Thursday, November 27, 2008

Maleolümpia, Dresden (6)


Alguses tuli külm, siis vihm ja paar päeva tagasi langesid Dresdeni taevast helbed. Lumekate ei ole küll nii kõrge kui Eestis, aga lõunamaistele olümpiamaletajatele kindlasti paras eksootika. Turniirigraafik on olnud väga tihe ning aega peale male muule pole jäänudki. Võtan siis turniiri lõppedes viimaste päevade sündmused kokku.


Kuuendas voorus mängis naiskond 22. asetusega Hispaaniaga. Mind seekord platsile ei lastud ning Saksamaal olid riigipühad (pühapäeval ja pühadel on kõik suletud), nii veetsin suurema osa päevast hotellitoas. Hommikust ma sel päeval sööma ei jõudnud. Vabal päeval oli üldiselt üpris mugav alustada väikese fitnesstreeninguga ning seejärel juba varajast lõunat süüa. Meeskonnast oli tol päeval Meelis vaba, ka tema oli hommikusöögi maha maganud, nii läksimegi teiste voorule suundudes välja süüa otsima. Avatud oli üks ja ainus pizzeria. Seejärel sai juba võistkonna mänge jälgima hakata. Reegel oli see, et internetivahendusel sai ikka palju parema ülevaate, kui kohapeal olles. Võistluspaigas kaasa elamise pluss oli küll see, et näed füüsiliselt vastaseid (partiisid tavaliselt ei näe, liiga kaugel) ja kogu melu, kuid nagu esimese kahe vooruga selgus, oli kogu see sagimine väga väsitav.

Pealtvaatajate alas tehti suurel ekraanil ka partiianalüüse, mida kümned-sajad inimesed jälgima olid tulnud.

Naiskond kaotas Hispaaniale 3:1 ja meeskond võitis 134. asetusega Nigeeriat 4:0.


6. voor: Hispaania - Eesti


Seitsmendas voorus oli meil vastaseks naiskonnast mõni asetus tagapool olev Vaegkuuljate Ühendus. Nende kõrgeima reitinguga vastane WIM Olga Gerasimova (2316) oli mängima pandud kolmandale lauale. Kusjuures reeglit, et lauad peavad reitingu järgi olema säetud, ei olnud, nii üritasid mitmedki tabeli teise poolde jäävad võistkonnad kombineerida. Loomulikult võis see tuleneda ka sellest, et mängijate tegelik tase oli reitingust erinev. Üldiselt jah, ka mitmed ilma või kehva reitinguga mängijad oskasid korralikult nuppe tõsta, nagu pidi paaril korral tõdema ka Eesti võistkond.

Paistis, et minu vastane üritas teravusi vältida ning valis valgetega üpriski perspektiivitu variandi. Võitsin partii 25 käiguga. Võitsid ka Valeria ja Viktoria, Monika kaotas. Lõpptulemus 3-1 Eesti kasuks.

Meeskond võitis 87. asetusega Liibanoni 3,5-0,5, viigistas Meelis.


Kaheksandas voorus paariti naiskond kokku 12. asetusega Saksamaa esimese võistkonnaga. Ühtekokku oli naiste turniiril korraldajamaal kolm võistkonda. Saksamaa naiste esindusvõistkond mängis kõik voorud laval koos meeste kahe ja naiste esimese matšiga. Laval toimusid enne vooru ka lühiintervjuud oluliste juhtide ja mängijatega ning olid vip-pealtvaatajate kohad. Esimesed 15 minutit pääsesid ka ajakirjanikud igale poole ning võisid pildistada välguga ja häälekalt. Kuna vooru alguses mitteilmunu sai automaatselt kaotuse, võttis see ära kõigilt soovijatelt ka ajakirjanduse vältimise võimaluse. Varemalt mõni tippmängija tihtipeale enne ajakirjanduse rahunemist kohale ei tulnudki. Kaameraid ja pildistamist oli üpris palju ning ausalt öeldes oli see mängu alguses suhteliselt häiriv ikka. Lisaks kanti nelja matši kordamööda ka lavaseinal üle, nii et saalist oli hea jälgida.


8. voor: Saksamaa - Eesti


Naiskond pani selga olümpiavormi ning loomulikult läks üritama võitu. Minu vastaseks oli minust natukene vanem mitmekordne Saksamaa noorte meister WFM Sarah Hoolt (2274). Tema vastu valmistudes vaatasime mitut erinevat varianti ning veidi vahetatud käikudega sain ka ühte ettevalmistatud süsteemi kasutada. Paaris kohas oleks saanud ehk veidi paremini mängida, aga üldiselt tuli Trompovski pika vangerduse ja kuningarünnakuga üpris hästi välja ning partii lõppes ilusa matikombinatsiooniga.


Tuuli Vahtra (1961) – WFM Sarah Hoolt (2274)



41. Lb8 Lf1+ (41..Kh5 42. Od1+ Kh6 43. Lh8#; 41... Ld3+ Oc2 42. Lf1+ Ka2 43. Kh7 Ob3 +-; 41...Ld7 42. Lh8+ Lh7 43. Lf8+ ja järgneb Ld8 +- ) 42. Ka2 Kh5 43. Ld8 1-0


Gansvind mängis samuti valgetega WGM Marta Michna (2399) vastu Trompovskit ning võitis ilusa vigurikahninguga keskmängus. Viktoria ei märganud võimalust lõppmängus viiki teha ning ka Monika kaotas. Lõpptulemus Saksamaaga jäi 2:2. Vastasvõistkonna kapten oli selgelt väga pettunud, eriti 4. laua partii üle – tema sõnutsi ei ole võimalik 1900. reitinguga mängijale kaotada.

Meeskonnal oli vastas 34. asetusega Kashastan, esimesed kolm põhikoondislast viigistasid ja kaotas Volodin.


Üheksanda vooru vastaseks oli naiskonnal 21. asetusega Iisrael. Kuna mul oli juba viis punkti viiest, sain ka mina jälle võimaluse mängida. Vastased läksid ka, muidugi, järjest tugevamaks. WIM Olga Vasilievi esitlusreiting oli turniirilõpul pea 2400. Tegin küll mustadega Prantsuse kaitses ilusa vigurikahingu (meenusid Ivanovi analüüsid paari aasta tagusest noorte treeninglaagrist) ja tundus, et sain peale mõlemapoolsete võimalustega seisu, kuid ei leidnud parimat plaani ning tema kuningarünnak osutus efektiivsemaks kui minu liputiiva seotud vabaetturid. Analüüsisin Meelise ja Kaidoga oma mängu hiljem ning ka nende arvates võis vigurit kahida, aga hiljem oleks pidanud ehk mängima lihtsalt enametturiga seisu, mitte segastesse variantidesse minema. Eks ta loogiline tundubki, aga hindasin seisu sel hetkel arvatavasti lihtsalt valesti. Esimene kaotus olümpial oli loomulikult pettumuseks ning viis natukene tuju alla.

Esimesel kahe laual viigistasid Valeria ja Viktoria, Leili kaotus sümmeetrilise lõppmängu, vastase kuningas ja plaan olid lihtsalt aktiivsemad. Tuli vastu võtta kaotus 3-1. Meeskond viigistas 2-2 31. asetusega Argentiinaga.


Laupäeval oli ka Valeria sünnipäev ning õhtul tähistasime seda kogu võistkonnaga. Kohal oli ka meeskonna treener Halifman, Saksamaa poiste võistkonna treener Rokovoi ja Vika rootslastest sõbrad. Puudu oli vaid Volodin, kes olevat vaba aega veetnud Horvaatia esinaismängijaga. Õhkkond oli hea ja nii malelist kui muud juttu sai räägitud väga mitmes keeles. Õhtu jooksul üritati mulle ka korduvalt selgeks teha, kui oluline on ikka vene keel selgeks õppida. Ega ma saan aru küll ning aeg-ajalt tunnen selle oskuse järele vajadust, kuid pole lihtsalt piisavalt aega ja pealehakkamist seni olnud, et oma vene keele baasteadmisi oluliselt täiendada.

Õhtu üheks läbivaks teemaks oli meeskonna viik 108. asetusega Botswana esindajatega. Riho olevat mänginud midagi muud Halifmani õpetussõnadest ning treener oli vägagi pahane. Üldiselt hindas Halifman sel hetkel Kaido mängu väga heaks, Olavi mängu heaks ja Meelise mäng olevat enam-vähem. Rihole luges ta mustale mehele kaotuse pärast veel pikalt moraali ning rääkis sinna juurde ka ühe loo. Moraali luges ja lugu rääkis Halifman inglise keeles, lootes, et Riho paremini mõistab. Nii oli ka mulle arusaadavam. Nimelt olevat Halifman kord musta mehega mänginud ja too oli kohe väga-väga must olnud. Ka enesetunne oli Halifmanil väga kehv olnud. Rootslane küsis sinna vahele – kas Sokolov oli ka sellel turniiril? Halifman jätkas. Pärast mängu oli vastane tema käest küsinud: ”Sa vaatasid mind terve partii niiviisi, nagu sa oleksid rassist?” Hhalifman oli selle peale vastanud: ”Ma vaatasin, sest ma tahtsin lihtsalt nii hirmsasti, et see mäng läbi saaks”.

Erinevalt Markost Halifman nii palju turniirisaalis ei viibinud ja päris malelaua taga malet polevat treener ka meeskonnaga vist vaadanud (ainult arvutiga), aga meeskond tundis tuge ning Olav ütles pärast turniiri ka, et Halifmaniga oli ikka see hea asi, et ta oskas soovitada. Ise mõnda avangut vaadates peaks pikalt enne uurima, et mida üldse uurima hakata, aga Halifman oli talle, näiteks, 10 minutiga selgeks teinud, kuidas Aljohhini vastu õige mängida on ja mis partiisid vaadata. Abi oli olnud ka olümpiaeelsetest treeninglaagritest. Viimase vooru kohta mainis küll Meelis, et tema telefonikõne ja küsimuste peale oli Halifman teinud ”mõmm” ja öelnud, et läks juba magama. Kaido arvas, et väga oluline Halifmani treeneriks olemise juures oli siiski psühholoogiline tugi ja et ka vastased vaatasid, et selline treener ikka võistkonnal..


Kümnendas voorus oli naiskonnal vastas 69. asetusega põhjanaaber Soome. Võitsid Vika ja Valeria. Minul oli Päivi Waltaga väga pikk mäng. Keskmänguks olin saavutanud küll üpriski hea seisu, kuid kulutanud ka palju aega. Nii jätsingi ajapuuduses võidukäigud tegemata ning enametturiga vankrilõppmäng läks viiki. Esimesel laual alistas WGM Niina Sammalvuo (2248) Monika. Võitsime minimaalselt 2,5-1,5.

Kusjuures, võistkonnakaaslased vihjasid pooleldi naljaga ikka korduvalt, et võibolla on mu võiduseerjale järgnenud kaotuse ja viigi põhjuseks ikka Ülari Kadrioru turniirile sõitmine, sest eelnevalt olin temaga interneti vahendusel vastaste vastu valmistunud, kuid kaotuse ja viigi eel pidin tööd üksinda tegema.

Meeskond võitis kümnendas voorus 70. asetusega Mongooliat 3,5-0,5, viigistas Meelis.


Üheteistkümnenda vooru vastane ei tulnud naiskonnale just väga meeldiva üllatusena. Viimases voorus tuli mängida 24. asetusega Inglismaaga. Naiskonna ühine otsus oli, et kuna kindel plaan on võita, mängivad esimesed kolm koondislast. Mina ja Leili pidime hommikuks otsustama, kumb meist mängib. Seisukohti oli erinevaid, näiteks Monika leidis, et kuna ma mängin Prantsuse kaitset ja juhul kui vastane vahetusvarianti mängib, oleks mul raske võita. Kuna Inglismaa kaks esimest lauda – IM Houska (2399) ja IM Ciuksyte (2339) on väga tugevad, oli võitu vaja just kolmandalt ja neljandalt laualt. Vaatasime siis kahe potentsiaalse vastase partiisid Leili ja Markoga ning nuputasime, kumbale mängijad paremini sobiksid. Leili leidis, et temal siiski praegu õiget malevormi ning enesetunnet ei ole, polevat ta ka malega eriti tegelenud viimasel ajal, kuna töö nii palju energiat võtab. Samuti leidis mu toakaaslane, et noortele tuleks võimalus anda. Loomulikult oli mul hea meel, et ka viimases ja väga tähtsus voorus kaasa sain lüüa.


Kümnenda vooru järel esmaspäeval oli jällegi vaba päev. Mõne tunni eelviimasest päevast Dresdenis veetsin kesklinnas ning suurem osa ülejäänud ajast kulus juba malepartii ettevalmistuseks. Kuna vastane pidi selguma alles öösel ja hommikul kell 10 oli juba mäng, oli meil plaan valmistuda õhtul mõlema vastase vastu. Plaanisin vastast üllatada, nii läks ka variantide vaatamisele ja analüüsimisele pikalt aega ning lõpuks olimegi Ülariga enne vastase selgumist jõudnud valmistuda vaid Inglismaa 5. mängija Bhatia (2065) vastu, kelle esitlusreiting oli 4. laua mängijast märksa kõrgem. Hästi läks, sest Inglismaa võistkond oligi Bhatia viimasele lauale mängima pannud ning nii jäi veel ainult variandid täpselt üle vaadata ja magamisaega jäi rohkem.


Viimase vooru naiste lavamatši esikäigu tegi Carmen Kass. Eesti Maleliidu president viibis Dresdenis malekonverentsil ning au avakäik teha anti talle ka sõpruse märgiks, sest nagu me teame, üritas ka Eesti 2008. aasta maleolümpiat saada ning tookord tuli võitjaks Saksamaa.


Teisipäeva varahommikul pidime ära andma toad, kes soovis pikemaks jääda – pidi juurde maksma. Lõpetamine oli alles õhtul ning ka mitmed võistkonnad lahkusid alles järgmisel päeval – ju tuli sakslastel soov viimasel hetkel veel raha teenida.


Kell 10 algas viimane voor.

Inglismaa naiskonna kapten nägi välja kui malekuninganna. Selga oli ta pannud mustvalge kostüümi ning pähe ka ruudulise kaabu. Pidevalt silma jäi ta sellepärast, et iga nii poole tunni tagant vahetas ta kõigi Inglismaa mängijate jooke uute vastu välja ja arvatavasti üritas nii ka meid psühholoogiliselt mõjutada.

Lauale ei tulnud mul just see seis, mida valmistunud olime, kuid tundus, et ka vastasele oli taoline variant esmakordne, nii et võimalused tundusid võrdsed. Ma ei jäänud passiivselt kaitsesse, vaid hakkasin kohe etturitega ruumi haarma ja aktiivselt vigureid välja tooma. Korduvalt kahisin etturi ning seis oli pidevalt väga segane, ka aega ei olnud enam väga palju. Prohmakaid õnnestus vältida ning pingelise mängu käigus läks seis mul vaikselt paremaks, üks käik enne ilusat matti ulatas vastane mulle käe. Selleks ajaks oli tugeva võidupunkti saanud ka juba Monika IM Houska vastu. Pika mängu järel võitis ka Viktoria ning viigistas Valeria. Lõpptulemus 3,5-0,5 Eesti kasuks. Väga ilus võit turniiri lõpetuseks.

Meeskond viigistas 54. asetusega Austriaga. Meelisel oli teiste sõnul võimalus kolmekordse seisukorduse tõttu viiki nõuda, kuid kahjuks suurmeister seda ei märganud ning lõpuks kaotas. Olavil ja Kaidol ei õnnestunud enammaterjaliga seisudest üle viig saada ning matši kaotusest päästis Riho võit.


Viimastel turniiripäevadel olin ka veidi haige, arvatavasti sain kuskil külma, kuid üldiselt oli enesetunne hea. Minu jaoks oli eriti positiivne, et igal öösel sai ennast suhteliselt korralikult välja magada ja nii oli energiat terve päev tegutseda.

Üldiselt oli turniir hästi korraldatud ja mingeid märkmisväärseid probleeme ei tekkinud, natukene võiks nuriseda ehk ainult saabumis- ja lahkumispäeva üle. Mõnele ei sobinud, et erinevate riikide maletajad olid laiali üle terve linna hotellides, kuid minule see meelehärmi ei valmistnud ning positiivne oli selle eest see, et turniirikaardiga sai kogu Dresdeni ühistransporti tasuta kasutada. Nii ei pidanud ootama mingite spetsiaalsete busside järele, vaid sai vabalt liikuda. Positiivne oli ka see, et mängusaalis olid tasuta joogid – valida sai vee, õuna- ja apelsinimahla vahel. Oli ka võimalik osta kohvi ning midagi söögipoolist. Kusjuures, laval mängides oli kohvi ja kõik muud joogid tasuta.


Ülar kirjutas korraliku kokkuvõte olümpiast. Maleolümpiast kirjutasid ka väga mitmed ajalehed ning portaalid, et ära nimetada enam ei jõuagi. Põhjalikke kokkuvõtteid tegi ka Eesti Ekspress (minu teada eesotsas Priit Leitoga). Nii et mina siin enam võitjaid ja kõiki tulemusi üle kordama ei hakkagi. Panen siia tabelid Eesti esindajate individuaaltulemustega, et oleks hea ülevaade.



Nii Eesti mehed kui ka naised said maleolümpial kokku 13 matšipunkti. Meeskond jagas 29.-48. kohta ning saavutas 282 vastaste partiipunktide summaga 33. koha. Partiipunkte said mehed kokku 28. Naiskond jagas 24.-35. kohta ja oli 245,5 vastaste partiipunktidega 32. Partiipunkte saime 26. Olümpiaeelse küsitluse tulemusena paistab,et Vaadeldaja lugejad alahindasid Eesti malenaiskonda.

Üldises riikide arvestuses (mehed ja naised) saavutas Eesti 30. koha. Nagu mehed arutasid, pole meil just palju võistkondlikke alasid, kus Eesti maailma esikolmekümne sisse mahub.

Paistab, et ka Eesti malejuhtkond jäi tulemusega üpris rahule. Olde tõi lennujaama kõigile naistele lilli. See oli kena temast.

Meesmaletajate tabelis 165. asetust omav Kaido Külaots saavutas eitlusreitingute arvestuses väga tubli 68. koha. Tulemuse protsentuaalses arvestuses sai Kaido 75 protsengdiga 34. koha ja Olav Sepp 72,2 protsendiga 60. koha, individuaalpunktide tabelis oli Kaido 29. ja Olav 84.

Üldises naiste arvestuses sai 169. asetusega Valeria Gansvind 86. koha. Punktide arvestuses oli Valeria 22., Viktoria 55. ja mina 65. Tulemuse protsentuaalses tabelis olin mina 14. (81,3%), Valeria 41. (72,7%) ja Viktoria 67. (70%). Laudade arvestuses sai Valeria teisel laual 20. koha ja mina 4. laual 12. koha.

Ja veel statistikast. Olümpiale oli registreerunud 154 meeskond ja 114 naiskonda, ühtekokku 1325 maletajat (tulemata jäi 7 meeskonda ja 3 naiskonda). Turniiril oli kokku 793 tiitliga maletajat (suurmeistritest kuni naiste rahvusvahelise meistrikandidaadini). Kokku mängiti 5628 partiid, neist 2251 võitis valge, 1863 must ja 1371 viigistati. Igal voorul jagati ka üle kümne plussi/miinuse erinevatel põhjustel. Viimasel voorul oli loobumisi koguni 143.


Paar päeva tagasi lugesin Eesti malekohtunike ajaveebi. Silma jäi järgmine lõik:Olümpia kestab. Materjali eri allikatest on piisavalt. Olen huviga jälginud ka Tuuli ülevaateid. Aga kuidas küll võis paarimissüsteem tulla Eesti võistkonnale üllatusena? Isegi kirjutasin sellest juba mullu 11.XII Olümpia korrigeerib paarimist

Väga kahetsusväärne, et Eesti koondislastel ja malejuhtidel nimetatud artikkel nägemata jäi. Tulevikus peaks ehk turniiri eel rohkem eeltööd tegema, et uuendused nägemata ei jääks. Aga jah, neid oli sel minu esimesel maleolümpial palju. Alustades segasest paarimissüsteemist ja matšipunktide arvestamisest ja lõpetades sellega, et kui partii alguses laua taga ei istu, tuleb automaatselt null.


Üldiselt on minu esimesed olümpiamuljed positiivsed. Ka enda ja võistkonna lõpptulemustega jään üpris rahule, kuigi ega alati saab paremini.

Minu suurim aitäh läheb Kõo vallale, mis toetas minu olümpial ja mõttespordi mängudel osalemist. Abi sain ka Viljandi Kultuurkapitalilt ja Eesti Maleliidult.

Tänan ka Ülarit, kes mind viimasel ajal treeninud ja ka olümpial minuga koos partiideks ettevalmistust tegi, ning samuti kõiki kaasaelajaid.


Viimased kaks kuud olen tõsiselt malelainel olnud. Pole jäänud isegi aega eriti õppetööga TTÜs tegeleda. Nii et loodan, et lugejaskond ei pahanda, kui lähiajal Vaadeldajasse väga aktiivselt ei kirjuta. Vaja koolis ja tööl asjad korda saada.

Täna kell 13.30 olen kutsutud Kuku raadiosse Eesti Ekspressi saatesse Magneet maleolümpiast rääkima. Nõustusin, sest loomulikult on see hea võimalus Eestis malet populariseerida. Saatejuhtidel plaanis ka Kaido kutsuda, kuid hetkel ma ei oska öelda, kas neil õnnestus ta kätte saada.

Täna õhtul mängin TTÜ sügisturniiri ja järgmisel nädalavahetusel olen plaani võtnud Eesti kiirmale meistrivõistlused. Samuti ei taha vahele jätta Kõo valla ja Viljandi jõuluturniiri, viimaseid korraldavad ju minu koduvald ja koduklubi.


3 comments:

nikitheone said...

nagu eesti ekspress ütles - tubli tuuli!

Indrek said...

Nagu eesti ekspress ja niki ütlesid - tubli, Tuuli!

Anonymous said...

Nagu eesti ekspress, niki ja Indrek ütlesid - tubli, Tuuli!