Turunurk #38

12. oktoobril panin sellel sügisel esimest korda pikad püksid jalga. Ilm isegi ei olnud eriti külm, kuid vihma kallas nagu oavarrest. Praegu on mul kõndides väga kummaline ja ebamugav tunne, kuid midagi ei ole teha ja peab ära harjuma. Kristjan Sander ütles, et tema lõpetas lühikese pükste kandmise juba septembri lõpus. Loodame, et järgmine aasta kestab suvi kauem.

Vahepeal toimus aga SK Reval-Spordi nädalalõputurniir. Sel aastal oli väga sõbralik koosseis: Sass, Uku, Sarapik, Lauri, Tarmo, Sten ja Tõnn olid kõik igalt poolt mängima tulnud. Kohe oli arvata, et võileib läheb ka nende vahel jagamiseks. Alguses näitas väga head klassi Uku, kes esimeses voorus viigilises seisus piinas Madist nii kaua, kuni viimane lõpuks aja üle lasi. Ukul on vist kombeks niimoodi teha, sest ka Põlva Suvel sai ta Kassilt samamoodi punkti. Esimeses päeva lõpuks oligi ainult temal ja Sassil 2/2. Õhtul otsustasime pahandust mitte tegema hakata ja iga roju läks oma koju.

Teine päev algas mulle partiiga Moltšanovi vastu. Mulle tundus, et sain hea rünnaku, kuid kui see oli tagasi tõrjutud, pidin ootamatult lipuga tegema 6 käiku järjest ja peale seda läks mäng juba Vanja taktikepi järgi. Kolmanda vooru järel oli mul pool punkti ja male mängimise tunne puudus täielikult. Õnneks sain selle tagasi, kui olin Medari vastu segases seisus ootamatult viguri kahinud ja selle punktiks realiseerinud. Päeva viimane mäng oli kõige naljakam. Raondi vastu mängisime kümme käiku kinnise sitsiilia teooriat, siis hakkasid aga kummalised asjad juhtuma.


Siin oli Raondi mustadega käigul ja järgnes väga ootamatu lahendus. Ta haaras minu etturi d6-lt ja lõi suurima rahuga enda etturi c5-lt maha. Selle peale olin ma täiesti pahviks löödud, viis sekundit hiljem, kui olin ennast kogunud, näitasin talle naerunäol, mida ta just teinud oli. Selle peale hakkas Raondi ka ise rõõmsalt naerma ja võttis siis lipuga d6 maha. Peale 20. käiku ta alistus.

Teise päeva lõpuks olid esimesele lauale jõudnud Sarapik ja Uku. Jõudsin mängu jälgima siis, kui Kristjan oli igavese tule lootuses ära andnud vankri. Mõned käigud hiljem selgus, et kuningas ikkagi pääseb ja enam ei arvatud, et keegi Uku turniirivõitu takistada suudab. Konkurentsist oli aga langenud Sass, kes kaotas nii Sarapikule kui Kaselale. Viimase vastu oli tal tükk aega ettur üle, kuid lõppmängus oli sellest saanud kaks vähemetturit. Õhtul mängisime Kohvikumi aias veel Neli-ritta lauamängu. Põhimäng oli Uku ja Steni vahel, milles jäi peale Uku. Sten aga ütles, et ta kaotab neljas reas hea meelega, kui järgmine päev malelaual punkti saab. Nii ka läks.


                                                        Uku Valner - Sten Kasela, Tallinn 2009

Valgetega mänginud Uku oli avangust etturi võitnud, kuid nagu Sassi vastu, oli Stenil järsku maagiliselt kaks etturit üle, mis suundusid koletul kiirusel lippu. Nähes, et asjad on lootusetud, otsustas Uku allaandmise asemel hoopis publikut lõbustama hakata, kommenteerides nii tehtud kui ka tegemata käike. Etenduse lõpus jättis Sten meelega mati panemata ja mängis Ukuga, nagu kass mängib surnud hiirega.

Ka minu ja Sassi mäng viimases voorus meenutas mingil määral teatrietendust. Peakohtunik Võsu oli sellest nii vaimustatud, et andis mulle eile omapoolsete kommentaaridega partii, kus analüüsidest selgub, et ma oleks saanud mitu korda võita. Mitmeid käike kommenteerib Võsu väga terava kriitikaga.

KING'S gam.
Turu I. - Kukk S. 0:1, 10/4/2009.
Kommenteerinud: Aare Võsu

Turniiri lõpuks olin ma kogunud täpselt 50%, millega peab rahule jääma. Partii Sassiga jäi küll veel mitmeks päevaks kripeldama, kuid järgmistel turniiridel tulevad ikka uued võimalused. Võistlus lõppes sellega, et Sten sai esikoha, Uku ja Lauri jagasid teist-kolmandat, kuigi Lauri (ka talle andis Võsu lehe analüüsidega) oleks võinud Ukut omavahelises mängus võita.

Esmaspäeviti toimuvad malemajas välkturniirid, kus nalja saab küllaga. Mul on kaks viimast nädalat vahele jäänud, kuid järgmine kord kavatsen mängida.