Kristjan Sanderi vastused (finaalvoor)

Esiteks vabandan kõigi ees viivituse pärast vastamisel. Mul on aga peale Eesti Maleliidu probleemidega tegelemise ka põhitöö teha ja elu teeb kavatsetud tähtaegadesse omad korrektiivid. Kuna eelmisel vastajal läks üle kuu aja, siis ma loodan heade lugejate mõistvale suhtumisele oma 10-päevase hilinemise osas.

Ants Prii:

Küsimus male populariseerimisest.
Ise näen probleemina ahtakest kandepinda.
Näitena saan tuua Jõgevamaad. Põltsamaal tegutseb Villu Ojassalu. Lapsed saavad male-kabe õpetust. Jõgevale tuli tagasi Uno Plakk, kohe läks Palamuse koolis kabeõpetus käima. Sügisest tahab käivitada õpetuse Jõgeva koolides. Käis minugi poissi värbamas. Lapsevanemana ütlen, miks mitte. Lapsevanematele ei ole tähtis, mis kategooriat treener omab- või ei oma, oluliseks, et keegi lastele algõpetust annab. Kahjuks neid andjaid pole ning kandepinna laienemist ei toimu. Sama lugu kohtunikega. Kandepinnast sõltub toetus.

Villu Ojassalu on teeneline sporditegelane ja veab kohalikul tasemel hulka ettevõtmisi. Kui kellegi kohta sobib “maa sool” öelda, siis on see tema.
Kategooria koha pealt ma arvan, et algtasemel on sul õigus. Sealt edasi võib tekkida olukord, kus algtaseme treener ei suuda arenevale noorele mängijale enam midagi uut pakkuda. Kahjuks võib väga hästi juhtuda, et seda ei mõista ei treener ega õpilane ise ja tulemusena ei saa andekast noorest lõpuks ikkagi arvestatavat mängijat.

Ma ise arvan, et võiks töötada süsteem, et reegleid ja vankri ning kuningaga matitegemist õpetab ja viib koolis turniire läbi mõni sama kooli õpetaja, kes ei pruugi tingimata hea maletaja olla, kuid kõik sellised lapsed on ka maakonnakeskuses niiöelda “arvel”, kus mõni päristreener neile võistlusi või laagreid korraldab ja omab pilti nendest, kellel tasub silm peal hoida ja kellega tulevikus võiks tõsisemalt töötada. Ses osas on muidugi erinevaid seisukohti, kuid mulle isiklikult tundub, et algkooli laste drillimisel on ainult see mõte, et kui mõni neist ilmutab geniaalsuse märke, saaks temaga võimalikult vara korralikult tegeleda. Normaalsetel lastel toimub arenguhüpe ikkagi koos murdeea saabumisega. Kui 1.-4. klassis on suudetud neis malehuvi tekitada ja süvendada, on juba isegi hästi.

Maletajad on üpris isekas rahvas ja näiteid, kus üks treener oma õpilasi teisele rõõmuga üle annab, ei ole tegelikult palju. Hulk aastaid töötas selline süsteem – ja nagu praegu mitmete noorte varal näha, ka edukalt – Merike Rõtova ja Ervin Lieberti vahel. Paljud head treenerid aga alustavad ikka päris väikeste lastega, kellele neil pole tegelikult võimalik anda kõike seda, mida nad suudaksid. Minu jaoks on see natuke raiskamise moodi. Mingil muul mõttetööalal – matemaatikas või füüsikas näiteks – on ammuilma selge, et algklassides õpetab üks õpetaja, põhikoolis teine ning keskkoolis kolmas. Ning mida madalamast tasemest jutt, seda rohkem peab õpetaja olema pedagoog või kasvataja ning seda vähem konkreetse ala proff.

Nõukogude ajal ei olnud põhimõtteliselt maletreenerite puudust. Aga praegu on olukord hoopis teine ja sellega tuleb kohaneda.

Toetuspinna osas mõtleme me 100% ühtmoodi ning sellestsamast loogikast lähtudes olen rääkinud ka üliõpilasmale arendamise vajadusest.

Nurgaadvokaat:

Tsiteerin K. Sanderit :"Minu jaoks on oluline sportlik eetika ja mul on raske olla kannatlik inimestega, kes arvavad, et võivad malelaua taga endale kõike lubada – surnud viigiseisus aja peale mängimist, vastase sõimamist või muud sellist. Mõne juhtumi pärast, kus teismelisena ise niimoodi käitusin, on mul siiamaani vahel häbi"
Kuidas kommenteerite seda, et räägite mängu ajal ja seda ka turniiripartiide ajal nt: "7. Turu – Kristjan Sander 0-2 (Seekord suutsin lihtsalt väga aeglaselt ja halvasti mängida. Vastasel ajaga probleeme ei olnud ja mõlemas mängus lagunesid mu seisud ära. Vähemalt sain kõik teada, mis ma valesti tegin, sest Sander kommenteeris iga kolmandat käiku.)"
(turunurk #16)

Ma arvan – kuigi konkreetset mängu ei mäleta – et iga 3. käigu kommenteerimine on siiski ilukirjanduslik liialdus. Aga oli kuidas oli, me oleme Indrekuga varemgi omajagu välku mänginud, lastelaagris klassipõrandal maganud jne. ning ma ei usu, et ta kõhelnuks paluda mul vait jääda, kui ma teda tõesti seganud oleksin. Kui see mingil põhjusel siiski nii oli, võlgnen ma loomulikult vabanduse, aga seda tahaksin ma siiski tema enda suust kuulda.

Anonymous:

Kuidas Kristjan Sander seda kommenteerib?

Eesti Maleliidu intressivõlgnevus Maksu- ja Tolliametile ületab juba 10 000 krooni - http://firmaparing.krediidiinfo.ee/index.php, see annab tunnistust pikaajalisest maksuvõlast.
Nimi: EESTI MALELIIT
28.05.2009 seisuga on maksuvõlg 25 106 krooni
28.05.2009 seisuga on ettevõttel intressivõlg 10 111 krooni

Mis mul siin kommenteerida – maksuvõlg rikub organisatsiooni mainet ja usaldusväärsust, see on niigi selge. Paljud ettevõtted lähtuvad näiteks sellest, et kui kliendil on maksuvõlg, siis küsitakse temalt ettemaksu kas täies või tavalisest suuremas ulatuses. Eks see viletsat majandamist näita.

H.Olde:

Austatud Kristjan Sander,
kasutan võimalust ja esitan ka Sinule mõned küsimused, mis siiani on jäänud kas vastuseta või on jäänud mulle Sinu selgitused veidi arusaamatuks.

Tere, Hendrik

Ma põhimõtteliselt ei kommenteeri meie klubi sisemisse elukorraldusse puutuvat ja jätan vastavad küsimused allpool vahele. Mul ei ole ülejäänud liikmetelt mingit volitust neid küsimusi siin avalikult arutada ja samuti on mulle arusaamatu nende seos Maleliidu probleemidega. Lepime kokku, et selliste küsimuste esitamine jäägu ikka iga organisatsiooni liikmetele.

1)Osalesid 2008.aastal mitmel EML kalenderplaanis oleval võistlusel, millel osalemise tingimuseks oli kehtiva litsentsi olemasolu. Paraku olid Sina üks eranditest, kes ei tasunud 2008.aastal EML arvele maletaja litsentsitasu. Miks?

Litsentsireeglite p. 13 järgi nõutakse litsentsi mitteomavalt mängijalt võistlusele registreerumisel litsentsitasu maksmist. Kõigil võistlustel, millel ma olen osalenud, olen ma tasunud selle summa, mida minult registreerumisel küsiti.

3)Eesti Maleliit on saatnud juba aastaid informatsiooni tähitud kirjaga Tartu Ülikooli MK juriidilisele aadressile. Kõik kirjad tulevad paraku tagasi ja seda märkega, et klubi ei asu nimetatud aadressil. Millega põhjendad asjaolu, et Sa ei ole esitanud registriosakonnale tõeseid andmeid klubi asukoha kohta?

See, kui mõni Sinu kiri on kõnealuselt aadressilt tagasi tulnud, ei anna alust järeldada, et registripidajale oleks esitatud ebatõeseid andmeid klubi asukoha kohta.
Ise ma arvan, et ju siis tähitud kirja teade mõne vale ukse taha viidi ja kellegi hea inimese ahjus või pliidi all lõpetas. Aga kuidas see täpselt olla võis, ma tõesti ei tea. Kuna Sulle on teada minu e-kirja aadressid – muuseas ka seetõttu, et need sisalduvad Maleliidule esitatud teabenõudes noortespordi toetuse võlgnevuste kohta, millele Sa oled kohustatud vastama, mida Sa aga siiani teinud ei ole – ei tohiks siin reaalset probleemi olla.

4)Igal aastal saadan Tartu Ülikooli MK-le kirja, millega palume esitada Eesti Maleliidule klubi liikmete nimekiri. Miks Sa siiani ei ole seda palvet täitnud? Kas ei peaks kehtima põhimõte, et kui klubi ei reageeri alaliidu nõudmistele, siis ka alaliit ei suhtle klubiga?!

Esiteks küsiksin vastu, et millest tuleneb klubi kohustus Maleliidule sellist nimekirja esitada? Põhikirja p. 18 loetleb ammendavalt liikmete kohustused koos märkusega, et liikmele muude kohustuste panemise puhul on vajalik liikme nõusolek. Minu teada ei ole minu klubi andnud nõusolekut sellise kohustuse võtmiseks. Juhatuse pädevuses olevaid küsimusi loetleb ammendavalt põhikirja p. 32 ja selles ei sisaldu klubidele taoliste aruannete kehtestamist.

Teiseks jääb mulle arusaamatuks, mida sellise nimekirjaga tehakse. Noortespordi toetuse puhul on asi selge, ainult et meie klubis ei ole ju ühtegi noort…
Kolmandaks, muidugi ei ole mul tegelikult kahju Maleliidule liikmete nimekirja teha. Praegusel konkreetsel ajahetkel on jätkuvalt nii, et liikmete arvestus asub Tallinnas ja mina Tartus, aga kui ma lõpuks selle faili sealt kätte saan, pole see iseenesest midagi, mille üle vaielda. Üleüldse võiks juhatuse esimees sedalaadi küsimusi e-kirja või telefoni teel meeldetuletuse abil lahendada, kui see tõesti nii oluline on.

Neljandaks, Sinu poolt oma kohustuste rikkumist ei õigusta väide, nagu oleks ka keegi teine midagi tegemata jätnud. Kehtima peaks põhimõte, et igaüks loeb oma kohustusi põhikirjast ja seadusest ning sinna kirjutatut ka täidab.

7)Oled korduvalt kinnitanud, et Sa ei soovi asuda EML juhatuse esimeheks ega ka tegevjuhiks, mis nõuavad suurt tööd ja vastutust. Millist rolli näed siis endal võimaliku juhatuse tavaliikmena?

Ma natuke täpsustan. Esiteks ei soovi ma kandideerida ei juhatuse esimeheks ega tegevjuhiks seetõttu, et mul on elukutse, millega ma olen rahul ja mille vahetamist ma ettenähtavas tulevikus ei kavatse. Mul on alust arvata, et rea aastate jooksul on see olnud vähemalt niisama vastutusrikas kui EML juhatuse esimehe või tegevjuhi töö. Teiseks, konkreetsed ülesanded olenevad ka ülejäänud meeskonnast. Minu eesmärgiks ei ole iga hinna eest ka juhatuse liikmeks pürgida. Kui ma näen, et juhatusse kandideerivad inimesed, kelle võimes Maleliit kriisist välja tuua ei ole kahtlust, ei pruugi ma üleüldse kandideerida. Minu jaoks on oluline see, et Maleliit võlgade all ei ägaks ja et juhatuse töö toimuks läbipaistvalt ja korrektselt. Kas see toimub isiklikult minu osalusel või ei, on kolmandajärguline.
Küsimuse juurde tulles – ma olen korduvalt rääkinud sellest, et praegusel juhatusel või juhatuse esimehel puudub tahe lahendada lahkarvamusi läbirääkimiste teel. Kuna Sa oled liikmetel korduvalt soovitanud kohtusse pöörduda, kui neile midagi ei meeldi, siis võib sellest järeldada, et Sinu jaoks on oma ülesannete täitmise kriteeriumiks see, kas keegi Sind kohtusse annab, mitte see, et ülesanded võimalikult hästi täidetud saaksid. Ma olen veendunud, et koos juhatuse esimehe või tegejuhiga, kes võtab eesmärgiks oma tööd võimalikult hästi teha, kes suudab vajadusel ka oma eksimusi tunnistada ning optimaalseid, mitte ainult juriidiliselt korrektseid lahendusi otsida, suudaksin ma palju teha kommunikatsiooniprobleemi lahendamiseks ja probleemide läbirääkimiste teel lahendamiseks.
Heaks näiteks on toosama keelebarjääri küsimus. Sinu jaoks piisab tõdemusest, et üldkoosoleku ja üldse EML-i asjaajamise keel on eesti keel ja kogu lugu. See on kindlasti juriidiliselt täiesti pädev tõdemus, aga kui Sa probleemi ainult sellest küljest vaatad, näed seda paratamatult liiga piiratuna. Minu jaoks on probleemiks see, et osa liikmeid ei saa eesti keele mittevaldamise tõttu toimuvast adekvaatset infot ja see võib vahel kajastuda ka nende tegevuses või suhtumises juhatusse. Seda probleemi ei lahenda kuidagimoodi tõdemus, et asjaajamiskeel on eesti keel. Maleliidu elulistes huvides on jõuda kõigi oma liikmeteni ja juhatuse asi on sellega aktiivselt tegeleda.

8)Mitmetes väljaütlemises osutad Sa Eesti Maleliidu tegevusele, mis olevat seadustega vastuolus ning viitad alalistele kohtuvaidlustele, mida Sina heast tahtest maleliidu suhtes siiani teinud ei ole. Kas Sa oled teadlik, mitu hagi on EML-i juhatuse otsuste vastu kohtusse esitatud ja millised on olnud kohtulahendid? Vihjeks võin Sulle öelda, et EML on kaotanud läbi aegade ühe kohtuvaidluse SK Diagonaali vastu, sest kohtus ei leidnud piisavalt tõendamist, milline on juriidilise isiku maine, mida üks klubi oma tegevusega kahjustas. Kõik ülejäänud kohtuvaidlused on lõppenud sellega, et EML juhatuse otsused ja tegevus on olnud seaduslik. Aga kohtu poole pöördumine on isikute põhiseaduslik õigus, mis siiski ei anna alust nimetada kellegi tegevust juba ette ebaseaduslikuks.

Just täpselt sellest ma ülal rääkisingi. Probleemiks on juba kohtuvaidluste olemasolu, olenemata nende tulemusest. Kui liikmed ei näe lahkarvamuste puhul muud teed kui kohtu poole pöördumine – ja eriti veel siis, kui juhatuse esimees neil seda lausa teha soovitab – siis see ongi probleem.
Ebaseaduslik on tegevus, millega rikutakse seadust. Kui näiteks seaduses on kirjas, et juhatus peab andma liikmetele teavet liidu juhtimise kohta (nagu on kirjas mittetulundusühingute seaduses §28 lg. 5) ja juhatus seda ei tee, siis juhatus rikub seadust – olenemata sellest, kas pärast ses asjas keegi kohtu poole pöördub või ei.
See, et Sinu jaoks on Sinu tegevuse edukuse kriteeriumiks ainult see, et Maleliitu on ainult ühe korra kohtus võidetud, ongi üks olulisematest asjadest, millega rahuololematu olla. Aitab JOKK-mängudest.

9)Kas Sina pead õigeks, et Eesti males olevad tippmaletajad peaksid saama EML-lt honorare EML poolt korraldatavatel turniiridel mängimise eest? Kas EML peaks garanteerima meie tippmaletajatele rahalised vahendid treeningtööks, võistlustel osalemiseks, elamiseks, jne? Kes peaks tasuma meie tippmaletajate kogumispensioni maksed, sotsiaalkindlustuse maksed, tulumaksu (sh. välisriikides saadud honoraride ja auhindade eest)? Kas Sinu arvates on võimalik Eestis ära elada tippmaletajana või peaksid meie selle ala paremad tegijad omama endal stabiilset sissetulekut töökohta omades? Millistest allikatest leiaksid Sina vahendeid meie tippmaletajate ülalpidamiseks ja mida pakuksid sponsoritele?

Ilmselt on tippmaletajatele oluline teatud tasemel materiaalne toetus ja see, mis kujul täpselt see laekub – kas siis honorarina Eesti MV-l mängimise eest või kuidagi teisiti – teisejärguline. Jah, ma arvan, et EML peaks teatud määral tippmaletajaid toetama. Kui see toimuks honorarina Eesti MV-l või mõnel teisel turniiril mängimise eest, siis oleks asja hea külg see, et võimalikult paljud Eesti tipud oleksid motiveeritud neil turniiridel mängima. Aga kindlasti ei ole see ainus võimalus. Optimaalne lahendus peitub ilmselt mitme meetme kombinatsioonis, aga “Vaadeldaja” veergudel diskuteerides vaevalt et seda leida annab.
Mis puutub sotsiaalmaksu või töötuskindlustusmaksetesse, siis neid arvestatakse teatavasti tööõiguslikus suhtes saadud tasult. Ma ei arva, et Maleliit peaks tippmaletajatega tingimata tööõiguslikke suhteid sõlmima. Eestis on võimalik ravikindlustust muretseda ka inimesel, kes kuskil tööl ei ole. Tulumaks välismaal saadud auhinna või honorari eest tuleb tasuda seaduses ettenähtud korras. Minu arvamus loeb siin vähe.
Ainult Eesti turniiridel mängides ei ole võimalik elukutselise maletajana normaalselt ära elada. Kindlasti on põhimõtteliselt võimalik ära elada Eestis elades ja rahvusvahelistel turniiridel mängides. Küsimus on siin selles, kas me peaksime ütlema, et Eesti tippmaletaja oma asi on enda tegevust rahvusvahelisel areenil osalemisega majandada või siiski pidama oluliseks ka seda, et ta saaks malele pühenduda ka siis, kui ta rahvusvahelistelt turniiridelt või välismaa klubide eest mängides piisavalt raha ei teeni. Minu arvates tuleb Eesti malele tervikuna kasuks, kui meil on maletajaid, kes tegelevad ainult malega – ja seda ka siis, kui nad ei mängi nagu Nigel Short (suvaline näide, Nigel Shorti rahaasjadest ei ole mul aimugi).
Kui me ütleme, et Eesti tippmaletaja oma asi on oma tegevust rahvusvahelisel areenil osaledes majandada, ei ole meil õigust talle ette heita mitteosalemist Eesti turniiridel, mis ei ole talle majanduslikult piisavalt atraktiivsed.
See, mida male puhul sponsoritele pakkuda, on muidugi igavene küsimus ning kui ma siin praegu mingi originaalse ning töötava lahendusega esineks, vääriksin ilmselt kohe ka elutöö preemiat. Ühelt poolt on õige, et male ei ole nii atraktiivne kui jalgpall – malevõistlust ei saa korraldada staadionil kümnete tuhandete inimeste ees, kes ühtlasi ka reklaami objektideks on. Teiselt poolt annab malet kindlasti palju rohkem “pildile” tuua, kui praegu. Heaks näiteks on “Ahhaa” keskuse teadlaste öö raames korraldatud vabaõhuüritused, milles Maleliit kahjuks küll osaline olnud ei ole (paranda mind, kui ma eksima peaksin). Nagu juba korduvalt tõdetud, algab kõik spordiala kandepinnast ning võib juhtuda, et harrastuse levitamise silmaga nähtavad tulemused saabuvad alles tüki aja pärast. Minu arvates on Eestis hulga aastate jooksul kahetsusväärselt vähe tähelepanu pööratud male kui rahvaspordi arendamisele. Ühelt poolt on muidugi tore rääkida Eestist kui kõrge malekultuuriga maast ning sellest, kui palju meil on meistreid või suurmeistreid või mitmenda koha sai mõni andekas noor EM-ilt, kuid ainult saavutusspordile keskendumisel on elitarismi sumbumise oht. Üks jalgpalli populaarsuse võtmeid on tõsiasi, et seda on peaaegu igaüks mingil tasemel toksinud. Kunagi võis midagi sarnast öelda ka male kohta, aga need ajad on paraku ammu möödas.
Vähim, mida teha annab, on reaalne programm male kui spordiala laiendamiseks, mitte ainult mõne üksiku andeka toetamiseks või mõne üksiku ürituse korraldamiseks – ükskõik kui andekas maletaja või oluline üritus ka poleks. Ja pole mõtet loota, et see kuidagi iseenesest toimub. Ei toimu.
Nagu juba öeldud, tuleb sponsoritele pakkuda ka asjaajamiskultuuri, mille puhul oleksid välistatud skandaalid või aruandepuuded. On väga austustvääriv, kui juhatuse liikmed Maleliitu toetavad, kuid samavõrra piinlik, et peaaegu ainult nemad seda teha julgevad.

10)Millist toetust saaks Eesti Maleliit pakkuda konkreetselt Sinu poolt juhitud Tartu Ülikooli Maleklubile (mida Sa oled palunud, kuid mida ei ole siiani tehtud), et klubi tegevus muutuks paremaks ja klubi areneks? Milliseid väljavaateid ja võimalusi näed meie omavaheliseks koostööks tulevikus?

Iseenesest on meeldiv, et Sa seda küsid, olenemata asjaolust, et umbes 7 aastat tagasi palusid Sa mul ettepanekud üliõpilasmale arendamiseks kirjalikult saata ning ma ei ole siiani sellele kirjale mingit vastust saanud. Mitmesuguste arengute tõttu oleme vahepeal jõudnud arvamusele, et Maleliidu poole pöördumine on kaunis mõttetu. Kui Su küsimus on siiras, siis võiks meie klubi ja Maleliidu koostööd arutada pigem omavahel või juhatuses, mitte siin selles intervjuus.
Kui küsimuses oli mõeldud mitte Tartu Ülikooli Maleklubi ja Maleliidu koostööd, vaid koostöö parandamist konkreetselt Sinuga, siis selle eelduseks on reaalse sisekontrolli loomine juhatuse esimehe ja tegevjuhi ametite lahutamise või siis nõukogu loomise teel. Sinu vastu pole enam ammu piisavalt usaldust, et pidada perspektiivseks Maleliidu jätkamist Sinu juhtimisel samas rollis, nagu praegu.

Kristjan Sanderi vastused (I voor)

Kristjan Sander on vastanud Vaadeldaja lugejate küsimustele.
Kui kellegil tekib veel mingeid küsimusi, siis võib selle postituse kommentaarides neid julgelt küsida, sest ees ootab ka II voor.
Samuti võib kommentaarides avaldada oma arvamust.

Kaarel Alasoo

1. Olen aru saanud, et tegelete Tartu Ülikooli Maleklubiga. Maleliidu kodulehelt ei leia ma ühtegi aktiivset mängijat, kes nimetatud klubisse kuuluks. Millega klubi tegeleb ja palju on selles liikmeid?

Klubi tegeleb malega. Liikmeid peaks olema hetkel 16. Ma võin eksida 1-2 inimese osas, kuna liikmete arvestuse kaust on Tallinnas, aga ise asun hetkel Tartus.

Praegu – eksamisessioonil – mingeid regulaarseid üritusi enam ei toimu. Luban, et tegelen alates sügisest taas kõige sellega, millega mul Tallinna lähedal elades füüsiliselt võimalik tegeleda ei olnud.

2. Olete silma paistnud suure H. Olde vastasena. Mida üritate selle tegevusega saavutada?

Ma ei ole nimeliselt H. Olde vastane. Ma olen selle vastu, kuidas ta viimaste aastate jooksul on Maleliitu juhtinud. Ma olen selle vastu, et ei suudeta üldkoosolekuid korrektselt korraldada ega majandusaasta aruandeid esitada. Ma olen selle vastu, et põhikirjast ei peeta kinni. Ma olen selle vastu, et ei suudeta enda perekonna ning Maleliidu asju lahus hoida. Ma olen selle vastu, et õigel ajal noorteraha välja ei maksta ja aruandeid ei esitata. Ma olen selle vastu, et vaidluse korral soovitatakse liikmetel probleemi arutamise asemel kohtusse pöörduda.

Ma üritan saavutada seda, et Maleliidu tegevus oleks jätkusuutlik ja vähemalt senises mahus edasi kesta saaks. Kui senised probleemid jätkuvad, on see väga kahtlane. Maleliidul puudub hetkel tõsiseltvõetav arengustrateegia – rahvusvahelise suurürituse korraldamine on küll vaieldamatult hea asi, aga see üritus saab mööda ja edasi tuleb jälle igapäevast elu elada. Ma ei näe viimaste aastate jooksul organisatsiooni arengut – probleeme puuduliku kommunikatsiooni, kohustuste täitmise ning fintantsosas näib aga järjest juurde kogunevat.


3.Milline on teie haridustase ja millega elatist teenite?

Õppisin Tartu Ülikoolis juurat. Loobusin sellest alast hetkel, kui jõudsin äratundmiseni, et elukutselist juristi minust siiski ei saa. Ainepunkte kogunes nelja-aastase õppekava järgi õppides umbkaudu koguses, millega tänapäeval juba 3+2 esimene aste lõpetatakse.

Loodan lähemas tulevikus astuda Tartu Ülikooli ühele teisele erialale.

Töötanud olen 12 aastat IT erialal nii programmeerija kui projektijuhina.

4. Millised on eredamad mälestused malelauatagant?

Malekoolis tuli ette igasuguseid naljakaid seiku. Kunagi olid kaks tüdrukut – minu teada kumbki enam malet ei mängi – kes pidid omavahel kohtuma. Vististi valgete malendite juhil oli kombeks hoida malelaua kõrval iga mängu ajal väikest mängujänest. Tema vastane asetas ükskord enda poolele lauanurgale surnud hiire…

Ma loodan, et mulle andestatakse reglemendirikkumine, kui küsin ühe küsimuse vastu: mis ajast Sa mind teietad?

Simo Runnel

Kas Tartu Ülikooli maleklubi asutamise kogemust annaks kasutada Tartu maleklubi taastamiseks, kus igast vanusest mängijatel oleks võrdsed õigused ja mis ei tegutseks söögiasutuse ruumides?

Hea küsimus, ma olen ise seda ka üsna pikalt mõelnud. Eestis on huvitav nähtus, et tüüpiline maleklubi kipub olema Malekooli miniatuurne koopia – või vähemalt üritab seda olla. Loomulikult on äärmiselt oluline, et lastel oleks võimalik malet õppida korraliku treeneri juhendamisel. Samas mingist hetkest on vaja, et lapsed hakkaksid mängima pika ajakontrolliga võistlusmalet täiskasvanutega, et neil oleks selleks võimalus. Selles mõttes oli (ja on) äärmiselt tänuväärne Paul Kerese maleklubi, mis korraldas minu noorukieas aasta ringi turniire Tallinnas Malemaja 2. korrusel. Paljude noorte maletajate mäng paranes hüppeliselt, kui nad hakkasid neil osalema. Ma olen loomulikult kõige rohkem tänu võlgu oma treeneritele Rõtovale ja Liebertile, aga nende kõrval kindlasti ka Leo Teemäele, kes pikki aastaid ülemise korruse võistlusi korraldas. See süsteem tõesti töötab.

Jah, ma arvan, et põhimõtteliselt peaks olema võimalik Tartus korraldada üritusi, kus osalevad nii täiskasvanud kui koolinoored. Mul on ses osas üks konkreetne idee, aga ma ei tahaks seda praegu veel avalikult välja käia. Võime omavahel kokku saada ja sel teemal rääkida.

Ise teema on alla 1800-se reitinguga täiskasvanud malehuvilised – minu arvates on viga, et neid meil maletajateks ei peeta. Suuremates linnades toimuvatel nädalalõputurniiridel peaks olema B- või C-alagrupp, kus reitingu ülempiiriks on 1800. Rahvaspordiga on tegu nii 1300-se kui 2300-se reitinguga täiskasvanud maletaja puhul (malest ära elada on tänapäeval raske ka paljudel suurmeistritel) ja nõrgema koosseisuga lisaturniirid teeniksid kaht eesmärki – huvitava mänguvõimaluse loomine noortele ning male laiem populariseerimine. Rootsis mängides võib endale vastaseks saada valge habemega soliidse härra, kelle reiting on näiteks 1412 ja kes muidugi mängib ka vastavalt, kuid kes armastab malet niisama palju, kui ükskõik kes nende ridade lugejatest ja toob oma lapselapsed maleringi. Sport on püramiidi kujuga: mida laiem on esimene aste, seda laiemad on ka järgmised järgud ning kõrgemal tipp.

Kaarel Nestor

1. Kristjan, julged Sa 100% lubada, et kui Teie punt võimule pääseb, siis olukord ei lähe hullemaks kui praegu?

Panen pea panti – ses osas, mis meist sõltub. Ma ei saa vastutada selle eest, kui Eestis juhtub midagi Gruusia sündmustele sarnast või muud sellist. Samuti ei saa ma vastutada selle eest, mis seisus organisatsiooni juhtimine üle antakse. Võib-olla on näiteks selleks ajaks tehtud võlgu juba 3 miljonit… Uuel juhatusel – minu osalusel või ilma – tuleb esimese tööna asjaajamine korrektselt üle võtta ja esitada võimalikult ruttu liikmetele dokumentaalselt tõendatud aruanne Maleliidu olukorrast.

Ma välistan kategooriliselt selle, et minu osalusel juhatus soovitaks liikmetel arutelu asemel kohtusse pöörduda, kui neile midagi ei meeldi või et rikutaks seadust üldkoosolekute korraldamisel või et pidevalt jagataks lubadusi, millele tegelikult katet ei ole või et juhatus halvustaks ajakirjanduses Eesti tippmaletajaid. Igasugustest probleemidest ei tule kindlasti meilgi puudust, kuid selliseid skandaale, mida H. Olde viimase 5 aasta jooksul pidevalt esinenud on, ei tohi lubada.
Kõik maletajad on suured isiksused, nagu me teame – kuid vastuolusid tuleb igati püüda lahendada läbirääkimiste abil. H. Olde arusaam läbirääkimistest näib olevat selline, et H. Olde selgitab teisele poolele, et tollel ei saa õigus olla, kuni vandenõuteooriateni välja. Inimesed, kes seni on teatanud nõusolekust uude juhatusse kandideerida – tõenäoliselt tuleb neid juurde ja lõpuks on otsus ju üldkoosoleku teha – on minu teada kõik sellised, kes suudavad ka teist poolt kuulata ja vajadusel kompromisse leida. Jutlus ja arutelu on erinevad asjad.

2. Eeldatavasti Sa julged. Aga mis selle julguse tagab? On Teil mingisugune kindel strateegia, kuidas olukorda parandada?

Kuna Maleliidu juhtimine on kõige rohkem käest ära, olen ma seni kõige rohkem sellest rääkinud. Eeldatavasti käib ka küsimus juhtimisprobleemide kohta.

Maleliidu juhtimine tuleb ümber korraldada niimoodi, et igapäevase juhtimise ja strateegilise juhtimise eest vastutaks erinevad isikud. Juhatus ei tohiks ise seada strateegilisi eesmärke, ise tegeleda organisatsiooni igapäevase juhtimisega ning ise kontrollida, kas igapäevase juhtimise käigus langetatavad otsused järgivad noid strateegilisi eesmärke. Maleliidu tegevjuht ei tohiks olla iseenda ülemus.

Minu soovitus on moodustada näiteks 2-liikmeline juhatus ja 5-liikmeline nõukogu. Juhatuse valib või kutsub tagasi nõukogu ning nõukogu liikmed valib või kutsub tagasi üldkoosolek. Sealjuures peaks juhatuse ja nõukogu ametiaegade kestus olema erinev. Võib ka jätkata praeguse suurusega juhatusega ning võtta ametisse tegevjuhi, nagu suuremas osas spordialaliitudes tehakse. Põhimõttelist vahet ei ole.

Üks anonüümne kommentaator muretses sellega seoses bürokraatia suurendamise pärast. Ma ei jaga seda muret. Ülesannete ring (igapäevane juhtimine, strateegiline juhtimine ja kontroll) jääb ju samaks, kuid ülesanded jaotatakse selgelt erinevate inimeste vahel.

Kui sellise töökorralduse puhul ei ole keegi rahul juhatuse esimehe tegevusega, siis kaebab ta nõukogule, mitte juhatusele, mille istungit juhib toosama juhatuse esimees, kelle peale kaevatakse, nagu praegu. Nõukogu üheks funktsiooniks on järelevalve ja kui nõukogu leiab kaebuse põhjendatud olevat, võtab ta kasutusele meetmed kuni juhatuse tagasikutsumiseni. Praegu ei ole tegelikult muud võimalust juhatuse esimehe korrale kutsumiseks, kui korraldada erakorraline üldkoosolek, mida juhatuse esimees soovi korral igasuguste trikkidega torpedeerida võib (nagu me eelmise aasta talvel nägime).

3.Tähtsaim küsimus. Kuidas kavatsete noorte malet populariseerida ja taset tugevamaks muuta? (Praegu oleme ju langustrendil. Hea näide on see, et aastal 2003 osales u-18 kinnistel 10 2000+ mängijat ja alla 1800-seid ei olnud [27 mängijast ja paljud jäid veel eelringi ukse taha]. See aasta oli vaid 5 2000+ mängijat ja 12 1800+ mängijat.) On Teie tiimil selleks mingisugune plaan?

Ma ei hakka teesklema, nagu mul oleks nii laiahaardelise küsimuse jaoks mingi valmis lahendus olemas.

Esiteks, kui kitsalt Sinu näidet vaadata, siis aastad ei ole vennad ja noortemale käib samuti tõusude ja langustega. Näiteks umbkaudne sünniperiood 1984-1987 oli ka üsna tagasihoidlik eriti just eesti noorte osas.

Teiseks, natuke laiemalt, noortemale puhul näib hetkel olevat kõige suurem probleem treenerite küsimus. Meil on vähe elukutselisi treenereid, kelle puhul võib loota, et nad seda tööd veel aastakümneid teevad. Olla muud tööd tegemata elukutseline treener ning juhendada mitmes koolis ja Malemajas laiali asuvaid gruppe on raske – tõesti kohe on raske. Hoolimata oma armastusest male vastu ei julgeks ma praegu ühelegi noorele inimesele sellist elukutsevalikut soovitada.

Vähim, mida Maleliit saab teha, on õigel ajal noorteraha üle kanda. Kasu võiks olla ka moraalsest toetusest – võib-olla muudab meelt mõni koolijuht, kes maleringi treeneri käest ruumi üüri küsib nagu ükskõik millise ettevõtja käest, kui tema pole Maleliidu juhatusest vastava palvega pöördutakse.

Veel laiemalt on küsimus ka selles, kas meie sponsorid toetavad üksikute ürituste korraldamist või mõne maleklubi jätkuvat tegelemist noortega. Võib olla on kergem raha küsida üksikürituse läbiviimiseks – samas ei ole kindlasti ka lootusetu projektile „Lihulasse malering“ toetuse leidmine (minu teada ei ole seal hetkel maleringi, kui peaks olema, siis vabandan). Ühelt poolt ma ei ole nõus H. Oldega, et Maleliit ei saa põhimõtteliselt korraldada malelist tegevust kohtadel: kindlasti peaks Maleliit näitama üles initsiatiivi maleharrastuse levitamiseks suurematesse kohtadesse, kus seda praegu ei ole või kus see on varjusurma sattunud. Teiselt poolt ei saa Maleliit muidugi asuda toetama mõnd liiget olukorras, kus toimub liikmete vahel konkurents ressursside pärast. Ma usun, et Maleliit suudaks paljudel juhtudel aidata uue maleringi moodustamise algfaasis – suhtlemisel koolide, kohaliku omavalitsuse, kohalike ettevõtjatega.

Arutades Maleliidu olukorda, on mulle mitme Tallinnast väljaspool asuva klubi esindajad öelnud, et Maleliit nende tegevust ei mõjuta ja neile ei lähe eriti korda, kes on Maleliidu juhatuse esimees. Teisisõnu ütlesid need inimesed, et Maleliidust pole neile seni mingit kasu olnud.

Veel laiemalt vaadates on Eesti male ja noortemale olukord täpselt nii hea, kui palju inimesi suudetakse malelisse tegevusse kaasata. Siinjuures peaks kindlasti igas ülikoolis olema maleklubi, sest ülikoolides käivad homsed otsustajad. Mida rohkem inimesi suudetakse malega nakatada, seda paremini Eesti malel läheb. Noortemalele avaldab niisugune tegevus muidugi mõju alles 10-15 aasta pärast.

Vabandan vastuse üldsõnalisuse pärast, aga mingit võluvahendit, mis lapsed üleöö malet paneks mängima, ei ole meil ega kellelgi teisel. Natuke haakub teemaga ka vastus Simo Runnelile.

4. Uue juhatuse ja tegevdirektori tulekuga võime kaotada osad praeguseid sponsoreid (verevahetusega kaasneb alati see võimalus). Kas on juba uusi potentsiaalseid koostööpartnereid või on vanade toetajatega räägitud, et nad jätkaksid?

Keegi ei saa pidada läbirääkimisi sponsoritega positsioonilt „tahan saada juhatuse liikmeks“. Jah, mõne potentsiaalse toetajaga – osa neist on muide välistanud koostöö praeguse juhatuse esimehega – on väga mitteametlikult räägitud, aga midagi kokku leppida sellises olukorras ei saa. On absurdne nõuda uuelt juhatuselt rahastajate nimekirja; see toob meelde anekdoodi Valgevene põhiseadusest, kuhu otsustati presidendikandidaadile esitatavate nõuete hulka lisada vähemalt 4-aastane eelnev riigijuhtimise kogemus.

Samas ei saa kuidagi pidada normaalseks olukorda, milles suurem osa kaasatud erakapitalist pärineb juhatuse liikmetelt endilt. Kui me jääks selle juurde, et Maleliidu sponsorid istuvad Maleliidu juhatuses, siis me peaks kas loobuma igasugustest pretensioonidest tegevuse laiendamisele ja arengule või muutma juhatuse 21-kohaliseks. Maleliidu asjaajamine peab olema selline, et sponsoril poleks vaja istuda juhatuses selleks, et olla kindel, et tema raha sihipäraselt ja parimal viisil kasutatakse.

5. Kes jätkaks uue tegevdirektori valimisteni sellel ametikohal? On juba leitud sobikandidaat, kui nime öelda ei taha? On see uus kandidaat ikka sobivam kui praegune (ei tekita nii palju intriige jms jama)?

Jah, tegevjuhi KT kandidaat on olemas. Jaatav on vastus ka teisele küsimusele. KT peaks muidugi olema ametis täpselt niikaua, kui kulub aega konkursile päris tegevjuhi leidmiseks (näiteks 3 kuud) või põhikirja muutmiseks ning nõukogu valimiseks ja juhatuse nimetamiseks nõukogu ja juhatuse juhtimismudeli korral.

6. Kas MK rahastamiseks on ka mingisugune skeem juba välja mõeldud? Selle ärajätmine oleks ju mõttetu, sest Eesti male elule mõjuks see turniir vägagi elavdavalt.

Vastus on sama kui eelmisele küsimusele – välja töötada konkreetseid rahastamisskeeme omamata juhatuse liikme staatust ja tervikpilti organisatsiooni olukorrast ei ole võimalik.

Timo Tamm
Mis oleks teie eesmärk võimule pääsedes ette võtta ?

Ma usun, et ülalpool olen juba vastanud. Palun vajadusel esitada täpsustavaid küsimusi.

Ants Prii

Tere Kristjan!

Tere-tere

1.Mida peaks ette võtma male populariseerimiseks?

Mul on hetkel raske midagi ülaltoodule lisada. Täpsustavad küsimused on teretulnud.

2.Sinu nägemus võimalustest n.ö. malepingete maandamiseks?

Suur osa meie probleemidest on kommunikatsiooniprobleemid. See, kui jäädakse aruandevõlglaseks või kui ei suudeta rahalisi suhteid korrektselt vormistada, mistõttu hiljem tekivad vaidlused, on lohakus ja ei kõlba kuhugi, aga lohakust on võimalik siiski järelevalve abil piirata. Olematu sisekommunikatsiooni puhul on asi keerulisem – juhatus ei pruugi aru saada, mis liikmeid vaevab ja liikmed võivad puudulikult informeerituna pidada olukorda hullemaks, kui see tegelikult on. Pikemat aega on näha vajadus mingisuguse täiendava organi järele, mida tegevjuht (on ta siis juhatuse esimees või mitte) ei saa ignoreerida ja mis suunab oma jõupingutused konfliktide lahendamisele arutelu, mitte konfrontatsiooni teel. Juba üldkoosolekul juunis 2002 tegin ettepaneku moodustada komisjon EML ja maleklubi Olympicu kohtuvälisele kokkuleppele viimiseks, mis üldkoosolekul üksmeelselt heaks kiideti, aga see üritus jooksis EML juhatuse huvipuuduse tõttu liiva. Sina olid vahendajana kohal läbirääkimistel käesoleva aasta alguses ja oskad ise öelda, millised meeleolud tolle laua taga valitsesid – igatahes asja pole vististi saanud sellestki üritusest. Siit ka ettepanek tegevjuhi koha taastamiseks või nõukogu moodustamiseks.

Teiseks on meil siiski ka aastal 2009 keelebarjääri küsimus, mis vajab lahendust. Ma ei toeta otseselt kvoodisüsteemi, aga Maleliidu juhatusse võiks alati kuuluda keegi, kes valdab peale eesti keele ka vene keelt ja kellel on suuremate vene klubide – eriti Ida-Virumaa klubide – usaldus. Kui selle inimese abil õnnestuks likvideerida kommunikatsiooniprobleem Ida-Virumaaga, siis õigustaks ta ennast ka siis, kui ta üldse mitte midagi muud ei teeks. See on väärtus omaette.

Kindlasti ei aita kaasa see, kui juhatusega rahulolematuid kujutatakse tegutsevatena Maleliidu vastu. See on niisama absurdne, kui nimetada Eesti Vabariigi vaenlasteks kõiki, kellele ei meeldi peaminister Ansip.

Kui nüüd konkreetselt tänasest olukorrast rääkida, siis pärast üldkoosoleku lämmatamist eelmisel talvel ning läbirääkimiste teel lahenduse leidmise ebaõnnestumist selle aasta algul on minul isiklikult raske ette kujutada, mismoodi võiks praeguse juhatuse esimehe ning juhtimismudeli säilimisel pinged kuidagimoodi väheneda. Parim, mida praegune juhatuse esimees senistel alustel ametisse jäädes saavutada võib, on süvenev käegalöömine ja apaatsus, mis Maleliidule küll kuidagi kasuks ei tule isegi siis, kui kära vähemaks jääks ja juhatuse esimehe enda elu jälle mugavamaks muutuks. Nagu ülal juba ütlesin, annaks organisatsioonile uue hingamise nõukogu ja juhatuse eraldamine ning kummagi liikmete valimised.

Sealjuures on veel huvitav mõte anda nõukogu valimistel igale hääletajale võimalus hääletada näiteks 3 kandidaadi poolt viiest – see raskendaks oluliselt mingi kindla seltskonna võimalust nii-öelda teerullimeetodil kõigile nõukogu kohtadele endale meelepärased kandidaadid valida.

Kõige üldisemalt öeldes, pingete maandamise eelduseks on arusaam, et demokraatia on lõppude lõpuks ikkagi hea asi.

Anonymous
1. Nimeta kõige nõrgem maletaja, kellele kaotanud oled!

Tõesti ei tea. Kui pereliikmed välja jätta, siis ilmselt keegi tundmatu Malekooli algajate või IV järgu turniirilt.

2. Eesti kõuge ilusam naismaletaja on kes?

Marta Putrinsh.

3. Kui hästi te valdate Vene keelt?

Ajalehti loen, rääkida praktika puudumisel eriti ei oska. Ilukirjandust olen lugenud väheses koguses suure vaevaga.

4. Kas olete kirjutanud ulmejutte? Kas inimesed ja naised armastvad Teid?

Jah, olen. Olen eluaeg siiski ka naisi inimeste hulka lugenud. Üldiselt, tänan küsimast, ei saa kurta.

5. Millal, millises vanuses te alustasite malemänguga?

Käigud omandasin 4-aastaselt, Malekooli läksin 7-selt.

6. Kes on olnud teie treener/teenerid males?

Merike Rõtova ja Ervin Liebert.

7. Milline koht on malemängul teie elus?

Hobi nr. 1.

8. Apollo raamatupoes http://apollo.ee/ on soodsalt saada Kristjan Sanderi ulmelooming:
Valguse nimel ja 13 talvist hetke.
Kuidas olete Teie kirjutanud oma raamatud - öösel, ühe jutiga?

Ei, õhtuti, kaunis pika aja jooksul. Ma ei kirjuta eriti kiiresti. Kogus pole ka eesmärk omaette.

9. Kuidas saadakse kirjanikuks?

Ega ma ennast tegelikult kirjanikuks ei loe. Üks kogumik, kaks lühiromaani ja peotäis mujal ilmunud jutte ei anna selleks minu arvates veel erilist õigust.

Muidu ma arvan, et kirjanikuks saadakse lugedes.

10. Milliseid hobisid on lisaks malele? Milliste füüsilise spordi aladega olete tegelenud?

Toosama kirjutamine ongi hobi nr. 2. Alates 14. eluaastast oli üks hobi ka programmeerimine, aga sellest on kujunenud elukutse. Süstemaatiliselt ei ole ma tegelenud ühegi füüsilise spordialaga, oma lõbuks ja tervisespordi mõttes käin ujumas, jalgrattaga sõitmas, jooksmas, matkamas.

11. Kuidas hindate oma läbisaamist teiste maletajatega? Kas teie reputatsioon maletajate ees on hea?

Reputatsiooni kohta on ise midagi raske öelda, seetõttu jätaksin selle küsimuse vastamata. Ma usun, et keegi ei saa väita, nagu ma oleksin teda alt vedanud, jätnud lubatu tegemata või kuidagi alatult käitunud. Minu jaoks on oluline sportlik eetika ja mul on raske olla kannatlik inimestega, kes arvavad, et võivad malelaua taga endale kõike lubada – surnud viigiseisus aja peale mängimist, vastase sõimamist või muud sellist. Mõne juhtumi pärast, kus teismelisena ise niimoodi käitusin, on mul siiamaani vahel häbi. Ma olen alati valmis ära kuulama inimese, kellel on minu suhtes pretensioone.

Nagu psühholoog Jaan Ehlvest ütles, on kõigil maletajatel raske iseloom. Elu on mind viinud tööle programmeerijate seltskonda, kes on tihtipeale ka kaunis enesekesksed. Ma julgen väita, et tööalaselt olen ma hakkama saanud inimestega, kes ei jää mõnele raskemale maletajale suurt millegi poolest alla.

12. Milliseid koostöövõimalusi näete Maleliidul populaarse mõttemängudeportaaliga Vint.ee ? Kas 13.Tanel Veenre on teie sugulane?

Omal ajal oli Jaan Narval, kui ta veel juhatuse liige oli, plaan korraldada e-võistlusi ja loenguid ning ma viisin ta kokku ühe Tartu noormehega, kes oli chess.ok.ee lahenduse taga, aga sellest ikka ei tulnud lõpuks suurt midagi. Ametlike e-turniiride puhul on alati see probleem, et keegi peab mängijaid kontrollima tarkvara, raamatute, abiliste jne. kasutamise suhtes ja igasugu võimalikke vaidlusekohti on seetõttu rohkem. Samas, koolides on arvutiklassid olemas ja elektrooniliselt võiks ju korraldada näiteks 500 osavõtjaga noorteturniiri.

Iseenesest võiks Eestis olla populaarne maleportaal, aga sellel on praegu väga raske võistelda näiteks playchess.com-iga. Jah, playchess.com on tasuline, aga tõeline huviline leiab selle raha.

Ma ei tea, et Tanel Veenre oleks mulle sugulane.

Lgp. hr. Kristjan Sander, kas julgete Vaadeldaja lugejatele kinnitada, et teie eesmärk Hendrik Olde ja tema juhitava kaaskonna tagasikutsumisel EMLi juhatusest on üksnes ajendatud soovist muuta asju Eesti male juhtimise juures paremaks, läbipaistvamaks, paindlikumaks, inimlikumaks? Teie eesmärk ei ole vabastada enda jaoks töökohta? Teil on praegu piisavalt hea leib? Mis ametimees ka olete? Millist ametit pakuksite tulevikus Hendrik Oldele?

Vastus: Jah. Ma välistan kandideerimise Maleliidus ühelegi tasulisele ametikohale lähema 4 aasta jooksul. Töötan IT alal ja ei kavatse lähemas tulevikus eriala vahetada. Ma ei oska kommenteerida H. Olde väljavaateid tööturul.

Samuti Hendrik Olde küsimused, mis ta esitas oma kirjutise lõpus (mina lisasin):

Lõpetuseks oleks ka minul küsimus kolmele mehele (Gert Elmaste, Kristjan Sander ja Margus Sööt), kes kõige aktiivsemalt tegelevad EML juhatuse tegevuse kritiseerimisega. Palun nimetage kolm asja või ettevõtmist, mida te olete siiani teinud male heaks Eestis (millest me kõik oleme osa saanud)? Võimalusel palun igaüks eraldi.

Tere, Hendrik

Esiteks olen ma Sinu palvel koostanud mitu kirjalikku ettepanekut nii üliõpilasmale, kohtunikekogu kui mõne muu küsimuse osas. Ma pole kunagi nende kohta tagasisidet saanud, aga see polegi muidugi peamine. Loodetavasti pole Sa unustanud ka seda, et aastatel, kui Sa veel põhikirjast enam-vähem kinni pidasid, üritasin vahelduva eduga siluda Sinu ja mitme teise maletaja vahelisi pingeid. Kui oled, mis siis ikka.

Ma olen teinud kõik endast oleneva, et edendada Tartu maleelu aja jooksul, kui siin elasin ning teen seda sügisest edasi, olenemata sellest, kas Maleliit läheb põhja või tõuseb pinnale.

Kolmandana tahaksin nimetada üht käsikirja – aga on Sinu valik, kas Sa seda arvestad või ei. Igaüks võib ju lõppude lõpuks öelda, et tal on kodus malealane käsikiri. Trükikõlbulikuks peaks see saama vähem kui aasta jooksul.