Eestis hakkab maleaasta vaikselt lõppema. Jäänud on mängida vaid üksikud turniirid, teha kokkuvõtted nädalalõpusarjas ja valida aasta parimad maletajad.
Eelmisel pühapäeval kui toimus Kõo valla jõuluturniir, olin ma samal ajal Tallinnas malemajas abikohtunik Kaido Külaotsa malekooli kiirmale meistrivõistlustel. (Peakohtunik oli Monika Tsõganova.) Kuna see oli mul esimene kord programmiga loosimist läbi viia, siis muretsesin, et midagi võib valesti minna. Õnneks sain päev varem Swiss Perfect 98 enda arvutisse ja hakkasin netist juhendit otsima ning esimene link, mis tuli, oli Marek Kolgi poolt koostatud eestikeelne õpetus Swiss Perfectist. See on suurepärane konspekt, sest seal oli täpselt kirjas, mida mul vaja oli ja ma sain mingi kümne minutiga põhiasjad selgeks. Mängisin ühe korra kodus ka turniiri läbi ning probleeme ei esinenud. Järgmisel hommikul läks küll 1. voor 15 minutit ajagraafikust üle, sest mõni laps jäi hiljaks ja pidin nimesid programmi trükkima. Edaspidi aga loosimisega mingeid viivitusi ei olnud ja turniir lõppes umbes selleks ettenähtud ajal. Küll oli aga tegemist voorude ajal. Võistlema oli tulnud kokku 25 last ja mõned olid päris algajad. Kohal olid ka kõik lapsevanemad, kes seisid laudade juures. Ma ei märganud, et keegi neist oleks seganud või ette ütelnud. Pigem olid nad abiks. Osalejad olid väga erinevas vanuses, noorimad olid 5-aastased. Nende mängutase veel loomulikult ei olnud nii hea ja üsna tihti tõusis kellelgi käsi, et fikseerida valekäik. Kasutasime süsteemi, et kaks esimest määrustevastast käiku toovad hoiatuse, kolmandaga järgneb kaotus. Nii mõnigi partii tuli sellepärast varem lõpetada. Paljudes mängudes aga ei märgatud üldse, et keegi oli teinud võimatu käigu ja mängiti rahulikult edasi. Üldiselt mängiti väga viletsalt, ka esimestel laudadel jäeti lippe ja vankreid lihtsalt ette. Esile tõsta võiks ainult 7-aastase Sander Pabo mängu, kes jagas lõpuks koos Georg Neroga esikohta. Kolmas oli Tiit Hendrik Piibeleht ja parima tüdruku auhinna sai Maria Olmann. Ma arvan, et hakkasin natuke aru saama kohtunikutööst, mis võib lasteturniiri puhul kindlasti tüütu olla. Ei usu, et ma väga tihti seda teha tahaks, kuid vähemalt sain mingi kogemuse, mis võib kunagi kasuks tulla.
Eelmisel pühapäeval kui toimus Kõo valla jõuluturniir, olin ma samal ajal Tallinnas malemajas abikohtunik Kaido Külaotsa malekooli kiirmale meistrivõistlustel. (Peakohtunik oli Monika Tsõganova.) Kuna see oli mul esimene kord programmiga loosimist läbi viia, siis muretsesin, et midagi võib valesti minna. Õnneks sain päev varem Swiss Perfect 98 enda arvutisse ja hakkasin netist juhendit otsima ning esimene link, mis tuli, oli Marek Kolgi poolt koostatud eestikeelne õpetus Swiss Perfectist. See on suurepärane konspekt, sest seal oli täpselt kirjas, mida mul vaja oli ja ma sain mingi kümne minutiga põhiasjad selgeks. Mängisin ühe korra kodus ka turniiri läbi ning probleeme ei esinenud. Järgmisel hommikul läks küll 1. voor 15 minutit ajagraafikust üle, sest mõni laps jäi hiljaks ja pidin nimesid programmi trükkima. Edaspidi aga loosimisega mingeid viivitusi ei olnud ja turniir lõppes umbes selleks ettenähtud ajal. Küll oli aga tegemist voorude ajal. Võistlema oli tulnud kokku 25 last ja mõned olid päris algajad. Kohal olid ka kõik lapsevanemad, kes seisid laudade juures. Ma ei märganud, et keegi neist oleks seganud või ette ütelnud. Pigem olid nad abiks. Osalejad olid väga erinevas vanuses, noorimad olid 5-aastased. Nende mängutase veel loomulikult ei olnud nii hea ja üsna tihti tõusis kellelgi käsi, et fikseerida valekäik. Kasutasime süsteemi, et kaks esimest määrustevastast käiku toovad hoiatuse, kolmandaga järgneb kaotus. Nii mõnigi partii tuli sellepärast varem lõpetada. Paljudes mängudes aga ei märgatud üldse, et keegi oli teinud võimatu käigu ja mängiti rahulikult edasi. Üldiselt mängiti väga viletsalt, ka esimestel laudadel jäeti lippe ja vankreid lihtsalt ette. Esile tõsta võiks ainult 7-aastase Sander Pabo mängu, kes jagas lõpuks koos Georg Neroga esikohta. Kolmas oli Tiit Hendrik Piibeleht ja parima tüdruku auhinna sai Maria Olmann. Ma arvan, et hakkasin natuke aru saama kohtunikutööst, mis võib lasteturniiri puhul kindlasti tüütu olla. Ei usu, et ma väga tihti seda teha tahaks, kuid vähemalt sain mingi kogemuse, mis võib kunagi kasuks tulla.
Vasakult: Sander Pabo, Tiit Hendrik Piibeleht, Georg Nero, Maria Olmann.
Kui jutt juba lastemalele läks, siis võib siin ka kokkuvõtte teha nädalalõpusarjast, mis lõppes eelmisel laupäeval Ararat Cupiga.
Kuni 16-aastased: 1. Ranel Tammela 2. Ruben Airapetjan 3. Timo Tamm. See vanusegrupp oli selgelt kõige ebapopulaarsem. Kokku 78 mängijat, kes osalesid aasta jooksul vähemalt ühel turniiril. Tugevamad noored, nagu Ivan Moltšanov, Jüri Holvason ja Mark Lapidus, kes tulid Eesti MV-l esikolmikusse, siin ühtegi korda osa ei võtnud. See on vägagi loogiline, sest nad võivad edukalt mängida ka täiskasvanutes ning U16 sarja võitmine ei anna neile midagi juurde. Aga osalejatest toimus kuni viimase turniirini põnev heitlus Ranel Tammela ja Ruben Airapetjani vahel. Mõlemad poisid mängisid üle 10 turniiri ning lõpuks jäi peale Tammela 176.75 punktiga, Airapetjan kogus 171.5. Tõenäoliselt oleks aga esikohad võinud neilt napsata Pärnumaa poisid Timo Tamm ja Marten Jaanimets, kes jäid lõpuks umbes 10 punkti kaugusele, kuid mängisid tunduvalt vähem turniire.
Kuni 12-aastased: 1. Marti Medar 2. Valentin Dragun 3. Mai Narva. Puhta töö tegi sarjas Marti Medar, kes 253.5 punkti, mängis kaasa kõik turniirid peale Saaremaa noorte lahtiste. Teda võis tihti kohata ka täiskasvanute turniiridel, kuid seal tal nii hästi ei läinud. Poiss aga on tublisti arenenud ja tõstnud oma reitingu 1800 kanti. Teise koha saavutanud Valentin Dragunil ei olnud mingit võimalust esikohta püüda. Mai Narva, kes võiks ka veel 10-aastaste seas mängida, sai siin 3. koha. Aga nagu ikka, puudusid kõige kõvemad mängijad. Ottomar Ladva mängis ühe turniiri ja Georg Abozenko neli. Kokku osales selles sarjas 86 võistlejat.
Kuni 10-aastased: 1. Anna Sagadijeva 2. Kirill Tšukavin 3. Georg Nero. Siin sarjas võistles aasta jooksul 158 noort maletajat. Seega lootust on, et keegi nendest võib kunagi ka kõrgele jõuda. Näiteks üsna tublisti on viimasel ajal hakanud mängima Anna Sagadijeva. Ta võitis ka suure eduga ülejäänusid. Kohad 2-5 mahtusid aga 10 punkti sisse. 5-aastane Tšukavin sai 202 punkti ning ilmselt üritab järgmisel aastal esikohale välja jõuda. 9-ne Georg Nero on juba kogenum mängija, kuid ta mängis vähem turniire kui teised. Omapärane nähtus on 5. koha saanud Alex Hendrik Noormetsa mängutahe. Poiss mängis kaasa kõik 15 turniiri!
Põhigrupi sari lõpeb see pühapäev Viljandis, kus toimub 18. jõuluturniir. Ma sinna ei lähe, sest mängin Tallinnas Vint.ee ja Kullo Huvikeskuse poolt korraldatud mõttemängudel. Seal on lisaks malele kavas ka kabe ja gomoku. Saab huvitav olema.
2 comments:
Jamh , õigus et Moltšanov ja Holvason ja Lapidus oleks vabalt u-16 nls , kinni pannud , Soovitan ikka head blogi - kus on ka arat cup toodud läbi minu silmade http://321vremja.blogspot.com/
Indrek, avaldan tunnustust jääda Tallinnasse Monikale appi. Said natukene maitsta korraldimise koridore ja kohtunike rolli :D
Sedasi ongi, et kui päev otsa on sebitud ja esitatud tüütuid küsimusi ja pretensioone, siis päeva lõpuks on vaja eraldi pingutust, et mitte enesevalitsust kaotada. Eeslikannatust peab olema ... seda mul endal viimasel ajal üsna vähem. Sellises olukorras juhtub kergesti, et unustad siit sealt natukene ära ... ja võib-olla ei toimi v vasta kellegi ootustele just nii nagu peaks.
Post a Comment