Vastused küsimustele

Alustuseks soovin Vaadeldaja meeskonna poolt palju õnne ja edu edaspidiseks Sassile 21. sünnipäeva puhul!

Samuti soovin lugejaskonnale ILUSAT JÕULUAEGA!


Nüüd aga teen otsa lahti ja vastan lugejate küsimustele. Homme on oodata vastuseid ka Sassilt.

Sünniaeg ja -koht, haridustee ning millised on edasised soovid ja eesmärgid selles vallas?

Sündisin 4. märtsin 1989. aastal Kõo vallas. Põhikoolis käisin Võhma Gümnaasiumis, lõpetasin kiitusega; keskkoolis Carl Robert Jakobsoni nimelises Gümnaasiumis Viljandis, lõpetasin hõbemedaliga. Aastate jooksul olen osalenud ka erinevates noorteprojektides ja käinud mitmetel kursustel.

Pärast keskkooli lõppu asusin õppima Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonda, erialaks ärindus. Praegu olen II kursuse tudeng. Spetsialiseerunud veel ei ole ning ka oma täpsematest tulevikuplaanidest, eesmärkidest selles vallas rohkem ei kirjutaks.

Kooli kõrvalt olen viimastel aastatel ka erinevates kohtades tööl käinud, põhiliseks valdkonnaks on olnud baarindus. Olen osalenud ka mitmel baarmenite kursustel ning üritanud selles vallas oskuslikumaks saada. Praeguse seisuga võib mind aeg-ajalt Rock Cafes inimestele jooke valamas näha.

Millal ja miks alustasid malega, kes on olnud treenerid, palju oled aastate jooksul malega tegelenud, millised on paremad saavutused ning millised on edasised soovid ja eesmärgid selles vallas?

Malemängu alustasin ma 2. klassis Võhma Gümnaasiumi maleringis 1997. aastal. Samal aastal mängisin ma esimest korda kaasa Viljandi noorte maakondlikel meistrivõistlustel ja võitsin oma vanuseklassi tüdrukute turniiri. Seejärel kutsus Viljandi noortemale eestvedaja Jüri Sammul mind Eesti noorte meistrvõistlustele. Tollal ei teadnud ma isegi mõistete ”avang”, ”järk” tähendust, kuid teadsin üksikuid skeeme ning üritasin vastast taktikaga tõmmata, näiteks õnnestus tol oma esimesel üle-Eestilisel turniiril mitu kahvlit panna, nii et natukene ka tänu vedamisele õnnestus mul üllatustlikult kohe kolmandaks tulla.

Sellest saati olen üpriski aktiivselt kogu aeg malet mänginud ja selles vallas areneda üritanud.

Eesti meistrivõistluste erinevates neidude vanusegruppides võitsin kümne aasta jooksul umbes 25 pronks-, hõbe ja kuldmedalit. Alates kümendast eluaastast olen kuulunud Eesti noorte koondisse. Viis korda olen riiki esindanud maailma- ning viis korda Euroopa meistrivõistlutel. Euroopa meistrivõistlustel oli parim saavutus 22. koht 2004. aastal Türgis ja välkmales 7. koht 2003. aastal endises Serbia & Montenegros.

Naiste meistrivõistlustel on parimad tulemused klassikalises males 4. koht 2003. aastal ja selle jagamine 2008. aastal ning välkmales II koht 2007. aastal. 2008. aastal olin arvatud ka Eesti naiste koondisesse mõttespordimängudel Hiinas (4. laual sain kiir- ja välkmale turniiridel kokku 11 punkti 19. mängust) ning maleolümpial (varumängjana sain 6,5 punkti 8. mängust ning võistkond tuli 32. kohale 115 riigi hulgas).

Viljandi Maleseltsiga oleme klassikalises males tulnud kahel korral Eesti maleklubide meistriks (2006. ja 2008) ning hõbedale 2007. aastal.

Kahel korral on mind valitud Aasta Noormaletajaks ning 2008. aastal nimetati mind Viljandi Aasta Naissportlaseks. Viimase eest olen tänulik oma klubikaaslastele, eriti Tanelile ja Siimule, kes mind kandidaadiks esitasid.

Treeneriks ja juhendajaks-abistajaks oli kuskil 10 aastat Jüri Sammul. Ise elasin põhikooli ajal Viljandist kaugemal ja nii maletrennis väga tihti käia ei saanudki, üpris palju käisime aga igasugu noorteturniiridel. Põhikooli ajal käisin ka pea igal teisipäeval mängimas Võhma malemeestega ning keskkooli ajal Viljandi maletajatega. Lisaks Jüri Sammulile on mind treeninud, turniiridel juhendanud, noortelaagritesse kutsunud ka Mari Kinsigo, Aksel Rei ja mitmed teised Eesti maleinimesed. Viimastel kuudel on mind interneti teel treeninud Ülar Lauk.

Edasistest soovidest ja eesmärkidest olulisem on kindlasti see, et plaanin malet mängida ja paremaks mängijaks saada ka edaspidi. Lähiaastatel tahaks Eesti naiste meistriks tulla ning nagu kirjutas Viljandi maakonnaleht Sakala, pürin esimeseks eestlannast suurmeistriks. Eks see viimane unistus ole seniste tulemuste põhjal ennatlik ja utoopiline, ikka, aga ajakirjandusele meeldivad ju suured pealkirjad :P

Eelkõige on mul vaja tõsta oma rahvusvahelist reitingut ning täita ära rahvusvahelisi norme. Siis saaksin paremini osaleda ka rahvusvahelistel turniiridel, praegu on mu fide reiting selleks natukene liigagi naeruväärne, kui aus olla.

Kas peres mängib või on mänginud keegi peale sinu veel malet?

Malekäike oskavad kõik minu pereliikmed. Õe parim tulemus on aastate eest 4. koht Eesti neidude meistrivõistlustel ja ta on mitmekordne noorte maakonna meister. Isa, õde ja ka onu osalevad aeg-ajalt peamiselt kohalikel turniiridel, teised pereliikmed mängivad väga harva.

Kas oled rahul Eesti maleeluga, kas huvitavaid turniire ja muid üritusi on piisavalt, kas osalejate arv neil on rahuldav, kas ajakontrollid on vastuvõetavad?

Kas ja kui siis mida oleks vaja muuta Eesti maleelus? Mida ise teisiti/paremini teeksid?

Kuna olen üpriski noor maletaja ja seega võrdlusmomenti eriti pole, ei oska niiviisi ka Eesti male praegust seisu hästi hinnata.

Usun, et Eesti males on mitmed asjad üpriski hästi – toimuvad Eesti meistrivõistlusted, nädalalõputurniirid, mitmed kohalikud võistlused; eestlased osalevad rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ja turniiridel. Mulle isiklikult küll meeldiks, kui Eestis oleks rohkem rahvusvahelisi turniire või kas või turniire, mis rahvusvahelisse reitinguarvestusse läheksid.

Tundub, et on suurenenud ka inimeste huvi male vastu ning malest on hakatud rohkem kirjutama, heaks näiteks kas või mitu maleblogi, mis viimasel aastal tekkinud.

Samuti on Eesti males aga asju, mille üle ei saa vast ükski maletaja uhkust või rõõmu tunda. Viimastel aastatel on Eesti maleelus olnud erimeelsusi, pingeid, niiöelda poriloopimist ning viimastel kuudel on see eriti teravalt esile kerkinud. Mina ei räägiks võimalikest lahendustest ning sellest, mida kuidas muuta tuleks. Kuid ma näen probleeme, mis vajavad lahendamist. Mitmed head mängijad või muidu asjalikud maleelu korraldajad on praegu erimeelsuste tõttu aktiivsest Eesti malest kõrvale jäänud; kohati läbipaistmatu asjaajamine ja võimuvõitlus on mitmeid malehuvlisi ning kindlasti ka sponsoreid eemale peletanud.

Kindlasti pole ühegi organisatsiooni ega liidu tegemisi kerge juhtida. Praegusel hetkel ei ole mul eesmärki kunagi Eesti maleelu juhtimises ametlikult osaleda, seega ei hakka ka kirjutama sellest, mida mina samamoodi või teisiti teeksin.

Kas on males eeskujusid, ideaale, iidoleid, kelle saavutuste poole püüelda? Oli selliseid unelmaid äkki lapsepõlves?

Põhikoolis pidid õpilased ikka oma suurtest eeskujudest rääkima ja kirjutama. Minu valikuks oli alati Paul Keres. Loetu ja kuuldu põhjal imetlen teda kui maletajat ja inimest.

Mis on male juures huvitav ja köitev, mis hoiab selle ala juures ja kust tuleb tahtmine aktiivselt turniiridel osaleda?

Kõike seda, mis mind male juures hoiab ja köidab on liigagi raske võtta kokku siin mõne lausega – et ma ei üritagi.

Igast maleturniirist, huvitavast mängust või seisust saan tavaliselt vaid innustust juurde. Isegi ebaõnnestumistest, need panevad mind mõtlema, et peaksin rohkem pingutama ja trenni tegema.

Suurem osa koolikaaslasi ja töökaaslasi tuleb ning läheb, paljud maletajad on mu sõbrad ja head tuttavad olnud aga juba aastaid. Tore on koos võistlustel käia ja midagi malega seoses või male heaks teha.

Teisalt, mis mind male juurest eemale kisub või mistõttu ma asjaga ikka väga palju ei tegele, on mu õpingud ja töö. Praegugi kisendab mu majanduspoliitika õpik laual, et ma seda edasi loeks. Jaanuaris on rasked eksamid ees.

Kas male on sport, kunst, kultuurinähtus, lihtsalt hobi või hoopis midagi muud või kõike seda korraga? Miks?

Male on sport, kunst, teadus, kultuurinähtus, hobi ja kindlasti midagi veel. Põhjenduse jaoks praegu õigeid sõnu ei leidnud.

Keda loed parimaks maletajaks maailmas ja Eestis ning miks? Küsimus käib nii mees- kui ka naismaletajate kohta.

Minu arvates on Eesti parimad meesmaletajad Kaido Külaots ja Meelis Kanep. Ette tooks praegu Kaido, minu teada tegeleb ta malega väga palju ning käib tihti ka välismaal mängimas, tal paistab vaikselt ka reiting kogu aeg tõusvat. Meelis on aga vaieldamatult üks Eesti andekamaid mängijaid.

Naismaletajatest nimetaks ära Monika Tsõganova ja Tatjana Fomina, mõlemad tegelevad aktiivselt malega, kas treeneri või mängijana.

Kui lugejail tekib küsimus Jaan Ehlvesti või Valeria Gansvindi kohta, siis ma ei kahtle nende Eesti kohta väga heas malelises tasemes, aga kumbki neist ei ela ega võistle aktiiselt Eestis, sellepärast ei pidanud õigeks ka neid riigi parimaks lugeda.

Maailma maletajatest kindlalt parimaid praegu nii kohe nimetaja ei hakkakski. Kindlasti on kandidaate mitmeid nii meeste kui naiste hulgas ja tegijaid nimesid tuleb ka vaikselt pidevalt juurde.

Kas ühe maleblogi pidamine on kerge või raske ülesanne?

Minul võtab pikemalt kirjutamine tavaliselt mitu tunnikest korraga aega, teisalt tuleb mõnikord kõigepealt leida teema, millest kirjutama hakata. Mõnikord tuleb kirjutades kuskil jutu teises pooles väike tüdimus peale, eriti kui bloggeri errorid postitamisel tekivad.

Kuid blogime ju kõik vabast tahtest, järelikult meile meeldib see. Loodan, et Vaadeldaja aitab kaasa Eestis male populariseerimisele ja toob inimesi maleelu erinevatele külgedele lähemale.

Blogimise juures tekitab hea tunde ka positiivselt meelestatud tagasiside ja näiteks kui keegi kuskil võistlusel Vaadeldajat tsiteerib või selle järgi kuidagi toimetab, teeb see kohe tuju paremaks.

Kas plaanite tulevikus veelgi uusi liikmeid oma tiimi värvata?

Kui oleks rohkem kirjutajaid, tuleks postitusi vast tihedamini ja oleks vast rohkem lugeda. Kui kellelgi huvi liituda, võtke kindlasti ühendust :)