Turunurk #16

Eelmine kord jäi pooleli jutt AVRO-38 välkturniirist. Katsun täna selle lühidalt kokku võtta, võistlusest möödas juba peaaegu kaks nädalat.

2. päev

Hommikul eriti tuju mängima minna ei olnud. Niki ajas minu ja Kristjani juba enne kümmet üles. Käisime poes, et midagi hamba alla saada. Avastasin, et mul on raha peaaegu otsa saanud ja õhtul on veel vaja tagasi Tallinnasse saada. Kui me bussipeatuses Antsu ootasime, hakkas mingi joodik rääkima oma elust, alustades sellega, kuidas ta püksid täis situs ja lõpetades sellega, mitu auku naisel on. Turniirile oli tulnud peaaegu poole vähem maletajaid kui eelmisel päeval. Kokku pidi mängima tervelt 22 partiid, iga vastasega kaks. Seda oli ilmselgelt liiga palju ja lõpp vajus mul täiesti ära. Aga kõigest järjekorras:

1. Turu – Korstin 0-2 (Esimeses mängus sain lipu kätte ja otsisin juba matti, kuid siis panin puhtalt vankri ette. Palja lipuga vankri ja oda vastu enam võita ei saanud ning ületasin aja. Teises mängus kaotasin vahetuste käigus viguri ja alistusin.)

2. Turu – Martin Jaani 2-0 (Vastane oli alles väike poiss ning eksis taktikaga kole palju, mistõttu sain mõlemas mängus kiired võidud.)

3. Turu – Ladva 0,5-1,5 (Kõigepealt olid mul mustad ja prantsuse kaitses sain rahuldava seisu, milles hiljem andsin kogemata etturi ära. Lõpus sain siiski igavese tulega viigi forsseerida. Teine mäng oli kaheratsuavang, kust tekkis jälle täiesti võrdne lippude lõppmäng. Mingi hetk aga jäin kahvli tõttu etturist ilma ja seekord Ottomar mul enam igavest panna ei lasknud.)

4. Turu – Seljodkin 1-1 (Kiirturniiril saadud kaotuse tegin kohe tagasi esimeses mängus, kui paar etturit kätte saanud olin. Teine partii mustadega läks aga aia taha, kaotasin avangus kvaliteedi ning üritasin aja peale mängima hakata. Alistusin, kui nägin, et mul on minut vähem.)

5. Turu – Volpert 2-0 (Sain elus teist korda mängida suurmeistriga. Kõigepealt sain mustadega hea kuningarünnaku ja 82-aastane vanaproua jättis lipu ette. Järgmises mängus aga jäi mu kuningas täiesti paljaks ning ma olin ise ka üllatunud, kui ma kaotuse asemel hoopis tema lipu kinni püüdsin.)

6. Turu – Sarapik 0-2 (Kaotasin mõlemad mängud kindlalt. 1. partiis sain Evansi gambiidist halvema seisu ja lõpuks oli mul lihtsalt kolm etturit vähem. Ka teises mängus ei suutnud ma midagi korda saata ja kui Kristjan käis etturiga a4, jätsin ma lihtsalt oma b5-etturi ette. Varsti peale seda sain ka mati, kuid siis olin enam-vähem loobunud juba.)

7. Turu – Kristjan Sander 0-2 (Seekord suutsin lihtsalt väga aeglaselt ja halvasti mängida. Vastasel ajaga probleeme ei olnud ja mõlemas mängus lagunesid mu seisud ära. Vähemalt sain kõik teada, mis ma valesti tegin, sest Sander kommenteeris iga kolmandat käiku.)

8. Turu – Malle Oja 2-0 (Olin just järjest neli nulli saanud, kuid ei olnud kaotanud lootust, sest mitu vooru oli veel ees. Mustadega sain tädi Mallelt punkti, kui ta jättis peale avangut vankri ette. Valgetega läks natuke kauem, mul oli võiduseis peal, kuid seda realiseerida ei saanud, sest ta ületas aja.)

9. Turu – Võsu 0-2 (Sain kokku vana konkurendiga, kellega see aasta olen turniiridel kõige rohkem kokku sattunud. Välgus tegi Võsu kohe asjad selgeks ja võitis mõlemad mängud kindlalt. Esimese sain lõppmängus sisse ja teises tegin ajapuuduses valekäigu.)

10. Turu – Kass 0-2 (Selles voorus tulid tõenäoliselt mu kõige efektsemad ja kummalisemad mängud. Kõigepealt sain valgetega nelja käiguga nii suure positsioonilise ülekaalu, et olin isegi siis võitmas, kui 6. käigul viguri ette panin. Sellega oli ka naljakas lugu. Liigutasin ratsu c3-lt a5-le, kuid nägin siis musta lippu d7-l. Siis nihutasin ratsu hoopis d1-le. Selle peale hakkas Kass midagi oma lülisambast rääkima ja nõudis käiku, väites, et ma lasin lahti. Seda ma ei mäleta, kuid ei tahtnud kogenud välgumängijaga vaidlema ka hakata. Hiljem pani Kass mõlemad vankrid ette, kuid kui mul oli matini umbes kaks käiku, sai mul aeg läbi. Teine mäng oli ka üsna imelik. Alguses sain kätte kaks kvaliteeti. Hiljem pani Viktor veel ühe viguri ette ja ei võtnud minu oma ära. Ma ei saa siiamaani aru, kuidas ma selle mängu kaotada suutsin, üks hetk nägin teda lihtsalt takistamatult lippu minemas.

11. Turu – Jaan Lomp 2-0 (Viimases voorus oli tuju juba täiesti nullis ja 20 väsitavat mängu oli ka selja taga. Seekord aga sain kõige kergemad võidud. Vastase käest korjasin nupud ära nagu käikeõppivalt lapselt.)

Lõppkokkuvõttes midagi head ei olnud. Sain ainult 9,5 punkti 22-st, mis jääb kõvasti alla Tartu Suve välkturniirile, kus mul õnnestus 50% saada. Aga noh, eks välgu tulemused ei olegi nii tähtsad. Nädalalõpusarjas nad midagi ei muuda ja reitingut ka maha ei võta. Huvitaval kombel ei langenud see mul ka kiirturniiriga, mis mul ju samuti ebaõnnestus.

Koju tagasi jõudmisel pean tänama Aare Võsu. Sõitsime neljakesi tema autoga: Võsu roolis, Tiina Põlendik kõrval, mina ja Tarmo Tuul taga. Tore, et „vanal võitlejal” ikka veel jaksu on. Kõigepealt viis ta Kosele ära Tiina, siis sõidutas ta Tarmo Arukülla ja lõpuks jõudsime kahekesi malemajja, et ära viia kellad.

Järgmised turniirid toimuvad nüüd Tallinnas. Kavatsen osaleda nii Kadrioru nädalalõputurniiril, TTÜ sügisturniiril kui ka Eesti kiirmale meistrivõistlustel.

Maleolümpia

Homme algavad Dresdenis mängud. 2006. aasta olümpiavõitja Armeenia meeskond on alles 9. asetusega, kuid 23 maad on keskmise reitinguga 2600+. Suurfavoriit on Venemaa eesotsas Vladimir Kramnikuga, kelle panuses ei saa siiski kindel olla. Väga kõvad võistkonnad on ka Ukrainal, Hiinal, Aserbaidžaanil ja Prantsusmaal. Oleks väga põnev, kui Eesti ka mõne ülitugeva võistkonnaga mängida saaks.

Maleliidu lehel on üleval korralik info Eesti mees- ja naiskonna kohta, kuid link kodukale viib hoopis mingile poolikule lehele. Ametlik kodulehekülg sisaldab palju ebaolulist infot, huvipakkuvad voorude loosimised ja tulemused peaks korralikult chess-results.com lehelt saama. Loodame kõike paremat meie mängijatele ning ootame huviga kommentaare Tuulilt.