Tallinna MV finaal 2010

19. detsembril lõppes Tallinna meistrivõistluste finaalturniir, mille tabelid ja partiid on kättesaadavad siin. Et tegemist oli 10 osavõtjaga ringsüsteemis turniiriga, siis saab iga mängija kohta midagi lühidalt kirja panna.

10. Jüri Ilves, 3p. - Seisude järgi oleks võinud punkte rohkem olla. Kahjuks tulid taktikaliste eksimuste tõttu nullid võiduseisudest Kuke ja Abozenko vastu.

9. Leo Teemäe, 3p. - Turniiri vanim osavõtja Teemäe mängis nooruslikus stiilis 19-käigulise lühipartii Rumjantsevi vastu - kahis avangus etturi ja lõpetas mängu matikombinatsiooniga:

Teemäe-Rumjantsev; 1-0

 

19. Vxh7+! 1-0 (19. ...Kxh7 20.Lh5#)

8. Jevgeni Rumjantsev, 4p. - Rumjantsevi mäng oli kuidagi ebaühtlane, pärast 6. vooru oli ta liidrite hulgas, kuid lõpus sai ta kolm kaotust järjest. Veel väärib märkimist, et Rumjantsev ei teinud ühtegi viiki.

7. Kristjan Sarapik, 4p. - Mängis teravaid ja dünaamilisi avanguid (mustadega Benoni)

Kärner-Sarapik; 0-1

 

Pärast pikka manööverdamist võrdses seisus jättis Kärner kahe silma vahele taktika ja käis siin 34. Le4-a8?? (Viigile viis 34. Vxg6+ Lxg6 35. f5! exf5 36. Ld4+ Ke7 37. Ve2+ Kd7 38. c5), millele järgnes 34. ...Lxh3+! 0-1 (35. Kxh3 Vh7#; 35. Kg1 Le3+ 36. Kf1 Ke7 -+).

6. Hillar Kärner, 4½p. - . Positiivsest poolest võib välja tuua mängud Teemäe ja Ilvese vastu. Teemäe vastu tuli Kärnerile tüüpiline võit viigilisest lõppmängust, kus Teemäe etturilõppmängu üleminekul kaotas opositsiooni ja punkt läks Kärnerile. Ilvese vastu tegi Kärner ilusa positsioonilise vigurikahingu - midagi konkreetset viguri eest küll polnud aga võimas etturimass tsentris ja vastase vigurite passiivsus said lõpuks otsustavaks.

5. Toomas Valgmäe, 4½p. -  Mängis kindlalt ja rahulikult, kuid kaks mõnevõrra ootamatut kaotust järjest jätsid Valgmäe esikohakonkurentsist välja.

Valgmäe-Sarapik; 1-0

 Must käis siin 14. ...Vb8? (parem oli 14. ...Oa6), millele järgnes 15. Rb5! suure positsioonilise ülekaaluga valgele.

4. Georg Abozenko, 5p. - Turniiri üks üllatusi. Viimase asetusega Abozenko lõpetas turniiri võimsa spurdiga: viik Vovkiga ning võidud Valgmäe, Teemäe ja Kuke üle tõstsid ta lõpuks auhinnalise kohale.

Valgmäe-Abozenko; 0-1

Tavaliselt on odaga ääreetturi võtmine ohtlik, kuid siin arvestas Abozenko variante õigesti ja võttis julgelt 12. ...Vxa2! 13. Vxa2 Oxa2, mille järel ta jäi enametturiga. Antud konkreetsel juhul valged ei saa oda a2-l kuidagi kätte.

3. Sander Kukk, 5½p. - Oli kogu aeg üks liidritest, kuid nagu ta ise ka märkis, ebaõnnestusid tal mängud just valgetega, mistõttu esikohta ei tulnud.

2. Ilja Vovk, 5½p. - Mängis võitluslikult ning mitmel korral oli näha, et viigilise resultaadiga ta rahul polnud.

Vovk-Rumjantsev; 1-0

Vovk oli avangus suhteliselt spekulatiivselt etturi kahinud ja nüüd järgnes teine, juba konkreetselt põhjendatud etturikahing:  24. e5! (kahingu vastuvõtmise peale 24. ...dxe5 jätkuks 25. Re4 paremusega valgele nt. 25. ...Lg6 26. Rxg5 Kg8 27. Lh3 Ob7 28. Lxe6+ Kg7 29. Le7+ Kg8  30. Vg3 Vfe8 31. Lxb7 fxg5 32. Vf1 või 25. ...Lg7 26. Rxf6! Vxf6 27. Lh5+ Kg8 28. Vxf6 Lxf6 29. Vf1 Ld8 30. h3! (tagab kuningale pääsetee enne Vf7) võitva rünnakuga valgele). Partiis käidud 24. ...Lg6 oli visam aga ka see musta enam ei päästnud.

1. Tarmo Tuul, 6p. - Mängisin rahulikult ning võimaluse korral vältisin teravusi. Seetõttu midagi väga silmatorkavat mu mängudes ei olnud. Ebaõnnestumine oli eelviimase vooru mäng Kärneri vastu, kus ma võidetud lihtsa lõppmängu oskasin kuidagi viiki lasta. See-eest õnnestus otsustava viimase vooru partii Rumjantseviga, kus ma suutsin vastase viigilises lõppmängus üle mängida.

 

Tartu Ülikooli meistrivõistlused

19-21. märtsil toimusid Tartu Ülikooli meistrivõistlused tavamales. Võistluse korraldas Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi koostöös Tartu Ülikooli Maleklubiga. Turniir viidi läbi šveitsi süsteemis ajakontrolliga 1,5 tundi kummalegi vastasele terve partii jaoks. Osales 12 mängijat.
Turniiri võitis Siim Kanep 4 punktiga, järgnesid Kristjan Sarapik 3,5 punkti ja Andres Kuusk, Liis Oja (ühtlasi ka parim naine) ja Toivo Hindrikus 3 punktiga.
Turniir oli minu jaoks huvitav, sest üle pika aja sai tavamalet mängida. Tuleb tõdeda, et tavamale osakaal Eesti maleturniiridel on viimastel aastatel kahetsusväärselt väike. Samas on arusaadav, et tänasel päeval ei ole kerge leida hobimaletajatel sisuliselt kolme päeva male mängimisele.
Turniiri võib minu arvates pidada kindlasti kordaläinuks. Alati oleks põnevam, kui osalejate arv oleks suurem, kuid TÜ meistrivõistluste elluäratamiseks on see hea start traditsiooni jätkamiseks. Fakt, et Eesti üliõpilaste meistrivõistlustel oli vähem osalejaid räägib enda eest.
Peamine on aga see, et turniir kulges ladusalt ja probleemideta.
Turniiri võit ei tulnud minu jaoks sugugi kergelt. 2. voorus mängisin K. Sarapikuga. Kinnisest sitsiilia avangust väljudes sain ma võrdsuse, aga paari ebatäpse käiguga suutsin ma üsna lootusetusse seisu jõuda.
Lauale tekkis järgmine seis:


Valge käigul jätkus 24. Lf6 Oe1 25. Le6+ Kg7 (halvem on Lf7 Lf7+ Kf7 Od5+ Kg7 Oa8) 26. Od6 Ve8 (ainuke võimalus)

Pärast vigurite vahetusi tekkis enametturiga seis valgele.

Musta käigul järgnes 32. Lf4… Hetkeks mil mõlemal vastasel oli jäänud mõtlemisaega 10-15 minutit otsustas valge enamviguri kasuks 33. Le7+ Kh6 34. Lb7 (parem oli a4 jätkuvalt tugeva paremusega valgele) Lc1+ 35. Kh2 Lf4+ 36. Kg1 Le3+ 37. Kf1 Ld3+ pärast mida õnnestub mustal igavese tulega viik saavutada.


Järgnes veel 38. Kf2 Ld2+ 39. Kf3 Ld3+ 40. Kf4 Ld4+ 41. Kf3 Ld3+ 42. Kf2 viik

Enne viimast vooru juhtisime K. Sarapikuga 3 punktiga 4-st. Viimase vooru loos oli minu jaoks sobivam, sest mina sain vastaseks K. Viikmaa ja K. Sarapik A. Kuuse.
Sellegipoolest ei olnud mingit põhjust veel turniiri võitmisest mõtlema hakata, sest Karmen püsis viimase vooruni kaotuseta ja Tartu mehed kiitsid Karmenit tema mängutaseme paranemise eest. Kusjuures pärast mängu olen nendega samal arvamusel!:)
Mängisime slaavi kaitse Merani varianti. Sama variant tõi näiteks edu mustadega mänginud Anandile Kramniku vastu maailmameistrimatšis 2008 a.
Link http://www.chessgames.com/perl/chessgame?gid=1510272
http://www.chessgames.com/perl/chessgame?gid=1510508

Teooriat ma kahjuks täpselt ei tundnud ja seepärast jäin ka halvemusse.

Siin käisin 14. Oe4 (enam on mängitud Le2) Ob7 15. Ob7 Lb7 16. Rd4 Vg8 17. g3 Oc5 18. Rf3 Va4!
Valgete malendite asend on antud variandile ebaloomulik ja kogu vaev on läinud musta ähvarduste likvideerimisele. Musta vigurid on samal ajal väljaarendatud ja valmis ründama valge kuningat. Laua keskel asetsev musta kuningas ei ole probleem.
19. Ve1 Vag4 20. Oe3 h5 (Jääb liiga aeglaseks. Parem oli Ob4, mille järel peab valge vanker tagasi f1-le minema. Musta oda säilitamine oleks olnud vajalik hilisemaks g3 välja ründamiseks.)

21. Oc5 Rc5 22. Vc1! Rd7 (Nüüd on olukord vastupidine, valge rasked vigurid on valmis tsentris olevat musta kuningat ründama) 23. Ld6 Vc4 24. Vc4 bc 25. Rd4 Re5

26. Ve5! (võis ka f4) fe 27. Rc6 1-0 Must sai veel jätkata f6, aga seis on kaotatud näiteks pärast 28. Le6+ Kf8 29. Lf6+ Lf7 30. Lh6+ Lg7 31. Ld6+ Ke8 32. Le6+ Kf8 33. Re5

A. Kuusk ja K. Sarapik mängisid omavahelises partiis vooru viimaste minutiteni, aga põnev mäng lõppes viigiga ja seega võitsin tiitli.
Tabel
Tänud turniiri korraldajatele Kristjan Sanderile ja Peep Narusbergile!

Turunurk #39

Oktoobri lõpus sõitsin bussiga linna ja närisin õuna. Järsku istus minu kõrvale reisisaatja ning ütles: „Bussis ei tohi süüa“ Ma vastasin: „See on õun.“ „Ei, meil on reeglid.“ Lapsena olin meelde jätnud, et jäätist ei tohi bussipingile ajada, aga tuleb välja, et igasugune toitumine ühistranspordis on keelatud. Seekord võisin siiski ubina lõpuni süüa.

Vahepeal toimus Tallinnas ka mitu turniiri. Kaido Külaotsa Malekooli karikasarja järjekordse etapi toimumise eest pidin vastutama mina. See oli mul esimene kord võistlust korraldada, kuid sain enam-vähem hakkama. Läksin juba hommikul malemajja, et asjad varakult valmis panna. Malenuppude ja –kellade laudadele asetamine on üsna tülikas, kuid õnneks aitas mind võistlusel osalenud Margareth, kes on tore ja abivalmis 9-aastane tüdruk. Kõige tähtsam oli turniiri ajakavast kinnipidamine, millega saime suurepäraselt hakkama tänu peakohtunik Sten Kasela täpsele tööle. Ükski voor ei alanud minutitki hiljem ning autasustamine toimus sellel ajal, mis juhendis kirjas oli. Toitlustamise eest tuli samuti hoolt kanda. Kaks põhiasja, mida lapsed nõuavad, on Cheetose krõpsud ja Limpa limonaad. Turniiri ajal pidin neid ka Rimist juurde tooma. Algul oli mul plaanis ka 2-liitrine ananassimahl topside haaval kaubaks teha, kuid see äriidee kõige paremini ei läinud. Ka lapsevanem Hendrik Olde mainis, et lahtist mahla ei müüda. Ilmselt peaks see pooltühi pakk praegugi veel kuskil malemajas ärajoomist ootama. Turniirile tuli ligikaudu 30 last, mis oli umbes 10 võrra vähem, kui me lootsime. Kogenud maleturniiride organisaator Hendrik Olde arvas, et võistluse oleks pidanud läbi viima koolivaheajal päev enne noorte võistkondlike mv-sid, sest siis oleks tulla saanud ka kõik lapsed Eesti erinevatest piirkondadest. Turniirid lõppesid Ottomar Ladva võiduga 16-aastaste seas ja Georg Nero esikohaga 10-aastastes. Kogu sarja punktiseisu saab vaadata kodulehelt. Kavas on veel kaks turniiri, mille läbiviijaks olen samuti mina.

Ise mängida sain Tallinna meistrivõistluste eelturniiril, kus tänu uudsele formaadile osales 44 võistlejat e. poole rohkem kui eelmisel aastal. Turniiril osalesid eelmise aasta esikolmikust Uku, kes end viimasena ka finaali vingerdas, ning Müütnik, kes seekord aga oma pronksmedalit kaitsma ei pääsenud. Teises voorus juhtus tal naljakas lugu. Müütnik mängis Ladvaga ja oli sattunud kaotusseisu. Äkki tõusis ta püsti, läks peakohtunik Truusi juurde ja ütles, et peab kohe tööle minema, muidu lastakse ta lahti.

Minu tulemus oli väga keskpärane: kaotasin kõigile tugevamatele ja võitsin kõiki nõrgemaid. Huvitav statistika oli mul see, et seitsmest mängust lõppesid kõik partiid alati musta võiduga. Kindlalt jäin alla Vovkile ja Raugule, võitsin Lisetski-Golunovi, Elvira Hanzatjani ja Aksjonovit. Kõige huvitavamad mängud olid Kristjan Sarapiku ja Tarmo Tuulega. Kristjaniga olime enne vooru A-klassis vaadanud tema partiid Pjotr Nikitiniga, kus Nikitin valgetega Göringi gambiidis võitis. Mis siis ikka, otsustasin ka seda sama avangut mängida, kuid seekord julges Kristjan b2-ni etturid maha võtta. Vahepeal kõndis ka Uku laua juurest mööda ja ütles: „Turul juba kaks pessi vähem.“ Mina arvasin, et võidan kiiresti matirünnakuga, kuid Kristjan leidis päästva käigu, mis hiljem osutus teoreetiliseks uuenduseks:


1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. d4 exd4 4. Oc4 Ob4+ 5. c3 dxc3 6.0-0 cxb2 7. Oxb2 Rf6 8. Rg5 0-0 9. e5 (diagramm) ja nüüd vaatasin, et mustal on raske end kaitsta. Varem on selles seisus käidud 9. ...Re8, kuid siis tuleb kohe matt. 9. ...d5 päästab midagi, kuid valge võidab materjali. Ma olin aga väga üllatunud, kui Kristjan peale 15-minutilist mõtlemist käis 9. ...Oe7!? Idee on hea, ratsu g5-l ja vanker saavad kahvli peale 10. exf6 Oxf6 11. Oxf6 Lxf6. Muudes variantides tundus, et seis lihtsustub pärast vahetusi ja must võidab lõppmängu. Üritasin veel mängu segaseks ajada: 10. f4 d5 11. exf6 Oxf6 12. Od3 h6! Kõik ähvardused on kaitstud ja must võitis partii hiljem. Pärast näitas kõrvalt mängu jälginud kohtunik Hendrik Olde, millised olid tema variandid. Konkreetset võitu ta valgele ei leidnudki, kuid mängitavad olid need kindlasti.

Tarmoga mängisin viimases voorus ja juba enne partiid tegin vea, et midagi ei söönud. Mängu ajal hakkaski nälg mind piinama ning kuna asi venis veel lõppmängu, siis oli mul eriti juhe koos. Suurema osa ajast oli mul veel parem seis, mida ma realiseerida ei osanud. Lõpuks võitlesin viigi eest, mida ma samuti teha ei osanud. Pärast mängu näitas FIDE meister Hendrik Olde, et igat moodi oleks saanud viiki teha, ja ütles: „Aga te vist ei saanud kumbki mitte midagi aru sellest seisust.“ Sellega lõppesid Tallinna MV. Pärast mängisime A-klassis veel Kristjani, Sassi ja Kertuga neli-ritta lauamängu. Küsisin Tarmolt, miks ta ei mängi seda. Ta vastas, et see on ära lahendatud. Selle peale ma uuesti, et mis siis kui male ära lahendatakse. Tarmo enesekindlalt: „Seda ei juhtu minu eluajal.“

Mõned päevad peale turniiri läksin huviga vaatama, et mis klubid kõikjalt Eestist on kohale sõitnud noorte võistkondlike meistrivõistlusi mängima. Kööga. Kohal oli 8 võistkonda (sealhulgas kolm Vabaetturi võistkonda), nendest ainult Sillamäe Kalev väljaspool Tallinna. Isegi ülitugev Pärnu tiim eesotsas Tõnniga ei tulnud maast hõbemedaleid üles korjama. Kulda oli seekord pisut raske saada, sest Vabaettur-I (J. Holvason, Moltšanov, Rumjantsev, Lapidus, E. Hanztajan ja Skrjabin) vastu ei olnud kellelgi lootust. Veidi üllatav oli Reval-Spordi täielik põrumine. Neiud Narvad ei olnud seekord kõige paremas vormis. Võistluse lõpuosas tõdes treener Liebert juba naljaga: „Nagu Hamletis oli küsimus olla või mitte olla, on siin küsimus kas vaadata tüdrukuid või nende seise?“ Selle peale läksid viimasel ajal Eesti üheks tippkohtunikuks kerkinud Stenil kõrvad punaseks. Turniir lõppes sellega, et Vabaettur võttis kolmikvõidu. Kuna teiste klubide osavõtt oli väga napp, siis ilmselt osaleb järgmisel aastal juba viis Vabaetturi võistkonda.

Turunurk #33

19.-21. juunini mängisin Pärnus Paul Kerese mälestusturniiri. Suure üllatusena oli osavõtjate hulgas ainult neli 2000+ reitinguga maletajat. Sellises konkurentsis oli kõrgete kohtade saamine jõukohane, kuid pidin siiski lõpetama esikümne lõpus.

Kuna rongid käivad ainult üks kord päevas, siis tuli Pärnusse sõita bussiga. Enne seda olin hommikul küberneetikainstituudis veel viimase eksami teinud, mis läks suurepäraselt. Peale seda võis suvi alata. Bussijaamas olin juba rahulikult jõudnud oma koha sisse võtta ning jäin ootama Kristjan Sarapikku. Viis minutit enne bussi väljasõitu tatsas ta kohale ja ütles löödult, et masin sõi tal kaardi ära. Sularaha meil kummalgi ei olnud ja jooksime tagasi automaadi juurde, kust ma ka kopikad kätte sain. Seekord vedas ja keegi bussist maha ei jäänud. Kristjan sai Pärnus kontorist asenduskaardi.

Turniirisaalis selgus, et enamik osavõtjaid jagunevad vanuse järgi kahte gruppi: 10-20 ja 60-90. Platsis oli loomulikult Pärnu gäng: Tõnn, Timo, Matu, Janra; puudu oli ainult Stennu, kes otsustas turniiri mängimise asemel keskkooli lõpetada. Ma olin 10. asetusega ja esimeses voorus sain vastaseks Janra. Partii oli üsna lühike, 15. käigul ajas ta käikude järjekorra sassi ja ma võitsin viguri. Esimesel päeval rohkem mänge ei olnud ja hakkasime Kristjaniga mõtlema, kus öö mööda saata. Loomulikult ei olnud me Paikuse politseikooli helistanud, et tasuta ööbimist saada ja sellise jaheda ilmaga ei tahtnud geoloogi ka mängida (turniir oleks pidanud toimuma juuli lõpus nagu eelmistel aastatel). Õnneks päästis meid hädast välja Pärnu tiimi autojuht Lehemets. Ta sokutas meid õhtul Kalevi staadioni juurde ja sinna me jäimegi, kuigi algul plaanisin kindlalt ilma rahata saada ja olin isegi magamiskoti kaasa tarinud.

Hommikul pidime Kristjaniga omavahel mängima. Otsustasime, et kui ilm on ilus, siis teeme käike kiiresti ja lähme pärast randa limonaadi jooma. Seekord aga sadas vihma ning sai rahulikult mõtelda. Tuli ka päris huvitav mäng, kus me mõlemad pikki variante arvestasime. Tekkis selline seis, kus mina olin mustadega käigul.


Laua taga vaatasin millegipärast, et ma ei suuda kuidagi valge vankrite sissetungi peatada, kuid oli vaja käia 1. ...Od7 2. Vfd1 Oc6 ja valge ei saa lippu kohe c7-le tuua Og2:+ tõttu. Muidugi ma seda ei märganud ja tegin enesetapukäigu 1. ...e5?, mis kaotas kiiresti. 2. Lh5 Le7 3. Of7:+! Kf8 4. Vfd1 1-0

Mängu lõpus ütles partiid jälginud Vello Lappmaa "Mis jama see on!" Enne järgmist vooru olime turniirisaali kõrval, kus Tõnn ja Matu tegid soojendusmänge. Järsku ilmus jälle eikusagilt välja Vello, kes asus partiisid kommenteerima. Ta tegi seda väga omapärasel moel, öeldes iga natukese aja tagant mingi lühikese lause või sõna. Tema tunnusütluseks oli "Tervist!", mida ta pahvatas iga kord kui ettureid ära võeti. Tema suust on pärit ka pärlid "Kamtšatka!" ja "Bauhof!". Hiljem rääkis Vello mulle turniirisaalis ka, et tal on kaelarihm taskus, aga koer läheb ikka ula peale. 3. voorus mängisin ma Matuga ja pressisin talle kuningatiivalt sisse. Paraku polnud ilm eriti soojemaks läinud ja umbes kella 10-11 aeg läksime juba öömajja. Kristjan oli pudeli mahla alla valanud ja vajus ära. Mul veel und ei tulnud, jõin limonaadi ja vaatasin telekat. Sealt tuli film Derailed (Rööpast väljas), mis mulle väga meeldis.

Viimasel päeval sain hommikul mängida neiu Ann Narvaga. Alguses mängis ta üsna tugevalt ja mul oli probleeme oma kuninga ohutusse kohta viimisega. Mingi hetk lasi ta aga väikese kombinatsiooni läbi ja alistus peale seda.

Otsustavas voorus vedas mul hästi loosiga. Esikolmiku koha pidi seligtama partii Indrek Turu - Timo Tamm. See mäng oli kõige hullem minu poolt.

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Oc4 Oe7 4. d4 ed 5. c3 dc 6. Ld5


Selle peale hakkas Timo midagi urisema ja pead raputama. Ma olin üllatunud, et ta sellise asja läbi lasi ja arvasin, et ta annab nüüd alla. Sass rääkis mulle paar päeva tagasi, et Uku oli kunagi ammu kellegagi samasse seisu sattunud ja siis alistunud, kuid tegelikult valgel väga suurt ülekaalu polegi. 6. ...Rh6 7. Oh6: 0-0 8. Oc1? Rb4 ja kuidas ma nüüd võidan?


Üks võimalus oli lipp d1-le tagasi käia, lasta kahvel panna ja jääda vähemetturiga. Olin aga arvamusel, et suudan ratsu a1-lt kinni püüda. Hakkasin pööraselt selle jaoks teed vabastama ja panin nupud ebaloomulikele kohtadele. Selle peale sai Timo lihtsalt tsentris läbimurde teha ja tungis etturitega niikaua peale kuni ettur d3-lt ratsu välja ära kaitses. Pärast seda oli kööga. Timo sai tänu sellele lõpuks 3. koha ja 600 krooni preemiat.

Pärnus tegin ka ühe huvitava eksperimendi. Nimelt, panin kirja kogu oma rahalise käibe nende kolme päeva jooksul. Tekkis selline tabel:

1	Bussipilet Tallinn-Pärnu	-120.-
2	Port Artur kaubamaja	-25.-
3	Osavõtumaks	-120.-
4	Pood Emma	-15.-
5	Kalevi Staadion	-350.-
6	Papa Pizza	-37.-
7	Port Artur kaubamaja	-46.-
8	Georg	-43.-
9	Port Artur kaubamaja	-25.-
10	Toidupood	-35.-
11	Port Artur kaubamaja	-53.-
12	Port Artur kaubamaja	-35.-
13	Limonaadipood	-14.-
14	Auhind reitinguga kuni 2150	+200.-
15	Limonaadipood	-25.-
16	Bussipilet Pärnu-Tallinn	-110.-
	Kokku	-853.-

Kulutusi oleks tõenäoliselt saanud kärpida, kui oleks natuke varem ööbimist planeerima hakanud. Transpordikulud väheneksid samuti, kui reisida rongiga. Noh, võib-olla sai ka limonaadipoes liiga palju käidud.

Praegu toimub Saaremaa karikaturniir, kuhu olin ennast ka kogemata registreerinud. Selle võistluse esimesi laudu saab otseülekandena jälgida.

Turunurk #30

Eelmise kuu lõpus olid mõned huvitavad sündmused, millest siiamaani veel kirjutada ei ole jõudnud.

20.-23. aprillini toimusid Tallinnas tudengipäevad. Neljal päeval sai Tammsaare pargis osaleda huvitavatel võistlustel, maitsta üliõpilaste lemmikjooki ja nautida ilusat kevadilma. Kuna olen ise ühe kõrgkooli õpilane, siis otsustasin ka aktiivselt üritusest osa võtta. Esimene päev olid kavas paraadid, kuhu ma jätsin minemata. Minu jaoks algas põhitegevus siis, kui hakati mängima mõttemängu "neli ritta". Seda tehti iga päev juba hommikust peale ja kell 12 olin ma kohal nagu viis kopikat. Alguses olin juhendist küll lugenud, et mängitakse viis ritta e. gomokut, kuid lauamängude huvilisena ei teinud ka see muudatus mu meelt mõruks. Aitasin ka ise korraldamisele kaasa. Kuna mõtlemisaega ei olnud määratud, siis võis üks mäng lausa pool tundi kesta. Selle peale otsutasin teisel päeval malemajast kellad tuua ja nii oli olukord rohkem reeglipärasem. Võistluse lõpetasin teisena, mille eest premeeriti mind 6 siidriga. Hiljem läksin malekellasid tagasi viima ja tõstsin klassis kõik joogid kotist välja. Samal hetkel astus sisse ka endine Tartu ülikooli tudeng Hendrik Olde, kes tegi Kiss-i pirnisiidreid nähes suured silmad. Hiljem võtsin veel osa mobiiliviskevõistlusest, kus pidi oma vana töötava telefoni ära viskama ning võitma uue ja lahedama. Visata tohtis aga ainult üle pea või jalge vahelt. Ma olin järjekorras mingi 20. ja teiste osalejate heiteid nähes olin imestunud, sest ma ei oleks isegi otse nii palju visanud. Võistlus lõppes mu diskvalifitseerimisega, sest tegin viskeliigutuse valesti. Kõige huvitavam oli aga viimane päev. Hommikul tuli Tammeka parki ka Tartu ülikooli tudeng Kristjan Sarapik, kes plaanis samuti õlut võita neli ritta mängus, kuigi ta ütles, et pole seda varem kunagi mänginud. Seekord oli kohale tulnud palju osavõtjaid ja ringsüsteemis turniiril oli iga punkt suure tähtsusega. Mina, Kristjan ja veel üks üliõpilane (tal olid kõik mängud tehtud) suutsimegi viimaseks vooruks kõige rohkem punkte koguda, mistõttu jäi otsustama meie omavaheline matš. Enne seda tegime diili, et jagame joogid ära. Tulemus oli 2:1 minu kasuks ja mina kui turniirivõitja sain auhinnaks Peugeot' nokamütsi ja mingi 10 siidrit. Kristjan sai ka mõne purgi. Lootsin küll terve kasti saada, kuid ilmselt ei olnud ka korraldajate kaevud põhjatud ja jook lihtsalt sai otsa. Nokatsi kaotasin ka paar päeva hiljem kuskil Viimsis Paadi restoranis ära.

Peale tudengipäevi toimus Tallinnas Lembit Olli mälestusturniir, kuhu ma läksin lootusega head kohta saada. Turniiri alguseski küsis kohtunik Aare Võsu: "Mis sa sellest juhendist uurid? Kas patseritele on ka auhinnad?" Rahalise poole pealt võib seda võistlust tõesti pidada üheks suuremaks aasta jooksul. Avamisel jagati Lembit Ollist kirjutatud raamatut, mille oli koostanud Ülar Lauk. Edasi läks mänguks. Partiidega ma väga rahule ei jäänud, kuigi peab rõõmus olema, et vahepeal mõned punktid õnnega pooleks ära tulid. Kaotasin Pikale, Rumjantsevile, tippmaletajale Tartust ja Jüri Holvasonile. Võitsin kolme last ja ühte pensionäri. Lastega mängudest võib nii palju mainida, et päris raske oli võita nii Mai Narvat kui ka Anna Sagadijevat, kes on kindlasti eakaaslastest peajagu üle ning tegelevad usinalt malega. Mai Narva vastu tekkis mul valgetega selline seis.


Mai oli just käinud Vf8, millele järgnes väike taktikaline löök. 1. Lf4: Lf4: 2. Re6+ Kg8 3. Rf4: Vf4: 4. Ob7: ja võitsin enamviguriga lõppmängu.

Väga segane mäng oli ka Pjotr Nikitiniga, kus ma hakkasin avangus sirgjooneliselt h7-g7 etturitega peale tungima. Varsti selgus aga, et tema rünnak liputiival areneb kiiremini ja tagatipuks jätsin veel viguri ette. Siis aga ei mänginud Nikitin kõige otsustusvõimelisemalt ja andis mulle lihtsalt lipu vankri eest. Nüüd sain panna veel igavest tuld, sest mul ähvardas matt ühega, kuid Nikitin keeldus viigist ja sai kahekäigulise mati.

Turniiri lõpus selgus, et Ilja Gabovitš oli võitnud Garberit ja sai endale reiting kuni 1900 auhinna. Ma olin juba kõik unistused maha matnud, kui ootamatult tuli välja, et hoopis reiting kuni 2000 konkurentsis olin ma parim. Kogu turniir olin ma miskipärast arvanud, et ma ei saa sellesse kategooriasse kandideerida. Siiski rõõm oma esimese karika üle oli nii suur, et unustasin Lembit Olli brošüüri malemajja ja pole seda siiamaani kätte saanud. Loodan, et turniiri ajal raamatut jaganud Hendrik Oldel on mõni eksemplar veel üle.

TTÜ lahtised mv

Täna toimusid TTÜ energeetikamajas juba traditsioonilised Tallinna Tehnikaülikooli lahtised meistrivõistlused. Turniiri peakorraldaja ja kohtunik oli Igor Krupenski koostöös TTÜga.
Osalejaid oli kokku 16. Arvatavasti oli päris mitu osalejat vähem selle tõttu, et samal ajal toimus ka Kaido Külaotsa maleloeng. Näiteks tean, et eelmisel korral TTÜ turniiril osalenud Turu otsustas loengu kasuks.
Mängiti 6 vooru ajakontrolliga 10 minutit mängijale kiirmale reeglite järgi.
Turniiri võitis Nikolai Danilov, teiseks tuli Kristjan Sarapik ja kolmandaks Kirill Makin. Parima naise auhinna sai Viktoria Baškite.
Mina kogusin küll Viktoriaga ühe palju punkte, kuid tal oli koefitsient selgelt parem. Üldiselt ma oma mängude ning tulemusega väga rahule ei jäänud. Eks veidi andis tunda ka asjaolu, et viimasel kuul kooli ning töö tõttu malega tegelemine ja Vaadeldajasse kirjutamine veidi tahaplaanile jäänud. Üritan seda viga parandada.

Pildil: (vasakult) N. Danilov, I. Krupenski, S.Neff (Paul Kerese mälestusturniir 2007). Autor: Marek Kolk

Lähipäevil peaks ülesse saama ka turniiritabel ning pildid.

Maletajate sünnipäevad (veebruaris)!

TÄIENDATUD!

Olen juba mitu päeva hoogu võtnud, et ära märkida veebruari sünnipäevalised. Kahjuks läks aga viivitus nii pikaks, et mõni sünnipäev juba möödas.
Lisan ka sünniaastad, siis on võimalus inimese vanus välja arvutada.

02.02.1936 - Lembit Vahesaar
Lembit Vahesaar on rahvusvahelise kategooria kohtunik ja kauaaegne Kirimaleühingu president.
Lembit toimetab ka Eesti malekohtunike ajaveebi.











04.02.1975 - Priit Leito
FIDE reiting 2336. Esindab spordiklubi Reval-Sport. Eesti maleliidu juhatuse liige. Maleliidu sponsori Ekspress Grupp ASi juhatuse esimees. Foto: Mati Hiis (SL Õhtuleht)











10.02.1963 - Kalle Kiik
FIDE reiting 2466. Rakvere maleklubi. Oli mitu aastat Eesti naiste- ja noortekoondise peatreener. Oma kogemuste põhjal võin öelda, et ta tegi head tööd. Praegu peaks ta malet mängima ja lapsi õpetama Soomes. Foto: Joensuun Shakkikerho










14.02.1961 - Ain-Valdo MüütnikFIDE reiting 2113. Esindab Kadrioru maleklubi. Foto: Marek Kolk















19.02.1928 - Helmuth Luik
FIDE reiting 2209.

22.02.1940 - Ülo Tuulik

22.02.1958 - Jaan Narva
FIDE reiting 2300. Lisaks mängimisele on olnud tegev ka malekohtuniku ja -treenerina. Tema lapsed on samuti väga andekad maletajad.

22.02.1969 - Tambet Siemer
Eesti reiting 2174. Esindab Rapla maleklubi.

27.02.1979 - Sergei Poljakov
FIDE reiting 2147. Esindab Maardu maleklubi.


28.02.1976 - Kaido Külaots
FIDE reiting 2573 (hetkel kindlal esikohal eestlaste reitingute edetabelis). Lisaks maletamisele on asutanud ka endanimelise malekooli. Täpsemalt saab Kaido viimase aja tegemistest lugeda ERR spordirubriigi intervjuust. Pilt on minu enda tehtud.















28.02.1990 - Kristjan Sarapik
FIDE reiting 2030. Maleakadeemia Vabaettur liige. Kristjan on kahel korral olnud Eesti noortemeistrivõistlustel 3. ja esindanud Eestit ka rahvusvahelistel noorte tiitlivõistlustel. Foto: Aleksandr Košmin (Ida-Virumaa SL)















PALJU ÕNNE KÕIGILE!

PS: Üritame pidevalt oma sünnipäevade andmebaasi täiendada, et igasugune teemakohane info on teretulnud.

Haiglad.

Vaadeldaja tiim soovib kiiret paranemist
Kristjan Sarapikule, kes on jalaluumurruga haiglas.

Üksikasju ei tea, et kus ja kuidas, aga terveks võiksid kiirelt saada :)
Vast mingipäev läheme teda vaatama ka.

Sass.

Turunurk #6

Käisin just väljas õuna söömas. Valged klaarid on praegu väga head.

Eelmise põhiteema lõpetuseks ilmus juunioride maailmameistrivõistlustel mittekusagilt välja hindu Abhijeet Gupta, kes võitis lõpus viis partiid ning sai esikoha. Viimases voorus alistas ta mustadega David Howelli. Medalid said kaela veel Parimarjan Negi ja Arik Braun. Kuid kuna nädalavahetusel toimus selline turniir nagu 29. Põlva Suvi, siis ei jätku mingil juunioride MM-il küll rohkem ruumi turunurgas.

Enne Põlvat käisin veel Rootsis, kus olid ka Vaadeldaja Niki ja Uku ning veel palju toredaid inimesi. Sellest reisist on loodetavasti varsti võimalik näha pilte. Puhanud kodus ühe päeva, asusin reede hommikul teele. Sain kokku Kristjan Sarapikuga, kellega meil algul oli plaanis rongiga kohale sõita, kuid tänu Lauri Teelemile saime autoga. Sõit võttis meil oodatust kauem aega, sest pidime läbi minema Tartust ja hiljem unustasime keerata Põlva teele, mistõttu läksime väikese ringiga. Võistluspaika jõudsime umbes 10 minutit peale algust. See oli selle aasta esimene turniir, mis algas täpselt õigel ajal! 1. voorus sain mina kohe mustadega vastaseks Sarapiku. Erinevalt Karksi Ratsu mängust, alustas ta 1. g3 asemel aktiivsemalt 1. d4. Teatasin viienda käigu järel, et mina seda varianti ei oska ning nii ka oli. Tegin rea kahtlase väärtusega otsuseid ja valge sai positsiooniliselt võidetud seisu. Sellele järgnes mul ka etturikaotus ja kaks vigurit läks vankri vastu. Erilisi lootusi nägemata püüdsin veel kvaliteeti kahida, kuid Sarapik üllatas mind siis hoopis lipukahinguga ja ma sain aru, et ta saab lipu paari käigu pärast uuesti peale panna. 1-0. Voorus toimusid sellised superüllatused nagu Askold Nassar mängis vapralt viiki Igor Švõrjoviga ja 10-aastane Vladislav Karassev võitis Lauri Kooli. Teelemil oli huvitav mäng, kus vastane Heino Komlev sosistas talle vaikselt: „Viiki on vist veel vara pakkuda.” ja alistus paar käiku hiljem. Enne teist vooru väga palju aega ei olnud. Jõudsime vaevalt burksiputkas söömas käia. 2. voorus oli mu vastane kohalik maletaja Johannes Raidla, keda ma olin varem Tusovi mälestusturniiril võitnud. Seekord üllatas ta mind juba avangus h5-h4-h3 etturilükkega. Seis püsis sellest hoolimata üsnagi võrdne, sest ma ei leidnud parimaid käike. Vahepeal sai hoopis tema natuke parema seisu, kuid rikkus selle ühes kohas vale etturi võtmisega. Sellega võitsin kohe pessi ning peagi suundusime lõppmängu, kus tema nupud jäid tagaritta kinni, eriti kurvalt seisis oda f8-l, mis oma esimese liigutuse tegi alles 38. käigul. Raidla alistus 41. käigul. Õhtul lõõgastusime raskest turniiripäevast. Meie seltskonnas olid Niki, Lauri Teelem, Kristjan, Askold, Kool, Erika, Karmen ja Andres Kuusk. Mängisime ühte mängu, mille nimi on „Ma ei ole kunagi...”. Õhtu peategelaseks sai Askold Nassar. Ta oli väga lõbusas tujus ja sai palju naerda. Enne südaööd läksime Life’i, see on ööklubi Põlva lähedal. Seal oli mingi pidu nimega Hott & Sexy. Kui me kohale jõudsime, olime ühed esimesed seal. Hiljem aga hakkas tulema nii palju ilusaid Põlva tibisid, et ei jõudnud ära imestada. Muusika oli ka hea. Life on lahe koht. Võtsin seal veel ühe õlle ja ei olnud enam väga kaines olekus, kuid siis tahtsid kõik juba liikuma hakata. Enne äraminekut käisin Karmeniga korraks ka tantsupõrandal. Pärast siis läksid teised Tartusse tagasi ja meie läksime magama.
Hommikul tuli vara ärgata, sest voor hakkas 9.30. Jõime Askoldiga Säästu vett ning läksin üsna hea enesetundega mängima. Vastane oli mul Lauri Kool, kellel oli kirjas vaid 0,5p 2-st. Mängisime prantsuse kaitse edasilükkevarianti. Ta käis 6. Oe2, mis oli mulle meeltmööda, sest arvasin, et oskan seda hästi. Paraku lõppesid mu teadmised 8. käigul, kus ma oleks pidanud tule andmise asemel ratsuga f5-le minema. See siiski kõige hullem viga ei olnud, mul oli üsna hea seis, kuid lõpus hakkasin ajapuudusesse jääma ja ta sai väga lahtise seisu. Minu kuningas oli nagu ikka vangerdamata. Tekkis selline positsioon, kus käigul olen mina:

Eksisin ja käisin 1. ...Ve8? Nagu Niki eelmises postituses ütles, oleksin pidanud käima 1. ...Kc7! See on üsna huvitav käik, mis jätab valge lipu a8-le mõneks käiguks kinni ja annab võimaluse vasturünnakuks ja vähemalt viigi saab igavese tulega. Jama, et ma seda ei leidnud. Mäng läks edasi nii 2. Ve8:+ Oe8: 3. Kg2! Kc7?? 4. Le5+ Kc8 5. Le8:+ 1-0. Huvitav fakt on see, et Lauri Kool sattus pärast minu mängu nii hoogu, et võitis ka kõik ülejäänud partiid sellel turniiril. Järgmises voorus sain loosiga Heino Komlevi, kellega saab alati nalja. Mõtlesin, et joon paar õlle enne mängu ja lobisen temaga kogu partii ajal, kuid nagu Viktor Kass ütleb: „Turniiride ajal on alkoholi tarbimine kategooriliselt keelatud.” Pärnus olin Komlevit väga kergelt võitnud, nüüd võttis ta mängu tõsisemalt, kommenteerides oma käike: „Nii loll käik, et ise ka naeran.”; „Olen nii loll, loll kui lammas.” ja „Ei oska ja jälle ei viitsi mõelda.” Sellegipoolest polnud need käigud midagi lollid ja ma ei suutnud võita. Ta pakkus alguses ka viiki ja kui ma ei nõustunud, siis vabandas, et pakkus. Mul oli küll ettur üle, kuid siis tegin lauslolluse, millega ta sai nupud väljavahetatud. Kartsin, et ta pääsebki nüüd viigiga, kuid kuidagi kägistasin ikkagi lõppmängu ära, sest Komlev sattus mativõrku. Tuleb otsida ühekäigulisi matte! Selles voorus juhtus ka selline asi, et Genadi Popman kirus oma kaotuse pärast: „Kurat, lasin käest lahti.” Selle peale kostab Heikki Ots naerdes: „Pauk läks lahti.” 5. voorus sain vastaseks noore Karassevi, kes oli eelmises mängus võitnud vana kogenud turniirimaletajat Kassi. Minu vastu pani poiss aga 11. käigul pessi täiesti ootamatult ette. Paar käiku hiljem lasin tal selle vankrite aktiivsuse eest tagasi võtta. Tal tekkis aga a-liinile vabaettur. Vanker ei olnud tal aga etturi taga, vaid ees. Pigistasin tema kuninga ja ratsu ka kokku ning kindla plaaniga hakkasin lihtsalt ettureid edasi viima, sest ta ei saanud midagi teha. Võib-olla ülehindasin oma võimeid natuke, kui otsustasin minna vankrilõppmängu enametturiga. Üllatuslikult aga vahetas Karassev kohe vankrid ja ma võitsin paar käiku hiljem. Võistluspäev oli lõppenud ja seekord oli ka rahulikum õhtu. Mängisime pokkerit, algus oli mõõdukas, keegi all-in kohe ei läinud. Ma olin esimene, kes välja langes ja see juhtus üle tunni hiljem. Tulin just peldikust tagasi ja läksin suvaliste kaartidega all-in, sest arvasin, et keegi ei tule kaasa, kuna ma pole väga agressiivne olnud. Siiski Askold callis ära ja võitis. Natuke hiljem langes aga temagi välja ja me läksime õue jooma. Lõpuks tegi laua tühjaks Lauri „Call” Kool. Teine oli Kristjan, kes sai ka natuke auhinnafondist. Umbes 12 ajal nägime väljas kuuvarjutust.
Järgmine hommik sai veel vähem magada. Voor algas 9.00. Kui juba on umbes 10 minutit mängitud, tõuseb Kass püsti ja hüüab: „Paneme kellad seisma ja lähme teeme selle pildi ära!” Siin see pilt on:














Voorus võitsin üsna kindlalt Endel Siidirätsepat. Ta sai avangust nii ebamugava seisu ja ma sain tema nõrga punkti ettur e6 kätte. Pärast seda korjasin veel marju ja ta kahis kvaliteedi. Lõppseisus andsin selle tagasi, sest mul oli kolm pessi üle. Siidirätsep alistus ka kohe. Üllatuslikult olin kogunud 4p 6-st ja tõusnud 5. kohale. Ja milline oli mu üllatus, kui viimaseks vooruks loositi mulle vastaseks suurmeister Igor Švõrjov. Reitinguvahe oli meil kõigest 633 punkti. See on mu kõige esimene mäng GM-iga. Nüüd olen seda juba natuke ka analüüsinud. 1. d4 d5 2. Rf3 Rf6 3. Og5 e6 4. e3 c6 5. Rbd2 Rbd7 6. Od3 Oe7 7. 0-0 0-0 8. c3 Ve8 +0.32 teadsin, et Švõrjov mängib kinnist avangut ja otsustasin (alateadlikult) väga passiivselt mängida. 9. Re5 c5 10. f4 h6 11. Oh4 b6? Esimene kaheldatav käik, mängu ajal arvasin kogu aeg, et mul on halvem seis, kui tegelikult oli. 12. Rc6 Lc7 13. Re7: Ve7: 14. g4?! siin läheb Švõrjov terava seisu peale, seda käiku ma kartsin ka. Arvuti väidab aga, et midagi kohe karta ei ole. 14. ...Kf8? arvasin, et lähen viin kuninga turvalisemasse kohta. 15. g5 hg 16. Og5:? ka suurmeister ei mängi täpselt, 16. fg annab suure ülekaalu, sest see võimaldab käia nii g6 kui ka Lh5. 16. ...Ve8 +0.13 17. Rf3 Ob7? siin oleks hea olnud Re4 18. Re5 Ke7?? jube käik, plaan oli mul vankrid tagaliinil vabastada ja tema kuningale läkitada, aga sellise käiguga jätsin lihtsalt ratsu sidumise alla. 19. Ob5 Oc8 20. f5 Re5: 21. de? teine üsnagi ebatäpne käik Švõrjovi poolt. 21. Oe8: oleks õige olnud. Partiis aga ma ei leidnud jätku, mille peale arvuti näitab kõigest väikest paremust valgele. 21. ...Vg8! oli see käik, mis annab ef korral gf ja valge kuninga ees on vaba tee, pealegi saan viguri tagasi. Kuna ma arvasin, et mu seis on nii läbi, siis tegin lihtsalt käigu 21. ...Le5?? 22. Of4 Le4 23. Od3 ja lipp on lõksu püütud. Kodus analüüsides olin üsna kohkunud, kui nägin kõiki neid võimalusi, mis kasutamata jäid. Samuti olin veidi üllatunud, et Švõrjov niimoodi mängis. Loomulikult ta võitis mind ja ilmselgelt ei oodanud erilist vastupanu ning kokkuvõttes sai ta ka lihtsa võidu. Kindlasti on see mäng mulle tähtis ja ma loodan, et ma saan veel suurmeistritega mängida. Ma sain 4p 7-st ja 8. koha, mis oli oodatust rohkem. See on sellel aastal teine esikümnekoht ja üritan seda veelgi saavutada. Turniiri lõppjärjestus oli selline.

29. Põlva suveturniiri tabel

1. Vorobjov 6p
2. Švõrjov 5,5p
3. Kool 5p

Järgmine nädalalõputurniir toimub juba see pühapäev Haapsalus.

Ja muidugi, täna võitis Gerd Kanter Eestile olümpiakulla. Palju õnne!

Turu

Turunurk #4

Tänases turunurgas on suurem tähelepanu pööratud pühapäeval toimunud Karksi Ratsule, kuid enne seda veel kord CCM8-st. FiNet Chess960 Openil oli enne viimast vooru Nakamural ja Naiditschil võrdselt 8,5/10. Loosimisel tekkisid sellised paarid: Nakamura-Potkin ja Motylev-Naiditsch. Esimene mäng lõppes viigiga, kuid midagi eriskummalist juhtus teises partiis. Selles seisus on valge käigul:
















Motylevil on lipp puhtalt ees, aga ta käis 43. Vc2??. Selle peale on Naiditschil lihtsalt lipp üle ja võit kindel: 43. ...Vg3:. Partii jätkus 44. Vec1, mis ähvardab matti. Kuid pärast ettur h6 oleks valge lihtsalt pidanud alistuma. Naiditsch tegi aga ajapuuduses šokeeriva käigu 44. ...Rb4:??, millele järgnes 45. Vc8+ ja matti ei ole võimalik kaitsta. 1-0.
















Sellise kaotusega jäi GM Arkadij Naiditsch ilma esikohast, mis läks tiebreakiga Hikaru Nakamurale. Siit saab vaadata videokokkuvõtet:



Nüüd aga Mainzist tagasi Eestisse ja vaatame, mis toimus nädalalõputurniiril Karksi-Nuias. Kuna buss Tallinnast väljus varahommikul kell 7, sain ainult neli-viis tundi magada. Ilm oli kole, kogu öö oli vihma sadanud. Bussijaamas sain kokku Sassi ja Tuuliga, veidi hiljem jõudis ka Kristjan. Kokku alustas Tallinnast sõitu viis inimest, viies oli Eesti ilusaimaks naismaletajaks valitud Tiina Põlendik. Kui poleks olnud maleturniiri, oleks buss tühjalt sõitma hakanud. Kohale jõudsime umbes 9:45, mis tähendab, et pidime poe ukse taga seisma. Võtsime Kristjaniga soojenduseks kaks õlut ning suundusime turniirisaali. Osavõtjaid oli tubli 52, mina olin 40. asetusega. Kohale oli tulnud tugev seltskond, puudusid ainult Külaots, Kanep, Seeman ja Lauk. Turniirile registreerunutest ei olnud kohal ka Juri Jakovlev ja Karmen Viikmaa. Korralduse poole pealt laita midagi ei saa. Kohapeal pakuti seljankat ja kringlit. Mängida tuli küll mehhaaniliste kelladega (v.a. esimesel kaheksal laual, aga sinna ma kordagi ei jõudnud), kuid see mängu eriti ei mõjutanud.
Esimeses kahes voorus alustasin turutäiseduga e. kahe nulliga. Kaotasin lätlasele Lauris Laiminsile, kes hiljem üllatuslikult jõudis 5. kohale, ning meistrikandidaat Heldur Valgmäele, kes mu lihtsalt kokku lükkas. Laiminsi vastu ei läinudki kõige hullemini, sain vene avangust valgetega hea seisu ja mõtlesin etturitega kuningatiival edasi tungida. Seis oli üsna võrdne, aga järsku avastasin, et etturid on liiga kaugele jõudnud ja ma ei saa neid viguritega enam kaitsta. Jäin ühest pessist ilma ja edasi oli juba raske takistada vastast lipustumast. Alistusin üks käik enne matti.
Teises voorus sain vana Valgmäe, kes oli üllatuslikult kaotanud Anna Sagadijevale. Prantsuse edasilükkevariandis tundis ta teooriat hästi ja ma jäin surutud seisu. Tegin selle veel hullemaks, kui hakkasin vangerdamata seisust g- ja h-liini ettureid liigutama. Varsti tungis tema vanker c7-le ja ma ei saanud enam kõiki ähvardusi kaitsta. Nagu kiirturniiridele tavaks, ei jää eriti aega teisi mänge vaadata, seega ei teadnud ma teistest laudadest suurt midagi. Läks hästi, kui jõudsin peale mängu peldikus ära käia. Tavaliselt olid aga seal nii suured järjekorrad, et pidin hoopis maja taha minema.
3. voor. Sain vastaseks Tõnis Kase, kellel puudus reiting. Selliste tundmatute vastastega ei tea kunagi, milleks nad võimelised on. Jäingi avangus väiksesse halvemusse ja kahisin kvaliteedi. Sain endale hästi tugeva ratsu, mis hoidis kogu keskvälja kontrolli all. Pärast mõningast manööverdamist asusin kuningarünnakule. Alguses ei paistnud midagi olevat, kuid lõpuks Kask eksis ja lasi mati panna.
4. voorus olin valgetega Jüri Raidvälja vastu. Mäng oli üsna segane, sest g-liin oli vaba ja oli võimalus kuningat rünnata. Nägin, et saan vankri g6-le panna ja kui ta h7 pessiga lööb, siis vabaneb mu lipp. Otsest matti seal vist ei olnud, kuid vankri oleksin paari käigu pärast tagasi saanud. Ma ei teadnud, kumb meist enne eksis, aga kui suurem osa nuppe oli välja vahetatud, lugesin üle, et mul on vanker ja ratsu tema vankri vastu. Ettureid oli ka piisavalt, et seisu võita. Siis ei näinud ma, et ma saan ühe käiguga vankri võita, suurmeister Larissa Volpert kõrvallaual tabas selle kohe ära! Lõpuks ületas Raidväli aja.
5. voor. Toivo Harujõe vastu tuli prantuse Winaweri variant, kus ta valis tagasihoidliku jätku 5. Od2. Varsti pärast seda pani ta pessi puhtalt ette ja peale lippude vahetust oli mu ülekaal suur. Sain veel kuskilt etturi ja hiljem veel kvaliteedi. Harujõe mängis aga visalt edasi. Lõppseisus oli mul oda ja viis etturit tema oda vastu. Kõike polnud lihtsalt võimalik takistada lipustumast. Seega sain kolmanda võidu järjest.
6. voor. Olin just suure kausitäie suppi ära söönud ja avastasin, et mängin Sarapikuga. Partii kujunes suhteliselt lihtsalt, vahetasime jne, äkki oligi peal lippude lõppmäng, mul kuningatiival neli etturit kolme vastu, tal liputiival ohtlik vabaettur:


Sarapik käis siin 1. Le3, mille peale ma oleksin pidanud insta selle välja vahetama ja ilmselt oleks viik olnud, mõnes variandis must ka võidab. Selle asemel käisin aga 1. ...Lh5??, mis kaotab kohe, sest ettur läheb lippu 2. b6 Lf7 3. Lg5: (3. La3+ Kg8 4. La8+ võidab kohe), kuid alistusin siiski pärast seda käiku.
7. voor. Vastane oli mul eikeegi muu kui Rein Ruus ise. Peale avangut lubas ta mul lipuga marju korjama minna. Tekkis väga lahtine mäng. Mustal olid hirmuäratavalt vabad vankrid a8 ja b8. Samas ei saanud etturit b2 võtta, sest muidu oleks ma ratsuga kahvli pannud. Seda Rein nägi, kuid mida ta ei näinud, on järgneval skeemil:


Minu viimane käik oli 1. Ve6:, mille peale Ruus üllatas mind 1. ...Od2:?? Järgnes 2. Lf5:+ Kh8 3. Ve8+ 1-0. Kuna see mäng kestis ajaliselt vähe, sain poes õlle järel käia.
Järgmises voorus lõppes minu partii aga veel kiiremini. Pärast ühte ekslikku käiku, tegi Tuuli Vahtra otsustava läbimurde f5-ga, võtsin selle rahuliku südamega maha, kuid järgmine hetk nägin, et jään vigurist ilma. Alistusin paar käiku hiljem.
9. voorus sain vastaseks veel ühe naismaletaja, tegemist oli läti tšiki Anda Krauzega, kes hävitas mu seisu täielikult. Mingil määral segas mängimist ka kõrvallaual toimunud kõvahäälne vestlus. Endel Silm seletas ja kommenteeris iga oma käiku. Näiteks kui tal pess ära võeti, ütles ta aeglaselt: „Lööb maha nagu põld-hiire!” Kui ma selle üle seal muigasin, oli lätlannal juba kolm enametturit ja kõik nupud minu kuningat ründamas. Ma ei tea, kuidas ma sellest seisut lõpuks viigi sain, sest enda arvates oli mul umbes -15.90. Lõpus oli aga mõlemal peal ratsu ja tal enamettur. Blond neiu pakkus viiki ja ma võtsin ka kohe selle vastu.
Turniir lõppes Niki võiduga, ta ei kaotanud ühtki mängu ja suutis teiste hulgas alistada ka GM Igor Švõrjovi ja FM Andrei Šiškovi. Teise kohaga üllatas Tõnu Rauk. Švõrjov kaotas veel ka Šiškovile ja Tarmo Tuulele ning jäi lõpuks ka rahast ilma. Minu lõppkohaks jäi 26., täpselt Sassi järel :) ja kokkuvõttes võib rahule jääda.

1. Kunitsõn 7,5p
2. Rauk 7p
3.-6. Šiškov, Sööt, Laimins, Valner 6,5p

http://www.maleliit.ee/tabelid/2008/nlsari/karksi.htm

Vaadeldamiseni,

Turu