Saturday, November 29, 2008

TTÜ sügisturniir. UUENDATUD

Kuna ma hetkel ei viitsi palju kirjutada, siis ma panen siia üles tulemused ja pildid.
Tabeli sain ma Igor Krupenskilt ja pildid Rein Ruusilt. Hiljem (kunagi) ma täiendand seda postitust enda ja Makini partiiga, kus ma läksin võiduseisus lolliks.


Pildil on turniiri 3 esimest -(vasakult) Krupenski Jüri (ma arvasin, et ta on Juri, aga okei), Kovaljov ja Danilov. Nagu näha, siis mina ei saavutanud 100 %, aga see-eest ma olin reitingfavoriit. Okei, all on tabel ja kunagi ma seda postitust täiendan ka...
Aa, üks asi tuli ka meelde - Tuuli sai parima naise auhinna, kuigi ta oli ainukene. Või noh, tegelt auhinda ei saanud - auhindu ei olnud hetkel kohal, need pidavat hiljem järgi saama.
1  Kovaljov, Deniss          2363 TTÜ, mehaanika           5     15:1  8:1  4:0  2:1 11:1  3:1
2 Danilov, Nikolai 2320 TTÜ, infotehnoloogia 4.5 18:1 10:1 3:= 1:0 5:1 4:1
3 Krupenski, Jüri 2304 TTÜ, majandus 4.5 12:1 17:1 2:= 6:1 4:1 1:0
4 Tuul, Tarmo 2212 Tallinna Ülikool 4 7:1 5:1 1:1 11:1 3:0 2:0
5 Zhigailov, Sergei 2067 TTÜ, mehaanika 4 16:1 4:0 12:1 13:1 2:0 11:1
6 Kunitsõn, Nikolai 2375 Tallinna Ülikool 4 9:1 11:0 18:1 3:0 12:1 7:1
7 Belikov, Juri Õ 1880 TTÜ, infotehnoloogia 3.5 4:0 20:1 16:= 15:1 10:1 6:0
8 Shleimovits, Viktor 2070 TTÜ, majandus 3.5 19:1 1:0 11:0 18:1 9:= 13:1
9 Tsitskan, Maksim 2039 TTÜ, infotehnoloogia 3.5 6:0 16:1 17:1 10:0 8:= 15:1
10 Vahtra, Tuuli N 2094 TTÜ, majandus 3.5 20:1 2:0 15:= 9:1 7:0 17:1
11 Makin, Kirill 2182 TTÜ, mehaanika 3 13:1 6:1 8:1 4:0 1:0 5:0
12 Lvov, Leonid 1946 TTÜ, ehitus 3 3:0 19:1 5:0 14:1 6:0 18:1
13 Turu, Indrek 1838 IT Kolledzh 3 11:0 22:1 14:1 5:0 17:1 8:0
14 Ruus, Rein Õ 2051 Tallinna Tehnikakõrgkool 3 21:1 15:0 13:0 12:0 20:1 19:1
15 Akimov, Filipp 2027 TTÜ, majandus 2.5 1:0 14:1 10:= 7:0 16:1 9:0
16 Haidak, Meelis 1684 TTÜ, mehaanika 2.5 5:0 9:0 7:= 21:1 15:0 22:1
17 Tihhontsuk, Aleksei 2058 TTÜ, keemia 2 22:1 3:0 9:0 19:1 13:0 10:0
18 Pirrus, Enn Õ 2012 TTÜ, energeetika 2 2:0 21:1 6:0 8:0 22:1 12:0
19 Issatsenko, Nikolai 1750 TTÜ, keemia 2 8:0 12:0 20:1 17:0 21:1 14:0
20 Hallikma, Taavi TTÜ, mehaanika 2 10:0 7:0 19:0 22:1 14:0 21:1
21 Ivanov, Jevgeni TTÜ, energeetika 1 14:0 18:0 22:1 16:0 19:0 20:0
22 Tigasson, Martin TTÜ, mehaanika 0 17:0 13:0 21:0 20:0 18:0 16:0

Nagu lubatud lisan siia ka oma partii Makiniga.
See tähendab, et lisan diagrammi seisust, kus
läks põnevaks. Võin veel mainida, et ma mängisin
valgetega ja avanguvariant oli mulle tuttav.
Makinile ei olnud. Või vähemalt, tundus et ei olnud.
Eks te ise seisu järgi otsustage.
Mul oli antud seisus aega üle 5 minuti, Makinil ca
30 sekundit.

Selles seisus oli musta käik ja Makin käis
1...Kg6
järgnes
2.e7?! Lxd5
(siin sain ma šoki, sest ma olin kindel, et tal on kuningas g8l ja lipp on g6'l, aga okei - see selleks, sest valgel on võimalus minna lippu tulega.
3. Ve1?????? Ve6
ja mingi aja pärast ma andsin alla. Siis kui mati sain.
Suhteliselt nõme värk on niimoodi lipp ette panna ja lolliks minna.
Sinna mu 100% tulemus läkski...


Thursday, November 27, 2008

Maleolümpia, Dresden (6)


Alguses tuli külm, siis vihm ja paar päeva tagasi langesid Dresdeni taevast helbed. Lumekate ei ole küll nii kõrge kui Eestis, aga lõunamaistele olümpiamaletajatele kindlasti paras eksootika. Turniirigraafik on olnud väga tihe ning aega peale male muule pole jäänudki. Võtan siis turniiri lõppedes viimaste päevade sündmused kokku.


Kuuendas voorus mängis naiskond 22. asetusega Hispaaniaga. Mind seekord platsile ei lastud ning Saksamaal olid riigipühad (pühapäeval ja pühadel on kõik suletud), nii veetsin suurema osa päevast hotellitoas. Hommikust ma sel päeval sööma ei jõudnud. Vabal päeval oli üldiselt üpris mugav alustada väikese fitnesstreeninguga ning seejärel juba varajast lõunat süüa. Meeskonnast oli tol päeval Meelis vaba, ka tema oli hommikusöögi maha maganud, nii läksimegi teiste voorule suundudes välja süüa otsima. Avatud oli üks ja ainus pizzeria. Seejärel sai juba võistkonna mänge jälgima hakata. Reegel oli see, et internetivahendusel sai ikka palju parema ülevaate, kui kohapeal olles. Võistluspaigas kaasa elamise pluss oli küll see, et näed füüsiliselt vastaseid (partiisid tavaliselt ei näe, liiga kaugel) ja kogu melu, kuid nagu esimese kahe vooruga selgus, oli kogu see sagimine väga väsitav.

Pealtvaatajate alas tehti suurel ekraanil ka partiianalüüse, mida kümned-sajad inimesed jälgima olid tulnud.

Naiskond kaotas Hispaaniale 3:1 ja meeskond võitis 134. asetusega Nigeeriat 4:0.


6. voor: Hispaania - Eesti


Seitsmendas voorus oli meil vastaseks naiskonnast mõni asetus tagapool olev Vaegkuuljate Ühendus. Nende kõrgeima reitinguga vastane WIM Olga Gerasimova (2316) oli mängima pandud kolmandale lauale. Kusjuures reeglit, et lauad peavad reitingu järgi olema säetud, ei olnud, nii üritasid mitmedki tabeli teise poolde jäävad võistkonnad kombineerida. Loomulikult võis see tuleneda ka sellest, et mängijate tegelik tase oli reitingust erinev. Üldiselt jah, ka mitmed ilma või kehva reitinguga mängijad oskasid korralikult nuppe tõsta, nagu pidi paaril korral tõdema ka Eesti võistkond.

Paistis, et minu vastane üritas teravusi vältida ning valis valgetega üpriski perspektiivitu variandi. Võitsin partii 25 käiguga. Võitsid ka Valeria ja Viktoria, Monika kaotas. Lõpptulemus 3-1 Eesti kasuks.

Meeskond võitis 87. asetusega Liibanoni 3,5-0,5, viigistas Meelis.


Kaheksandas voorus paariti naiskond kokku 12. asetusega Saksamaa esimese võistkonnaga. Ühtekokku oli naiste turniiril korraldajamaal kolm võistkonda. Saksamaa naiste esindusvõistkond mängis kõik voorud laval koos meeste kahe ja naiste esimese matšiga. Laval toimusid enne vooru ka lühiintervjuud oluliste juhtide ja mängijatega ning olid vip-pealtvaatajate kohad. Esimesed 15 minutit pääsesid ka ajakirjanikud igale poole ning võisid pildistada välguga ja häälekalt. Kuna vooru alguses mitteilmunu sai automaatselt kaotuse, võttis see ära kõigilt soovijatelt ka ajakirjanduse vältimise võimaluse. Varemalt mõni tippmängija tihtipeale enne ajakirjanduse rahunemist kohale ei tulnudki. Kaameraid ja pildistamist oli üpris palju ning ausalt öeldes oli see mängu alguses suhteliselt häiriv ikka. Lisaks kanti nelja matši kordamööda ka lavaseinal üle, nii et saalist oli hea jälgida.


8. voor: Saksamaa - Eesti


Naiskond pani selga olümpiavormi ning loomulikult läks üritama võitu. Minu vastaseks oli minust natukene vanem mitmekordne Saksamaa noorte meister WFM Sarah Hoolt (2274). Tema vastu valmistudes vaatasime mitut erinevat varianti ning veidi vahetatud käikudega sain ka ühte ettevalmistatud süsteemi kasutada. Paaris kohas oleks saanud ehk veidi paremini mängida, aga üldiselt tuli Trompovski pika vangerduse ja kuningarünnakuga üpris hästi välja ning partii lõppes ilusa matikombinatsiooniga.


Tuuli Vahtra (1961) – WFM Sarah Hoolt (2274)



41. Lb8 Lf1+ (41..Kh5 42. Od1+ Kh6 43. Lh8#; 41... Ld3+ Oc2 42. Lf1+ Ka2 43. Kh7 Ob3 +-; 41...Ld7 42. Lh8+ Lh7 43. Lf8+ ja järgneb Ld8 +- ) 42. Ka2 Kh5 43. Ld8 1-0


Gansvind mängis samuti valgetega WGM Marta Michna (2399) vastu Trompovskit ning võitis ilusa vigurikahninguga keskmängus. Viktoria ei märganud võimalust lõppmängus viiki teha ning ka Monika kaotas. Lõpptulemus Saksamaaga jäi 2:2. Vastasvõistkonna kapten oli selgelt väga pettunud, eriti 4. laua partii üle – tema sõnutsi ei ole võimalik 1900. reitinguga mängijale kaotada.

Meeskonnal oli vastas 34. asetusega Kashastan, esimesed kolm põhikoondislast viigistasid ja kaotas Volodin.


Üheksanda vooru vastaseks oli naiskonnal 21. asetusega Iisrael. Kuna mul oli juba viis punkti viiest, sain ka mina jälle võimaluse mängida. Vastased läksid ka, muidugi, järjest tugevamaks. WIM Olga Vasilievi esitlusreiting oli turniirilõpul pea 2400. Tegin küll mustadega Prantsuse kaitses ilusa vigurikahingu (meenusid Ivanovi analüüsid paari aasta tagusest noorte treeninglaagrist) ja tundus, et sain peale mõlemapoolsete võimalustega seisu, kuid ei leidnud parimat plaani ning tema kuningarünnak osutus efektiivsemaks kui minu liputiiva seotud vabaetturid. Analüüsisin Meelise ja Kaidoga oma mängu hiljem ning ka nende arvates võis vigurit kahida, aga hiljem oleks pidanud ehk mängima lihtsalt enametturiga seisu, mitte segastesse variantidesse minema. Eks ta loogiline tundubki, aga hindasin seisu sel hetkel arvatavasti lihtsalt valesti. Esimene kaotus olümpial oli loomulikult pettumuseks ning viis natukene tuju alla.

Esimesel kahe laual viigistasid Valeria ja Viktoria, Leili kaotus sümmeetrilise lõppmängu, vastase kuningas ja plaan olid lihtsalt aktiivsemad. Tuli vastu võtta kaotus 3-1. Meeskond viigistas 2-2 31. asetusega Argentiinaga.


Laupäeval oli ka Valeria sünnipäev ning õhtul tähistasime seda kogu võistkonnaga. Kohal oli ka meeskonna treener Halifman, Saksamaa poiste võistkonna treener Rokovoi ja Vika rootslastest sõbrad. Puudu oli vaid Volodin, kes olevat vaba aega veetnud Horvaatia esinaismängijaga. Õhkkond oli hea ja nii malelist kui muud juttu sai räägitud väga mitmes keeles. Õhtu jooksul üritati mulle ka korduvalt selgeks teha, kui oluline on ikka vene keel selgeks õppida. Ega ma saan aru küll ning aeg-ajalt tunnen selle oskuse järele vajadust, kuid pole lihtsalt piisavalt aega ja pealehakkamist seni olnud, et oma vene keele baasteadmisi oluliselt täiendada.

Õhtu üheks läbivaks teemaks oli meeskonna viik 108. asetusega Botswana esindajatega. Riho olevat mänginud midagi muud Halifmani õpetussõnadest ning treener oli vägagi pahane. Üldiselt hindas Halifman sel hetkel Kaido mängu väga heaks, Olavi mängu heaks ja Meelise mäng olevat enam-vähem. Rihole luges ta mustale mehele kaotuse pärast veel pikalt moraali ning rääkis sinna juurde ka ühe loo. Moraali luges ja lugu rääkis Halifman inglise keeles, lootes, et Riho paremini mõistab. Nii oli ka mulle arusaadavam. Nimelt olevat Halifman kord musta mehega mänginud ja too oli kohe väga-väga must olnud. Ka enesetunne oli Halifmanil väga kehv olnud. Rootslane küsis sinna vahele – kas Sokolov oli ka sellel turniiril? Halifman jätkas. Pärast mängu oli vastane tema käest küsinud: ”Sa vaatasid mind terve partii niiviisi, nagu sa oleksid rassist?” Hhalifman oli selle peale vastanud: ”Ma vaatasin, sest ma tahtsin lihtsalt nii hirmsasti, et see mäng läbi saaks”.

Erinevalt Markost Halifman nii palju turniirisaalis ei viibinud ja päris malelaua taga malet polevat treener ka meeskonnaga vist vaadanud (ainult arvutiga), aga meeskond tundis tuge ning Olav ütles pärast turniiri ka, et Halifmaniga oli ikka see hea asi, et ta oskas soovitada. Ise mõnda avangut vaadates peaks pikalt enne uurima, et mida üldse uurima hakata, aga Halifman oli talle, näiteks, 10 minutiga selgeks teinud, kuidas Aljohhini vastu õige mängida on ja mis partiisid vaadata. Abi oli olnud ka olümpiaeelsetest treeninglaagritest. Viimase vooru kohta mainis küll Meelis, et tema telefonikõne ja küsimuste peale oli Halifman teinud ”mõmm” ja öelnud, et läks juba magama. Kaido arvas, et väga oluline Halifmani treeneriks olemise juures oli siiski psühholoogiline tugi ja et ka vastased vaatasid, et selline treener ikka võistkonnal..


Kümnendas voorus oli naiskonnal vastas 69. asetusega põhjanaaber Soome. Võitsid Vika ja Valeria. Minul oli Päivi Waltaga väga pikk mäng. Keskmänguks olin saavutanud küll üpriski hea seisu, kuid kulutanud ka palju aega. Nii jätsingi ajapuuduses võidukäigud tegemata ning enametturiga vankrilõppmäng läks viiki. Esimesel laual alistas WGM Niina Sammalvuo (2248) Monika. Võitsime minimaalselt 2,5-1,5.

Kusjuures, võistkonnakaaslased vihjasid pooleldi naljaga ikka korduvalt, et võibolla on mu võiduseerjale järgnenud kaotuse ja viigi põhjuseks ikka Ülari Kadrioru turniirile sõitmine, sest eelnevalt olin temaga interneti vahendusel vastaste vastu valmistunud, kuid kaotuse ja viigi eel pidin tööd üksinda tegema.

Meeskond võitis kümnendas voorus 70. asetusega Mongooliat 3,5-0,5, viigistas Meelis.


Üheteistkümnenda vooru vastane ei tulnud naiskonnale just väga meeldiva üllatusena. Viimases voorus tuli mängida 24. asetusega Inglismaaga. Naiskonna ühine otsus oli, et kuna kindel plaan on võita, mängivad esimesed kolm koondislast. Mina ja Leili pidime hommikuks otsustama, kumb meist mängib. Seisukohti oli erinevaid, näiteks Monika leidis, et kuna ma mängin Prantsuse kaitset ja juhul kui vastane vahetusvarianti mängib, oleks mul raske võita. Kuna Inglismaa kaks esimest lauda – IM Houska (2399) ja IM Ciuksyte (2339) on väga tugevad, oli võitu vaja just kolmandalt ja neljandalt laualt. Vaatasime siis kahe potentsiaalse vastase partiisid Leili ja Markoga ning nuputasime, kumbale mängijad paremini sobiksid. Leili leidis, et temal siiski praegu õiget malevormi ning enesetunnet ei ole, polevat ta ka malega eriti tegelenud viimasel ajal, kuna töö nii palju energiat võtab. Samuti leidis mu toakaaslane, et noortele tuleks võimalus anda. Loomulikult oli mul hea meel, et ka viimases ja väga tähtsus voorus kaasa sain lüüa.


Kümnenda vooru järel esmaspäeval oli jällegi vaba päev. Mõne tunni eelviimasest päevast Dresdenis veetsin kesklinnas ning suurem osa ülejäänud ajast kulus juba malepartii ettevalmistuseks. Kuna vastane pidi selguma alles öösel ja hommikul kell 10 oli juba mäng, oli meil plaan valmistuda õhtul mõlema vastase vastu. Plaanisin vastast üllatada, nii läks ka variantide vaatamisele ja analüüsimisele pikalt aega ning lõpuks olimegi Ülariga enne vastase selgumist jõudnud valmistuda vaid Inglismaa 5. mängija Bhatia (2065) vastu, kelle esitlusreiting oli 4. laua mängijast märksa kõrgem. Hästi läks, sest Inglismaa võistkond oligi Bhatia viimasele lauale mängima pannud ning nii jäi veel ainult variandid täpselt üle vaadata ja magamisaega jäi rohkem.


Viimase vooru naiste lavamatši esikäigu tegi Carmen Kass. Eesti Maleliidu president viibis Dresdenis malekonverentsil ning au avakäik teha anti talle ka sõpruse märgiks, sest nagu me teame, üritas ka Eesti 2008. aasta maleolümpiat saada ning tookord tuli võitjaks Saksamaa.


Teisipäeva varahommikul pidime ära andma toad, kes soovis pikemaks jääda – pidi juurde maksma. Lõpetamine oli alles õhtul ning ka mitmed võistkonnad lahkusid alles järgmisel päeval – ju tuli sakslastel soov viimasel hetkel veel raha teenida.


Kell 10 algas viimane voor.

Inglismaa naiskonna kapten nägi välja kui malekuninganna. Selga oli ta pannud mustvalge kostüümi ning pähe ka ruudulise kaabu. Pidevalt silma jäi ta sellepärast, et iga nii poole tunni tagant vahetas ta kõigi Inglismaa mängijate jooke uute vastu välja ja arvatavasti üritas nii ka meid psühholoogiliselt mõjutada.

Lauale ei tulnud mul just see seis, mida valmistunud olime, kuid tundus, et ka vastasele oli taoline variant esmakordne, nii et võimalused tundusid võrdsed. Ma ei jäänud passiivselt kaitsesse, vaid hakkasin kohe etturitega ruumi haarma ja aktiivselt vigureid välja tooma. Korduvalt kahisin etturi ning seis oli pidevalt väga segane, ka aega ei olnud enam väga palju. Prohmakaid õnnestus vältida ning pingelise mängu käigus läks seis mul vaikselt paremaks, üks käik enne ilusat matti ulatas vastane mulle käe. Selleks ajaks oli tugeva võidupunkti saanud ka juba Monika IM Houska vastu. Pika mängu järel võitis ka Viktoria ning viigistas Valeria. Lõpptulemus 3,5-0,5 Eesti kasuks. Väga ilus võit turniiri lõpetuseks.

Meeskond viigistas 54. asetusega Austriaga. Meelisel oli teiste sõnul võimalus kolmekordse seisukorduse tõttu viiki nõuda, kuid kahjuks suurmeister seda ei märganud ning lõpuks kaotas. Olavil ja Kaidol ei õnnestunud enammaterjaliga seisudest üle viig saada ning matši kaotusest päästis Riho võit.


Viimastel turniiripäevadel olin ka veidi haige, arvatavasti sain kuskil külma, kuid üldiselt oli enesetunne hea. Minu jaoks oli eriti positiivne, et igal öösel sai ennast suhteliselt korralikult välja magada ja nii oli energiat terve päev tegutseda.

Üldiselt oli turniir hästi korraldatud ja mingeid märkmisväärseid probleeme ei tekkinud, natukene võiks nuriseda ehk ainult saabumis- ja lahkumispäeva üle. Mõnele ei sobinud, et erinevate riikide maletajad olid laiali üle terve linna hotellides, kuid minule see meelehärmi ei valmistnud ning positiivne oli selle eest see, et turniirikaardiga sai kogu Dresdeni ühistransporti tasuta kasutada. Nii ei pidanud ootama mingite spetsiaalsete busside järele, vaid sai vabalt liikuda. Positiivne oli ka see, et mängusaalis olid tasuta joogid – valida sai vee, õuna- ja apelsinimahla vahel. Oli ka võimalik osta kohvi ning midagi söögipoolist. Kusjuures, laval mängides oli kohvi ja kõik muud joogid tasuta.


Ülar kirjutas korraliku kokkuvõte olümpiast. Maleolümpiast kirjutasid ka väga mitmed ajalehed ning portaalid, et ära nimetada enam ei jõuagi. Põhjalikke kokkuvõtteid tegi ka Eesti Ekspress (minu teada eesotsas Priit Leitoga). Nii et mina siin enam võitjaid ja kõiki tulemusi üle kordama ei hakkagi. Panen siia tabelid Eesti esindajate individuaaltulemustega, et oleks hea ülevaade.



Nii Eesti mehed kui ka naised said maleolümpial kokku 13 matšipunkti. Meeskond jagas 29.-48. kohta ning saavutas 282 vastaste partiipunktide summaga 33. koha. Partiipunkte said mehed kokku 28. Naiskond jagas 24.-35. kohta ja oli 245,5 vastaste partiipunktidega 32. Partiipunkte saime 26. Olümpiaeelse küsitluse tulemusena paistab,et Vaadeldaja lugejad alahindasid Eesti malenaiskonda.

Üldises riikide arvestuses (mehed ja naised) saavutas Eesti 30. koha. Nagu mehed arutasid, pole meil just palju võistkondlikke alasid, kus Eesti maailma esikolmekümne sisse mahub.

Paistab, et ka Eesti malejuhtkond jäi tulemusega üpris rahule. Olde tõi lennujaama kõigile naistele lilli. See oli kena temast.

Meesmaletajate tabelis 165. asetust omav Kaido Külaots saavutas eitlusreitingute arvestuses väga tubli 68. koha. Tulemuse protsentuaalses arvestuses sai Kaido 75 protsengdiga 34. koha ja Olav Sepp 72,2 protsendiga 60. koha, individuaalpunktide tabelis oli Kaido 29. ja Olav 84.

Üldises naiste arvestuses sai 169. asetusega Valeria Gansvind 86. koha. Punktide arvestuses oli Valeria 22., Viktoria 55. ja mina 65. Tulemuse protsentuaalses tabelis olin mina 14. (81,3%), Valeria 41. (72,7%) ja Viktoria 67. (70%). Laudade arvestuses sai Valeria teisel laual 20. koha ja mina 4. laual 12. koha.

Ja veel statistikast. Olümpiale oli registreerunud 154 meeskond ja 114 naiskonda, ühtekokku 1325 maletajat (tulemata jäi 7 meeskonda ja 3 naiskonda). Turniiril oli kokku 793 tiitliga maletajat (suurmeistritest kuni naiste rahvusvahelise meistrikandidaadini). Kokku mängiti 5628 partiid, neist 2251 võitis valge, 1863 must ja 1371 viigistati. Igal voorul jagati ka üle kümne plussi/miinuse erinevatel põhjustel. Viimasel voorul oli loobumisi koguni 143.


Paar päeva tagasi lugesin Eesti malekohtunike ajaveebi. Silma jäi järgmine lõik:Olümpia kestab. Materjali eri allikatest on piisavalt. Olen huviga jälginud ka Tuuli ülevaateid. Aga kuidas küll võis paarimissüsteem tulla Eesti võistkonnale üllatusena? Isegi kirjutasin sellest juba mullu 11.XII Olümpia korrigeerib paarimist

Väga kahetsusväärne, et Eesti koondislastel ja malejuhtidel nimetatud artikkel nägemata jäi. Tulevikus peaks ehk turniiri eel rohkem eeltööd tegema, et uuendused nägemata ei jääks. Aga jah, neid oli sel minu esimesel maleolümpial palju. Alustades segasest paarimissüsteemist ja matšipunktide arvestamisest ja lõpetades sellega, et kui partii alguses laua taga ei istu, tuleb automaatselt null.


Üldiselt on minu esimesed olümpiamuljed positiivsed. Ka enda ja võistkonna lõpptulemustega jään üpris rahule, kuigi ega alati saab paremini.

Minu suurim aitäh läheb Kõo vallale, mis toetas minu olümpial ja mõttespordi mängudel osalemist. Abi sain ka Viljandi Kultuurkapitalilt ja Eesti Maleliidult.

Tänan ka Ülarit, kes mind viimasel ajal treeninud ja ka olümpial minuga koos partiideks ettevalmistust tegi, ning samuti kõiki kaasaelajaid.


Viimased kaks kuud olen tõsiselt malelainel olnud. Pole jäänud isegi aega eriti õppetööga TTÜs tegeleda. Nii et loodan, et lugejaskond ei pahanda, kui lähiajal Vaadeldajasse väga aktiivselt ei kirjuta. Vaja koolis ja tööl asjad korda saada.

Täna kell 13.30 olen kutsutud Kuku raadiosse Eesti Ekspressi saatesse Magneet maleolümpiast rääkima. Nõustusin, sest loomulikult on see hea võimalus Eestis malet populariseerida. Saatejuhtidel plaanis ka Kaido kutsuda, kuid hetkel ma ei oska öelda, kas neil õnnestus ta kätte saada.

Täna õhtul mängin TTÜ sügisturniiri ja järgmisel nädalavahetusel olen plaani võtnud Eesti kiirmale meistrivõistlused. Samuti ei taha vahele jätta Kõo valla ja Viljandi jõuluturniiri, viimaseid korraldavad ju minu koduvald ja koduklubi.


Wednesday, November 26, 2008

Turunurk #18

Maleolümpia on selleks korraks läbi, võitjateks tulid Armeenia meeskond ja Gruusia naiskond. Eesti võib oma kohtadega rahule jääda. Individuaalselt tegid väga hea tulemuse Kaido Külaots, Valeria Gansvind, Viktoria Bashkite ja Tuuli Vahtra; kehvasti läks Monika Tsõganoval ja Meelis Kanepil. Aga eks sellest kuuleme õige pea nendelt ise.

Nädalavahetusel toimus Tallinnas kaks turniiri. Esimene neist oli MA Vabaetturi poolt korraldatud ja lastele mõeldud Pauli päev. Põhigrupi võitis 100%-lise tulemusega Mark Lapidus, kes alistas teiste hulgas ka Moltšanovi ja Holvasoni. Tabeleid sellest üritusest kahjuks veel kuskil ei ole.

Samuti toimus laupäeval-pühapäeval Kadrioru nädalalõputurniir. Kahe päevaga oli vaja ära mängida 7 tavamale vooru. Seega oli ajakontrolliks 45 min + 15 s, mis oli mulle üsna harjumatu ja tekitas mitmes mängus suurt ajapuudust. See võib olla ka põjuseks, miks mul kahes mängus jäi enamvigur realiseerimata. Kaugemalt olid tulnud IM Ülar Lauk Võrust ja Kristjan Sarapik Tartust. 1. voorus saingi paigutuse järgi vastaseks Laugu. Partii jäi minu eksimuste tõttu väga ühepoolseks ja lõppes kiirelt. Mängisime vene avangut, mida mul tavaliselt ei esine, kuid vaatasin üllatuseks, et 13. käiguni olime teinud samu käike, mis tehti Aerosvitil partiis Karjakin-Jakovenko ja Corusel Anand-Kramnik vahel. Tegemist on üsna huvitava variandiga, mida edaspidigi uurida. Laugu vastu aga juba järgmine käik eksisin. Käisin g4 ja selle peale tuli lihtsalt La4. Etturid a2 ja g4 on korraga ees. Lauk ütles pärast mängu, et ta pani kunagi kiirturniiril Ukule samasuguse kahvli lipuga, ainult siis oli g4-etturi asemel oda f4-l. Partii lõppes sellega, et 19. käigul jätsin täiesti märkamata ühe tule...


Selles voorus oli pikim partii Oleg Kortšagini ja Jaak Sepandi vahel. Lõppmängus üritas Kortšagin kahe ratsuga etüüdilist matti leida. Peakohtunik Aare Võsu küsis Sepandi käest, kas ta käike on lugema hakanud. Kui too vastas, et ei ole, ütles Võsu, et me võime siin niimoodi hommikuni ka mängida. Seejärel lepiti viiki. Kuid keegi ei osanud oodata, et Kortšagin saab 7 voorust ainult 2 punkti ning kaotab koguni viimased neli partiid, sealhulgas endast 800 punkti väiksema reitinguga Raigo Aljandile.

2. voorus mängisin Hanzatjaniga. Prantsuse vahetusvariandis sain mustadega kiiresti parema seisu, kuid taas ei suutnud ma taktikat näha ja mitmel korral jätsin tegemata kombinatsioonilise käigu. Üks hetk oli laual isegi matt seitsmega, kuid selle asemel valisin käigu, mis mind hoopis halvemusse viis. Paar käiku hiljem jättis tüdruk siiski etturi ette ning mul avanesid taas võiduvõimalused. Kui olime ka lipud ja vankrid vahetanud, pakkus Hanzatjan viiki, mida ma ei tahtnud ja ratsude lõppmängus korjasin talt etturid ära ja läksin lippu.

3. voorus võitsin valgetega Ragnar Maueri, kes mängis esimest korda elus turniiril. Mäletan, et ka minu esimene turniir oli just see Kadrioru NLT, kus ma kaks aastat tagasi eelviimase kohaga lõpetasin. Tookord oli osalejaid vaid 17 ja võitis Sergei Neff 5,5 punktiga. Loomulikult ei olnud ka Maueril kerge kohe sisse sulanduda ja kaotused tulid järjest. Minu vastu sai ta avangus korraliku seisu ja mängis väga tublisti kuni üks hetk pani ratsu a6-le, kust ma selle paar käiku hiljem ära võtsin. Noormees ajas veel 30 käiku visalt vastu, kuid partiid päästa enam ei saanud. Pärast analüüsisime all saalis partiid ja mängisime välku, kus ta võitis mind 1,5:0,5.

Õhtul oli veel ka 4. voor. Georg Abozenko jaoks oli aeg juba üsna hiline ning ta läks pööraseks ära, kui ta Sten Kaselaga mängima pidi. Mängu ajal vahtis ta Stenile otsa, vehkis jalgadega ning tegi veel jumal teab mis lollusi, mida õnneks ei olnud aega jälgida. Loodetavasti ei toimu maleturniirid enam nii hilisel ajal, kui lapsed juba magama peaksid. Mina mängisin Kirill Makiniga. Teda olin viimane kord mustadega võitnud ning nüüd tuli peale sama avang, kus ma ennast väga mugavalt tunnen. Ka seekord ei jätnud Makin kasutamata võimalust riskida ja andis ratsu etturi eest ära. Paar käiku hiljem vahetas ta veel ka kaks vankrit lipu vastu. Seda oleksin ma võinud vältida, kuid ei märganud üht kaitsekäiku. Paar käiku hiljem käisin tule järel kuninga valesse kohta ja matiähvarduse kaitsmiseks pidin vankri ära andma. Lõppseis on naljakas.


Analüüsisime Makini ja Žigailoviga mängu hetkest, kui Makin ratsu kahis, kuid ei leidnud mingit head jätku mulle.

Huvitaval kombel kordus samasugune stsenaarium ka järgmisel hommikul, kui Petrov mulle ratsu ette jättis. Hakkasin pikemalt mõtlema ja õige pea oli kellal alla viie minuti. Selles mängus oli mu positsioon isegi tunduvalt parem, kuid käik hiljem oleksin ise pidanud ilusa kombinatsiooni tõttu alistuma. Selles seisus olin just toonud lipu h5-lt f5-le.


Petrov aga ei märganud efektset varianti 1. Vd8+! Od8: 2. e7+ Kh8 3. e8L!+ Vf8 4. Vf1! Mäng jätkus hoopis 1. Le2? ja ma saanuks võtta Oe6, kuid käisin miskipärast Kh8 ning oda ja vanker jäidki igavesti c8-le ja a8-le.

6. voorus mängisin jälle Hanzatjaniga. Seekord oli erinevus see, et ma olin valge. Avang ebaõnnestus mul täielikult, sest kahisin nalja pärast b2-etturi. Tüdruk tegi korralikke käiku ja mul läks meel juba mustaks, sest kolmandat nulli küll saada ei tahtnud. Seisu keeruliseks ajada aga ma ka kuidagi ei osanud. Siis aga eksis Hanzatjan ise ja ma sain vankriga f7 kaudu talle sisse tungida. Arvasin juba, et võit on käes, kuid võta näpust. Tüdruk kaitses end veel 10 käiku vintskelt ja eksis alles ajapuuduses. Vahepeal hakkasid ka saalis lambid vilkuma, sest väljas oli tugev torm.

Viimases voorus kohtusin Vadim Koltsoviga. Mustadega mängisin prantsuse kaitset, kus ta tegi avangus ühe haruldase käigu. Ilmselt pidi tegemist olema veaga, kuid paremust ma ei saanud. Sellegipoolest lasi Koltsov üpris koledalt minu vankrid c-liinile, esialgu ma nendega siiski midagi teha ei saanud, kuid a3-ettur jäi tal väga nõrgaks. Kuskil mängisin valesti ja lasin tal hoopis kõik välja vahetada. Jõudsime ratsude lõppmängu, kus ta ka viiki pakkus. Ma ütlesin, et vaatame natuke veel. Tekkis selline seis:


Ma olin enam-vähem lootuse kaotanud, et ongi viik, kuid Koltsov vahetas pikemalt mõtlemata ratsud, mis oli jäme eksimus. 1. Rc6:?? Kc6: 2. Kd3 Kb5 3. Kc3 Ka4 4. Kc2 Kb4 5. Kd3 Kb3 ja Koltsov ulatas käe. Selles voorus võitis Kristjan Sarapik Igor Švõrjovi ära ning jättis suurmeistri esimesena rahast ilma. Kristjan tegi suurepärase teise päeva, võites kõik kolm partiid. Švõrjovi vastu sai ta veidi parema seisu, kus too jättis kõigepealt etturi ette, siis viguri ja lõpuks sai mati. Lõpuks saidki kolm võistlejat 5,5 punkti Šiškov ja Lauk tegid kolm viiki, Kristjan kaotas Lapidusele ja tegi Iljitšoviga viiki. Tabel.

Koju minnes selgus, et Eesti ilm on ikka väga talviseks läinud. Pühapäevase lumetormiga kukkusid mul maja ees traadid alla ja peaaegu kaks päeva ei olnud elektrit. Täna nägin aga, kuidas lapsed Tõnismäel Paul Kerese kuju pihta lumepallidega täpsust viskasid.

Turu

Lubomir Kavaleki malenurk, vankrilõppmäng ja EMV 09

No nii. Vahepeal on olnud palju tegemist õppimisega ja pole jõudnud vaadeldajat kirjutatada. Samas, peab tunnistama ka, et ega eriti pole midagi kirjutada ka olnud - olümpiast annab lähipäevil ilusa ülevaate Tuuli ning Kadrioru turniirist kirjutab Turunugas Turu.

Ma mainiks ka, et ma mitte pole unustanud neid küsitlusi vasakult ära võtta, vaid nüüd on hea vaadata, kui täppi keegi pani ;).
Ahjaa, kes pole lugenud, võib lugeda ka EE artiklit Tuulist, kui tal oli veel täisedu.
Homme me Turuga osaleme TTÜ sügisturniiril, kus mul isiklikult on plaanis võtta 100% tulemusega esikoht.

Nii. Ilmus järjekordne Lubomiri malenurk, kus ta räägib maleolümpiast.

EML kodulehel saab lugeda artiklit, kus saame teada, et järgmise aasta meistrivõistlused males toimuvad Rakveres,
ning seekord on seal ka rahalised auhinnad. Pole paha...

Ning Marek Kolk tuletas mulle Tartus meelde, et vankrilõppmängud on unarusse jäänud. See oli küll pea kuu aega tagasi, aga mul tuli see alles nüüd (jälle) meelde. Mis siis ikka - vankrilõppmäng nr 8.

Seis on järgmine:

Nüüd üks hetk mõtlemiseks - mis tulemus on? Vastuse saamiseks vaata alla.



Umbes siia.

Valge võit, ükstapuha kelle käik on.
Kuigi musta vanker ei lase kuningat äärest välja, on valgel olemas manööver, tänu millele ta saab viia vankri b liinile ning võtta kerge punkti. Valge võidab ainult tänu sellele, et musta kuninga ja valge pessi vahel on 4 vertikaali - b, c, d ja e. Kui oleks vähem, siis oleks viik. Aga kõigepealt näitame võidu ära:

1.Vh1 Ke7
2. Vh8 Kd7
3. Vb8 Va2
4. Kb7 Vb2+
5. Ka6 Va2+
6. Kb6 Vb2+
7.Kc5 +-

Edaspidistele tulede liigub valge kuningas vankrile aina lähemale, ei satu a-liinile ja võit taskus (juhul, kui sa oskad ühe vankri ja kuningaga kuningale matti teha).

Kui aga musta kuningas oleks e7'l ja valge vanker d1'l , siis oleks tegemist viigiga -
1.Vh1 Kd7
2. Vh8 Kc7
3. Vb8 Va2 (oi-oi, valge kuningas ei saagi minna b7'le)
4. Vb7+ Kc8 =
Seis on viigiline.

Wednesday, November 19, 2008

Maleolümpia, Dresden (5)

Neljandas voorus kaotas meeskond Montenegrole 1,5-2,5 (viigistasid Kaido, Meelis ja Olav, kaotas Aleksander) ning naiskond Ekvadorile 1,5-2,5 (Valeria, Viktoria ja Leili viigistasid, Monika kaotas). Neljandast voorust kirjutasid Ülar ja SL Õhtuleht.
Viiendas voorus õnnestus meeskonnal põhikoosseisuga alistada 4-0 Nikaraagua ja naiskonnal 3,5-0,5 Iraak (viigistas Leili, puhkas Viktoria). Viienda vooru kohta kirjutab Õhtuleht „Eesti malemeeskond alistas „kuivalt” Nikaraagua”.
Mina ise mängisin kaasa viiendas voorus. Vastase varemmängitud partiide põhjal olin mänguks paar tundi valmistunud, kuid üllatus tuli juba esimesel käigul. Ometi tundsin ennast variandis ürpis kindlalt ning tema manööverdamine lasi mul juba avangus ruumi haarata ning pika mängu järel ka võitsin. Kusjuures, nende Iraagi naiste kohta oli ikka huvitav meil informatsiooni otsida, kuna igal turniiril on neil erinevat moodi nimed kirjutatud – ükskord on perekonnanimel liide Jamal, teinekord Mohhmed või hoopis ainult üks neist nimedest ja viimast kirjutatakse veel mitut erinevat moodi.

Eile õhtul oli traditsiooniline maleolümpia vaba päeva eelne Bermuda pidu. See toimus Dresdeni suurimas ööklubis ning rahvast oli kohale tulnud vägagi palju, pidime isegi Viktoriaga järjekorras seisma; meeskond liitus üritusega hiljem. Pidu toimus kahel korrusel, nii kindlasti kõiki maletajaid, kes kohal olid, ei näinud. Tippmaletajatest jäid mulle silma pidu panemas, aga näiteks Nakamura ja Topalov. Topaloviga tegi kapten Marko ka kohe juttu, kuid kahjuks jäi minu tehtud pilt neist väga udune, seega seda siia ilmselt ei pane. Palju oli ka meile tuntud maletajaid Soomest, Lätist, Leedust. Üritusel tutvusin ka väga mimete teiste maletajatega, näiteks meeskonna homsete vastastega Nigeeriast. Üldiselt oli pidu väga tore.

Peol sai käia ja pidu toimus sellepärast, et täna on kõigil vaba päev. Pärastlõunal läksime meestega Dresdeni loomaaeda. Loodus, värske õhk ja toredad loomad mõjusid, kindlasti, kõigile hästi. Hiljem käisime õhtust söömas ja väike niisama olek. Loomulikult ei jäänud unarusse ka malega tegelemine.

Kommentaariks värskes Turunurgas ilmunud Kaido partiile – Kaido nägi oma võimalust kenasti vastane matistada hiljem ise ka ning andis selle eile mulle ülesandena lahendada.
Turu kirjutas ka homse vooru vastastest, ei hakka kordama.










Lisasin ka mõne loomaaias tehtud pildi. Kaidost on foto tehtud enne viiendat vooru.
Piltide rodu tuli üpriski pikk, kui selline asi häirima hakkab blogis, andke teada. Täna on internetiühendus ka probleemne, sellepärast ei hakanud väga ümber tegema.

EDIT: Loodan, et Tuuli ei pahanda, et kasutan tema postitust, aga pole mõtet eraldi postitust teha. Märkasin alles täna, et Ekspress kajastab meie malemeeskonna igat sammu spordi rubriigis.

Tuesday, November 18, 2008

Turunurk #17

Pärast viite vooru on olümpial Eesti meeskonnal koos 5p ja ees kohtumine 134. asetusega Nigeeriaga. Naistel on 6p, kuid palju tugevam vastane – 28. asetus Hispaania. Kuna täna oli Dresdenis puhkepäev, siis tuleb ka turunurgas juttu kodustest sündmustest. Enne aga siiski üks diagramm Kaido Külaotsa viimasest partiist.



Mustadega mängiv Kaido on käigul ning ähvardab matt h7-lt. Olukord lahenes aga lihtsalt pärast 32. ...Oe4:, mille peale Nicaragua mees Canda ka alistus. Partii oleks aga saanud palju efektsema lõpu ilusa lipukahinguga 32. ...Lg1+! 33. Kg1: Vg2:+ 34. Kh1 Vg1 matt. Leidsime sellise kombinatsiooni malemajas Anto Remmeli ja Jüri Ilvesega mängu jälgides.

Malemajas toimusid novembris ka Tallinna seenioride meistrivõistlused. Heas hoos oli Aleksander Petrov, kes kindlustas endale esikoha juba enne viimast vooru ning alistas siis veel Mihhail Zharovski. Lõpptulemus 6 punkti 7-st on väga hea resultaat. Võitjale oli auhinnaks 1000 krooni. 2.-4. kohta jagasid 4,5 punktiga Hillar Kärner, Pjotr Nikitin ja Leo Teemäe. Rahalise preemia sai ka Heino Mirme 5. koha eest. Mängude kvaliteet just kõige parem ei olnud, palju tehti viike. Hans Tomson lasi ühes mängus juba avangus tõmbetulega lipu ära võtta. Turniiri vanim osaleja 84-aastane Harald Koitla kaotas viimases voorus Nikitinile, sest võttis etturi pihku ja alles siis märkas, et saab järgmisel käigul lipule ja kuningale kahvli. Peale mängu jutustas Koitla mulle palju huvitavat elust tänapäeval ja 70 aastat tagasi. 5. vooru eel oli ta ainult neli tundi magada saanud, sest majas olid noored öösel pidutsenud ja muusikat kuulanud. Kui ma hakkasin malemajast ära tulema, ütles ta veel, et ärge ikka kunagi malet jätke. Jõudu ja tervist Haraldile! Lõpetuseks aga näide Tallinna seenioride meistri loomingust.

Aleksander Petrov (2070) – Heino Mirme (2013) [B16]

1. e4 c6 2. Rc3 d5 3. d4 de 4. Re4: Rf6 5. Rf6:+ gf 6. Oe3 Of5 7. Od3 e6 8. Ld2 kui 8. Of5: siis mitte ef?, vaid La5+ ja Lf5: 8. ...Od3: 9. Ld3: La5+ 10. Od2 Ob4 11. c3 Od6 12. f4 Rd7 13. Rf3 0-0-0 14. a3 Kb8 15. b4 La4 16. 0-0 f5 17. Vfb1 Rf6 18. b5 c5 19. g3 Re4 mustal on väike paremus, valge üritab oma nuppe koondada liputiivale 20. Oe1 Vhg8 21. Kh1 Vc8 22. Vb2 Vgd8 23. Lb1 Lc4 24. Kg2 Ka8 25. La2 cd 26. Lc4: Vc4: 27. cd Vdc8 28. Vaa2 Kb8 29. a4 valge alustab pealetungi, kuid see ei paista eriti ohtlik olevat 29. ...Kc7 30. Of2 Rc3 31. Va1 f6 32. a5 Rd5 33. b6+ ab 34. ab+ Kc6 35. Rd2 Vb4 36. Vc2+ Kd7 37. Vc8: Kc8: 38. Vc1+ Kd7 39. Rc4 Oe7 40. Oe1?


40. ...Vc5:! võidab viguri, Mirme seda ei märka 40. ...Vb5? 41. Of2 Od8 42. Kh3 Ob6: 43. Rb6:+ Vb6: must on siiski võitnud etturi ja lõppmäng peaks olema realiseeritav. 44. Kh4 Vb2 45. Og1 b5 46. Kh5 b4 47. h4 Vg2 48. Vb1 Vg3: 49. Kh6 b3 50. Kh7: Petrovi marss kuningaga avaldab tema viimast lootust: h-ettur lippu viia. 50. ...Rf4: 51. d5 e5 52. Oh2 Vg4 53. Of4: Vf4: 54. h5 Vg4 55. Vb3: f4 56. h6 Kd6 57. Vb6+ Kd5: 58. Vf6: Ke4 59. Vg6 Vh4 60. Kg7 Ke3 61. h7 Vh7: 62. Kh7: f3 63. Vf6 e4 64. Kg6


Siin on mustal endiselt kõik võimalused võita, iga ebatäpsus aga saab otsustavaks. 64. ...f2! ja valge ei suuda takistada ühe etturi lipustumist. Mirme eksis aga kohe 64. ...Kf2 65. Kg5 Kg3 66. Ve6! f2 67. Ve4: f1L 68. Vg4+ ½-½


Sellise puändiga lõppeski mäng punkti poolitamisega.

Tabel


















See nädal saab mängida ka Kadrioru nädalalõputurniiri. Seekord on tegu tavamalega ja ei pea aja peale taguma, sest muidu lõhuksin ma veel kella ära. Sain alles hiljuti teada, et mul on "kellapeksmishaigus", nimelt õpetasin ühele lapsele lipuga matti tegema ja panin kella peale mõlemale 30 sekundit. Noh, asi lõppes juba viiendat korda patiga ja isegi mina hakkasin juba aru saama, kuidas matt tulema peaks. Äkki aga tuli suure tagumise peale teisest ruumist III taseme maletreener Hendrik Olde, kes ütles, et ka 5 sekundiga saab lipuga mati ära panna kui vaja ning et kellad lähevadki mõnikord nulli kõva löömise pärast. Siis panin kella ära ja poiss tegi ilma ajata esimese korraga korrektselt mati.

Turu

Monday, November 17, 2008

Lubomir Kavaleki malenurk

Siin.

Avastamisrõõmu ma ei jäta teile ja ütlen ära, et ta kirjutab Hou-Golubenko partiist. Pole paha - eesti pinnal elav tüdruk sai Washington Posti. Lahe.

Ei oskagi midagi muud kirjutada - olümpia käib täie hooga. Huvitav partii on hetkel Gustaffson - Morozevich . Matš on hetkel viigiline Venemaa ja Saksamaa-1 vahel, aga tundub, et Moro võib sealt punkti saada. Tundub, et Moro on üle mänginud 4-3 vankrilõppmängu (hetkel on valge 69 käik). Aa, tegelikult ma ei tea ka. Ei jaga neid vankrilõppmänge.

Eesti meeskond võitis neli null. Naiskond sai Iraqilt 3,5 punkti (Pärnpuu viik).

Ahjaa, Anandi video ICC'st.
Pole ise veel vaatanud, hakkan nüüd vaatama. Loodame, et on põnev

Sunday, November 16, 2008

Maleolümpia, Dresden (4)

Esimese vooru partiidest ja tulemustest tegid kokkuvõtte Margus, Siim ja Meelis, teisest voorust kirjutas pikemalt Ülar ja kolmandast jällegi Siim. Ka Niki on Vaadeldajas üht-teist kajastanud. Nii et mina, siis, panen rõhuasetuse üldmuljetele.


Vahepeal on mängitud teine ja kolmas voor. Teises voorus võitis naiskond mustadega Uus-Meremaad 3,5-0,5 (viigistas Monika; Leili puhkas) ja kolmandas Trinidad & Tobagot 4-0 (Monika puhkas). Kumbki minu vastane eriti teooriateadmistega ei hiilanud, nii sain juba avangus üpris mugavad seisud ja pikapeale õnnestus ka punktid vormistada.

Kolmanda vooru vastasvõistkond oli üpriski eksootiliselt maalt ning nende käitumine malelaua taga ei olnud just kõige korrektsem. Nende viimasel kolmel laual oli probleeme käikude kirjutamisega (malelauale ei olnud tähti peale märgitud) ning pidevalt siis küsiti meie protokolle või Viktoria vastane isegi küsis suuliselt tema käiku üpriski tihedalt. Vika vastasel olid seal pidevalt veel kindad käes, ta häälitses ja kinkis mängu aeg meie mängijale raha. Minu vastase ebakorrektne käitumine algas sellest, kui ta oma kodinatest, mis tal kõik süles oli, midagi otsima hakkas ja samal ajal partiiprotkolliga pool lauda segamini lükkas. Alguses mu vastane mängis üpris kiiresti, aga kui seis lootusetult kehvaks muutus, suutis ta veel üle tunni mõelda, vahepeal vaatles seisu ka püstijalu. Trinidad & Tobago esindajad võtsid meie naiskonna vastu ka paaril korral käiku tagasi, kuid minu vastane seejuures kella alla ei olnud vajutanud ning mul oli nii hea seis, et ma lihtsalt ei hakanud nõudma midagi. Teise laua mängija vahetas käigu ära aga ajal, mil meie mängija tualetis oli. Kohtunikke on seal ka nelja matši peale vaid üks, nii et üpris raske oleks niimoodi vaidlema hakata. Kõige korrektsem oli Leili vastane – 1997. aastal sündinud võistkonna kõrgeima reitinguga tüdruk. Mind häiris, tegelikult, ainult see, et halba seisu sattununa hakkas vastane kella peksma ja nuppe loopima, muidu polnud hullu – huvitav kogemus, siiski. Viktoria vastane ei teanud aga viisakusest malelaua taga midagi ja nii tekkiski küsimus, mida tuleks taolises situatsioonis teha. Paistab, et viiekümnest eririigist tulnud kohtunikud ei ole ka kõige kompetentsemad.

Kohtunikud saavad segaduse korral küsida abi ja nõu aga vanemkohtunikelt. Näiteks, läks vaja vanemkohtunikku Meelisel teises voorus Husseini vastu. Eesti meeskonna teise laua mängijal oli kahe enametturiga lõppmäng, võit ei olnud veel päris kindel, kuid vastane ületas aja. Nägin ise kõrvalt, kuidas vastasel aeg nulli jooksis ja ta viimasel sekundil veel käiku üritas teha, kuid pärast kella vajutamist lõi vastase kellale ootamatult ette 31 minutit. Meelis natukene mõtles ja vaatas ning läks kohtuniku juurde. Kohtunik tuli ja vaatas ning kutsus vanemkohtuniku. Vastase kella poolel oli miinus ning 40 käiku ei olnud veel täis, seega oli ta aja ületanud, kuid Iraagi võistkond apelleeris sellele, et kell näitab veel 31 minutit aega. Võit läks siiski kindlalt Meelisele. Pikemalt jäi mängima veel Volodin ning tema võidu järel saadi ka matšivõit. Kolmanda vooru alguses selgitati täpsemalt ka seda 30 minuti lisandumist, nimelt tuleb pool tundi juurde alles siis, kui 40 käiku täis on ja aeg otsa saab.

Kolmandas voorus viigistas üllatuslikult meeskond Botswanaga. Avatud turniiril on siiki see, et ka sajanda asetusega mehed on vähemalt reitinguga üle 2000 ning nuppe tõstavad, et ega lihtne ei ole.


Naiskond mängib täna valgetega 37. asetusega Ecuadoriga, esimesel laual on neil IM Martha Fierro Baquero (2361). Meeskond mängib valgetega 42. asetusega Montenegroga, esimesel laual on Kaidol vastas GM Milan Drasko (2537), puhkab Riho.


Täna ma ei mängi, nii on aega natukene vabamalt võtta ning ka kirjutada midagi, muidu on üldiselt võistluspäevad väga tegusalt ja kiirelt möödunud. Pärast hommikusööki olen põhiliselt vastase vastu valmistunud nind üldiselt malega tegelenud, seejärel lõunasöök ja voorule. Pärast mängu olen käinud erinevate inimestega õhtust söömas ning enne vastase selgumist ka fitness-keskuses ja saunas. Kui õhtul kella 11 ajal vastane selgunud, teeme Marko juures koosoleku ja otsustame, millises koosseisus mängime. Mängupäeva jooksul on vahepeal aega ka veidi teistega suhelda, internetis olla, tulemusi jälgida ja msnis vestelda ning üpris palju aega läheb ka ühest kohast teise jõudmisele – hotell, mängupaik ja õhtusöök on kõik erinevates kohtades.








Lisasin ka mõne pildi. Esimesed kolm pilti tehtud enne teist vooru ja viimased eile trammi ootamas.


Friday, November 14, 2008

Olümpia

Olümpia, olümpia. Muud ei mõlgugi meeles.
Tahtsin mainida ainult, et chesspros ilmus väga hea artikkel mu arust.
Ning samuti ma tahtsin öelda, et Vaadeldaja blogi põhimõte ongi kajastada male seda poolt, mis muidu võib jääda varjatuks - selle pärast ei ole põhjust vinguda, miks Tuuli kirjutab sellest, kuidas nad kohale jõudsid ja kuidas olud on.
Kes see ikka hakkab siia malelist süvaanalüüsi kirjutama? Keegi ei taha oma analüüse/saladusi välja anda ju. Mänge saab ka omaette analüüsida, aga Tuuli kirjutisi te mujalt ei leia...

Mängud algavad ca poole tunni pärast. mehed said vastaseks Iraagi, naised uus-meremaa.
Muide, Kramnik mängib täna. Puhkab Svidler. Samuti mängivad Kasimdzhanov Dominiguez'ega. Samuti, kui kellegil tekkis küsimus, miks turniiri teise asetusega mees - Morozevich - mängib neljandal laual, siis vastuse leiab Chesspro artiklis (või võib lugeda siin sulgude vahel seda - reeglites pole kirjas, et kõrgema reitinguga mängija peaks olema kõrgemal laual).
FIDE president sattus autoõnnetuse, aga temaga on kõik korras.

PS. Lugege kindlasti ka Meelise lugu nende blogis.
PS2. Kommentaarid ja arvamused teise vooru kohta võivad tulla siia artikli alla.

Thursday, November 13, 2008

Maleolümpia, Dresden (3)

Pealtvaatajate ala ei ole just eriti meeldiv. Tunglevad inimesed ja müra. Lisaks kõigele on mul suur joogijanu ja peavalu..

Siinkohal ma ennist kirjutamise lõpetasingi ning vett otsima läksin. 0,25l mineraalvett maksab – 2,5 eurot ja see antakse ka vist topsiga. Eile võttis mul turvakontroll õunamahla ära, seega ei julgenud ka hotellist kaasa võtta. Nii otsustasin ma parem välja minna ja mingist kioskist omale pudel soetada. Kui uskumatu (vähemalt inimesele, kes harjunud igas trolli ja bussipeatuses R-kioskit või muud seesugust nägema) see ka ei oleks - Dresdenis ei olegi kioskeid. Nii ma olin juba paarkümmend minutit jalutanud, aga isegi ühtegi poodi ei jäänud tee peale. Janule vaatamata mõjus värkse õhk ja sügisene Dresden hästi. Miski mind selles linnas köidab, ma ei teagi, kas ilusad hooned ja majad, pargid, sügisesed värvid või tuleneb see lihtsalt sellest, et ma Tallinnas eriti aega välja jalutama minekuks ei leia.

Mängupaigast juba üpris kaugele jõudnud, silmasin kaugel väljakul mingit kiirsöögikohalaadset putkat ja võtsin suuna sinna poole. Veepudel kotis, sõitsin mängupaika tagasi trammiga. Turniirikorralduse juures see mulle täitsa meeldib – sõitma on pandud igasugu olümpialiinid, seega saab iga hotelli juurest ja suhteliselt paljudest kohtadest linnas mängupaika lihtsalt trammi või bussiga. Saabumispäeval oli võimalus endale täitsa põhjalikud brosüürid igasugu sellelaadse infoga saada.

Kuigi iseenesest oleks, muidugi, mugavam ööbida lihtsalt mängukoha kõrval asuvas hotellis – ei peaks rohkem kui tund aega enne vooru liikuma hakkama.


Nagu lugeja juba järeldada võib – käib hetkel esimene voor ning naiskond mängib põhikoosseisus (Monika, Valeria, Viktoria ja Leili). Samamoodi jätsid varumängija vabaks ka mehed. Arvatavasti jätkatakse seda esimene pool omavahel ja teine pool omavahel paarimissüsteemi ka teises voorus, nii pole nõrgemaid vastaseid niipea vist tulemas. Kindlasti on sel süsteemil on omad plussid. Natukene küll kahju, sest esimeses voorus Afganistani vastu oleks ka mina mängida saanud, aga see on muidugi vaid minu vaatenurk.


Kirjutan natukene ka eelnevatest päevadest.

Sõitu Dresdenisse alustasime me teisipäeva pärastlõunal. Esimene lend viis meid Prahasse (Tšehhi lennud pidid soodsamad olema) ning teine Berliini. Berliinis ööbisime. Hotell oli rohkem küll nagu motell ning ei õhtu- ega hommikusööki polnud võistkonnale ette nähtud. Õhtust läks pea kogu võistkond sööma pitzzeeriasse, kus osteti siis pastat, pizzat, praadi, suppi, õlut mahla, teed. Meelis uuris, et kas Siilile piima ka saaks.

Kolmapäeva hommikul võtsime uuesti suuna lennujaama poole, sealt väljus meie liinibuss, millega Dresdenisse jõudsime. Lennujaamas kohtasime ka lätlasi, nemad olid sõitu alustanud sama päeva hommikul ning kohale jõudsid vist ikka enne meid.

Dresdenisse jõudsime keskpäevaks, kuid üks peatus enne meie peatust ikaldus buss ära – suur veoauto sõitis küljepealt sisse (see tähendab riivas) ja peegel lendas bussil küljest ära. Politsei tulek ja igasugu paberimajandus võttis pikalt aega, igaljuhul sõitsime me edasi mingi teise bussiga raudteejaama. Seal registreeris delegatsioonijuht meeskonna ja naiskonna ära ning edasi võtsime juba suuna hotelli poole. Väheke viibis ka see, kuna just parasjagu liikus raudteejaamast mööda mitme või mitmekümne tuhande inimesega rahvamass – protestivad tudengid. Sõit hotelli kestis ka vähemalt tunnikese või kaks, kuna kõik teised bussisviibijad viidi enne hotellidesse üle terve linna ära ning me olime viimased.

Lõpuks jõudsime siis kohale. Vastuvõtus läks kõik väga kiiresti ning mõne minuti pärast olime juba toas. Negatiivseks informatsiooniks oli vaid see, et hotelli internetiühendus maksab 17 eurot ööpäev. Õnneks leidus aga ka teine võimalus – mobiilioperaatori kaudu terveks kuuks ligipääs wifile osta, palju soodam variant. Hotelli poolt on tasuta internet kaptenite tubades. Kuigi hotell asub mängupaigast kaugel, on see täitsa korralik ja meeldiv. Olemas on isegi väike mõne kardioseadmega fintness-keskus ja saun.

Õhtul kell 8 oli avatseremoonia. See toimus jäähallis. Alustuseks esines ergutusgrupp, siis erinevad lauljad, tantsijad, uisutajad. Lõpetuseks toodi sisse iga osaleva riigi lipp ja peeti kõnesid. Tervitussõnad pidi ütlema ka FIDE president Ilyumzhinov, kuid teel Dresdenisse oli temaga midagi juhtunud ning ta viidi haiglasse (seisund pidi stabiilne olema), teda esindas Florencio Campomanes. Pärast lõpetamist pidime õhtusööki saama, kuid millegi pärast õhtusööki ei olnud ning meid viidi tagasi hotelli.

Tagasijõudnult arutasime, kes homme mängida võiks ning varsti pärast seda läksime magama.

Hommikul läks Marko kaptenite koosolekule, kus sai palju uut ja olulist infot. Seal selgus ka paarimissüsteem. Niki kirjutas lähemalt sellest eelmises postituses.


Paistab, et keegi eestlastest veel lõpetanud ei ole (hetkel näen vaid naiskonda) ja suurem osa partiidest saalis kestab veel pärast pea kolme tundi mängimist. Kindlasti on osa selles ka reeglil, mille järgi ei tohi esimese 30 käigu jooksul viiki teha.


Dresdeni olümpiast

Tahtsin mainida, et igaühel kellel on võimalus - tõmmake kindlasti endale Dresdeni Olümpia Teleka programm . Päris põnev asi on. Mina näiteks hetkel vaatan (vist) otseülekannet avamisest, kus mängib orkester ja viiakse tuld lavale. Samuti saab siit live's näha mänge.

Põnev!

EDIT: pärast seda, kui Queeni "We Will Rock You" tuli 2 korda, sain ma aru, et ilmselt pole tegemist live värgiga :)

EDIT: Leidsin uute reeglite kohta infot.
Lühidalt öeldes - on 11 vooru, arvestatakse matšipunkte ning loosimine on põnev - esimestel voorudel lisatakse 2 "kujutletavat" punkti juurde. Sellega saavutatakse see, et tugevamad mängivad juba kiiremini omavahel. Nt teises voorus mängivad omavahel 1-16 meeskond, 2 ja 17 jne. Live ülekanded töötavad täitsa ilusti.

Maleolümpia, Dresden (2)

Paarimine tuli Eesti võistkonnale üllatusena - tabeli esimene pool mängib omavahel ja tabeli teine pool omavahel.
Meeskond sai esimeses voorus vastaseks Kuuba (keskmine reiting 2625 ja esimesel laual värske välkmale maailmameister GM Leinier Dominguez Perez) ja naiskond Tšehhi (keskmine reiting 2360 ja esimesel laual IM Jana Jackova).

Lähiajal plaanin kõigest lähemalt kirjutada.

Wednesday, November 12, 2008

Turunurk #16

Eelmine kord jäi pooleli jutt AVRO-38 välkturniirist. Katsun täna selle lühidalt kokku võtta, võistlusest möödas juba peaaegu kaks nädalat.

2. päev

Hommikul eriti tuju mängima minna ei olnud. Niki ajas minu ja Kristjani juba enne kümmet üles. Käisime poes, et midagi hamba alla saada. Avastasin, et mul on raha peaaegu otsa saanud ja õhtul on veel vaja tagasi Tallinnasse saada. Kui me bussipeatuses Antsu ootasime, hakkas mingi joodik rääkima oma elust, alustades sellega, kuidas ta püksid täis situs ja lõpetades sellega, mitu auku naisel on. Turniirile oli tulnud peaaegu poole vähem maletajaid kui eelmisel päeval. Kokku pidi mängima tervelt 22 partiid, iga vastasega kaks. Seda oli ilmselgelt liiga palju ja lõpp vajus mul täiesti ära. Aga kõigest järjekorras:

1. Turu – Korstin 0-2 (Esimeses mängus sain lipu kätte ja otsisin juba matti, kuid siis panin puhtalt vankri ette. Palja lipuga vankri ja oda vastu enam võita ei saanud ning ületasin aja. Teises mängus kaotasin vahetuste käigus viguri ja alistusin.)

2. Turu – Martin Jaani 2-0 (Vastane oli alles väike poiss ning eksis taktikaga kole palju, mistõttu sain mõlemas mängus kiired võidud.)

3. Turu – Ladva 0,5-1,5 (Kõigepealt olid mul mustad ja prantsuse kaitses sain rahuldava seisu, milles hiljem andsin kogemata etturi ära. Lõpus sain siiski igavese tulega viigi forsseerida. Teine mäng oli kaheratsuavang, kust tekkis jälle täiesti võrdne lippude lõppmäng. Mingi hetk aga jäin kahvli tõttu etturist ilma ja seekord Ottomar mul enam igavest panna ei lasknud.)

4. Turu – Seljodkin 1-1 (Kiirturniiril saadud kaotuse tegin kohe tagasi esimeses mängus, kui paar etturit kätte saanud olin. Teine partii mustadega läks aga aia taha, kaotasin avangus kvaliteedi ning üritasin aja peale mängima hakata. Alistusin, kui nägin, et mul on minut vähem.)

5. Turu – Volpert 2-0 (Sain elus teist korda mängida suurmeistriga. Kõigepealt sain mustadega hea kuningarünnaku ja 82-aastane vanaproua jättis lipu ette. Järgmises mängus aga jäi mu kuningas täiesti paljaks ning ma olin ise ka üllatunud, kui ma kaotuse asemel hoopis tema lipu kinni püüdsin.)

6. Turu – Sarapik 0-2 (Kaotasin mõlemad mängud kindlalt. 1. partiis sain Evansi gambiidist halvema seisu ja lõpuks oli mul lihtsalt kolm etturit vähem. Ka teises mängus ei suutnud ma midagi korda saata ja kui Kristjan käis etturiga a4, jätsin ma lihtsalt oma b5-etturi ette. Varsti peale seda sain ka mati, kuid siis olin enam-vähem loobunud juba.)

7. Turu – Kristjan Sander 0-2 (Seekord suutsin lihtsalt väga aeglaselt ja halvasti mängida. Vastasel ajaga probleeme ei olnud ja mõlemas mängus lagunesid mu seisud ära. Vähemalt sain kõik teada, mis ma valesti tegin, sest Sander kommenteeris iga kolmandat käiku.)

8. Turu – Malle Oja 2-0 (Olin just järjest neli nulli saanud, kuid ei olnud kaotanud lootust, sest mitu vooru oli veel ees. Mustadega sain tädi Mallelt punkti, kui ta jättis peale avangut vankri ette. Valgetega läks natuke kauem, mul oli võiduseis peal, kuid seda realiseerida ei saanud, sest ta ületas aja.)

9. Turu – Võsu 0-2 (Sain kokku vana konkurendiga, kellega see aasta olen turniiridel kõige rohkem kokku sattunud. Välgus tegi Võsu kohe asjad selgeks ja võitis mõlemad mängud kindlalt. Esimese sain lõppmängus sisse ja teises tegin ajapuuduses valekäigu.)

10. Turu – Kass 0-2 (Selles voorus tulid tõenäoliselt mu kõige efektsemad ja kummalisemad mängud. Kõigepealt sain valgetega nelja käiguga nii suure positsioonilise ülekaalu, et olin isegi siis võitmas, kui 6. käigul viguri ette panin. Sellega oli ka naljakas lugu. Liigutasin ratsu c3-lt a5-le, kuid nägin siis musta lippu d7-l. Siis nihutasin ratsu hoopis d1-le. Selle peale hakkas Kass midagi oma lülisambast rääkima ja nõudis käiku, väites, et ma lasin lahti. Seda ma ei mäleta, kuid ei tahtnud kogenud välgumängijaga vaidlema ka hakata. Hiljem pani Kass mõlemad vankrid ette, kuid kui mul oli matini umbes kaks käiku, sai mul aeg läbi. Teine mäng oli ka üsna imelik. Alguses sain kätte kaks kvaliteeti. Hiljem pani Viktor veel ühe viguri ette ja ei võtnud minu oma ära. Ma ei saa siiamaani aru, kuidas ma selle mängu kaotada suutsin, üks hetk nägin teda lihtsalt takistamatult lippu minemas.

11. Turu – Jaan Lomp 2-0 (Viimases voorus oli tuju juba täiesti nullis ja 20 väsitavat mängu oli ka selja taga. Seekord aga sain kõige kergemad võidud. Vastase käest korjasin nupud ära nagu käikeõppivalt lapselt.)

Lõppkokkuvõttes midagi head ei olnud. Sain ainult 9,5 punkti 22-st, mis jääb kõvasti alla Tartu Suve välkturniirile, kus mul õnnestus 50% saada. Aga noh, eks välgu tulemused ei olegi nii tähtsad. Nädalalõpusarjas nad midagi ei muuda ja reitingut ka maha ei võta. Huvitaval kombel ei langenud see mul ka kiirturniiriga, mis mul ju samuti ebaõnnestus.

Koju tagasi jõudmisel pean tänama Aare Võsu. Sõitsime neljakesi tema autoga: Võsu roolis, Tiina Põlendik kõrval, mina ja Tarmo Tuul taga. Tore, et „vanal võitlejal” ikka veel jaksu on. Kõigepealt viis ta Kosele ära Tiina, siis sõidutas ta Tarmo Arukülla ja lõpuks jõudsime kahekesi malemajja, et ära viia kellad.

Järgmised turniirid toimuvad nüüd Tallinnas. Kavatsen osaleda nii Kadrioru nädalalõputurniiril, TTÜ sügisturniiril kui ka Eesti kiirmale meistrivõistlustel.

Maleolümpia

Homme algavad Dresdenis mängud. 2006. aasta olümpiavõitja Armeenia meeskond on alles 9. asetusega, kuid 23 maad on keskmise reitinguga 2600+. Suurfavoriit on Venemaa eesotsas Vladimir Kramnikuga, kelle panuses ei saa siiski kindel olla. Väga kõvad võistkonnad on ka Ukrainal, Hiinal, Aserbaidžaanil ja Prantsusmaal. Oleks väga põnev, kui Eesti ka mõne ülitugeva võistkonnaga mängida saaks.

Maleliidu lehel on üleval korralik info Eesti mees- ja naiskonna kohta, kuid link kodukale viib hoopis mingile poolikule lehele. Ametlik kodulehekülg sisaldab palju ebaolulist infot, huvipakkuvad voorude loosimised ja tulemused peaks korralikult chess-results.com lehelt saama. Loodame kõike paremat meie mängijatele ning ootame huviga kommentaare Tuulilt.