Tuesday, October 20, 2009

Margus Sööt: viimased muljed Brasiiliast ja tagasilennust

Minu viimane kirjatükk seoses Brasiilias Rio de Janeiros 10.-17. oktoobrini toimunud 52. probleemmaletajate maailmakongressiga on kirja pandud erinevates rahvusvahelistes lennujaamades (Rio de Janeiro, Pariis) lennulepääse oodates. Vaadeldajale kirjutamine aitas minul erinevaid lende oodates ärkvel püsida ja mõtteid koondada.

Niisiis oli pühapäev, 18. oktoober meie (Margus Sööt ja Indrek Aunver) viimane päev Rio de Janeiros, kuid see-eest väga sisutihe päev. Kohaliku aja järgi (kuna laupäeva öösel vastu pühapäeva keerati Rio de Janeiros kella tunni võrra edasi, siis erines kohalik aeg Eesti ajast viie tunni võrra – Eesti aeg on viie tunni võrra hilisem) veidi enne keskpäeva tegime hotellis check-out’i ja kuna meie lend Rio de Janeirost Pariisi pidi teoks saama kohaliku aja järgi alles loetud minutid enne südaööd, siis jätsime oma pagasi hotelli hoiule ja siirdusime vallutama suurlinna üht tuntuimat vaatamisväärsust Suhkrupeamäge.

Sarnaselt päev varem Corcovado mäe otsas asuva Jeesus Kristuse kuju juures kogetule avanesid ka Suhkrupeamäe otsast võrratud vaated Rio de Janeiro linnale, igas suunas. Rio de Janeiro ongi just selle poolest väga eriline linn, et turismiatraktsioonideks olevad mäetipud ühes maaliliste vaadetega asuvad linnas sees, vaid paarikümne minutilise (takso)sõidu kaugusel turistile koduks olevast mugavast hotellist.

Olles nii-öelda kiirvisiidilt Suhkrupeamäele tagasi hotelli naasnud kasutasime veel viimast võimalust, et veidi enam kui tunni vältel hotelli katusel asuva basseini ääres päevitada ja ujuda, samas sai käia ka saunas ja mullivannis.

Kuna hotellis check-out’i tehes olime avastanud retseptsioonis võimaluse minna 150 kohaliku raha eest (veidi alla 1000 Eesti krooni) vaatama jalgpalli kuulsale Maracana staadionile ja kuna meil oli kohalikku raha piisavas koguses alles jäänud ning ega meil kogu lennueelse päeva sisustamiseks niikuinii mingit mõistlikku plaani ei olnud, siis haarasime võimalusest. Hotell pakkus eelpool mainitud summa eest transporti staadionile ja tagasi, giiditeenust, pluss loomulikult pileteid jalgpallimatšile.

Kohaliku aja järgi kell 16.00 algas Maracana staadionil Brasiilia kõrgliiga (Serie A) kohtumine Fluminense ja Internacionali meeskondade vahel. Brasiilia kõrgliigas on kokku 20 meeskonda, neist kolm on Rio de Janeirost – Flamengo, Botafogo ja Fluminense. Lisaks on tasemelt järgmisest liigast (Serie B), kuhu kuulub samuti 20 meeskonda, järgmiseks hooajaks kõrgliigasse tõusmas veel üks Rio de Janeiro meeskond Vasco, kes praegu toda liigat juhtimas on.

Enne meie poolt fännatavat mängu oli Brasiilia kõrgliigas erinevate klubide poolt mängitud 29 või 30 kohtumist. Internacional asus liigatabelis 4. kohal, kusjuures teisest kohast lahutas neid ühe vähem peetud mängu juures vaid kaks punkti. Fluminense meeskond, milline mängis Maracana staadionil oma kodumängu, asus aga liigatabelis viimasel 20. kohal – meeskonda kummitab oht kõrgliigast välja langeda.

Brasiilia Serie A tabeliseis enne meie poolt fännatavat kohtumist:
1. Palmeiras 29 kohtumist 54 punkti
2. Atletico-MG 30 kohtumist 50 punkti
3. Sao Paulo 30 kohtumist 49 punkti
4. Internacional 29 kohtumist 48 punkti
5. Goias 30 kohtumist 46 punkti
6. Flamengo 29 kohtumist 45 punkti
...
16. Botafogo 29 kohtumist 32 punkti
17. Santo Andre 29 kohtumist 29 punkti
18. Nautico 29 kohtumist 29 punkti
19. Sport 29 kohtumist 25 punkti
20. Fluminense 29 kohtumist 25 punkti

Nagu tabelist näha, siis pole Fluminense seis sugugi mitte kiita, seetõttu vajati kodumängust hädasti punktilisa. Enne mängu algust sai tehtud ka väike ennustus lõppskoori osas – erinevatest hotellidest kahe väikebussiga mängule transporditud turistid said soovi korral panustada 10 kohalikku raha (veidi üle 60 Eesti krooni) mingile konkreetsele lõppskoorile. Kogunenud fondist poole sai omale giid (nii-öelda vahendustasuks, jootrahaks) ja teise poole pidi(d) endale saama õige lõppskoori ennustaja(d) või kui keegi õiget skoori ära arvata ei suuda, siis kogu raha giidile. Meil polnud midagi meie toreda giidi toetamise vastu ja nii sai tehtud panus skoorile 1:2 kodumeeskonna poolt vaadatuna (panustasime ainsana sellele lõppskoorile). Kokku tegid panuse 14 turisti või turistide seltskonda.

Mängu juurde. Staadion oli üsna tühi, vaid ühe värava taga asunud kodumeeskonna Fluminense fännitribüün oli pilgeni täis, kaikus rõõmsalt laulda ja sambarütmides trumme põristada. Internacionali fänne oli staadionil üsna vähe, neile oli eraldatud oma väike sektor. Meie vaatasime mängu nii-öelda erapooletute fännide sektorist, ehkki peab tunnistama, et naabruses kohtasime peamiselt kodumeeskonna fännisärke kandnud jalgpallihuvilisi.

Üsna esimese poolaja alguses läks Internacional juhtima, kuid kodumeeskond suutis poolajavileks seada tabloole viigiseisu 1:1. Teisel poolajal läks Internacional taas juhtima, täpselt nagu olime ennustanud, kuid kodumeeskonna surve muutus lõpu eel üha intensiivsemaks ja mõned minutid enne lõpuvilet löödigi taas viigivärav – 2:2. Bad beat. Keegi turistidest õiget skoori ei ennustanud, kogu raha giidile.

Brasiilia kõrgliiga jalgpallielamus oli igatahes kogemist väärt. Mängutempo oli vaatamata palavale ilmale üsna kõrge ja mängijad tehniliselt head – pall liikus kiiresti, söödud olid täpsed ja võeti hästi omaks, samas jäeti siiski ka mitmeid näiliselt kindlaid väravavõimalusi realiseerimata.

Pärast jalgpallimatši tagasi hotelli jõudnuna startisime peagi taksoga Rio de Janeiro rahvusvahelise lennujaama poole, sest kohaliku aja järgi kell 23.55 (Eesti aja järgi kell 04.55) väljus meie lend liinil Rio de Janeiro - Pariis. Üle tuli elada järjekordne 12-tunniline (sic!) lend üle Atlandi ookeani, kaetud sai ca 9350 km pikkune vahemaa.

Pariisis Charles de Gaulle lennujaamas maandusime Eesti aja järgi kell 17.00, seejärel ootasime veidi üle nelja tunni edasilendu Stockholmi. Lend liinil Pariis - Stockholm kestis umbes kaks ja pool tundi ja Eesti aja järgi umbes tund enne südaööd maandusime Stockholmi Arlanda lennujaamas. Kuna siinkirjutajal kohene edasilendamise võimalus Tallinna puudus, siis tuli ööbida Rootsi pinnal, et 20. oktoobril Eesti aja järgi kell 14.40 alustada umbes tunniajalist lennureisi liinil Stockholm - Tallinn.

Selline oli siis minu poolne nägemus Brasiilias Rio de Janeiros 10.-17. oktoobrini toimunud 52. probleemmaletajate maailmakongressist. Kokku sai Vaadeldaja lugejatele kirjutatud seitse ülevaateartiklit kongressil toimunust, mõni rohkem ja mõni vähem malekeskne. Loodan, et Eesti lugeja leidis enda jaoks nendest artiklitest nii mõndagi huvipakkuvat nii kongressi enda kohta kui ka Rio de Janeiro linna kohta. Lõpetuseks jääb üle soovida, et pidage vastu, malehuvilised, ees ootavad huvitavad ajad!

1 comment:

Turu said...

Kindlasti oli tegu väga laheda reisiga ja probleemmale kongress tegi olemise veelgi huvitavamaks. Loodan, et saan ka kunagi sellisest üritusest osa võtta.