Hillar Kärner: Ta oli üks mees, keda ei lastud suurmeistriks saada!

Jätkub jutuajamine Hillar Kärneriga, kus ta räägib edasi, mis toimus NSVL poolfinaali ajal. Samuti räägib ta oma tulevastest plaanides male vallas. Vapustav - see mees tahab paar kuud Fischerit õppida! Et aru saada! Eelmine osa on siin.

Hillar Kärner (HK): Üks vahva lugu, mis minu kasuks töötas. Teine asi, mis minu kasuks töötas. Et mina ja mõni veel. Nende hulgas oli Mikenas ja Iivo Nei. Me käisime kümne kilomeetri kaugusel Vilniuse südalinnust, trolliga sõitsime, seal oli trolli lõpppeatus. Mingi jõgi oli, mul jõe nimi ei tule meelde praegu. Selle võib kaardi pealt vaadata. Augustikuu oli. Käisime ujumas. Seal oli niuke - käänuline, teatud käänukohtadel oli vool nii kiire, et sa praktiliselt vastu, vastu seda voolu ujusid - ei läinud sa edasi, vaid tagasi! Ühesõnaga, sa ei jõudnud minna. Oli vahva võidelda seal kolmekesi. Kas püsid paigal või minimaalselt astud edasi. Ja tänu sellele oli mul viieks viimaseks võiduks füüsiline vorm nisuke, et dai bohh (NK - anna jumal). Seekord ma tundsin jah, mis tähendab füüsiline, ühesõnaga - kui on vaja võidule mängida, jah... Esimesed võidud tulid natuke, noh, tulid - aga siis hakkasid juba pingutama. Miinus ühest läksin pluss ühte, eksole. Ja vaatasin, et teised ka väga kaugel ei ole. Ja paar otsustavat partiid tulid. Panik oli veel ühel hetkel tige. Ta oli Ukraina ja Venemaa üks kõige kõvemaid meistreid. Ta oli üks mees, keda ei lastud suurmeistriks saada. Teine mees Moskvas oli Aronin, kes käis Tartus meil mängimas. Ühel Tartu turniiril, oli jah kunagi. Ühesõnaga, ta pidi suurmeistriks saama võimete poolest. Paljud nõrgemad Venemaa on saanud suurmeistriks. Aga tal oli üks jama olnud. Ei olnud sõjaaeg midagi, saksa poolel oli vangilaager, või vangivalgur või midagi. Niiet poliitika oli seotud.
Nikolai Kunitsõn (NK): Aga kes siis sinu arvates on olnud kõige kõvem maletaja läbi aegade, kui võib nii küsida?
HK: Ma ei oska sellele praegu vastata, ma natuke mõtleks ja uuriks seda asja. Unistus on see. Kui ma oma väikesed tööd teen ära.
NK: Et sul on plaanis raamat kirjutada endast või malest üldiselt?
HK: Ei, no, ma tahaks mõningaid oma partiid ära kommenteerida. Üks paarkend tükki. Kümme tükki on vähemalt olemas.
NK: Ei, aga sa ütlesid lihtsalt, et sul on plaanis raamat kirjutada. Aga kas see raamat tuleb sinust endast või malest üldiselt või malest Nõukogude Liidus?
HK: Ei, malest üldiselt. Ma arvan. Ma ei jõua kirjutada. Mul ei ole nii head mälu ja kõik ei seisa meeles. Aga teine asi, äärmisel juhul võib ta paariosaline olla. Mingid minu partiid ja maailma etüüdiloomingust või lühipartiides on ilusaid asju. Oota! Mis ma tahtsin nüüd öelda. Üks asi, mis ma tahan uurida. Mul on olemas kõik Fischeri partiid! Raamatus. Ma tahaks Fischeri, ma ei ole kunagi seda teinud! Ma tahaks Fischeri partiid võtta, kõigepealt võtta need süsteemid, mis ma ise olen mänginud. Mida ma hästi tunnen ja vaatan kuidas tema neid mängis ja kuidas tema vastu neid mängiti. Ja natuke uurida järgi ja mul ei ole Fischerist pärit ettekujutust. Talist on meil kõigil ettekujutus.
NK: Nojah
HK: Sähvis siin ja seal ja ohverdas jaja ühesõnaga - seal oli nii psühholoogia ja sügav arvestus ja nii edasi ja nii edasi. Aga vat Fischeri kohta ma ei oska midagi öelda. Ja on üldse niisugusi maailma suurmeistreid, kelle kohta on väga raske midagi öelda. Väga hästi saan ma aru näiteks Aljohhinist. Saan aru või kuidagi. Aga Fischerit ma ei ole uurinud. Ja ma tahaks, palju see võtab? Paar kuud võtab aega, et vähemalt teatud süsteemid vaadata läbi, mida ma ise õpin ja mida ma tunnetan. Kuidas tema sai aru.

Jätkub...