM Milan Drasko (2537), puhkab Riho.
Täna ma ei mängi, nii on aega natukene vabamalt võtta ning ka kirjutada midagi, muidu on üldiselt võistluspäevad väga tegusalt ja kiirelt möödunud. Pärast hommikusööki olen põhiliselt vastase vastu valmistunud nind üldiselt malega tegelenud, seejärel lõunasöök ja voorule. Pärast mängu olen käinud erinevate inimestega õhtust söömas ning enne vastase selgumist ka fitness-keskuses ja saunas. Kui õhtul kella 11 ajal vastane selgunud, teeme Marko juures koosoleku ja otsustame, millises koosseisus mängime. Mängupäeva jooksul on vahepeal aega ka veidi teistega suhelda, internetis olla, tulemusi jälgida ja msnis vestelda ning üpris palju aega läheb ka ühest kohast teise jõudmisele – hotell, mängupaik ja õhtusöök on kõik erinevates kohtades.
Lisasin ka mõne pildi. Esimesed kolm pilti tehtud enne teist vooru ja viimased eile trammi ootamas.
Lubasin tagasi jõudes mõttemängude festivalist veel pikemalt kirjutada. Pika kodust eemalolekuga kogunes aga hulgaliselt soove ja kohutusi, nii jõuangi kokkuvõtte tegemiseni alles nädal pärast võistluse lõppu. Kirjutada oleks palju, kuid piirdun vaid paremini ettevalmistatud materjali ja selgemate ideede ning mõtetega.
Üleeile TWICist nädalabaasi alla laadides leidsin ka mõttemängude festivali partiid, et õnneks on kõigile huvilistele mängud siiski saadavad (võistluse ajal avaldasid korraldajad vaid üksikud partiid). Mängijaid oli palju ning tegemist oli siiki välk- ja kiirmalega, arvatavasti pole partiisid ka eriti järeltöödeldud, sest leidsin mitu vigast ning poolikut mängu.
Esimeses Pekingis tehtud posituses kirjutasin, et olema naiskonnaga käinud ära Hiina müüril, Keelatud linnas ja Siiditurul. Kahe turniiri vahepeal jõudsime külastada ka Suvepaleesid ning Monika, Tanja ja Vika käisid ka ühes tornis ning pargis Keelatud linna lähedal. Mina koos teiste eestlastega veetsin ühe õhtu-öö ka Pekingi kuulsaimal ööelu tänaval. Kuulasime baaris väga nauditavat esinemist ning tantsisime China Dolls klubis. Näha Pekingit ööpildis oli väga tore ning huvitav kogemus.
Et kuulda ja edastada ka teiste muljeid, tegin tagasisõidul väikese intervjuu meeskonna esimängija Kaido Külaotsaga (olen teksti natukene toimetanud).
Kas valmistusid Mõttemängude festivali jaoks, näiteks uurisid kaasvõistlejate kohta jms?
Spetsiaalset valmistust ei olnud – konkreetsete vastaste vastu ei valmistanud. Vaimu panin valmis, võistkonna võistlus ikka. Mitmed mehed rääkisid, et see on rohkem nagu puhkusereis, aga võistkondliku võistluse koha pealt oli see ikka olümpiaks oluline ettevalmistus.
Kuidas jäid rahule turniiri korraldusega? Mis oli hästi ja mis oleks võinud paremini olla? Korraldus oli minu meelest küllalt hea. Alates saabumisest Pekingi lennujaama, kõik sujus väga hästi. Hiinas valitses vali kord. Et sellist momenti, kus oleks võinud mõni probleem tekkida.. Frankfurdis ja toitlustamisega.. toit meeldis muidugi eriti, ma olen päris suur Hiina toidu sõber; mõnele mehele olid terava võitu kohati, aga minul olid vastupidised probleemid. Millega natukene nihu läks, oli võibolla toaga.. vahetasime Rihoga ära ja Rihole sattus suurem tuba, mina sain sellise suhteliselt tagasihoidliku. Muidu oli kõik tip-top. Kuidas jäid rahule meeskonna ja enda tulemustega?
Ma arvan, et igaüks, kes malemängust natukenegi aru saab, taipab jõudude vahekordasid. Kaks kuuendat kohta praeguse seisu juures on ikkagi suurepärane tulemus. Kui ühe korra saada kuues koht, siis igasugu asju võib ju juhtuda, aga et teine kord ka kuues, et see juhtuks.. tõenäosus räägib selle vastu, et see ikkagi juhuslik oleks. See peab midagi ikka näitama. Siin mõni arvab, et kiires ja mida vähem on aega, seda kiiremini mängivad, aga mul isiklikult küll välgus ikkagi suurepärane tulemus, välgupraktikat mul erilist endal tegelikult ei ole, netis ma väga palju ei mängi kiiret ja välku. Praegu välgus oli aega 3 minutit. Ma enne vooru olin ikka üsna ärevil, et kuidas minema hakkab. Aga kokkuvõttes kukkus üpris hästi välja, ma ise sain välgus +2 ja kiires +1. Esimese laua kohta on see tõsiselt hea tulemus. Peaaegu igast riigist oli esimene laud väga tugev. Kuidas hindad oma partiide kvaliteeti välk- ja kiirmaleturniiril? Kas oli suur erinevus?
Ma arvan, et välkturniiri kvaliteet oli parem. Vähem oli aega lolluste peale tulla. Esimene mõte, mis pähe tuli, oli üldjuhul ikka õige. Ma arvan, et partii USA vastu Shabaloviga (2585) oli üks kõige paremaid mul üldse kahe turniiri peale kokku (kahjuks on TWICi baasis sellest partiist vaid esimesed käigud), et sellega jäin kindlasti rahule. Austraallase vastu tegin hirmsa lolluse – unustasin lihtslat ära, et vastasel on võimalik teha pikk vangerdus, valge oli käinud c3 ja b4 ja siis ei tulnud pähe, et ikkagi on võimalus pikk vangerdus teha ja siis ma kaotasin viguri kiirelt avangus. See läks kiiresti ära, aga muidu jäin üldiselt rahule. Kaks viiki viimases voorus mustadega Indiaga, välgus oli Harikrishna (2659) ja kiires oli Sasikiran (2694) mõlemad reitinguga umbes 2700. Viikidest oli võistkonnale ka kindlasti kasu – ühe matši võitsime 3-1 ja kiires tegime 2-2 viigi. Olümpial viimases voorus Indiaga mängida.. Kas otsisid enne reisi infot Hiina kohta – vaatasid välja kohad, mida tahaksid külastada jms?
Tegelt ma üldiselt eeltööd ei teinud, aga poisid olid nii hea töö ära teinud, et jäi üle vaid nende järel käia ja kõik õiged otsused sai langetatud. Sai Hiina müüril käidud – kohustluslik käik, siis Keelatud linnas ja muidugi selline kaubanduslik reis ka. Kokkuvõttes igat pidi jäin rahule – sportlikult, kultuuriliselt ja kaubanduslikult. Sul oli Hiinas kolm vaba päeva. Milliseid vaatamisväärsuseid külastasid ja mida huvitavat veel tegid? Millised olid parimad elamused ja kas miski valmistas ka pettumuse?
Nimetatud kohad olidki – Hiina müür, Keelatud linn – kultuurilise poole pealt ja kõige suurem elamus, kindlasti, hiinlaste kaubitsemine. Seda peab tunnetama ja nägema, õppima. Esimene päev lähed, oled ikka loll ja roheline ja ei tule pähegi, mis võiks seal olla õiged numbrid, õiged hinnad. Kogu aeg sai targemaks ja eks see ole omamoodi võistlus ka, et kes kellele ära teeb. See oli selline kõrgpunkt. Teistel Mõttemängude festivali alade jaoks oli see võistlus justkui olümpia. Kui oluline on sinu arvates see võistlus aga malemaalimas? Ma arvan, et on küll oluline. Paljud riigid tulid kindlasti medalite järele. Hiinlastel oli medalite arvestus väga täpne, pärast iga võistlust loeti medalid kokku ja püüti üldarvestuses esikohta saada. Mitmed riigid võtsid mängu väga tõsiselt ja praegu oli see võistlus esimest aastat, ma usun, et tulevikus on võistlus veel tugevam. Muidugi ma võtsin seda ka kui olümpia ettevalmistusturniiri. Võistkonnavõistlus ja kontroll, et näha kuidas võistkonna seis praegusel hetkel on ja mida võibolla annaks veel teha. Ma usun, et see võistlus oli õigel ajal õiges kohas. Enne Dresdeni olümpiat hea tulemus ka meestel. Andis enesekindlust ja usku. Mis seal toimuma hakkab – keegi ei tea. Mainisid, et hea turniir enne olümpiat. Kaks olümpiakoondislast – Meelis Kanep ja Aleksandr Volodin – aga ei olnud võistkonnas. Kuidas see sinu arvates mõjutab valmistumist olümpia jaoks?
Muidugi mõjutab. Miks nad siin ei olnud – see küsimus tuleks esitada teisele isikule... Mõnes mõttes kahju, muidugi, aga kui vaadata suurepärast lõpptulemust, siis garantiid ei ole, et kui oleks täisolümpiakoondis, oleks see tulemus parem olnud – me ei tea seda. Üldettevalmistuse suhtes võibolla jah – see natukene kannatab, sest kaks meest oli puudu. Kas osaled veel mõnel võistlusel enne olümpiat?
Jah, 25. novembril lähen Ungarisse. Osalen kinnisel turniiril ja kaks partiid on Ungari liigas ka. Üks partii on enne turniiri, siis on turniir vahepeal ja siis teine on pärast turniiri. Kinnisel turniiril on 10 osalejat, nii et suhteliselt tihe graafik. Kuidas turniiri suhtes ootused on?
Miinumumeesmärk on kolme hulka tulla, maksimumeesmärk võita. Täiesti reaalne eesmärk.
Kaido pidas üheks meeskonna suurepärase tulemuse põhjuseks ka nõrga lüli puudumist ning kiitis meeskonna vaimu.
Nimetan ära ka individuaalsed tulemused laudade järjekorras. Välkmaleturniiril (11 vooru): Kaido 6,5, Riho 8 (esitlusreiting 2617), Olav 6,5 ja Priit 7p; kiirmaleturniiril (9 vooru): Kaido 5, Riho 5,5, Olav 5, Priit 6.
Naiskonnal kokkuvõttes nii hästi ei läinud. Võistlust tegi raskemaks ka ühe naiskonna liikme haigestumine Hiinas. Individuaalsed tulemused välkmaleturniiril (10 mängu, üks vaba voor): Monika 4, Tatjana 3, Viktoria 5, Tuuli 6p; kiirmaletunriiril (9 vooru): Monika 6,5 (esitlusreiting 2411), Tatjana 3, Viktoria 4, Tuuli 5p.
Naiskonna arvates oli võistlus üldiselt hästi korraldatud ning reis vahva. Samuti oli see hea treening enne olümpiat.
Mõttemängude festivali toimumisaeg kattus Euroopa klubide meistrivõistlustega ning ka mitmed registreerunud võistlejad loobusid. Viimasel hetkel ütles võistlusest ära ka Vesselin Topalov. Kohal oli aga kaks tippnaismaletajat. Naiskonnaga arutasime, et praegu on võibolla veel raske hinnata mõttespordimängude tähtsust malemaailmas, kuid jälgin huviga, milliseks kujunevad järgmised mõttemängude festivalid. Võistlus on kindlasti eriline ja omalaadne, kuna nii mitu ala kokku toob.
Lõpetuseks tsiteerin Piheli postitust bridžimängijate blogist Seiklused Hiinas:
„Ja Pekingi peal liigub aina rohkem eestlasi. Täna kohtasime kogu Eesti malenaiskonda, homme lähme nende mängu kiibitsema. Tuuli Vahtra kurtis, et iga tema Vaadeldaja postituse kohta kirjutame meie 10 postitust siia. Me siin oleme suured Vaadeldaja fännid. Ja siis nägime veel Siili ja Külaotsa. Kui ma Tuulele rääkisin, et Siili nägin, küsis ta, kas ma talle piima panin limpsimiseks. Ega tegelikult Pekingi peal eriti faunat pole kohanud. Ainult ükskord pärast vihma olid kõik tänavad täis imelikke kollakasrohekat värvi vihmausse. Ja mingit imelikku lindu kuulsime täna, kes tegi konnakrooksumise häält.”
Lisasin ka fotosid. Osa pilte on teinud Monika või Vika, ülejäänud mina. Piltidel on olümpiastaadion "Linnupesa", Lillepark, Keelatud linn, Taevase Rahu väljak, Marmorlaev Suvepalees, Pekingi kesklinn ja erinevad pildid festivalist, välk- ja kiirmaleturniirist.
Sõit algas 9. oktoobri öösel ja Pekingisse jõudsime umbes ööpäev pärast startimist. Ajavahe tõttu kaotasime 5 tundi ja kohal olime kuskil kuue paiku hommikul. Alustuseks oli kuue inimese mängijakaart kadunud ning ka eelregistreeritud tubade komplektid olid hiinlastel sassi läinud, mind, näiteks, oli ühte tuppa pandud Margitiga ja Viktoria koos kellegi bulgaarlasega. Saime õnneks tube muuta (mitte just kõige paremini, sest üks tuba sai kaugemasse majja) ning ka mängijakaardid leidsid korraldajad kuskilt sahtlist ülesse.
Üpris suur osa Eesti maledelegatsioonist keeras ennast varsti pärast kohajõudmist magama. Meie Tanjaga käisime ringi ja üllatuslikult kohtasime igal pool ka palju eestlasi. Tuli välja, et mitmed bridži mängijad (neid Eestist 26) ja kabetajad on siin pea kolm nädalat, võistlusaeg oleneb finaali pääsust ja muidu sellest, mitmel võistlusel osaletakse, kuid kesmiselt, mulle on vähemalt mulje jäänud, on enamikel neil oma 2 nädalat vaba aega. Bridžimängijate avatud võistkonnal on seni väga hästi läinud, nad said oma alagrupist edasi (oli neli alagruppi ja igast sai neli edasi), seega 16 maailma parema hulka (pildid üks Eesti bridžimeeskond mängimas). Eile oli veerandfinaal, kuid tulemusi veel ei tea. Siin on internet väga kallis ja seda saab tuppa võtta kas terveks ajaks või üldse mitte (vedas Kaidol ja Andrusel, kelle toast oli eelmise omaniku järel unustatud internet välja lülitada ja nüüd nad saavad tasuta kasutada). Eile veetsime pikemalt aega koos Eesti kabetajatega ja nad rääkisid, et nende võistlustel olid ka maailma tipud kohal. Tulebki välja nii, et kuna ühelgi siinsel alal peale male ei ole olümpiat (või pole vähemalt juba aastaid olnud), on need teiste alade jaoks nagu Olümpiamängud.
Ilm pidi siin väga vahelduv olema, kuid meid on seni rõõmustatud vaid päiksepaisteliste soojade päevadega. Üleeile käisime Hiina müüril (pildid), eile Keelatud linnas ja Siiditurul. Vaatamisväärsusi on siin palju ja omaette eriliseks on selle paiga teinud ka Olümpia. On näha, et linn ja eriti kesklinn on väga põhjalikult ümber ehitatud. Lisaks kõigile staadionitele, ujulatele, on rajatud ka uued teed, väljakud, pargid veekogud. Natukene kaugemal on ümber kõik suured elumajad, peaaegu igal oma 20-50 korrust. Igal pool on politseinikud. Niimoodi kontrolliga oli lahti saadud ka hiinlaste kombest tänavatele sülitada ja seda isegi võidu teha. Järelvalve on range. Seda muidugi ei saa öelda liikluse kohta, sest hiinlastel ei ole sellist asja nagu järjekord, samamoodi on ka tänavatel – kahel real sõidab kõrvuti 3-4 autot, kõik lasevad signaali ja seal vahed liiguvad veel inimesed ja jalgrattad.
Kõigega tuleb siin ka kaubelda. Turistile võidakse öelda alguses isegi 10-20 korda kõrgem hind võrreldes sellega, millega hiljem müüakse. Kaupa on igasugust ja kõik niiöelda kallite firmamärkitega. Eestlased on ka juba esimesed ostud teinud, kuid Tanja ütles, et talle, näiteks, see kauplemise asi ei istu: „See on nagu males, kui puudutad, aga ei käi, siis jälle puudutad, aga ei käi..”.
Eile Olümpiakülla tagasi jõudes põrkasime kokku Meelis Kuldkeppa ja Oliver Loperiga (mängisid bridži juuniorite võistkonnas ja saavutasid 19. koha rohkem kui 70 osaleja hulgas). Meelise üks esimesi kommentaare oli: „Kui te tunnete, et kuidagi kõigute, siis siin Hiinas ongi kogu aeg maavärinad” Maavärinaid on Hiinas sageli küll, kuid kahtlaseks tegi selle lause see, et kohe varsti läks jutt siinolles tarbitud viski peale.. Õhtul käisin noormeestel ka külas natukene, vaatasime filmi ja rääkisime muljeid. Üldiselt tundub siin kompleksis üpris turvaline ka pimedamal ajal ringi liikuda, eriti tekib see tunne nähes iga hotelli ees mitut valvurit edasi-tagasi liikumas. Võstlejad tunduvad sõbralikud, õhtul tänaval liikudes ja isegi iga kord lifti tulles väga paljud teretavad. Hiinlased on kuidagi vaoshoitumad ja inglise keelt oskavad arusaadaval tasemel neist vaid väga vähesed.
Omamoodi on ka see, et hiinalste jaoks oleme me justkui kõndiv loomaaed. Olümpiakülast väljas kohtab valgeid inimesi ikka üpris harva ja väga paljud sõna otses mõttes vahivad, kui keegi erinev tänaval kõnnib. Keelatud linnas ja väljakutel küsisid väga mitmed hiinlased, näiteks, minuga koos pilti teha. Aga no, eks see on endalegi huvitav.
Võistlus algas meil täna. Nii meeskond kui naiskond mängisid välkmalet (ajakontrolliga 3 min + 2 sek käigule) ja homme pärastlõunal (Hiina aja järgi) algab kiirmaleturniir.
3 minutit oli väga kiire ja ajakaotusi ümberringi oli palju. Kaido ültes, et seda võiks isegi supervälguks nimetada (hiljem täiendas, et supervälk on ikka 2 min).
Nüüd tulemustest.
Kuna ise olen naiskonna liige (laudade järjekord – Monika Tsõganova, Tatjana Fomina, Viktoria Baškite ja mina), kirjutan kõigepealt naiste võistlusest. Osalejaid oli 27 ja mängiti 11 vooru. Esimeses voorus saime vastu Hiina ja kaotasime 4-0. Koosseis oli neil väga korralik, minu vastane 4. laual oli, näiteks reitinguga 2470. Nad võitsid ka turniiri 21 matšipunktiga Venemaa ees (20 matšipunkti). Viie vooru järel oli naiskonnal 4 matšipunkti ja mindi lõunavaheajale. 6. voorus viigistasime Leedu naistega, ise mängisin pika partii Domakaitega (2165), sain Tropmpovskist väga huvitava seisu ja lõpuks võitsin. Osalejaid oli 11 vooru kohta vähe ja ka tulemused ei olnud kõige paremini, nii olime 10 vooru vabad. Lõpuks jäime jagama 14.-19. kohta ja olime 18. 10 matšipunkti ja 20 partiipunktiga. Monika sai 4, Tanja 3, Vika 5 ja mina 6 punkti (teiste punktides päris kindel ei ole).
Nüüd aga meeste turniiri juurde. Meie meeskond mängis väga hästi, kuid kahjuks oli ka ebaõnne ning lõpuks jäädi napilt finaalist välja.
Siin turniiril katsetatakse uusi reegleid, näiteks kui vooru alguseks ei istu õige laua taga, saab mängija automaatselt kaotuse ja kui nupp läheb ümber ja vajutab kella on ka kohe kaotus. Kaks valusat kaotust meestele tuligi nupu kukkumise tõttu, kusjuures nupp kukkus hiljem, kui kätt kella juurest tagasi tõmmati ja käik juba varem tehtud oli.
Osalejaid oli neil 32 ja samuti mängiti 11 vooru. Juba turniiri keskpaigas hakkasid mehed arutama strateegiaid finaali jõudmiseks. Võeti mitu matšivõitu ja viiki endast tugevate vastaste vastu, näiteks viimases voorus alistati India meeskond 3-1. Mängisin ise teises saalis, seega ei ole mul täpsemat infot.Meeste turniiri võitis Hiina 18 matši- ja 34.5 partiipunktiga ning teiseks tuli Ukraina 17 matšipunkti ning 29 partiipunktiga. Eesti meeskond jäi jagama 6.-7. kohta 14 partiipunktiga ning tuli kuuendaks 28 partiipunktiga. Homme hommikul on finaalid mõlema turniiri neljale esimesele.
Homme pärastlõunal algavad võistkondlikud kiirmaleturniirid.
Lugesin hetk tagasi ka anonüümset kommentaari postituse ”Tallinna MV 6. voor” juures. Ja vastuseks, et vähemalt naiskonna liikmed pidid suurema osa oma lisakuludest, sh lennupiletid Frankfurti, osavõtumaks jms ise maksma (sõidu Frankfurt-Hiina, ööbimise ja toitlustuse Hiinas maksis korraldaja). Teiste kohta ei tea.
Kes veel Mõttemängudest lähemalt tahavad lugeda, siis Andres Kuusk (bridži mängimas siin) kirjutab Hiinas käigust blogi.
Täna varahommikul alustab sõitu Mõttemängude festivalile Eesti male meeskond ja naiskond (Eesti on esindatud ka bridžis ning arvatavasti ka teistel aladel, kuid täpsem info puudub). Osavõtt festivalist oli veel eelmisel nädalal kahtluse all, kuna igal võistlejal endal tuleb üpris kopsakas summa osade lennupiletite ja muude kulutuste eest välja käia ja kuna osaleme võistkondlikul kiirmaleturniiril, poleks kellegi loobumise korral kogu võistkond osaleda saanud. Meeskonna koosseisus on Kaido Külaots, Olav Sepp, Riho Liiva ja Priit Leito ning naiskonna koosseisus Monika Tsõganova, Tatjana Fomina, Viktoria Baškite ja mina.
Loodan, et Pekingis on head võimalused internetti kasutada, siis saan festivalist ja tegemistest Vaadeldajas pikemalt kirjutada.
Tulemusi saab vaadata siit (tänud kommenteerijale lingi eest!).
Posts
