Hillar Kärner: Siga valetas muidugi!

Jätkub jutuajamine Hillar Kärneriga (eelmine osa), kus Hillar räägib sellest, kuidas ta ei pääsenud NSVL finaali ning paljust muust.
Nikolai Kunitsõn (NK): Mustadega?
Hillar Kärner: Olgu valgetega, olgu mustadega. Ma ei leidnud üles, viimati tuhisin oma arhiivis pool aastat tagasi. Ei leidnud üles oma esimest hiilgavat võitu, kus ma oma konkurenti (kes oli aasta vanem!) - Valter Küchle. See on see, kes põgenes Ameerikasse elama. Seda ma võitsin mustadega nii, et käisin h7-h5, mis ma olin ise leidnud, sitsiilias, teatud variandis...
Mõte oli selles, et kui valge käib e5, siis löön, lööb ja käin rg4 ja h3 ei ütle mitte midagi, ta avab kuninga. Ja see oli 50ndatel aastatel, ma avastasin selle. Ja selle partii ma võitsin hiilgavalt, kahe vigurohvriga. Ja teine asi, mida ma ei ole üles leidnud, neid, liidu poolfinaali partiisi. Sõlmpunkt oli see. Minu males. 66ndal aastal. Seal, liidu poolfinaalis, üheteist vooru järgi mul oli 5 punkti 11'st. 5 punkti 11st... Kusjuures, ma olin kaotanud kolm absoluutset võiduseisu! Vankri lõppmäng kolm kolme vastu, ühel tiival. Pakun viiki - vastane ei taha. Ma ei tea - läksin pabinasse. Lugu oli selline, et käperdasin seisu ära. Et kaotasin kolm partiid ilma asjata. Poleks ma viiki pakkunud, poleks ma iialgi kaotanud seda seisu. Lugu lõppes sellega, et mul oli 11'st viis punkti. Ja siis ma võitsin viis partiid jutti! Nende hulgas Mikenast, Hannikut ja üks kõva mees oli veel. Viis viiest. Ja olin teisel kohal. Ja kolm tükki pääses liidu finaali. Mõistad? Hanniku kuningas sai kuskil d2'l mati ja Mikenase kuninga ajasin kuningatiivalt liputiivale ja sealt veel tagasi ja kuskil sai keset lauda mati - d2 või e2. Ma ei ole neid partiisi üles leidnud. Ma ei tea, kas ma kirjutasin sulle need üles.
NK: Ma võin sulle need leida, internetis on kõik olemas (kes leiab, võiks teada anda - ma ise pole kuskilt leidnud)
HK: Nojah, ma kirjutan need välja, et saab korralikult kirja panna, aastad. Igastahes, bülletäänis neid polnud. Või mulle pole silma hakanud. Nii. Ja vot see oli. Oleks ma viimases voorus! Oli vaja mängida Suetiniga viiki. Suurmeister Suetiniga. Suetin - siga - ei võtnud viiki vastu! Pakkusin enne partiid muidugi. Siis ma kaheksa tundi valmistasin ette partiid. Ufimtsevi kaitses (tegelikult Vene kaitses - NK), leidsin mingisuguse oma jätku või uuenduse ja mul oli parem seis. Ja kusjuures 2-3 käiku hiljem, pinge oli niivõrd suur ja väsimus... Panin etturi ette. Ja siis veel kuskil neli tundi sebisin ja lõpuks kaotasin partii. Suetinile oleks viik andnud teise-neljanda koha jagamise, koos minuga.
NK: Mhmh
HK: Ja ta ütles, et ta helistas Moskvasse ja Moskva ütles, et ta ei pääse, et berger on neljas. Et ta ei pääse. Siga valetas muidugi, muidugi oleks pääsenud. Pärast vaatad, kes seal finaalis mängisid. Mõistad?
NK: Aga sa pole siis finaali pääsenud kunagi?
HK: Liidu finaali ei ole pääsenud.
NK: Ja poolfinaale oled mänginud?
HK: Ma ei tea. Võib-olla oli ainukene kord üldse.
NK: Selge.
HK: Ja üks asi veel, mis tol õhtul juhtus, et selle pagana... Mnatsakanian . Ma ei hakka enam ütlema, kelle riigi eest ta oli. Tal oli kunagi - aasta või kaks tagasi. Vilniuses toimus. Üks pruudike oli, leedulanna, kellega neil noh, nagu vene keeles öeldakse - gorjatšaja ljubov.
NK: Kuum armastus.
HK: Nii ja siis paar aastat nad ei olnud näinud ja see tüdruk oli vahepeal mehele läinud ja võib-olla isegi lapsi sünnitanud, seda ei tea. Aga mehele oli läinud. Ja see oli ühe kõrtsi ettekandja ja mina sattusin sinna kõrtsi sööma. Ma käisin üldse sel aja jooksul kõrtsis imeharva! No leidsin mingid muud võimalused süüa. Ja ühel hetkel toimus mingisugune metsik segadus ja üle minu pea vilksatas midagi. Mnatsakanian järsku leidis, et tal on armastus tagasi ja ta tahtis seal kohtamist määrata või jumal teab mida. See saatis ta põrgusse. Ja lõpuks ta vihastas ja kuskil viie või seitsme meetri kauguselt viskas suitsupakiga seda ettekandjat, kes läks minema ta laua juurest. Ja seda Leedu poisid nägid. Tõusid kohe püsti ja püüdsid ta all riietehoius kinni. Kutsuti kohe politsei ja palju ei jäänud puudu, et talle oleks tappa antud korralikult. Need leedukad, tead, kui mingi mölakas tuleb naist solvama rahva ees, see oli tead - veretasu peaaegu. Lugu läks, lõppes sellega, et Mnatsakanian viidi türmi ja turniirile ta tagasi ei ilmunudki. Kolm viimast mängu ta andis loobumisvõidu (naer). No teda ei olnud. Kaks minu vastast said plussi tänu sellele. Aga liidu poolfinaalis saada pluss ilma mängimata? See oli üks asi.

Kui tahad teada, mis olid teised asjad, siis loe järgmist osa intervjuust.
PS! Tabelit 1966 aasta poolfinaalist võib näha siit (sealtsamast saab ka mõningaid mänge endale tõmmata).
PSS! Poolfinaali võitis muide Iivo Nei.
PSSS! Vaadake pilti. Viimane käik oli Kärneri poolt tehtud Ob5-f1!!