Kaido Külaots: Saksamaa töövõit Euroopa võistkondlikul meistrivõistlusel

Euroopa võistkondlike meistrivõistluste võõrustajaks oli sedapuhku Kreeka. Riigi põhjaosa üks tuntumaid kuurortlinnu Porto Carras korraldas nii meeste- kui ka naiste esivõistluse.

Eesti meedias on sellest suurvõistlusest seni kirjutatud täpselt null rida. Püüan siinkohal natuke lünki täita.

Nagu turniiri ülevaadetest ja fotoreportaažidest näha on, saadi selle korraldamisega kenasti hakkama. Mängijate käsutuses olid head mängutingimused, samuti ei olnud ilmselt enamusel etteheited hotellile, kuhu kõik osalejad elama paigutati. Eks kreeklastel on kõrgel tasemel võistluste organiseerimisega juba korralik kogemuste pagas ka, eelmisel aastal toimus selles samas linnas erinevate vanuseklasside noorte MM. Igatahes, on rõõm näha, et uksest ja aknast sissepaiskuvad uudised Kreeka katastrofaalse majandusseisu kohta ei ole andnud surmahoopi sealsele malelisele võimekusele.

Loomulikult oleks kõigest sellest parem rääkida ise kohalkäinuna. Oma silm on kuningas, nagu öeldakse. Paraku aga läks seekord taas nii, et Eesti võistkonnad jäid kontinendi tähtsaimale võistlusele lähetamata (viimati osaleti 2007). Sellega olime Läänemere regiooni ainuke mitteosalenud riik. Meenub üks koomiline vestlus Oslo turniiri ajal oktoobris. Inglismaa mängija küsis minu käest: do you play ´n Greece? Ma vastan: yes, we do. Hetke pärast mõistan, et olin küsimust valesti kuulnud. Play asemel olin mina kuulnud pay. Kreeka abipakett oli selleks ajaks tõesti ära otsustatud.

Edasises jutustuses keskendun rohkem meeste turniirile. Nagu arvata võis, käis vihane võitlus viimase vooruni välja. Möödas on need ajad, kus ühe riigi ülemvõim on nii ilmne, et kullad võiks juba enne turniiri kaela riputada. Tõsi see on, et Venemaa on endiselt favoriit ning kuna mitmed nende staarid olid enne EMi näidanud suurepäraseid tulemusi, panustasid paljud ikkagi venelastele. Aga asjasse võib suhtuda nii, et kuigi eraldi võetult on Venemaa võiduvõimalused kõige suuremad, on kokkuvõttes siiski suurem tõenäosus, et turniiri võidab keegi teine. Üldine tase on lihtsalt sedavõrd ühtlustunud. Näiteks on väga raske saada vastu Kaukaasia riikidele, kus male on haruldaselt populaarne ning riigi koondisesse kuulumine on tõeliselt prestiižikas.

Armeenia on väga paljudel võistkonnaturniiridel saavutanud edu mingi müstilise võistkonnavaimuga. Keskmise reitingu poolest ei ole nad kunagi olnud päris ülemises tipus, aga kui turniirid on lõppenud, on Armeenia ikka ja jälle olnud esimesel real. Väga tõsiseks maleliseks jõuks on kujunenud Aserbaidžaan, kus on terve rida noori supersuurmeistreid. Eks rolli mängivad ka traditsioonid, ei saa unustada, et Garri Kasparovgi on pärit Bakuust. Kindlasti on alati ohtlik Ukraina. Seda ka vaatamata asjaolule, et Sergei Karjakin mõne aja eest suuri malelisi sihte silmas pidades föderatsiooni vahetas ja Venemaa alla mängima läks.

Nendest neljast endisest N Liidu riigist võiski enne turniiri algust suure tõenäosusega võitjat otsida. Läks aga teisiti ja just ootamatused teevadki sporti huvitavamaks.

Turniiri esimeses pooles oli heas hoos Bulgaaria, kelle liidrina esines Vesselin Topalov. Eksmaailmameister on viimasel ajal turniiridel mänginud üsna harva. Tema manager Silvio Danailov seletas, et hoolealune ei olnud pikka aega üle saanud kaotusest MM matšis Vishy Anandi vastu, kus ta pidas ennast suureks favoriidiks. Siin turniiril näitas aga Topalov ennast päris heast küljest ja ilmselt näitab jaanuari Wijk aan Zee turniir juba selgemalt, kus bulgaarlane hetkel asub.

Terveks turniiriks siiski bulgaarlasi ei jätkunud ja viimases voorus saadi hävitav 4:0 kaotus Ungarilt.

2. vooru enne lõppu olid ette rebinud 2 male suurriiki Kaukaasiast, Aserbaidžaan ja Armeenia (olgugi, et viimane on pindalalt Eestist väiksem). Siis aga alustas oma etteastet turniiri must hobune, Saksamaa koondis. Eelviimases voorus alistati Aserbaidžaan ja viimases veel Armeenia takkapihta ja napsati niimoodi suurfavoriitide eest kuld! Omapärane oli fakt, et viimase vooru partiis Sargissjan-Gustafsson hoidsid kõik aserid pöialt ... armeenlasele, sest tema võidu korral oleks hoopis Aserbaidžaan kulla võtnud. Sakslane siiski ei murdunud ja hoidis raske seisu ära.

Saksamaa koondises puuduvad superstaarid, kuid koondis on uskumatult vintske. Neil on väga stabiilsed mängijad, mis võistkondlikul turniiril on äärmiselt oluline.

Malesõbrad ehk meenutavad, et eelmise aasta olümpial Hantõ-Mansiiskis suutis Eesti Saksamaad võita! Aga kui erinev on nende kahe riigi maleline saatus alates sellest olnud! Handi-Mansimaal totaalselt põrunud Saksamaa suutis seekord välja panna maksimaalselt tugeva tiimi (enne olümpiat ei rahuldatud nende tippmängijate finantsilisi tingimusi). Toonane esimene laud Rainer Buhmann maandus seekord varumängija pingil (kust ta muuseas väga edukalt vajadusel sekkus). Olümpial suurepäraselt esinenud Eesti meeskond oli aga seekord täies koosseisus reservis.

Meie pisemad lähinaabrid näitasid ka tükiti kena mängu. Leedulastel mängis esimesel laual suurepärase turniiri alati kompromissitu Šarunas Šulskis. Viimases voorus sai tema karmi kätt tunda Läti esinumber Normunds Miezis – loos oli 2 Balti riiki lõppvaatuseks kokku viinud. Lätlastel jälle näitas 3. laual üllatavalt head mängu Arturs Neikšans. Rootsi alustas suurepärase viigiga Prantsusmaa. Väga hea lõpptulemuse saavutas neil Pontus Carlsson.

Naiste turniiril sedapuhku erilist pinget ei olnud ja Venemaa võidus võis kindel olla juba mõned voorud enne lõppu.

Porto Carrasis aeti malepoliitikat ka. Omapärasematest kongressi otsustest tasuks ehk mainida seda, et järgmisest aastast on ECU ametlikel turniiridel keelatud viiki leppimine esimese 40 käigu jooksul (3-kordse kordusega on vist ikka võimalik rahumeelne tulemus fikseerida) ning ka seda, et ametlikel turniiridel hakkab kehtima nn dresscode. Nii et tõsisematel huvilistel tasub oma ülikonna- ja lipsuvarud üle vaadata.

Järgmine Euroopa võistkondlik meistrivõistlus toimub kahe aasta pärast.

Kaido Külaots


Meistrivõistlused toimusid 3.-11. novembrini 2011. a Kreekas. Lisainfo järgmistelt linkidelt:
Turniiri ametlik koduleht
Partiid
Pildigalerii

Mõttemängude festival, Peking (7)

Lubasin tagasi jõudes mõttemängude festivalist veel pikemalt kirjutada. Pika kodust eemalolekuga kogunes aga hulgaliselt soove ja kohutusi, nii jõuangi kokkuvõtte tegemiseni alles nädal pärast võistluse lõppu. Kirjutada oleks palju, kuid piirdun vaid paremini ettevalmistatud materjali ja selgemate ideede ning mõtetega.
Üleeile TWICist nädalabaasi alla laadides leidsin ka mõttemängude festivali partiid, et õnneks on kõigile huvilistele mängud siiski saadavad (võistluse ajal avaldasid korraldajad vaid üksikud partiid). Mängijaid oli palju ning tegemist oli siiki välk- ja kiirmalega, arvatavasti pole partiisid ka eriti järeltöödeldud, sest leidsin mitu vigast ning poolikut mängu.

Esimeses Pekingis tehtud posituses kirjutasin, et olema naiskonnaga käinud ära Hiina müüril, Keelatud linnas ja Siiditurul. Kahe turniiri vahepeal jõudsime külastada ka Suvepaleesid ning Monika, Tanja ja Vika käisid ka ühes tornis ning pargis Keelatud linna lähedal. Mina koos teiste eestlastega veetsin ühe õhtu-öö ka Pekingi kuulsaimal ööelu tänaval. Kuulasime baaris väga nauditavat esinemist ning tantsisime China Dolls klubis. Näha Pekingit ööpildis oli väga tore ning huvitav kogemus.


Et kuulda ja edastada ka teiste muljeid, tegin tagasisõidul väikese intervjuu meeskonna esimängija Kaido Külaotsaga (olen teksti natukene toimetanud).

Kas valmistusid Mõttemängude festivali jaoks, näiteks uurisid kaasvõistlejate kohta jms?
Spetsiaalset valmistust ei olnud – konkreetsete vastaste vastu ei valmistanud. Vaimu panin valmis, võistkonna võistlus ikka. Mitmed mehed rääkisid, et see on rohkem nagu puhkusereis, aga võistkondliku võistluse koha pealt oli see ikka olümpiaks oluline ettevalmistus.

Kuidas jäid rahule turniiri korraldusega? Mis oli hästi ja mis oleks võinud paremini olla?
Korraldus oli minu meelest küllalt hea. Alates saabumisest Pekingi lennujaama, kõik sujus väga hästi. Hiinas valitses vali kord. Et sellist momenti, kus oleks võinud mõni probleem tekkida.. Frankfurdis ja toitlustamisega.. toit meeldis muidugi eriti, ma olen päris suur Hiina toidu sõber; mõnele mehele olid terava võitu kohati, aga minul olid vastupidised probleemid. Millega natukene nihu läks, oli võibolla toaga.. vahetasime Rihoga ära ja Rihole sattus suurem tuba, mina sain sellise suhteliselt tagasihoidliku. Muidu oli kõik tip-top.
Kuidas jäid rahule meeskonna ja enda tulemustega?
Ma arvan, et igaüks, kes malemängust natukenegi aru saab, taipab jõudude vahekordasid. Kaks kuuendat kohta praeguse seisu juures on ikkagi suurepärane tulemus. Kui ühe korra saada kuues koht, siis igasugu asju võib ju juhtuda, aga et teine kord ka kuues, et see juhtuks.. tõenäosus räägib selle vastu, et see ikkagi juhuslik oleks. See peab midagi ikka näitama. Siin mõni arvab, et kiires ja mida vähem on aega, seda kiiremini mängivad, aga mul isiklikult küll välgus ikkagi suurepärane tulemus, välgupraktikat mul erilist endal tegelikult ei ole, netis ma väga palju ei mängi kiiret ja välku. Praegu välgus oli aega 3 minutit. Ma enne vooru olin ikka üsna ärevil, et kuidas minema hakkab. Aga kokkuvõttes kukkus üpris hästi välja, ma ise sain välgus +2 ja kiires +1. Esimese laua kohta on see tõsiselt hea tulemus. Peaaegu igast riigist oli esimene laud väga tugev.
Kuidas hindad oma partiide kvaliteeti välk- ja kiirmaleturniiril? Kas oli suur erinevus?
Ma arvan, et välkturniiri kvaliteet oli parem. Vähem oli aega lolluste peale tulla. Esimene mõte, mis pähe tuli, oli üldjuhul ikka õige. Ma arvan, et partii USA vastu Shabaloviga (2585) oli üks kõige paremaid mul üldse kahe turniiri peale kokku (kahjuks on TWICi baasis sellest partiist vaid esimesed käigud), et sellega jäin kindlasti rahule. Austraallase vastu tegin hirmsa lolluse – unustasin lihtslat ära, et vastasel on võimalik teha pikk vangerdus, valge oli käinud c3 ja b4 ja siis ei tulnud pähe, et ikkagi on võimalus pikk vangerdus teha ja siis ma kaotasin viguri kiirelt avangus. See läks kiiresti ära, aga muidu jäin üldiselt rahule. Kaks viiki viimases voorus mustadega Indiaga, välgus oli Harikrishna (2659) ja kiires oli Sasikiran (2694) mõlemad reitinguga umbes 2700. Viikidest oli võistkonnale ka kindlasti kasu – ühe matši võitsime 3-1 ja kiires tegime 2-2 viigi. Olümpial viimases voorus Indiaga mängida..
Kas otsisid enne reisi infot Hiina kohta – vaatasid välja kohad, mida tahaksid külastada jms?
Tegelt ma üldiselt eeltööd ei teinud, aga poisid olid nii hea töö ära teinud, et jäi üle vaid nende järel käia ja kõik õiged otsused sai langetatud. Sai Hiina müüril käidud – kohustluslik käik, siis Keelatud linnas ja muidugi selline kaubanduslik reis ka. Kokkuvõttes igat pidi jäin rahule – sportlikult, kultuuriliselt ja kaubanduslikult.
Sul oli Hiinas kolm vaba päeva. Milliseid vaatamisväärsuseid külastasid ja mida huvitavat veel tegid? Millised olid parimad elamused ja kas miski valmistas ka pettumuse?
Nimetatud kohad olidki – Hiina müür, Keelatud linn – kultuurilise poole pealt ja kõige suurem elamus, kindlasti, hiinlaste kaubitsemine. Seda peab tunnetama ja nägema, õppima. Esimene päev lähed, oled ikka loll ja roheline ja ei tule pähegi, mis võiks seal olla õiged numbrid, õiged hinnad. Kogu aeg sai targemaks ja eks see ole omamoodi võistlus ka, et kes kellele ära teeb. See oli selline kõrgpunkt.
Teistel Mõttemängude festivali alade jaoks oli see võistlus justkui olümpia. Kui oluline on sinu arvates see võistlus aga malemaalimas?
Ma arvan, et on küll oluline. Paljud riigid tulid kindlasti medalite järele. Hiinlastel oli medalite arvestus väga täpne, pärast iga võistlust loeti medalid kokku ja püüti üldarvestuses esikohta saada. Mitmed riigid võtsid mängu väga tõsiselt ja praegu oli see võistlus esimest aastat, ma usun, et tulevikus on võistlus veel tugevam. Muidugi ma võtsin seda ka kui olümpia ettevalmistusturniiri. Võistkonnavõistlus ja kontroll, et näha kuidas võistkonna seis praegusel hetkel on ja mida võibolla annaks veel teha. Ma usun, et see võistlus oli õigel ajal õiges kohas. Enne Dresdeni olümpiat hea tulemus ka meestel. Andis enesekindlust ja usku. Mis seal toimuma hakkab – keegi ei tea.
Mainisid, et hea turniir enne olümpiat. Kaks olümpiakoondislast – Meelis Kanep ja Aleksandr Volodin – aga ei olnud võistkonnas. Kuidas see sinu arvates mõjutab valmistumist olümpia jaoks?
Muidugi mõjutab. Miks nad siin ei olnud – see küsimus tuleks esitada teisele isikule... Mõnes mõttes kahju, muidugi, aga kui vaadata suurepärast lõpptulemust, siis garantiid ei ole, et kui oleks täisolümpiakoondis, oleks see tulemus parem olnud – me ei tea seda. Üldettevalmistuse suhtes võibolla jah – see natukene kannatab, sest kaks meest oli puudu.
Kas osaled veel mõnel võistlusel enne olümpiat?
Jah, 25. novembril lähen Ungarisse. Osalen kinnisel turniiril ja kaks partiid on Ungari liigas ka. Üks partii on enne turniiri, siis on turniir vahepeal ja siis teine on pärast turniiri. Kinnisel turniiril on 10 osalejat, nii et suhteliselt tihe graafik.
Kuidas turniiri suhtes ootused on?
Miinumumeesmärk on kolme hulka tulla, maksimumeesmärk võita. Täiesti reaalne eesmärk.

Kaido pidas üheks meeskonna suurepärase tulemuse põhjuseks ka nõrga lüli puudumist ning kiitis meeskonna vaimu.
Nimetan ära ka individuaalsed tulemused laudade järjekorras. Välkmaleturniiril (11 vooru): Kaido 6,5, Riho 8 (esitlusreiting 2617), Olav 6,5 ja Priit 7p; kiirmaleturniiril (9 vooru): Kaido 5, Riho 5,5, Olav 5, Priit 6.

Naiskonnal kokkuvõttes nii hästi ei läinud. Võistlust tegi raskemaks ka ühe naiskonna liikme haigestumine Hiinas. Individuaalsed tulemused välkmaleturniiril (10 mängu, üks vaba voor): Monika 4, Tatjana 3, Viktoria 5, Tuuli 6p; kiirmaletunriiril (9 vooru): Monika 6,5 (esitlusreiting 2411), Tatjana 3, Viktoria 4, Tuuli 5p.
Naiskonna arvates oli võistlus üldiselt hästi korraldatud ning reis vahva. Samuti oli see hea treening enne olümpiat.

Mõttemängude festivali toimumisaeg kattus Euroopa klubide meistrivõistlustega ning ka mitmed registreerunud võistlejad loobusid. Viimasel hetkel ütles võistlusest ära ka Vesselin Topalov. Kohal oli aga kaks tippnaismaletajat. Naiskonnaga arutasime, et praegu on võibolla veel raske hinnata mõttespordimängude tähtsust malemaailmas, kuid jälgin huviga, milliseks kujunevad järgmised mõttemängude festivalid. Võistlus on kindlasti eriline ja omalaadne, kuna nii mitu ala kokku toob.

Lõpetuseks tsiteerin Piheli postitust bridžimängijate blogist Seiklused Hiinas:
„Ja Pekingi peal liigub aina rohkem eestlasi. Täna kohtasime kogu Eesti malenaiskonda, homme lähme nende mängu kiibitsema. Tuuli Vahtra kurtis, et iga tema Vaadeldaja postituse kohta kirjutame meie 10 postitust siia. Me siin oleme suured Vaadeldaja fännid. Ja siis nägime veel Siili ja Külaotsa. Kui ma Tuulele rääkisin, et Siili nägin, küsis ta, kas ma talle piima panin limpsimiseks. Ega tegelikult Pekingi peal eriti faunat pole kohanud. Ainult ükskord pärast vihma olid kõik tänavad täis imelikke kollakasrohekat värvi vihmausse. Ja mingit imelikku lindu kuulsime täna, kes tegi konnakrooksumise häält.”

Lisasin ka fotosid. Osa pilte on teinud Monika või Vika, ülejäänud mina. Piltidel on olümpiastaadion "Linnupesa", Lillepark, Keelatud linn, Taevase Rahu väljak, Marmorlaev Suvepalees, Pekingi kesklinn ja erinevad pildid festivalist, välk- ja kiirmaleturniirist.