Küsimustik

Jõnksutavat jõulu kõigile lugejatele ka minu poolt!
Annan siis ka omapoolsed vastused teid huvitanud küsimustele...

Uku, kaua sa malet oled mänginud?
Käigud õppisin ära juba 5-6 aastaselt aga trennis käin alates 7. eluaastast.
Uku, kas sa oled Vabaetturis?
Ei ole kahjuks asjaolude kokkulangevuse tõttu olnud soovi/võimalusi selle imetabase maleorganisatsiooniga liitumiseks.
Uku, kaua sa päevas malega tegeled?
Avutis on millegipärast kodusaidiks saanud maleliidu kodulehekülg mis tuletab mulle ikka igapäevaselt seda harrastust meelde, tihti käin viimasel ajal vindi serveris, sest on kange tahtmine seal edetabelis etteotsa jõuda, aga trenni kui niisugust ma ei harrasta juba u. viimased 5a. Ainult kui vahel pärast mõnda olulist turniiri tekib mõneks õhtuks tahtmine avangud üle vaadata.
Uku, miks sa ei ole Vabaetturis?
Vaata 2. küsimust.
Sünniaeg ja -koht, haridustee ning millised on edasised soovid ja eesmärgid selles vallas?
Sündinud olen 12.04.1990 Paide haiglas, kuigi passi on sisse kirjutatud Sommerlingi, seda siis tolleaegse elukoha järgi. Haridust olen ammutanud siit ja sealt. Juba väiksest peale olen kuulanud mis vanad, targad inimesed räägivad ja sealt ka üht-teist kõrva taha pannud, aga kooliharidust olen saanud Mustamäe Gümnaasiumis, ning Vanalinna Hariduskolleegiumist, kus hetkel ongi 12. klass pooleli. Edasi on plaanis minna Tartu Ülikooli ajalugu õppima, kui vaid sisse saan.
Millal ja miks alustasid malega, kes on olnud treenerid, palju oled aastate jooksul malega tegelenud, millised on paremad saavutused ning millised on edasised soovid ja eesmärgid selles vallas?
Malega alustasin esimesse klassi astudes ja see oli puhtalt soovist vanemale vennale, kes ka tol ajal juba maletrennis käis, ära teha. Treeneriks on kogu selle aja olnud Ervin Liebert. Malega tegelemine on käinud periooditi, tavaliselt pärast mõnda suuremat "mängu sees olemist" tekib soov asjaga rohkem tegeleda, aga millegipärast kaob see varsti ära. Olen alati olnud rohkem see, kes tahab mängida mitte trenni teha. Saavutusi pole eriti olnud, korra olen Eesti noorte (kuni 18. a) meister olnud ja paar korda nooremates vanuseklassides hõbedale tulnud. Ära võib ka tuua selle aasta Eesti meistrivõistluste finaali, kus sain 4,5/9 ja 6. koha. Olen ka hetke Tallinna meister. Edasisi soove või eesmärke väga ei ole, ainsana võib ära tuua juba väga ammuse unistuse kunagi olümpiale jõuda.
Kas oled rahul Eesti maleeluga, kas huvitavaid turniire ja muid üritusi on piisavalt, kas osalejate arv neil on rahuldav, kas ajakontrollid on vastuvõetavad?
Ega Eesti maleeluga ei saa liialt rahul olla, seltskond on küll tore, aga juhtimise osas on mõningaid puudujääke. Eriti suhtluse ja suhtumise osas, minagi ootan veel siiamaani 4-5 aasta tagust Eesti noorte võistkondlike MV hõbemedalit, mis algselt anti mulle vale ja mida hilisema küsimise peale H.Olde ei tahtnud mulle teatud "pohmakaga parmupillide" intsidendi tõttu anda. Ma ei ole siiamaani aru saanud kuidas need kaks asja seotud peaks olema? Turniiride osas võib rahul olla, entusiaste neid turniire läbi viima jätkub, ainsa probleemina tooks välja vähese rahvusvahelisse reitinguarvestusse minevate turniiride arvu. Ajakontrolli osas meeldivad endale pigem need poolpikad nt 45+15 vms ajakontrollid.
Kas ja kui siis mida oleks vaja muuta Eesti maleelus? Mida ise teisiti/paremini teeksid?
Kuna endal pole mingeid ideaalseid lahendusi välja tuua ei taha hakata siin kritiseerima, kuigi muutmist vajavaid asju on.
Kas on males eeskujusid, ideaale, iidoleid, kelle saavutuste poole püüelda? Oli selliseid unelmaid äkki lapsepõlves?
Malelisi eeskujusid pole nagu olnud, aga sportlikus osas oli ja kohati on siiamaani W.Gretzky, kelle autobiograafia lugemise järel tekkis austus tema töövõime ja pühendumuse vastu.
Mis on male juures huvitav ja köitev, mis hoiab selle ala juures ja kust tuleb tahtmine aktiivselt turniiridel osaleda?
Male juures on atraktiivsed ja köitvad just need hetked kui sa leiad mingi ilusa plaani. Tihti pakuvad mulle 3-käigulistes matikombinatsioonide rohkem rõõmu nt. 5-käigulised ratsumanöövrid mille tulemusel sa saad selle koerapeaga looma panna seisma täpselt parimale positsioonile, mille järel 40-käigulise survestamise peale tuleb ka võidupunkt. Ja turniiridel just selliseid hetki ette tulebki, sealt ka siis turniirihuvi.
Kas male on sport, kunst, kultuurinähtus, lihtsalt hobi või hoopis midagi muud või kõike seda korraga? Miks?
Male on seda kõike natuke: on seda mees-mehe vastu võistlemist, aga samal ajal need sulnid ratsumanöövrid ja ilusad kahingud lähenevad juba pigem kunstile. Hobi on ta niikuinii ja ütleks, et paljudele on ta lausa elustiil.
Keda loed parimaks maletajaks maailmas ja Eestis ning miks? Küsimus käib nii mees- kui ka naismaletajate kohta.
Maailma parimaks maletajaks loen viimasel ajal aina rohkem Topalovit, sest tema käes tõesti nupud elavad. Aga väljaspool lauda jätab ta ääretult ebasümpaatse mulje. Eesti parimad on kahtlemata Külaots/Kanep ja teist noorst üle elav Ehlvest, keda siiski päris Eesti maletajaks hetkel lugeda ei saa. Naistemalet kommenteerida ei taha.
Kuidas sündis idee hakata Vaadeldama?
Meil Sassi ja Nikiga ikka vanasti tuli neid häid ideid ja vaadeldamine oli üks neist. Alguses sai lihtsalt nalja tehtud aga nüüdseks on asi palju tõsisemad mõõtmed võtnud.
Kas ühe maleblogi pidamine on kerge või raske ülesanne?
Kiirel ajal raske, muidu kerge.
Kas plaanite tulevikus veelgi uusi liikmeid oma tiimi värvata?
Oleme uuteks ettepanekuteks alati avatud, kui vaid häid ideid on:).
Kes on Teie arvates ilusaim Eesti naismaletaja?
No küsitluse järgi oli seda Tiina ja rahva hääle vastu ei tahaks kohe üldse mässata.
Kas peres mängib või on mänginud keegi peale sinu veel malet?
Käike teavad nii isa kui vend, kes ka kunagi trennis käis, aga nemad aktiivselt asjaga ei tegele. Väiksele õele meeldivad laud ja malendid, kui mänguasjad, aga käikudeni ta veel jõudnud ei ole...

Loodan, et kõik leidsid neid ennast kõige tugevamini puudutavatele küsimustele siit rahuldavad vastused...
Vaadeldamiseni!