Kaarel Nestor Vietnamist

rääkis mulle järgneva loo :

Kõigepealt, lennujaamast väljudes, milline tohutu palavus, ää tahtis lämmatada. Siis, keegi suurt inglis keelt ei osanud, saadeti kuhugi bussi. Loksusin 3tundi sellega Vung Tausse, saatjaks kohutav signaalitamine, see liiklus on siin katastroofiline. Kõik sagivad oma võrridega. Siis viidi kuhugi hotelli, tuli välja, et seal tehakse must pilti, et kaart saada. Mul oli juhuslikult pilt kaasas andsin selle. Siis nad üritasid selgitada, mis hotellis ma olen küsides pidevalt, et ega ma sloveeniast ei ole. Ma juba teadsin ja mind viidi sinna. Nad vist ise ei olnud kindlad, et ma seal ööbin. Hotell täitsa korralik. Järgmine päev hommikusöögile ja tuppa tagasi. Varsti tuleb pakkub koristaja, et ma võiks teie toa korda teha. Loobun sellest. Lähen lõunale. Natuke peale tagasi tulekut heliseb telefon. Selgub, et buss on all ja võib mängule minna. Mängukoht üsna suur spordisaal. Hakkan otsima siis kuni 18-aastaste poiste laudu - ei ole. Hakkan otsima, tuleb välja, et me kuskil taga, eraldi hoones.
I voor prantslase Guilleuxiga. Mängu ajal oli tunne, et mina olen favoriit. Tüüp oli kuidagi väsinud olemsiega ja mõtles päris palju. Näost oli ka punane koguaeg. Terve partii oli mul kerge paremus. Vastane, aga ei vääratunud ja lõppmängu mul kahjuks eda kasuks keerata ei olnud enam võimalik. Mängu saatis ka kohutav palavus, sest konditsioneer ei töödanud millegi pärast.
II voor mustadega Hovhannisyani vastu. Istun laua taha, vastane saabub viimasel minutil. Vaatan kohe, et mingi lohh. Paras kondiklibu ja näeb välja ka nagu tavaline jobu. Avangu tõstame suht kiirelt, kõik mu ettevalmistuse järgi. Siis vastane sunnib peale lipude vahetuse ja saan parema seisu. Nühin seda veidi, vaatan, kuskilt võita ei anna. Vahepeal nuppe ka vahetatud, 28.käik, pakun viiki. Ja see jobu ei võta vastu. Nühkisime siis veel seda igavat seisu 80käiku kuniks ta pidi ise igavest tuld andma, et viik saada. Mõtlesin, et mõnitan ka seda tüüpi veidi, aga peale 4tunnist mängu olen väsinud ja suudan rahuneda ning lähen hotelli mugima.
III voor Biryukoviga. Mul valged. Parajalt tüse vene poiss. Aga vot kus lops. Räägib inglise keelt. Tüüp mängis Grünfeldi. Tulin enam-vähem avangust välja, lõpuks seis lihtsustus, mõlemal vanker peal lipu tiival üks ettur ja kuninga tiival 4 (mul kaksik f-l). Pakkusin viiki. Ta ütleb, et üritab veel. Ja siis hakaksid kõik mu idiootsused pihta. Nagu oleks kokkuleppe mäng olnud. Sain tappa.
Sama päeva õhtul veel IV voor. Selgub, et IM. Valmistun pikalt ette. Too IM mängis Tarrasit mu prantsuse peale. Võtsin d5-le lipuga. Tuli välja, et ta teab seda varianti ülipõhjalikult, sest käigud tulid nagu arvuti vastu. 19ndal käigul valisin 30min kahe käigu vahel. Eksisin ja valisin halvema selgelt alahinnates tema rünnakut, mis mõne käiguga kaotas mu laualt kvaliteedi (debiilsus ruudus mu poolt ühesõnaga). Mängisin 14käiku edasi, aga seal oli tal ainult realiseerimise küsimus. Õhtul arvutiga vaadates selgus, et teine variant oleks avangujärgse võrdsuse toonud. Ma lihtsalt kandsin seal mõned ideed liiga kiirelt maha, kahjuks.
V voor
Mängin nepaallasega. Parajalt eksootiline. Tüüp Budapestist ei teadnud haisugi vist. Aga ega ta siis seepärast tappa saand. Tüüp mõtles kõik välja. Esimesed 5käiku 30min. 10käiku umbes 50minutit. Sain üsna hea rünnatava seisu. Tüüp näeb aga kõik ära. Lõpuks kui seis rahunenud, teeb isegi ühe pisitaktika, mida ma ei näe. Suurt peale võrdsuse ta sellega ei saavuta. Pakub viiki. Ma ei võta vastu. Ja kohe toobki vilju. Tüüp paneb pange ja saan pessi. Mõlemal 1 vanker ja h-l, g-l etturid ja mul veel d-l. Jälle vend paneb visalt vastu ja ma juba hakkan kartma viiki. Ta pakubki, ma ei võta vastu. Ja siis, ta kesib jälle. ning saab veel ühest pessist lahti. 2seotud etturi realiseerimine käib lihtsalt ja tüübil on veel kink kah mulle.
VI voor
Austerlane Poetz. Teen pika ettevalmistuse Benoni vastu, sest tean, et mul andmebaasides ainult 1 ebaõnnestunud mäng valgetega selle vastu. Tuleb laua taha ja laseb hoopis midagi muud. Vannun vaikselt mõtetes. Hakkan mingit pseudorünnakut korraldama kuningatiival, ta lükkab aga kõik kinni ja saab mu nõrgestuste tõttu kergelt parema seisu. Siis aga tohutu üllatus - äkki kaob elekter ära. Istume pimedas ja kuna mu käik on, teen ettepaneku kell seisata. See õnnestub meil tänu kõrval laual olevale tüübile, kes telefoniga valgust näitab. Istume 5min pimedas. Saabub keegi mingi laternaga. Siis istume 5min selle valgusel. Lõpuks elekter tagasi ja mäng jätkub. Tüüp teeb mingi lahtimurrangu, mis näibki talle punkti toovat. Ta aga ei märka mu lihtsat taktikat ja saab lahti lipust vankri vastu. Õige pea veel ka odast ja nii punkt mul taskus.
Siis oli meil vaba päev. Sai ujumas käidud, enne seda ekskursioonil, kuskil resordis, kus kasvatati veel ka krokodille.
VII voor
FM Rasulov. Panin juba avangus pange. Ta tegi seda enne, aga ma panin kohe samamoodi otsa. Sain eriti halva seisu ja lõpuks tüüp sai võidetud lõppmängu.
VIII voor
Kogu ettevalmsitus läks aiataha. Aga sain üsna mängitava seisu valgetega. Jälle pseudoaktiveering kuningatiival mu poolt. Suurt ei saavuta. Siis aga magan maha ühe käigulise taktika. Oh seda vandumist. Seis pees ja siis läeb ära elekter, jälle! Kellad seisatakse, ma lähen närvi vaikselt. Ning siis, õige pea, tuleb elekter tagasi ning 5käiguga olen kotis.
Peale minu on veel siin Platov-Jaan Ivanov oma emaga. Platonil ka 3punni. Tulemused on olnud tal vastupidised tegelikult juhtuma pidavale (kaotused on olnud võidud ja vastupidi; viikide puhul korda mööda). Naljakas on aga see, et ma eesti keelt siin suurt ei räägi. Platoni emaga räägin hoopis prantsuse keelt ja Platoni endaga eesti-vene segu, aga suurt me teineteist ikka ei mõista. Ujumas on ka käidud, lausa super vesi. Nii, et paras teile, kes te seal külmas eestis kükitate!