Tuesday, October 7, 2008

Turunurk #12

Tänases turunurgas üritan kokku võtta kõik huvitavad ja vähemhuvitavad sündmused, mis toimusid läinud nädalavahetusel Tallinnas malemajas.

Reval-Spordi nädalalõputurniirile olid kohale tulnud igasuguse tasemega mängijad. Esikohta püüdma läksid suurmeister Igor Švõrjov ja FM Ilja Vovk. Mina läksin võistlustulle lootustega korrata eelmise aasta tulemust, kui mul õnnestus naljakal kombel neli punkti saada. Siin on tabel sellest turniirist: Reval-Sport NLT 2007. Nüüd sain avavooruks kohe vastaseks selle aasta Eesti U18 hõbemedali omaniku Kaarel Nestori, kellele olin ka mullu samal turniiril kaotanud. Seekord lõppes partii kiiresti peale minu mõningaseid arusaamatusi materjali tähtsusest. Siiski kodus programmiga leidsin, et oleks pidanud peale 13. käiku ise pessi võitma. Seis oli siis selline, kus Kaarel oli just käinud Rc5.


Tagantjärgi olen üsna pahane, et käisin siin 1. Oc2?, kui 1. Oh7:+! teinuks mängu peale 1. ...Kh7: 2. Lh5+ Kg8 3. Lc5: palju huvitavamaks. Teistes mängudes kaotas Rauk Roman Holvasonile ja Uku üritas Madis Nahkurile karjapoissi teha. Viimasel hetkel Nahkur siiski märkas ohtu f7-l ja lükkas matti mõned käigud edasi. Siis kui aga pidi algama teine voor, tuli välja, et Abozenko ja Kortšagin ikka veel mängivad. Loomulikult oli Abozenkol täiesti kaotatud seis, kuid poiss võitles vapralt ka veel vähemlipuga edasi.

2. voor. Sain vastaseks Raigo Aljandi, kes sai kahe viimase turniiriga (Vabaettur ja Reval-Sport) kokku 1 punkti ja selle vabast. Avangus ta valgetega teravuste peale ei läinud, kuid ma ei hinnanud enda seisu ka paremaks. Esimese prohmaka tegi ta suht kiiresti, kui tuli lihtsalt kuninga eest g4. Mõned käigud hiljem võitsin lihtsa taktikaga.


Siin seisus oli Aljand just jämeda vea teinud ja 1. g5?? käinud. Selle peale järgnes 1. ...Vf3: 2. Of3: Rh4+ 3. Kh1 Rf3: 4. gh Lh2 matt. Voorus oli huvitav partii Vovki ja Sten Kasela vahel, mis lõppes Vovki võiduga pärast seda, kui Kasela oma võimaluse kasutamata jättis. Ei tea, mis seal partiis täpselt toimus, kuid Švõrjovi mängujärgsete analüüside järgi oli Stenil võiduseis, Vovk aga üritas seda kategooriliselt eitada. Suurema osa ajast õnnestus mul jälgida hoopis Marten Jaanimetsa ja Georg Abozenko vahelist mängu. Abozenko oli avangut nii õnnetult mänginud, et valge oda oli haaranud e6-välja ja seda toetasid etturid d5 ja f5. Siis kahis Jaanimets veel oda f6-le sisse, kuid mingi ime läbi suutis ta siiski mitte kohe võita ja partii läks lõppmängu, kus valge otsustas lõpuks minimaalse paremuse kasuks minna ja sai etturi lipustada. Lõpuks hakkasid vist malemaja tuled liiga eredalt paistma ja Abozenko pidi käega silmad kinni katma. Anaid Hanzatjani ja Jaak Sepandi mängus tulid aga isegi pisarad. Põhjus on ilmselt paha vanaonu Jaak, kes kogu aeg variante protokolli tagumisele lehele kirjutas. Järgmisel päeval hakkas Võsu selle vastu võitlema. Peakohtunik Aare Võsu oli üldse väga põhjalik. Kui istusin korraks ühe laua peale, ütles ta: „See laud maksab 12 000 krooni.”

Õhtul midagi enam linnas ei toimunud ja läksin koju, et puhata järgmiseks päevaks. Kolmanda vooru alguses toimus kohe kaks kummalist sündmust malelaual. Partiis Kasela-Nahkur vastas must valge avakäigule d4 šokeeriva vastusega 1. ...f6!? Vaatasin järgi, et chessgames.com andmebaasis pole mitte ühtegi mängu, milles on tehtud selline käik. Seega tuleb teoreetikutel see pähkel läbi pureda või muidu tekib turniirimalesse Nahkuri kaitse. Kaselagi märkis käigu protokolli hüüumärgiga ehk tähendusega, et selle käigu vastu tuleb ette valmistuda. Partii lõppes loomulikult Nahkuri hiilgava võiduga ja Madis kommenteeris juhtunut järgnevalt: „Avang on halb, aga tulemus hea.” Teine vastuoluline partii toimus Turu ja Zhigailovi vahel. Ma mängisin neljaratsu avangu Halloween Attacki, ehk 1. e4 e5 2. Rf3 Rf6 3. Rc3 Rc6 4. Re5:?! Paraku mul nii hästi ei läinud ja mingi hetk pidin tegema lippude vahetuse, mis viis kaotatud lõppmängu. Pärast vooru läksin poodi ja ostsin koti barankasid ja energiajoogi. Barankasid on tegelikult kõige parem süüa hommikul, sest siis saab kõhu terveks päevaks täis. Õhtul pole neid mõtet enam sööma hakata, sest öösel inimene magab ja tal ei ole nälga.

4. voorus juhtus dramaatiline partii Oleg Kortšagini ja Mark Lapiduse vahel. Noor ja andekas Lapidus oli juba täieliku võiduseisu peale saanud, mitu etturit oli üle ja puha, kui äkki selgus, et Kortšagin sai hullu vankri ja mäng lõppes patiga. Lapiduse kurbust ja pisaraid ei suutnud miski leevendada, oli ikkagi see ju elu võimalus tippmaletaja Kortšagini võitmiseks. Mina läksin kokku Tõnu Heinmetsaga, kellega olen varem paar korda kokku sattunud Chess Assistanti turniiridel, kuid mitte kunagi päris laua taga. Minu õnnetuseks visati mulle ette käik 1. f4. Selle vastu jäin hätta juba Tartus Peep Narusbergi vastu, kuid siis punnitasin viigi kuidagi ära. Vahepeal ei olnud aga teooriaõpikut lahti teinud ja jälle seisin sama probleemi ees. Avangu järel oligi mul üsna vähe ruumi ja vastane sai järk-järgult hakata vigureid koondama minu kuningale. Siiski ei tekkinud midagi väga ohtlikku ja pärast mõnda vahetust oli seis võrdne. Ma ei saanud aga kuidagi nuppe aktiivseks ja aega oli mul ka kole vähe. Paar korda unustasin täiesti kella ära ja käisin lihtsalt kiiresti mingi reeglipärase käigu. Ise ka naersin, kui paar sekundit ainult jäänud oli. Lõpuks murdusin järjest kasvava surve all ning sattusin sellisesse seisu.


Käisin 1. ...Ld7, vaatasin, et aeg on kukkunud ja ulatasin käe. Paar sekundit hiljem sain aru, et mul on ka matt ühega.

Eile sain aga netis revanši, kui võitsin 7-voorulise turniiri viimases voorus (ma olin liitunud 4. voorust) Tõnu kavala matiga ära. Ajakontrolliks oli 2 min ja -1 sek iga käigu eest.


Ma olen mustadega ja ratsu on seotud matiähvarduse tõttu g7-l. Kuid... 1. ...Rf3+! 2. Of3: Lh2 matt.

5. voorus olin vastamisi Jaan Raondiga, keda oli viimati nähtud juuni lõpus Narva-Jõesuus. Jäin mängule ka natuke hiljaks, sest jõime Nikiga Kanutis õlut, tähendab mina jõin. Partii lõppes 23 käiguga, kui ma kinnises sitsiilias olin etturiga f8 lippu jõudnud. Raondi kommenteeris: „Miks te kõik seda kinnist mängite, sama avang selle teise poisiga ka, mis ta nimi ongi, Nahkur?” Analüüsisime veel peale mängu seda avangut ja Raondi oli kindel, et seis on igal juhul läbi. Lõpuks siiski leidsime mustale ka mängitava variandi. Õhtusesse vooru ei olnud enam kohale tulnud Georgi Dzaniašvili, kes oli ilmselt vihastanud pärast kaotusi Roman Holvasonile ja Vadim Koltsovile. Uku tegi aga põnevas mängus viigi Vovkiga, seda partiid uurisime ka pärast klassis.

Kolmas päev tõi mulle vastaseks Jaak Sepandi, kes oli muutnud oma harjumusi ja lõpetanud variantide üles kirjutamise. Kahjuks kannatas selle tõttu ka partiide kvaliteet. Juba avangus jättis ta ette ühe etturi, hiljem sain ma kätte veel teisegi. Siiski tundsin ennast ebamugavalt, sest seis oli kippunud teravapoolseks ja mul oli olukord, kus mõlemad mu vankrid võinuks korraga ees olla.


Käisin 1. ...Vb2, mille peale Sepandi tegi kaotava käigu 2. Oc5? Pärast vahetusi 2. ...Vd3: 3. Of8: Vd1: 4. Vd1: Of8: oli mul lihtsalt vigur üle ja võitsin üsna kiiresti. Must turniir Kasela jaoks jätkus. Pärast viiki Sepandiga, sai ta nüüd sisse veel Jakovlevilt.

Viimases voorus olid huvitavad paarid Kortšagin-Vovk ja Švõrjov-Valner. Mõlemas partiis võitis must. Vovk sai mingi keerulise taktikaga võidu ja Uku realiseeris ilusti ära kolm vigurit lipu vastu, mille ta võiks ka Vaadeldajasse panna. Ma tegin kiirviigi Petroviga. Umbes 15 käigu järel olid kõik tähtsamad nupud välja vahetatud ja mul ei olnud Petrovi pakkumisest mõtet keelduda.

Sain lõpuks 3,5 punkti ja vaid 20. koha, kuid kokkuvõttes võib rahule jääda. Tallinna meistrivõistlustel on ka veel viis vooru jäänud ja järgmine nädalalõputurniir toimub kolme nädala pärast Kohtla-Järvel, aga seal ma ei mängi.

Turu

2 comments:

Anonymous said...

Turu sa ei leidnud f6 peale teooriat,kuna see pole mitte Nahkuri kaitse,vaid Pihkuri kaitse (Pihkur defense)

tõnn said...

Sa oled küll killumees:D