Wednesday, November 5, 2008

Turunurk #15

Eelmisel nädalavahetusel toimus Tartus AVRO-38 mälestusturniir. Põhiturniirile oli kohale tulnud 98 mängijat, mis on selle aasta rekord. Maleliidu juhatuse esimees Hendrik Olde lootis viimse hetkeni, et saame ümmarguse saja kokku. Keegi naljatas ka, et kui Olde lubas 100 osalejat, siis tuleb 99.

1. päev

Laupäeva hommikul võttis mu Tallinnas peale Margus Sööt, kaasas olid ka Indrek Aunver ja Tarmo Tuul. Terve tee sadas vihma, kuid see ei takistanud meid õigeks ajaks kohale jõudmast. Jäi isegi aega ühes maanteeäärses kohvikus söömas käia. Mängupaigaks oli sama koht, kus toimus Tartu Suvi, kuid nüüd oli turniir avaramas kõrvalmajas. Võistlema oli tulnud tugev koosseis: Meelis Kanep, Seeman, Lauk, Švõrjov, Šiškov, Volodin jt. Avakõne pidas Ago Marksoo, kes on juba väga pikka aega olnud üheks Tartu maleelu hingeks.

Esimeses voorus mängisin valgetega Kaimar Puusepaga. Mõtlesin, et mängin algul rahulikult ja toon nupud korralikult välja. See aga ebaõnnestus ja üsna kiirelt lasin lipu d6-lt lõksu püüda. Olukorda sai päästa viguri äraandmisega, kuid midagi head mul sellega ei kaasnenud ja otsustasin alistuda. Pärast näitas Kaimar mulle paari võimalust, mida oleks saanud enne lipukäiku teha. Suurüllatus sündis aga teisel laual, kus Tarvo Seeman kaotas Heigo Reimale. Järgmises voorus oli mu vastane 10-aastane Kristofer Nilp. Esimest korda turniiripraktikas esines mul mustadega avang 1. e4 e6 2. Lh5! Mul ei läinud kaua aega, et poisile matt panna. Pärast mängu ütles Niki, et sul lõppevad nagunii kõik mängud kohe ära ja andis mulle fotoka. Kunagi peaks Vaadeldaja albumist pilte nägema ka. 3. vooru alguses sai nalja sellega, et Askold tuli mängima Malle Ojaga, kes ütles talle, et noormees peab naist tervitama püsti seistes. Mina mängisin Taago Hiiesaluga. Sitsiilia kinnisest sain valgetega hea seisu, kuid lasin mustal nupud aktiviseerida. Lõpuks oli laual üsna segane ja lahtine seis, kus ma enam midagi teha ei osanud ja andsin lihtsalt paar etturit ära. Mäng lõppes siis, kui minu teine liin oli musta vankrite poolt vallutatud. Järgmine voor sain jälle 10-aastase. Seekord oli tegemist Karl-Aleksander Sirbiga, keda võib tihti kohata ka laste nädalalõputurniiridel. Slaavi kaitses mustadega lasi ta mul kohe nii mugava seisu saada, et mul tekkis võimalus oda ja lipuga g2-lt ühekäiguline matt panna. Sirp jäi vähemalt kolmeks minutiks mõttesse ja andis siis alla. Edasi tuli mul kokku minna tartlase Juri Seljodkiniga. Lootsin võita, sest sain avangust väga hea seisu. Mingi hetk loobusin vankrikahingust ja Seljodkin sai endale positsiooniliselt tugeva ratsu. Kuningarünnakust mul samuti asja ei saanud ja lõppmäng oli juba mulle tunduvalt halvem. Kõiki ettureid ma ära kaitsta ei saanud ja kaotasin ajaga vist lõpuks.

Peale viite vooru sai poodi keha kinnitama minna. Turniiri algust olin ma väga uniselt ja aeglaselt mänginud. Aga noh, eks ma mängin alati ju nii. Siiski, otsustasin, et hakkan nüüd kiiremini tegema. Monika Linroosi vastu see õnnestus. Sain kohe kinnises sitsiilias parema seisu, aga kuidagi võita ei saanud. Kordasime paar korda ka käike. Siis valisin teistsuguse plaani ja Linroos hakkas eksima. Lõpuks olin juba mitu etturit kätte saanud ja võitsin lõppmängu kergelt. 7. voorus mängisin Maris Korstiniga. Tegemist oli kinnise avanguga, kumbki paremusele ei mänginud. Järsku märkasin, et ta saab mul kahe käiguga viguri kätte. Seda Korstin aga ei näinud ja mäng jätkus võrdselt. Siis hakkasin ma ka mingeid taktikalisi asju nägema, kuid vastane ei eksinud ja peale seda vahetasime vankrid ja lipud välja. Lauale jäi minul oda, Korstinil ratsu ja mõlemal veel võrdselt ettureid. Mul hoidis aga kuningas kõike kinni ja ratsuga seda minema ajada ei saanud. Vaatasin kella pealt, et mõlemal oli 39 sekundit ja siis pakkusin viiki. Korstin ilmselt aja peale mängida ei viitsinud ja nõustus poole punktiga. Ja peale seda tuli mul selle turniiri tähtsaim partii, vastaseks Askold Nassar. Mängisime Caro-Kanni Panovi rünnakut. Askold sosistas mulle mingi hetk kavala näoga, et ma oleks etturi kätte saanud. Ma arvasin, et ta üritab mind segadusse ajada. Keskmängus vahetasime lipud ja siis hakkas isoleeritud d-ettur mulle probleeme tekitama. Esialgu suutsin seda siiski kaitsta. Askold hakkas vahepeal ka kogemata kõrvallaual Karmenit segama, vajutades tema kella korduvalt alla. Meie mängus aga jäi aega järjest vähemaks ja lõppmängus läks must lippu. Mina aga hakkasin palja kuningaga mööda lauda ringi jooskma. Taome mõlemad siis natuke aega kelli ja äkki hüüab Askold minu käigu ajal: „AEG!” ja paneb kellad seisma. Tuleb välja aga, et mõlemal on 1 sekund alles. Selle peale paneb ta kella uuesti käima ja minu aeg läheb nulli. Sain kaotuse. Vahepeal oli Olde kuskilt öelnud, et kui mängida ei oska, siis ei ole vaja kellasid peksta. Viimases voorus kohtusin Timo Tammega, kellega mängisin ka eelmisel kiirturniiril Haapsalus. Nüüd pakkus ta kohe viiki, ma ütlesin, et siis olen nõus, kui kuningad lauale jäävad. Olgu, prantuse vahetusvariandis ta minu arust ohtlikke käike ei teinud ja sain paremuse. Varsti peale seda võitsin väikese taktikaga kvaliteedi. Edasi hakkasid aga mängus toimuma uskumatud asjad. Kõigepealt lasin viguri lõksu püüda ja paar käiku hiljem nägin, et pean mati vältimiseks ka kvaliteedi ära andma. Siis jäi mul lihtsalt lipp ja kolm etturit lipu ja ratsu vastu. Timo aga ütles, et ta ei taha võita ja pani igavest tuld. Nüüd olin juba mina see, kes viigi hea meelega ja väga üllatununa vastu võtsin. Kohe oli laua juures Eiki Lehemets, kes küsis Timo käest: „Kas sa matti ei tahtnud panna?” ja näitas kahekäigulise variandi. Täpselt ei mäleta, aga umbes selline seis oli:


1. Lh4+ Kg8 2. Ld8+ viik juhtus meie mängus, aga kui tähelepanelikult uurida, siis leiab mati kolme käiguga. 1. Rg5+! Kh6 2. Rf7+ ja Lh8 või Lg5 matt kolmandal käigul. Nagu näha, ei saanud ma kiirturniiri partiide kvaliteediga sugugi rahule jääda ja ka punkte tuli loodetust vähem. 4p ja lõppkoht 58. ei olnud mulle kuidagi meeltmööda. Lisaks esikolmikule said auhinnad ka parim noor (Uku), tartlane (Vihmand), seenior (Seljodkin) ja naine (Karmen).

Tabel

1. Meelis Kanep 7,5p
2.-6. Kunitsõn, Lauk, Annenkov, Vovk, Valner 7p
7.-10. Sööt, Siim Kanep, Reiman, Vihmand 6,5p


Peale turniiri viis Vihmand meid oma uue autoga Tasku kaubanduskeskusesse sööma. See on päris vägev koht, umbes sama suur nagu Viru keskus Tallinnas. Restoran on seal ka väga korralik, toitu saab otse panni pealt ja valik on suur. Pärast sööki läks Vihmand koju, Niki läks oma kaaslastega kuhugi ühikasse ja mina suundusin koos Kristjani ja Askoldiga parki õlut jooma. Seal olime mingi paar tundi, kuni külm hakkas. Ma ööbisin samas majas, kus Kristjan oma vennaga elab. Seal pakkus mulle magamiskohta endine klassivend Sander Vasar, kelle juures ka eelmise Tartu turniiri ajal olin. Seekord aga oli ta ise Tallinnas ja seal oli Sandri tuttav Karin, kes aga läks öösel linna peale. Mängisime Kristjaniga (kes on muide maailma kiireim karkudega trepist üleskõndija) veel natuke malet netis. Ma avastasin, et läpaka touchpadiga ei ole võimalik 3 minutit mängida. Lõpuks läksime ka ära magama, sest hommikul oli vaja juba kell 10 tõusta.

Järgneb...

Turu

5 comments:

Anonymous said...

Nojah, Turu võidabki ainult lapsi ja naisi :-)

Askold said...

Siiski oli tegemist prantsuse kaitse vahetus variandiga...aga jah lõpp oli väga segane,eksisin,kuid oli sinu käik ja enam lipuga viiki ka ju ei paku!

Anonymous said...

parandus : minu ja turu mängule(pildil) - ettur oli c3(mitte d4) ja ratsu oli d4 ( mitte f3) :D

Turu said...

Jah, sorry, nüüd tuli meelde. Vunts näitas ka, et ratsu läheb kõigepealt f3-le ja siis g5-le. Tundus endale ka natuke ebaloogiline, sest ühekäigulist tuld sa oleksid ikka ju näinud. Vaata et siis järgmine kord mulle mati ära paned. :P

Anonymous said...

jep :)