Minul algas väike võistluspinge juba kuid tagasi, nimelt sattus sel aastal finaalturniir täpselt samale nädalale ülikooli lõpuaasta eksaminädalaga. Seega oleks tulnud teha justkui valik - kas lõpetada edukalt ülikooli või osaleda aasta tähtsamail kodumaa malesündmusel. Turniirist loobumise mõtet mul siiski kordagi ei tulnud ning paar nädalat enne võistlust lahenes olukord iseenesest - tekkis võimalus eksameid ette või järele teha.
Nii jätsingi kõik kooliasjad ja muud pakilisemad teemad kõrvale ja alustasin laupäeva hommikul sõitu Lõuna-Eesti poole. Enne turniiri oli veel vaja läbi käia paarist kohast Viljandimaal, nii jõudsingi Tartusse vaid paar tundi enne esimese vooru algust.
Ilm oli esimestel päevadel kohutav. Jalutuskäigud värskes õhus (Tartus käiakse ikka jala) mõjusid küll värskendavalt, kuid märgade jalgade laua taha istuda ei olnud just meeldiv kogemus. Teise päeva õhtuks ei olnud mu saabastest igaljuhul enam midagi järel. Õnneks hakkas ka ilm iga päevaga paranema, saapad sai asendada kingadega ning ühel lõunapoolikul sai maletajaid väljas näha isegi juba ilma jopede-mantliteta.
Turniiri korraldusega võis üldiselt rahule jääda. Võrreldes eelmise aastaga oli minu jaoks tohutu edasiminek see, et mängusaalis ei olnud külm (2009. aasta meistrivõistlustel pidin pea kõik voorud mantliga mängima), välja arvatud üks voor, aga seda võib põhjendada Mareki puudumisega. Mareki õppejõu kohustuste täitmise ajal juhtus üldse erinevaid asju. Nii võime vaid tunnistada Mareki tugevat üleolekut Eesti malekohtunike hulgas. Loomulikult ei möödunud turniir ka tema üritusteta nalja teha. Küll pidi mobiilid talle andma, sisse lülitama või siis algas meeste turniir enne naiste turniiri, sest turniiride kohtunike kellad näitasid erinevat aega.
Turniirile läksin loomulikult eesmärgiga võita. Seni polnud mul veel ühtegi medalid Eesti klassikalise male meistrivõistlustelt. See viga tuli parandada.
Partiide kvaliteediga jäin üldiselt rahule - mitte üheski mängus ei olnud mul läbi või märkimisväärse halvemusega seisu ja võidud ning viigid tulid üpriski teenitult. Ka ajapuudus ei kimbutanud mind nii tõsiselt, kui tavaliselt. Arvatavasti oli see lihtsalt sellepärast, et sel korral ei võtnud ma turniiri nii kramplikult - suhtusin rahulikult ja uskusin endasse.
Minu jaoks oli turniiri olulisem partii võit pronksile tulnud Regina Narva üle 3. voorus. Kõige vähem jäin aga rahule 2. vooru partiiga. Kuigi mul oli eelnev aimdus, et Triin ei soovi nendel meistrivõistlustel minuga uuesti mustadega Trompovskit mängida, vaatasin põhilised variandid hoolega üle. Üritasin valmistuda ka muude käikude vastu.. kuid kahjuks tõrkus mu Chessbase terve turniiri ning teinekord võis minna isegi tunde, enne kui mõne seisu arvutit korduvalt restartimata analüüsitud sain ( veel kord tänud Peebule, kes mind uuema ja töötava versiooniga turniiri lõpus varustas!). Igaljuhul käis Triin esimesel käigul d4 peale 1...g6 (arvatavasti, et vältida Trompovskit) ja mina 2. Og5 (et vältida Triinule tuntud ja meelepäraseid variante).. ja sellest topeltvältimisest tuli mingi suhteliselt jama värk. Raske avangu järel, kust Triin oli kohe ka edukalt välja tulemas, leppisime viiki.
4. vooru järel juhtis naiste turniiri täiseduga Margit Brokko-Olde. Kuigi tal ei olnud seni endast kõrgema reitinguga vastaseid olnud, oli see siiski märkimisväärne tulemus (nagu nägime ka meeste turniirilt, ei olegi alumise otsa osalejaid nii kerge maha võtta). Viiendas voorus võitis Kersti Kõrge Margitit ning lisas sellega turniiri kõvasti põnevust.
Ausalt öeldes olin veidi kurb mõne vooru järel ilmunud kaas-Vaadeldaja kirjutisest, mis naiste turniiri justkui täiesti mõttetuks kuulutaks. Meeste turniiri üleolekut võis välja lugeda ka väga kontrastsed auhinnafondist - meeste turniiril 26 000 krooni versus naiste turniiril 4500 krooni. Seega ma ka üldse ei imesta, et Eesti naiste reitingutabeli tipud ja korduvad Eesti meistrid sel korral kaasa ei mänginud. Kõigil, kes polnud suurmeistrid, oli juba majutuse kuludeks suure tõenäosusega 400 krooni öö eest. Loomulikult oli võimalus ka leida soodsamaid variante ning mina olin selles mõttes veel eriti heas olukorras, et sain ööbida (loomulikult ilma rahata) Tartus elava venna juures. Arvatavasti oleks suure tõenäosusega Eesti meistrivõistlustel ilma tasuta elamiseta osalemine naiste turniiril lõppenud igal juhul selge rahalise miinusega.
Ma ei ütleks et turniirivõit mulle kergelt tuli. Valmistusin igaks partiiks korralikult ja võtsin turniiri väga tõsiselt. Tänusõnad ka Ülarile, kellega kunagi läbi vaadatud variandid ka aasta hiljem mulle valmistumisel oluliselt abiks olid.
Samas ei saa ka öelda, et võit oleks väga raskelt tulnud, sellepärast et kuigi võtsin kõik vajalikud punktid ära, oli selles mõttes mul ikka õnne, et konkurendid kõiki vajalikke punkte ära võtta ei suutnud (Margiti kaotus Kerstile, Leili kaotus Triinule, Triinu kaotus Anaidile..) ja nii võisin pakkuda mitmeski mängus ilma pikema võitluseta viiki.
Sest nagu kirjutas ka anonüümne kommenteerija enne viimast vooru "Loodan, et oled ise aru saanud, et homme tuleb viik teha :) Pole vaja punkte koguda neid ei mäleta hiljem keegi ja varasemast teada, et Tuuli võistlustaktika on pehmeltöeldes tagasihoidlik."
Punktide lugemisel ja viikide arvestamisel oli mul igapäevaselt abiks ka turniiri üks aktiivsemaid pealtvaatajaid Ants Särgava.
Naiste turniiri tabeli leiab siit. Vaadeldajas läbi viidud küsitluse tulemused ennustasid esikohti järgmistele naismaletajatele: Vahtra (23%), T. Narva (21%), Pärnpuu (15%), Viikmaa (12%), R. Narva (8%).
Arvatavasti mitme teguri koosmõjul olid need meistrivõistlused võrreldes eelmistega oluliselt nauditavamad. Sobiv ja puhkust ning ettevalmistust võimaldav oli ka ajakava. Hommikuti sai magada, valmistuda ning mõnel õhtul oli aega ka sõprade ja teiste maletajatega väljas käia.
Loodan, et lugeja ei pahanda, et partiide analüüse minu postitusest jällegi ei leia. Partii analüüsid peaksid jääma ikka nende teha, kes malest rohkem kui naismaletajad jagavad. Samuti loodan, et Vaadeldaja külastajat ei morjenda artikli mõningane kuivus. Austusest sõprade ja tuttavate privaatsuse vastu jätan järjekordselt jutud maletajate seiklustest, intriigidest ja muust rohkem kollasele ajakirjandusele iseloomulikust välja.
Tänud kõigile toetajatele, õnnitlejatele ja loodetavasti kohtume juba varsti malelaudade taga :)
Lõpetuseks minu tehtud pilt Eesti noormeeste välkmale meistrivõistluste järelmatšist (Holvason vs Ladva).
Nii jätsingi kõik kooliasjad ja muud pakilisemad teemad kõrvale ja alustasin laupäeva hommikul sõitu Lõuna-Eesti poole. Enne turniiri oli veel vaja läbi käia paarist kohast Viljandimaal, nii jõudsingi Tartusse vaid paar tundi enne esimese vooru algust.
Ilm oli esimestel päevadel kohutav. Jalutuskäigud värskes õhus (Tartus käiakse ikka jala) mõjusid küll värskendavalt, kuid märgade jalgade laua taha istuda ei olnud just meeldiv kogemus. Teise päeva õhtuks ei olnud mu saabastest igaljuhul enam midagi järel. Õnneks hakkas ka ilm iga päevaga paranema, saapad sai asendada kingadega ning ühel lõunapoolikul sai maletajaid väljas näha isegi juba ilma jopede-mantliteta.
Turniiri korraldusega võis üldiselt rahule jääda. Võrreldes eelmise aastaga oli minu jaoks tohutu edasiminek see, et mängusaalis ei olnud külm (2009. aasta meistrivõistlustel pidin pea kõik voorud mantliga mängima), välja arvatud üks voor, aga seda võib põhjendada Mareki puudumisega. Mareki õppejõu kohustuste täitmise ajal juhtus üldse erinevaid asju. Nii võime vaid tunnistada Mareki tugevat üleolekut Eesti malekohtunike hulgas. Loomulikult ei möödunud turniir ka tema üritusteta nalja teha. Küll pidi mobiilid talle andma, sisse lülitama või siis algas meeste turniir enne naiste turniiri, sest turniiride kohtunike kellad näitasid erinevat aega.
Turniirile läksin loomulikult eesmärgiga võita. Seni polnud mul veel ühtegi medalid Eesti klassikalise male meistrivõistlustelt. See viga tuli parandada.
Partiide kvaliteediga jäin üldiselt rahule - mitte üheski mängus ei olnud mul läbi või märkimisväärse halvemusega seisu ja võidud ning viigid tulid üpriski teenitult. Ka ajapuudus ei kimbutanud mind nii tõsiselt, kui tavaliselt. Arvatavasti oli see lihtsalt sellepärast, et sel korral ei võtnud ma turniiri nii kramplikult - suhtusin rahulikult ja uskusin endasse.
Minu jaoks oli turniiri olulisem partii võit pronksile tulnud Regina Narva üle 3. voorus. Kõige vähem jäin aga rahule 2. vooru partiiga. Kuigi mul oli eelnev aimdus, et Triin ei soovi nendel meistrivõistlustel minuga uuesti mustadega Trompovskit mängida, vaatasin põhilised variandid hoolega üle. Üritasin valmistuda ka muude käikude vastu.. kuid kahjuks tõrkus mu Chessbase terve turniiri ning teinekord võis minna isegi tunde, enne kui mõne seisu arvutit korduvalt restartimata analüüsitud sain ( veel kord tänud Peebule, kes mind uuema ja töötava versiooniga turniiri lõpus varustas!). Igaljuhul käis Triin esimesel käigul d4 peale 1...g6 (arvatavasti, et vältida Trompovskit) ja mina 2. Og5 (et vältida Triinule tuntud ja meelepäraseid variante).. ja sellest topeltvältimisest tuli mingi suhteliselt jama värk. Raske avangu järel, kust Triin oli kohe ka edukalt välja tulemas, leppisime viiki.
4. vooru järel juhtis naiste turniiri täiseduga Margit Brokko-Olde. Kuigi tal ei olnud seni endast kõrgema reitinguga vastaseid olnud, oli see siiski märkimisväärne tulemus (nagu nägime ka meeste turniirilt, ei olegi alumise otsa osalejaid nii kerge maha võtta). Viiendas voorus võitis Kersti Kõrge Margitit ning lisas sellega turniiri kõvasti põnevust.
Ausalt öeldes olin veidi kurb mõne vooru järel ilmunud kaas-Vaadeldaja kirjutisest, mis naiste turniiri justkui täiesti mõttetuks kuulutaks. Meeste turniiri üleolekut võis välja lugeda ka väga kontrastsed auhinnafondist - meeste turniiril 26 000 krooni versus naiste turniiril 4500 krooni. Seega ma ka üldse ei imesta, et Eesti naiste reitingutabeli tipud ja korduvad Eesti meistrid sel korral kaasa ei mänginud. Kõigil, kes polnud suurmeistrid, oli juba majutuse kuludeks suure tõenäosusega 400 krooni öö eest. Loomulikult oli võimalus ka leida soodsamaid variante ning mina olin selles mõttes veel eriti heas olukorras, et sain ööbida (loomulikult ilma rahata) Tartus elava venna juures. Arvatavasti oleks suure tõenäosusega Eesti meistrivõistlustel ilma tasuta elamiseta osalemine naiste turniiril lõppenud igal juhul selge rahalise miinusega.
Ma ei ütleks et turniirivõit mulle kergelt tuli. Valmistusin igaks partiiks korralikult ja võtsin turniiri väga tõsiselt. Tänusõnad ka Ülarile, kellega kunagi läbi vaadatud variandid ka aasta hiljem mulle valmistumisel oluliselt abiks olid.
Samas ei saa ka öelda, et võit oleks väga raskelt tulnud, sellepärast et kuigi võtsin kõik vajalikud punktid ära, oli selles mõttes mul ikka õnne, et konkurendid kõiki vajalikke punkte ära võtta ei suutnud (Margiti kaotus Kerstile, Leili kaotus Triinule, Triinu kaotus Anaidile..) ja nii võisin pakkuda mitmeski mängus ilma pikema võitluseta viiki.
Sest nagu kirjutas ka anonüümne kommenteerija enne viimast vooru "Loodan, et oled ise aru saanud, et homme tuleb viik teha :) Pole vaja punkte koguda neid ei mäleta hiljem keegi ja varasemast teada, et Tuuli võistlustaktika on pehmeltöeldes tagasihoidlik."
Punktide lugemisel ja viikide arvestamisel oli mul igapäevaselt abiks ka turniiri üks aktiivsemaid pealtvaatajaid Ants Särgava.
Naiste turniiri tabeli leiab siit. Vaadeldajas läbi viidud küsitluse tulemused ennustasid esikohti järgmistele naismaletajatele: Vahtra (23%), T. Narva (21%), Pärnpuu (15%), Viikmaa (12%), R. Narva (8%).
Arvatavasti mitme teguri koosmõjul olid need meistrivõistlused võrreldes eelmistega oluliselt nauditavamad. Sobiv ja puhkust ning ettevalmistust võimaldav oli ka ajakava. Hommikuti sai magada, valmistuda ning mõnel õhtul oli aega ka sõprade ja teiste maletajatega väljas käia.
Loodan, et lugeja ei pahanda, et partiide analüüse minu postitusest jällegi ei leia. Partii analüüsid peaksid jääma ikka nende teha, kes malest rohkem kui naismaletajad jagavad. Samuti loodan, et Vaadeldaja külastajat ei morjenda artikli mõningane kuivus. Austusest sõprade ja tuttavate privaatsuse vastu jätan järjekordselt jutud maletajate seiklustest, intriigidest ja muust rohkem kollasele ajakirjandusele iseloomulikust välja.
Tänud kõigile toetajatele, õnnitlejatele ja loodetavasti kohtume juba varsti malelaudade taga :)
Lõpetuseks minu tehtud pilt Eesti noormeeste välkmale meistrivõistluste järelmatšist (Holvason vs Ladva).
Posts
