Kõo jõuluturniir ning palju muud

Alustan siis Kõo jõuluturniiriga.
Hommik algas sellega, et härra X otsustas teha meile tünga ning mitte tulla meiega. Kahju.

Turniiri korraldus oli suurepärane! Gert Elmaste küll algul üritas võtta mult 200 krooni osavõtumaksuraha, kuid ma andsin sada krooni ja lidusin saiakest sööma. Ahjaa, toidu poolt rääkides, üks soovitus korraldajatele - järgmine aasta võiks olla ka kibuvitsa teed. See on kõige parem tee.

Igastahes, koosseis oli see aasta väga kõva - Kanep, Švõrjov, Lauk, Mina, Šiškov, Vovk, Fomina ning palju teisi.

Esimeses voorus sain vastu 1884 reitinguga Kersti Kõrge, kes ütles mulle enne partiid, et minuga on hea soojaks mängida. Ta teadis teooriat. Seda teooriat, kus must kiiresti kaotusseisu saab. Ma olen uurinud seda kunagi ammu ja teadsin, et seis on läbi, aga ei leidnud konkreetset ja kiiret võitu. Arvutiga analüüsides pärast märkasin mitut käiku, mis oleks juba 18 käigul kiire 1-0 teinud. Õnnestus mul aga võita ainult kvaliteet, kuid sellegi poolest võitsin üsna kindlalt. Läksin jooma teed ja sööma saiakesi.

Teises voorus mängisin oma turniiri ilusaima partii ja võitsin väga ilusasti noort ja andekat (minu kunagist õpilast) Mark Lapidust. Mul on hea meel näha, et Mark on hakanud mängima e2-e4. Seda ma mõtlen esimesel käigul. Mängisin mustadega sitsiilia Najdorfi varianti, Mark ei teadnud eriti hästi teooriat, mängis suhteliselt plaanitult ja tegi ühe positsioonilise vea, pärast mida ma domineerisin täielikult. Panen seisu ka illustreerimiseks.
Ilus seis, eks? Valge on täielikult patis. Realiseerisin kergesti tekkinud võiduseisu.

Kolmandas voorus sain vastaseks kogenud Tatjana Fomina. Avangus üllatas ta mind etturikahinguga. Sain kaks oda, kuid nõrgad liputiiva etturid. Mustadega mänginud Tanjal oli piisav kompensatsioon. Ma eksisin ning ta sai etturi tagasi ning võis minna enametturiga vankrilõppmängu. Sellest ta miskipärast loobus ning läks lihtsalt neljavankrilõppmängu. Seal mängis ta küllalt andetult, niiet jäi seisu, kus tal oli ettur vähem, kuid seis oli viigiline. Kui ma aga avastasin, et ma ei saa kuidagi võita, märkasin ma, et tal on miskit 15 sekundit aega ja peksin aja maha. Pole ilus, aga punkte on vaja.

Neljandas voorus sain vastu GM Švõrjovi, kellele ma siin kohal annaks teada, et ta on ebameeldiv isik. Mitte ainult selle pärast, et suurmeister võiks avanguid teada või vähemalt osata mängida, vaid selle pärast, et natukene respecti võiks ikka olla ja mitte mängida lipp vähem teise suurmeistri (Kanepi) vastu. Ja kogu aeg ta teeb nii. Kas ei ole kübetki austust, et annad alla? Ei, mängid edasi ja teed endale häbi. Vastik vaadata.
Meie partiist. Valgetega mängis ta passiivselt ja aktiivsuse saamiseks pidin ma midagi ette võtma. Seda ma ka tegin, torkides teda nii lipu kui ka kuningatiival. Sain edukalt vahetatud paar nuppu välja ning selle tulemusena sain endale hea oda. Seis oli küllalt lahtine ja küllaltki kahepoolsete võimalustega mis minu arvates olid mul paremad. Seal aga ei märkanud ma elementaarset lipu+ratsu hüppeid ning tuli välja, et saan lihtsa paarikäigulise mati. Tülgastav tunne oli.

Viiendas voorus mängisin Jakovleviga, kes jäi iga voor hiljaks, sest just enne vooru tul tal häda peale. Igas tahes ei julgenud ta muga enam sitsiilias sama varianti mängida, mängis mingit iks varianti, aga ega see teda ei päästnud. Tuli järjekordne kerge punkt. Nagu ma varemgi olen maininud, on ta üks mõnus ja mugav vastane. Jäi miskit viiendal käigul nii kauaks mõtlema, et ma jõudsin endale tee teha ja selle ka ära juua. Ahjaa - mul tuli meelde, et Jakovlev mängis ka "tallinna moeavangut" (Ü. Laugu nimetus - soovitan ära patendeerida).

Kuuendas voorus sain vastu Ülar Laugu, kellega oli põhimõtteline mäng, sest me olime NL sarjas üksteisele üsna ohtlikult lähedal. Kahjuks pean mainima, et seoses totaalse Kõo turniiri läbikukkumisega on mul üsna vähe lootust saada NL sarjas raha e. tulla viie hulka. Lootust on, aga selleks pean mängima väga hästi Viljandis ning konkurendid ei tohi nii hästi mängida. Partiist - kuna ma siiamaani pole viitsinud Vene avangut ära mängida (mul olid jälle valged), siis ma otustasin mängida 2.Oc4. Veeretasime rahulikult nuppe. Ülar mängis minu arust küllalt pasiivselt (ma oleks varem läbi lükanud d6-d5) ning ma sain üsna hea seisu. Küll aga olid mustal head kaitsevõimalused. Seis oli küllaltki võrdne, kuid minu õnneks eksis Ülar täitsa partii lõpus ning lasi endale panna kahvli kuningale ja vankrile. Siis tuli tema õpilane ja hakkas küsima: mis sa tegid? Kuidas sa kaotasid? Miks sa kaotasid? Aga nuppe on ju võrdselt? Hehe, see võis päris ärritav olla :P.
Partiis võivad olla mõned eksimused, loodan, et Ülar parandab siis:
Paistab, et partiid ei tule. Peab ikka sama päev üles kirjutama. Hetkel ma mäletan seisu, aga ei mäleta täpset käikude järjekorda. Pole mõtet ka mõnitada ja panna lihtsalt viimane seis. Loodan, et Ülaril on parem mälu ja ta kajastab seda partiid oma blogis.

Järgmises voorus kaotasin Lauri Teelemile, kes oli sõiduvees. Võit šiškovi üle, viik Meelisega - pole paha. Igastahes, avang ei tulnud just kõige paremini välja ning läbi häda jõudsin halvemasse lõppmängu. Seal aga valisin kahjuks totaalselt vale plaani (selle asemel, et üritada hoida halvemat lõppmängu, otsustasin ma üritada võita, kuid ei märkanud ühte käiku, ning tuli välja, et seis on küllalt nutune. Lauri realiseeris paremuse kergesti ja kindlalt.

Siis ma kaotasin Meelis Kanepile. Avang oli mulle küllalt tundmatu ning mind mängiti totaalselt üle. Meelis võitis kvaliteedi, kuid see ei andnud talle otsustavat ülekaalu. Küllalt ebakindla mänguga mängis ta nii mõnegi võiduvõimaluse maha, kuid lõppseis oli ka 100% võidetud. Tal oli aega miskit paarkümmend sekundit ja mul paarkümmend rohkem, kuid ma suvatsesin ühe käiguga panna oma kuninga nii kinni, et ta sai järgmisel käigul mati. Pärast seda kuulis ilmselt kogu saal mu ilusat sõnavara...

Viimases oli juba suhteliselt suva, mis saab ning ma võitsin kiiresti Villu Kulla ära. Kõige rohkem rõõmu tegi see ilmselgelt Kärnerile, kes lubas mulle nii mõndagi selle eest...

Sain kokkuvõttes 6 punkti 9'st ja tubi 6nda koha. Ega üldiselt ei olegi nii halb, aga lootsin rohkemat.
Ahjaa, kõik kes te tegite pilti turniiril - keegi perekond Vahtrast, Rein Ruus, Tõnu Heinmets ja keegi veel vast - te võiksite postitada lingid, kuhu te pildid üles panete. Ma ise mingi hetk vihastusin ja unustasin piltide tegemise ära. Rein Ruus ütles ka hästi turniiri alguses - "las ma teen sust praegu pilti, kuni sa veel heas tujus oled".

Nüüd muudest asjadest. Ilmus järjekordne Lubomir Kavaleki malenurk, pühendatud USA maleliigale.

Sass küll juba mainis, aga kordamine on tarkuse ema - algas Elista Grand Prix.
Koosseis on küllalt muljetavaldav, aga kahju et Carlsen on puudu. Chessbase'is on ilusad pildid.
Mina ei saa aru, mis värk nende ametlike kodulehtedega on - vaadake seda Elista lehte. Miks seal ei ole suurelt kuskil link : LIVE GAMES ning kõrval link GAME DATABASE (watch online) ja selle kõrval omakorda PAIRINGS, RESULTS, CROSSTABLE ja TIME SCHEDULE.
KÕIK!
Muud ei olegi vaja. Ei, seal on mingi miljon mõttetut kammajaad.
Igastahes, partiid leiab siit. Tõstaks esile Gashimovi võitu, sest see on lausa vapustav! Milline tehnika! Esimese vooru Radjabovi-Cheparinovi venekeelsete kommentaaridega (S. Šipov!!) leiab siit. Ta kommenteerib iga päev live's ühe partii. Soovitan jälgida. Ta on minu arust üks parimaid (kui mitte parim) online-kommentaator. Ja ta raamat "siili" kohta on ka väga hea.

Ukraina meistrivõistlused võitis Evgenij Miroshnichenko. Chessbasest leiab kokkuvõtte ning interjuu võitjaga. Mängud ning ametlik sait.

Ahjaa, Anand sai 39 aastaseks.

Maleliidu uudistest leiab teate, et Sergei Neff on elus ja võtab kõikjal Ida-Virumaal esikohti! Lahe!! Peksab seal endal reitingut üles....

Üks küsitlus sai ka läbi : Vaadeldajad lugejad usuvad, et EML peaks korraldama 2011 aastal MK etapi. Poolt oli 61% (36 häält) ning vastu 38% (21 häält). 1% ikaldus nagu tavaliselt. Aga eks Eesti males ongi tavapärane, et mingid protsendid ikalduvad alati kuhugi (loe: kellegi tasku)...