Mõttemängude festival, Peking (3)

Sõit algas 9. oktoobri öösel ja Pekingisse jõudsime umbes ööpäev pärast startimist. Ajavahe tõttu kaotasime 5 tundi ja kohal olime kuskil kuue paiku hommikul. Alustuseks oli kuue inimese mängijakaart kadunud ning ka eelregistreeritud tubade komplektid olid hiinlastel sassi läinud, mind, näiteks, oli ühte tuppa pandud Margitiga ja Viktoria koos kellegi bulgaarlasega. Saime õnneks tube muuta (mitte just kõige paremini, sest üks tuba sai kaugemasse majja) ning ka mängijakaardid leidsid korraldajad kuskilt sahtlist ülesse.

Üpris suur osa Eesti maledelegatsioonist keeras ennast varsti pärast kohajõudmist magama. Meie Tanjaga käisime ringi ja üllatuslikult kohtasime igal pool ka palju eestlasi. Tuli välja, et mitmed bridži mängijad (neid Eestist 26) ja kabetajad on siin pea kolm nädalat, võistlusaeg oleneb finaali pääsust ja muidu sellest, mitmel võistlusel osaletakse, kuid kesmiselt, mulle on vähemalt mulje jäänud, on enamikel neil oma 2 nädalat vaba aega. Bridžimängijate avatud võistkonnal on seni väga hästi läinud, nad said oma alagrupist edasi (oli neli alagruppi ja igast sai neli edasi), seega 16 maailma parema hulka (pildid üks Eesti bridžimeeskond mängimas). Eile oli veerandfinaal, kuid tulemusi veel ei tea. Siin on internet väga kallis ja seda saab tuppa võtta kas terveks ajaks või üldse mitte (vedas Kaidol ja Andrusel, kelle toast oli eelmise omaniku järel unustatud internet välja lülitada ja nüüd nad saavad tasuta kasutada). Eile veetsime pikemalt aega koos Eesti kabetajatega ja nad rääkisid, et nende võistlustel olid ka maailma tipud kohal. Tulebki välja nii, et kuna ühelgi siinsel alal peale male ei ole olümpiat (või pole vähemalt juba aastaid olnud), on need teiste alade jaoks nagu Olümpiamängud.

Ilm pidi siin väga vahelduv olema, kuid meid on seni rõõmustatud vaid päiksepaisteliste soojade päevadega. Üleeile käisime Hiina müüril (pildid), eile Keelatud linnas ja Siiditurul. Vaatamisväärsusi on siin palju ja omaette eriliseks on selle paiga teinud ka Olümpia. On näha, et linn ja eriti kesklinn on väga põhjalikult ümber ehitatud. Lisaks kõigile staadionitele, ujulatele, on rajatud ka uued teed, väljakud, pargid veekogud. Natukene kaugemal on ümber kõik suured elumajad, peaaegu igal oma 20-50 korrust. Igal pool on politseinikud. Niimoodi kontrolliga oli lahti saadud ka hiinlaste kombest tänavatele sülitada ja seda isegi võidu teha. Järelvalve on range. Seda muidugi ei saa öelda liikluse kohta, sest hiinlastel ei ole sellist asja nagu järjekord, samamoodi on ka tänavatel – kahel real sõidab kõrvuti 3-4 autot, kõik lasevad signaali ja seal vahed liiguvad veel inimesed ja jalgrattad.

Kõigega tuleb siin ka kaubelda. Turistile võidakse öelda alguses isegi 10-20 korda kõrgem hind võrreldes sellega, millega hiljem müüakse. Kaupa on igasugust ja kõik niiöelda kallite firmamärkitega. Eestlased on ka juba esimesed ostud teinud, kuid Tanja ütles, et talle, näiteks, see kauplemise asi ei istu: „See on nagu males, kui puudutad, aga ei käi, siis jälle puudutad, aga ei käi..”.

Eile Olümpiakülla tagasi jõudes põrkasime kokku Meelis Kuldkeppa ja Oliver Loperiga (mängisid bridži juuniorite võistkonnas ja saavutasid 19. koha rohkem kui 70 osaleja hulgas). Meelise üks esimesi kommentaare oli: „Kui te tunnete, et kuidagi kõigute, siis siin Hiinas ongi kogu aeg maavärinad” Maavärinaid on Hiinas sageli küll, kuid kahtlaseks tegi selle lause see, et kohe varsti läks jutt siinolles tarbitud viski peale.. Õhtul käisin noormeestel ka külas natukene, vaatasime filmi ja rääkisime muljeid. Üldiselt tundub siin kompleksis üpris turvaline ka pimedamal ajal ringi liikuda, eriti tekib see tunne nähes iga hotelli ees mitut valvurit edasi-tagasi liikumas. Võstlejad tunduvad sõbralikud, õhtul tänaval liikudes ja isegi iga kord lifti tulles väga paljud teretavad. Hiinlased on kuidagi vaoshoitumad ja inglise keelt oskavad arusaadaval tasemel neist vaid väga vähesed.

Omamoodi on ka see, et hiinalste jaoks oleme me justkui kõndiv loomaaed. Olümpiakülast väljas kohtab valgeid inimesi ikka üpris harva ja väga paljud sõna otses mõttes vahivad, kui keegi erinev tänaval kõnnib. Keelatud linnas ja väljakutel küsisid väga mitmed hiinlased, näiteks, minuga koos pilti teha. Aga no, eks see on endalegi huvitav.

Võistlus algas meil täna. Nii meeskond kui naiskond mängisid välkmalet (ajakontrolliga 3 min + 2 sek käigule) ja homme pärastlõunal (Hiina aja järgi) algab kiirmaleturniir.

3 minutit oli väga kiire ja ajakaotusi ümberringi oli palju. Kaido ültes, et seda võiks isegi supervälguks nimetada (hiljem täiendas, et supervälk on ikka 2 min).

Nüüd tulemustest.

Kuna ise olen naiskonna liige (laudade järjekord – Monika Tsõganova, Tatjana Fomina, Viktoria Baškite ja mina), kirjutan kõigepealt naiste võistlusest. Osalejaid oli 27 ja mängiti 11 vooru. Esimeses voorus saime vastu Hiina ja kaotasime 4-0. Koosseis oli neil väga korralik, minu vastane 4. laual oli, näiteks reitinguga 2470. Nad võitsid ka turniiri 21 matšipunktiga Venemaa ees (20 matšipunkti). Viie vooru järel oli naiskonnal 4 matšipunkti ja mindi lõunavaheajale. 6. voorus viigistasime Leedu naistega, ise mängisin pika partii Domakaitega (2165), sain Tropmpovskist väga huvitava seisu ja lõpuks võitsin. Osalejaid oli 11 vooru kohta vähe ja ka tulemused ei olnud kõige paremini, nii olime 10 vooru vabad. Lõpuks jäime jagama 14.-19. kohta ja olime 18. 10 matšipunkti ja 20 partiipunktiga. Monika sai 4, Tanja 3, Vika 5 ja mina 6 punkti (teiste punktides päris kindel ei ole).

Nüüd aga meeste turniiri juurde. Meie meeskond mängis väga hästi, kuid kahjuks oli ka ebaõnne ning lõpuks jäädi napilt finaalist välja.

Siin turniiril katsetatakse uusi reegleid, näiteks kui vooru alguseks ei istu õige laua taga, saab mängija automaatselt kaotuse ja kui nupp läheb ümber ja vajutab kella on ka kohe kaotus. Kaks valusat kaotust meestele tuligi nupu kukkumise tõttu, kusjuures nupp kukkus hiljem, kui kätt kella juurest tagasi tõmmati ja käik juba varem tehtud oli.

Osalejaid oli neil 32 ja samuti mängiti 11 vooru. Juba turniiri keskpaigas hakkasid mehed arutama strateegiaid finaali jõudmiseks. Võeti mitu matšivõitu ja viiki endast tugevate vastaste vastu, näiteks viimases voorus alistati India meeskond 3-1. Mängisin ise teises saalis, seega ei ole mul täpsemat infot. Meeste turniiri võitis Hiina 18 matši- ja 34.5 partiipunktiga ning teiseks tuli Ukraina 17 matšipunkti ning 29 partiipunktiga. Eesti meeskond jäi jagama 6.-7. kohta 14 partiipunktiga ning tuli kuuendaks 28 partiipunktiga. Homme hommikul on finaalid mõlema turniiri neljale esimesele.

Homme pärastlõunal algavad võistkondlikud kiirmaleturniirid.

Lugesin hetk tagasi ka anonüümset kommentaari postituse ”Tallinna MV 6. voor” juures. Ja vastuseks, et vähemalt naiskonna liikmed pidid suurema osa oma lisakuludest, sh lennupiletid Frankfurti, osavõtumaks jms ise maksma (sõidu Frankfurt-Hiina, ööbimise ja toitlustuse Hiinas maksis korraldaja). Teiste kohta ei tea.

Kes veel Mõttemängudest lähemalt tahavad lugeda, siis Andres Kuusk (bridži mängimas siin) kirjutab Hiinas käigust blogi.

Uuesti ka link, kust tulemusi vaadata saab.

Lähiajal plaanin lisada ka rohkem pilte Hiinast, võistluspäevadest, Eesti meeskonnast ja naiskonnast.