Meie päevad algavad siin Rio de Janeiros tavapäraselt kohaliku aja järgi kell 6.00 hommikul (Eestis on kell kuue tunni võrra hilisem ehk siis kell 12.00), mil läheme esimeste seas hommikust sööma. Pärast hommikusööki ja pisukest seedimisaega teeme tavaliselt paarikilomeetrise jooksuringi piki Copacabana rannapromenaadi. Jooksjaid ja jalgrattureid on siin tõepoolest palju, aktiivne puhkamine tundub olevat populaarne. Jooksmisele järgneb lõõgastav saun, bassein, mullivann meie hotelli kauni vaatega katusekorrusel. Puhkus!
Niisiis 11. oktoobri hommikul kohaliku aja järgi kell 10.00 startis kongressi ametlik programm. Avalöögiks oli PCCC delegaatide nõupidamine, kus Eesti delegaadina esindas meie vabariiki Indrek Aunver. Tol päeval tehti PCCC delegaatide nõupidamisega algust, üritus jätkus aga veel mitmel järgnevalgi päeval. Ei hakka siinkohal selle nõupidamise detailidesse pikemalt laskuma – olen neid nõupidamisi üsna detailselt kirjeldanud varasemate kongresside ülevaadete juures, üldjoontes on arutlusel olevad küsimused läbi aastate üsna sarnased. Varasemate kongresside ülevaated leiab internetist: 2006. aasta Holland Wageningen, 2007. aasta Kreeka Rhodose saar ja 2008. aasta Läti Jurmala.
Ühte käsitletud teemat siiski mainiks – on ju alati huvitav teada, kuhu võiks järgmis(t)el aasta(te)l reisiplaane seadma hakata. 2010. aasta kongressi toimumise kohaks pakuti Kreekat (Kreeta saar) ja 2011. aastal sooviks üritust läbi viia Jaapan (Kobe). Vägagi ahvatlevad pakkumised mõlemad.
PCCC delegaatide nõupidamisel pandi veel paika erinevate komiteede koosolekute ajad. Millised komiteed PCCC juures tegutsevad sellestki olen pikemalt kirjutanud eelpool mainitud varasemate kongresside ülevaadete juures, ei hakka end siinkohal kordama. Igatahes eelistasime meie seekord erinevate komiteede juures koos istumisele (need koosistumised said teoks 11. ja 12. oktoobri pärastlõunal) veidi puhata, päevitada, ujuda. Juhtus nimelt, et ilmateade oli meie õnneks pikemat vihmaperioodi lubades eksinud ja 11. oktoober oli meie Rio de Janeiros viibimise aja esimene päikseline päev, siiski oli ka pilvi, kuid mitte enam vihma. Seetõttu veetsime pärastlõuna kaunis Copacabana liivarannas, selleks tarvitses meil hotelliuksest vaid üle sõidutee astuda. Tol päeval olid rannas väljas ujumist keelavad sildid, sest laine oli tõepoolest kõrge, kohalike surfarite unistus. Vees sai sarnaselt teistele rannalistele siiski käidud, kuid väga sügavale ei tasunud minna, sest suurema laine korral olid täielikult loodusjõudude meelevallas. Merevesi on siin Atlandi ookeani rannikul võrreldes Läänemere äärsega veidi teistsugune – oluliselt soolasem ja kuidagi pehme, vahutav.
Üks huvitav tähelepanek veel seoses Copacabana rannaga. Liivarand ja rannapromenaad on siin 4 km pikkune, seda lahutab hoonete (hotellide) kompleksist kuuerajaline sõidutee. On huvitav märkida, et üks pool (üks suund) sellest sõiduteest on päikesepaisteliste ilmadega teatud kellaajast alates liiklusele suletud. Merepoolne sõidusuund on täielikult rannaliste, jalutajate, jooksjate ja jalgratturite kasutuses. Kujutage nüüd ette olukorda, kui Tallinnas oleks suviste päikesepaistelise ilmadega suletud kogu Pirita tee linna poole kulgev sõidusuund. Eesti liikleja hullub Pirita tee osalise sulgemise korral juba siis, kui selle sulgemise eesmärgiks on mõni rahvaspordiüritus, rahvajooks või mess.
Õhtul kohaliku aja järgi kell 20.00 algas kiirkomponeerimise võistlus. Kätte jagati teemad, millistel tuleb malekompositsioone kokku seada. Aega selleks oli kolm tundi. Nagu ikka toimus võistlus kahes sektsioonis – teemadeks teatud etteantud tingimustel kahekäigulise matiülesande loomine või kahekäigulise abimatiülesande loomine. Olin enne võistluse algust teinud otsuse, et kui teemad on rasked, siis lähen parem järgmisel päeval toimuma pidanud lahendamisvõistlust silmas pidades magama. Pange tähele, et kiirkomponeerimise võistlus algas Eesti aja järgi kell 2.00 öösel ja lõppes kell 5.00 öösel, mõne siinveedetud päevaga aga päriselt ajavahega ära ei harju. Nii juhtuski – teemad olid raske, nagu varasematelgi aastatel ja tuginedes varasematele selle võistluse kogemustele pidasin paremaks magama minna. Indrek Aunver, kes oli enne kiirkomponeerimise võistlust teinud väikese eelneva õhtuse uinaku, otsustas siiski abimatiülesannete kokkuseadmist proovida ja suutiski pea kolmetunnise pusimise järel konkursile kaks korrektset kompositsiooni esitada. Konkursi tulemused peaksid selguma lähipäevil.
Selline oli siis pühapäev, 11. oktoober siin Brasiilias Rio de Janeiros.
Posts
2 comments:
Kes krt neid pilte siia paneb? Võiks äkki veidi maitsekama valiku teha (no vähemalt siis tehnilise külje pealt).
Need fotod tegin mina üks päev enne Marguse ärasõitu. :D
Post a Comment