Turunurk #18

Maleolümpia on selleks korraks läbi, võitjateks tulid Armeenia meeskond ja Gruusia naiskond. Eesti võib oma kohtadega rahule jääda. Individuaalselt tegid väga hea tulemuse Kaido Külaots, Valeria Gansvind, Viktoria Bashkite ja Tuuli Vahtra; kehvasti läks Monika Tsõganoval ja Meelis Kanepil. Aga eks sellest kuuleme õige pea nendelt ise.

Nädalavahetusel toimus Tallinnas kaks turniiri. Esimene neist oli MA Vabaetturi poolt korraldatud ja lastele mõeldud Pauli päev. Põhigrupi võitis 100%-lise tulemusega Mark Lapidus, kes alistas teiste hulgas ka Moltšanovi ja Holvasoni. Tabeleid sellest üritusest kahjuks veel kuskil ei ole.

Samuti toimus laupäeval-pühapäeval Kadrioru nädalalõputurniir. Kahe päevaga oli vaja ära mängida 7 tavamale vooru. Seega oli ajakontrolliks 45 min + 15 s, mis oli mulle üsna harjumatu ja tekitas mitmes mängus suurt ajapuudust. See võib olla ka põjuseks, miks mul kahes mängus jäi enamvigur realiseerimata. Kaugemalt olid tulnud IM Ülar Lauk Võrust ja Kristjan Sarapik Tartust. 1. voorus saingi paigutuse järgi vastaseks Laugu. Partii jäi minu eksimuste tõttu väga ühepoolseks ja lõppes kiirelt. Mängisime vene avangut, mida mul tavaliselt ei esine, kuid vaatasin üllatuseks, et 13. käiguni olime teinud samu käike, mis tehti Aerosvitil partiis Karjakin-Jakovenko ja Corusel Anand-Kramnik vahel. Tegemist on üsna huvitava variandiga, mida edaspidigi uurida. Laugu vastu aga juba järgmine käik eksisin. Käisin g4 ja selle peale tuli lihtsalt La4. Etturid a2 ja g4 on korraga ees. Lauk ütles pärast mängu, et ta pani kunagi kiirturniiril Ukule samasuguse kahvli lipuga, ainult siis oli g4-etturi asemel oda f4-l. Partii lõppes sellega, et 19. käigul jätsin täiesti märkamata ühe tule...


Selles voorus oli pikim partii Oleg Kortšagini ja Jaak Sepandi vahel. Lõppmängus üritas Kortšagin kahe ratsuga etüüdilist matti leida. Peakohtunik Aare Võsu küsis Sepandi käest, kas ta käike on lugema hakanud. Kui too vastas, et ei ole, ütles Võsu, et me võime siin niimoodi hommikuni ka mängida. Seejärel lepiti viiki. Kuid keegi ei osanud oodata, et Kortšagin saab 7 voorust ainult 2 punkti ning kaotab koguni viimased neli partiid, sealhulgas endast 800 punkti väiksema reitinguga Raigo Aljandile.

2. voorus mängisin Hanzatjaniga. Prantsuse vahetusvariandis sain mustadega kiiresti parema seisu, kuid taas ei suutnud ma taktikat näha ja mitmel korral jätsin tegemata kombinatsioonilise käigu. Üks hetk oli laual isegi matt seitsmega, kuid selle asemel valisin käigu, mis mind hoopis halvemusse viis. Paar käiku hiljem jättis tüdruk siiski etturi ette ning mul avanesid taas võiduvõimalused. Kui olime ka lipud ja vankrid vahetanud, pakkus Hanzatjan viiki, mida ma ei tahtnud ja ratsude lõppmängus korjasin talt etturid ära ja läksin lippu.

3. voorus võitsin valgetega Ragnar Maueri, kes mängis esimest korda elus turniiril. Mäletan, et ka minu esimene turniir oli just see Kadrioru NLT, kus ma kaks aastat tagasi eelviimase kohaga lõpetasin. Tookord oli osalejaid vaid 17 ja võitis Sergei Neff 5,5 punktiga. Loomulikult ei olnud ka Maueril kerge kohe sisse sulanduda ja kaotused tulid järjest. Minu vastu sai ta avangus korraliku seisu ja mängis väga tublisti kuni üks hetk pani ratsu a6-le, kust ma selle paar käiku hiljem ära võtsin. Noormees ajas veel 30 käiku visalt vastu, kuid partiid päästa enam ei saanud. Pärast analüüsisime all saalis partiid ja mängisime välku, kus ta võitis mind 1,5:0,5.

Õhtul oli veel ka 4. voor. Georg Abozenko jaoks oli aeg juba üsna hiline ning ta läks pööraseks ära, kui ta Sten Kaselaga mängima pidi. Mängu ajal vahtis ta Stenile otsa, vehkis jalgadega ning tegi veel jumal teab mis lollusi, mida õnneks ei olnud aega jälgida. Loodetavasti ei toimu maleturniirid enam nii hilisel ajal, kui lapsed juba magama peaksid. Mina mängisin Kirill Makiniga. Teda olin viimane kord mustadega võitnud ning nüüd tuli peale sama avang, kus ma ennast väga mugavalt tunnen. Ka seekord ei jätnud Makin kasutamata võimalust riskida ja andis ratsu etturi eest ära. Paar käiku hiljem vahetas ta veel ka kaks vankrit lipu vastu. Seda oleksin ma võinud vältida, kuid ei märganud üht kaitsekäiku. Paar käiku hiljem käisin tule järel kuninga valesse kohta ja matiähvarduse kaitsmiseks pidin vankri ära andma. Lõppseis on naljakas.


Analüüsisime Makini ja Žigailoviga mängu hetkest, kui Makin ratsu kahis, kuid ei leidnud mingit head jätku mulle.

Huvitaval kombel kordus samasugune stsenaarium ka järgmisel hommikul, kui Petrov mulle ratsu ette jättis. Hakkasin pikemalt mõtlema ja õige pea oli kellal alla viie minuti. Selles mängus oli mu positsioon isegi tunduvalt parem, kuid käik hiljem oleksin ise pidanud ilusa kombinatsiooni tõttu alistuma. Selles seisus olin just toonud lipu h5-lt f5-le.


Petrov aga ei märganud efektset varianti 1. Vd8+! Od8: 2. e7+ Kh8 3. e8L!+ Vf8 4. Vf1! Mäng jätkus hoopis 1. Le2? ja ma saanuks võtta Oe6, kuid käisin miskipärast Kh8 ning oda ja vanker jäidki igavesti c8-le ja a8-le.

6. voorus mängisin jälle Hanzatjaniga. Seekord oli erinevus see, et ma olin valge. Avang ebaõnnestus mul täielikult, sest kahisin nalja pärast b2-etturi. Tüdruk tegi korralikke käiku ja mul läks meel juba mustaks, sest kolmandat nulli küll saada ei tahtnud. Seisu keeruliseks ajada aga ma ka kuidagi ei osanud. Siis aga eksis Hanzatjan ise ja ma sain vankriga f7 kaudu talle sisse tungida. Arvasin juba, et võit on käes, kuid võta näpust. Tüdruk kaitses end veel 10 käiku vintskelt ja eksis alles ajapuuduses. Vahepeal hakkasid ka saalis lambid vilkuma, sest väljas oli tugev torm.

Viimases voorus kohtusin Vadim Koltsoviga. Mustadega mängisin prantsuse kaitset, kus ta tegi avangus ühe haruldase käigu. Ilmselt pidi tegemist olema veaga, kuid paremust ma ei saanud. Sellegipoolest lasi Koltsov üpris koledalt minu vankrid c-liinile, esialgu ma nendega siiski midagi teha ei saanud, kuid a3-ettur jäi tal väga nõrgaks. Kuskil mängisin valesti ja lasin tal hoopis kõik välja vahetada. Jõudsime ratsude lõppmängu, kus ta ka viiki pakkus. Ma ütlesin, et vaatame natuke veel. Tekkis selline seis:


Ma olin enam-vähem lootuse kaotanud, et ongi viik, kuid Koltsov vahetas pikemalt mõtlemata ratsud, mis oli jäme eksimus. 1. Rc6:?? Kc6: 2. Kd3 Kb5 3. Kc3 Ka4 4. Kc2 Kb4 5. Kd3 Kb3 ja Koltsov ulatas käe. Selles voorus võitis Kristjan Sarapik Igor Švõrjovi ära ning jättis suurmeistri esimesena rahast ilma. Kristjan tegi suurepärase teise päeva, võites kõik kolm partiid. Švõrjovi vastu sai ta veidi parema seisu, kus too jättis kõigepealt etturi ette, siis viguri ja lõpuks sai mati. Lõpuks saidki kolm võistlejat 5,5 punkti Šiškov ja Lauk tegid kolm viiki, Kristjan kaotas Lapidusele ja tegi Iljitšoviga viiki. Tabel.

Koju minnes selgus, et Eesti ilm on ikka väga talviseks läinud. Pühapäevase lumetormiga kukkusid mul maja ees traadid alla ja peaaegu kaks päeva ei olnud elektrit. Täna nägin aga, kuidas lapsed Tõnismäel Paul Kerese kuju pihta lumepallidega täpsust viskasid.

Turu