Lugesin uudistest, et alates eelmisest nädalast on Eestis seadusega keelatud libakontode tegemine internetis. See probleem on esinenud ka Vint.ee-s, kus üks isik sõimas teise isiku nime alt kolmandat isikut. Kuna karistuseks on rahatrahv või isegi kuni kolmeaastane vangistus, siis ei ole soovitatav enam niimoodi nalja teha.
Novembrikuus mängisin kahel võistlusel. Kui tavaliselt olen pidanud kirjutama oma kaotustest ja ebaõnnestumistest, siis seekord saan rääkida hoopis turniirivõitudest, mis tulid nii mulle endale kui ka paljude teiste jaoks suure üllatusena.
Esimene neist oli AVRO-38 kiirturniir Tartus. Kohale tulid „tartlased“ Kristjan ja Uku; tartlane Ants, kes kutsus Tuulit ettevõtlusega tegelema; ning veel bussitäis lätlasi, kellele Emajõe Ateena on võib-olla isegi lähemal kui tallinlastele. Kohale ei tulnud Niki, kes oli Lastekaitse Liidu koosolekul; Askold, keda viimati nähti turvamehena Zavoodi ukse kõrval; ning tippmaletaja Tartust, kes ilmselt veel oli väsinud nädal varem toimunud kiirmalest. Selle aasta juhend nägi ette, et võistlejad jaotatakse reitingu järgi kahte gruppi. Enne turniiri olin enam-vähem ennast kuhugi kahe grupi vahele sobitanud. Ja mingi hetk tuli teade, et A-grupi viimane asetus on Sepandi (1882), seega tekkis mul hea võimalus B-grupis särada. Ka üks võistluse korraldajatest Hendrik Olde ütles, et see on mu esimene võistlus, kus ma kuulun soosikute hulka. Juba esimese vooru ajal tundsin, et favoriidikoorem on raske. Ma ei suutnud kuidagi Hermansoni vastu paremust saada ja tal tekkis ohtlik vabaettur. Siis pakkus ta viiki, millest ma keeldusin ja lõpuks võitsin ajaga. Edasi läks asi libedamalt: neljas järgmises voorus tegid mu vastased jämedaid prohmakaid ja ma sain kerged punktid. Vahepeal käis kultusmaletaja Särgava minult küsimas: „Kas keegi enam praegu ei rüüpagi? Kukk ja Kunitsõn olid ikka vanasti kõvad rüüpajad.“ Siis mängisin Jakobiga, kes keskmängus viiki pakkus (8-st partiist koguni kolmes tehti mulle viigiettepanek). Ma otsustasin siiski lõppmängu minna, mida võita ilmselt ei saanud, kuid siis vahetas ta ratsud välja ja ma sain opositsiooni. Lõpuks panin mati, kui mul veel kolm sekundit kellal oli. Peale seda vooru ütlesin: „Ma ei mäletagi, millal mul viimati 6-st 6 oli.“ Siis sain mängida Prii juunioriga, kes juba nii enne mängu kui ka avangu ajal mitmeid kordi viiki lunis. Ma vastasin aga, et tee käik. Järsku vaatasin aga ehmatusega, et mul jäi kaks vigurit korraga tulle. Ma juba mõtlesin, et kurat oleks pidanud ikka viigi vastu võtma, nüüd veel turniir ka aia taha läinud. Ants Marten aga mõtles umbes kolm minutit ja pakkus siis jälle viiki, mille ma nüüd ka kohe vastu võtsin. Hea variantidelugeja Hendrik Olde oli kohe kõrval ja küsis Priilt, miks ta vigurit ära ei võtnud ja näitas, et ma poleks saanud midagi ohtlikku teha. Viimases mängus võitsin ajaga Saluperet ning jäin ootama pidulikku autasustamist. Ma olin oma esimese turniirivõidu üle rõõmus nagu pöialpoiss Õnneseen. 800 krooni preemiat esikoha eest oli tore ja esimene kord jäin võistlusega kasumisse, kuid loomulikult kell 6.40 rongiga Tartusse sõites ma raha võitmise peale ei mõtelnud, läksin ikkagi eesmärgiga malet mängida. Turniiri ajal ei ostnud ma poest ka ühtki limonaadi, auhinnaraha allesjäämist aitas kindlustada ka see, et ma õhtul Tuuli ja Martiniga Tallinnasse tagasi sõitsin.
A-turniiril, mida ma ühe silmaga jälgida sain, oli kummaline kokkusattumus: kolmandas voorus mängisid esimesel laual Volodinid, kes ei ole sugulased. Selgus, et Lätis elab ka Volodineid. Samuti on ühe lätlase nimi Aleksandrs Petrovs. Kui teda austasustamisele kutsuti, ütles Võsu: „See on ka Petrov. Kurat, kõik on Petrovid.“ Ma ütlesin: „Igas riigis on üks Petrov.“ Võsu: „No aga meie Petrov on ka Aleksander.“
Üks suurüritus toimus ka Tallinnas, kus juba teist aastat järjest korraldati Kullo huvikeskuse ja Vint.ee mõttemängude päev. Kolm ala – gomoku, kabe ja male. Eelmise aasta võistlusest kirjutasin
siin. Seekord koosseis nii tugev ei olnud: Andres Kuusk, Tiit Vunk, Tunnet Taimla ja teised tähed ei mänginud. Siiski võistles Vint.ee kõikide mõttemängude staar allever (Timo Ilu). Poisid Ottomar Ladva ja Marti Medar olid ka mängima tulnud, samuti oli võistkonnaga esindatud Mustamäe Loomingumaja. Gomokus muidugi Timole vastast ei olnud. Ta on rendžus tulnud noorte Euroopa meistriks ja võitnud mitmeid medaleid mm-ilt. Tugev võistleja oli ka kuni 12-aastaste maailmameistriks tulnud Martin Hõbemägi. Selle peale arvas Ottomar, et kõik, kes on natuke rendžut mänginud, on ka maailmameistriks tulnud. Gomokus sain ma lõpuks 6 punkti 9-st, samuti kuus punkti kogunud Ottomar sai parima mitte-gomokumängijana t-särgi ja gomokuõpiku. Kabe koha pealt pidasin enda oskusi käikude teadmisega piirduvat. Küsisin nädal varem ka malemaja laiskvorsti Villem Lüüsi käest, kuidas kabeks ette valmistuda. Ta ütles, et ei ole vaja kedagi karta, kõik kabetajad mängivad võistkondlikel mv-l. Niimoodi oligi, üllatuslikult tulin ala lõpuks kolmandale kohale. Seega pidi male kõik otsustama. 2. voorus mängisin Ottomariga, tahtsin teha triple-upi (nagu Andres Kuusk eelmine aasta mulle kõigis kolmes alas ära tegi), sest gomokus ja kabes olin teda võitnud. Avangus sain suurepärase seisu, kuid tal õnnestus nupud välja vahetada ja läksime lõppmängu, kus suruma hakkas juba tema. Järsku tegi Ottomar valekäigu ja oli valmis juba alistuma, kuid ma ei nõudnud kaotust. Ka kohtunik Tanja ütles hiljem, et nad kaotusi ei pane. Mängisime edasi ja partii lõppes viigiga, sest ääreettur ja vale värvi oda ei võimaldanud tal võita. Pärast sain aga Tammelalt ajaga pähe ja hiljem tegin veel Medariga viigi, kokku 5/7 ja 3. koht. Ottomar peale minuga viigi rohkem ei vääratanud ja sai 6.5-ga kindla esikoha. Siis jäi oodata veel koguarvestuse tulemusi. Lõpuks tegi organiseerija Ants Soosõrv teatavaks, et heitlus tiitlile oli väga tasavägine. Kolm mängijat jäid kahe punkti sisse. Teoreetiliselt oleks võitjaks tulema pidanud Timo, sest tema oli ühel alal esikoha saanud. Aga Timo tegi väga suuremeelse otsuse, et ta annab võitjakarika mulle. Teine ja kolmas koht olid siiski ka karikat väärt.
Vindi ja Kullo mõttemängude päeva tulemused:1.-2. Timo Ilu ja Indrek Turu 79 kohapunkti
3. Ottomar Ladva 78
4. Martin Hõbemägi 68
5. Kertu Urgand 63
6. Ranel Tammela 59
7. Liise Marie Reinik 53
8.-9. Kristjan Laherand ja Raido Uibos 53
10. Artur Laherand 49
11. Argo Lillemaa 48
12. Marti Medar 47
13.-14. Kuno Kolk ja Ilja Tšesnokov 45
15.-16. Klim Gusarov, Denis Smirnov 44
17. Kris Holtsmann 41
18. Erko Olumets 40
19. Jan-Egert 39
20. Rauno Tipner 35
21. Daniil Mölder 32
22. Anastassia Zahharova 31
23. Liina Nõmm 28
24. Antanas Zamulskis 26
25. Kristiina Jürman 17
26. Karl Küling 16
27. Nikita Meier 15
28. Claus Lemmik 13
29. Armin Heinsaar 10
30. Gerli Krjukov 9
31. Kristian Vlasenko 7
32. Melian Heinsaar 6
33. Tuuli Põhjakas 2
34.-41. Artur Meier, Mairi Tipner, Lisa Kõllamõts, Ranno Põhjakas, Merilin Põldsam, Reimo Põhjakas, Karin Põhjakas, Kaur Nelke 1
Valge on musta üle mänginud, diagrammiseisus on valgel valida mitme hea ja efektse rünnakujätku vahel.
Posts
