Euroopa meister Aserbaidžaan

Serbias Novi Sadis toimunud Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel saavutasid esikoha Aserbaidžaani meeskond ja Venemaa naiskond.

Meeste turniiril jagasid enne viimast vooru esikohta aserid ja venelased, viimased juhtisid koefitsendi järgi. Loos viis kokku paarid Venemaa-Hispaania ja Aserbaidžaan-Holland. Kuna esimene matš jäi 2-2 viiki ning ka teises oli kolm mängu lõppenud viigilise tulemusega, otsustas kuldmedali saatuse partii Gashimov - Stellwagen.


Mustadega mänginud hollandlane oli tükk aega vähemetturiga lõppmängu edukalt kaitsnud, kuid eksis siin rängalt. 1. ...Vf4? lõpetas mängu pärast 2. Ke6! h4 3. f7 Kg6 4. f8Q Rxf8 5. Rxf8 Kg5 6. Ke5 1-0. Viigi oleks ära hoidnud näiteks Vb4/Vc4, Ke6 peale saab vanker kuuendalt realt tuld anda; ning ka Vh3/Vh2/Vh1 ja vanker saab e-liinilt kuningat tulistada.

Lõpptulemused:

1. Aserbaidžaan (Radjabov, Gashimov, Mamedyarov, Guseinov, Mamedov) 15p.
2. Venemaa (Svidler, Morozevich, Jakovenko, Alekseev, Tomashevsky) 14p.
3. Ukraina (Eljanov, Volokitin, Efimenko, Drozdovskij, Kryvoruchko) 13p.

                                                                                  Aserbaidžaani meeskond 

Naiste turniiril olid Venemaa ja Gruusia selgelt teistest üle. Kuigi nende omavahelise matši võitis Gruusia, oli lõpuks koefitsent parem Venemaal.

Esikolmik:

1. Venemaa (Kosteniuk, T.Kosintseva, N.Kosintseva, Romanko, Gunina) 16p.
2. Gruusia (Dzagidze, Javakhishvili, Khukhashvili, Khurtsidze, Khotenashvili) 16p.
3. Ukraina (Lahno, Zhukova, Ushenina, Gaponenko, Zdebskaja) 12p.

                                                                                        Venemaa naiskond

Euroopa meistrivõistlustel osales 38 meeskonda ja 28 naiskonda.

Kaido Külaotsa arvamus Euroopa võistkondlike meistrivõistluste kohta

Teatavasti ei osale Eesti koondis sellel aasta Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel. Turniiri peetakse 17ndat korda, toimub see Novi Sadis, Serbias. Ametlik kodulehe võib leida siit.

Mängitakse üheksa vooru, 8 vooru juba mängitud. Enne viimast vooru juhib turniiri Venemaa, temast koefitsendi alusel jääb maha Azerbadžaan (mõlemal 13 punkti 16'st). Kahe punktiga jäävad maha Ukraina, Armeenia, Holland, Hispaania, Iisrael.

Viimases vooru paarid:
Venemaa - Hispaania
Holland - Azerbadžaan
Iisrael - Ukraina
Šveits - Armeenia
Saksamaa - Rumeenia

Tähtmängijatest on kohal nt Topalov, Aronian, Radjabov, Morozevitš, Jakovenko, Svidler, Gashimov, Širov, Alekseev, Mamedyarov, Eljanov, Bacrot, Akopian jt.

Norrakas Hammer Jon Ludvig, kellest meil on ka varem juttu olnud (ja kellega ma olen jaganud ühel turniiril 1-2 kohta ;)) on saanud 6 punkt 8'st, ratingperfomance 2810! Põhjanaabril Tomi Nübackil on 5,5 punkti 8'st (sealhulgas võit Kortšnoi üle).

Naistel juhib samuti Venemaa, koefitsendiga edestades Gruusiat (mõlemal 14 16'st). Kolme punktiga jäävad maha Armeenia ja Ukraina, nendest omakorda punktiga Sloveenia, Ažerbadžaan, Tšehhi ja Rumeenia. Viimase vooru paarid:

Venemaa - Armeenia
Rumeenia - Gruusia
Tšehhi - Ukraina
Serbia - Iisrael


Saatsin pühapäeval kirja Kaido Külaotsale, et küsida tema arvamust Eesti koondise mitteosalemise kohta Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel.

Kaido Külaots:
Eesti maletajana olen väga kurb, et mul puudub võimalus osaleda sellisel võistkondlikul tippturniiril. Nukker on olukord ka noorte seisukohalt, kellel võivad olla males seatud sportlikud eesmärgid, kuid kes nüüd näevad, et jalad tasuks ikka alati maas hoida. Loodetavasti tulevik nii tume ei ole ja nendel on ikka mõtet malega tõsisemalt ka tegeleda, kes seda väga tahavad.
Selge on, et mitteosalemine oli otsustatud juba ammu-ammu ja mingi üllatusena see ei tulnud.
Maleliselt pole võistkonna sportliku valmisoleku hoidmiseks/tõstmiseks pärast Dresdeni Olümpiat toimunud midagi. Nagu üks meie tuntud suurmeister oma arvamuses kirjutas, ei ole sellist võistkonda mõtet ka kuskile saata. Ühel tiitlivõistlusel osalemine on ikka hoopis pikaajalisem ja tsüklilisem protsess. Sellist protsessi ei ole aga praegu üldse alanudki.
Hetkel saab iga maletaja panustada oma individuaalsetele kordaminekutele. Õnneks on mõned sellised viimasel ajal ka olnud. Loodame siis, et mõned raudmehed(naised) ikka saavutusmale juurde jäävad, traditsioonid on kõigele vaatamata visad kaduma.

Parimat,
Kaido Külaots.

Samuti saatsin kirja ka Hendrik Oldele, kellelt kahjuks pole tänaseni vastust tulnud.

Nüüd mujal toimuvatest turniiridest.

Itaalias toimuvad seenioride MM, kus Eestit esinedab Tatjana Fomina. Tatjana on varemgi sealt medaleid koju toonud. Ootame see aasta lisa! Soovitavalt kullakarva.
Live-mänge võib näha siit.
Tanjal on praegu 2 punkti 2'st ja ta kohtub 2 asetust omava Strutinskaya Galinaga. Tanjal endal on viies asetus. Esimese asetusega on Gapriandashvili (2349), ainukene suurmeister turniiril.

Meeste reitinguliider on Tšekšovski Vitali (2549), järgeb Suba Mihai (2501), Cebalo Miso, Pushkov Nikolai jt. Samuti osaleb turniiril meile tuntud Klovans.

Korsikal lõppenud turniiril saavutas Toomas Valgmäe 59 koha 184st, nelja punktiga seitsmest.
Turniiri võitis Sokolov Ivan, kuue punktiga seitsmest. Samuti said kuus punkti Malahniuk, Šiškin, Hamdoutši, Gulijev ja Gruenfeld.

Tallinnas toimuvad Eesti noorteklubide MV. Tõenäoliselt võidab turniiri Vabaettur-1. Vabaettur pani välja 3 meeskonda ja nad kõik on finaalis. Neljas meeskond finaalis on T. Truusi MKK. Turniir hetkel käib, tabelit võib näha siit.

Tallinna MV eelturniiri tulemused

Edasi pääsesid seitse esimest (täpset järjestust ei tea)
1-3. Moltšanov, Makin, Vovk (5,5 7'st)
4-7. Lapidus, Šiškov, Kortšagin, Valner (5)
8-... Kukk (5)
võib-olla oli keegi veel, Turu täpsemalt ei suutnut öelda ;)

Tabel EML kodulehelt.

Hillar Kärner: Siga valetas muidugi!

Jätkub jutuajamine Hillar Kärneriga (eelmine osa), kus Hillar räägib sellest, kuidas ta ei pääsenud NSVL finaali ning paljust muust.
Nikolai Kunitsõn (NK): Mustadega?
Hillar Kärner: Olgu valgetega, olgu mustadega. Ma ei leidnud üles, viimati tuhisin oma arhiivis pool aastat tagasi. Ei leidnud üles oma esimest hiilgavat võitu, kus ma oma konkurenti (kes oli aasta vanem!) - Valter Küchle. See on see, kes põgenes Ameerikasse elama. Seda ma võitsin mustadega nii, et käisin h7-h5, mis ma olin ise leidnud, sitsiilias, teatud variandis...
Mõte oli selles, et kui valge käib e5, siis löön, lööb ja käin rg4 ja h3 ei ütle mitte midagi, ta avab kuninga. Ja see oli 50ndatel aastatel, ma avastasin selle. Ja selle partii ma võitsin hiilgavalt, kahe vigurohvriga. Ja teine asi, mida ma ei ole üles leidnud, neid, liidu poolfinaali partiisi. Sõlmpunkt oli see. Minu males. 66ndal aastal. Seal, liidu poolfinaalis, üheteist vooru järgi mul oli 5 punkti 11'st. 5 punkti 11st... Kusjuures, ma olin kaotanud kolm absoluutset võiduseisu! Vankri lõppmäng kolm kolme vastu, ühel tiival. Pakun viiki - vastane ei taha. Ma ei tea - läksin pabinasse. Lugu oli selline, et käperdasin seisu ära. Et kaotasin kolm partiid ilma asjata. Poleks ma viiki pakkunud, poleks ma iialgi kaotanud seda seisu. Lugu lõppes sellega, et mul oli 11'st viis punkti. Ja siis ma võitsin viis partiid jutti! Nende hulgas Mikenast, Hannikut ja üks kõva mees oli veel. Viis viiest. Ja olin teisel kohal. Ja kolm tükki pääses liidu finaali. Mõistad? Hanniku kuningas sai kuskil d2'l mati ja Mikenase kuninga ajasin kuningatiivalt liputiivale ja sealt veel tagasi ja kuskil sai keset lauda mati - d2 või e2. Ma ei ole neid partiisi üles leidnud. Ma ei tea, kas ma kirjutasin sulle need üles.
NK: Ma võin sulle need leida, internetis on kõik olemas (kes leiab, võiks teada anda - ma ise pole kuskilt leidnud)
HK: Nojah, ma kirjutan need välja, et saab korralikult kirja panna, aastad. Igastahes, bülletäänis neid polnud. Või mulle pole silma hakanud. Nii. Ja vot see oli. Oleks ma viimases voorus! Oli vaja mängida Suetiniga viiki. Suurmeister Suetiniga. Suetin - siga - ei võtnud viiki vastu! Pakkusin enne partiid muidugi. Siis ma kaheksa tundi valmistasin ette partiid. Ufimtsevi kaitses (tegelikult Vene kaitses - NK), leidsin mingisuguse oma jätku või uuenduse ja mul oli parem seis. Ja kusjuures 2-3 käiku hiljem, pinge oli niivõrd suur ja väsimus... Panin etturi ette. Ja siis veel kuskil neli tundi sebisin ja lõpuks kaotasin partii. Suetinile oleks viik andnud teise-neljanda koha jagamise, koos minuga.
NK: Mhmh
HK: Ja ta ütles, et ta helistas Moskvasse ja Moskva ütles, et ta ei pääse, et berger on neljas. Et ta ei pääse. Siga valetas muidugi, muidugi oleks pääsenud. Pärast vaatad, kes seal finaalis mängisid. Mõistad?
NK: Aga sa pole siis finaali pääsenud kunagi?
HK: Liidu finaali ei ole pääsenud.
NK: Ja poolfinaale oled mänginud?
HK: Ma ei tea. Võib-olla oli ainukene kord üldse.
NK: Selge.
HK: Ja üks asi veel, mis tol õhtul juhtus, et selle pagana... Mnatsakanian . Ma ei hakka enam ütlema, kelle riigi eest ta oli. Tal oli kunagi - aasta või kaks tagasi. Vilniuses toimus. Üks pruudike oli, leedulanna, kellega neil noh, nagu vene keeles öeldakse - gorjatšaja ljubov.
NK: Kuum armastus.
HK: Nii ja siis paar aastat nad ei olnud näinud ja see tüdruk oli vahepeal mehele läinud ja võib-olla isegi lapsi sünnitanud, seda ei tea. Aga mehele oli läinud. Ja see oli ühe kõrtsi ettekandja ja mina sattusin sinna kõrtsi sööma. Ma käisin üldse sel aja jooksul kõrtsis imeharva! No leidsin mingid muud võimalused süüa. Ja ühel hetkel toimus mingisugune metsik segadus ja üle minu pea vilksatas midagi. Mnatsakanian järsku leidis, et tal on armastus tagasi ja ta tahtis seal kohtamist määrata või jumal teab mida. See saatis ta põrgusse. Ja lõpuks ta vihastas ja kuskil viie või seitsme meetri kauguselt viskas suitsupakiga seda ettekandjat, kes läks minema ta laua juurest. Ja seda Leedu poisid nägid. Tõusid kohe püsti ja püüdsid ta all riietehoius kinni. Kutsuti kohe politsei ja palju ei jäänud puudu, et talle oleks tappa antud korralikult. Need leedukad, tead, kui mingi mölakas tuleb naist solvama rahva ees, see oli tead - veretasu peaaegu. Lugu läks, lõppes sellega, et Mnatsakanian viidi türmi ja turniirile ta tagasi ei ilmunudki. Kolm viimast mängu ta andis loobumisvõidu (naer). No teda ei olnud. Kaks minu vastast said plussi tänu sellele. Aga liidu poolfinaalis saada pluss ilma mängimata? See oli üks asi.

Kui tahad teada, mis olid teised asjad, siis loe järgmist osa intervjuust.
PS! Tabelit 1966 aasta poolfinaalist võib näha siit (sealtsamast saab ka mõningaid mänge endale tõmmata).
PSS! Poolfinaali võitis muide Iivo Nei.
PSSS! Vaadake pilti. Viimane käik oli Kärneri poolt tehtud Ob5-f1!!

Kristjan Sander: Maleliidu aruandevõlgnevus

Nagu Kultuurkapitali lehelt www.kulka.ee näha, ei ole Maleliit suutnud esitada aruannet Kultuurkapitalile ei Paul Kerese mälestusfestivali korraldamise ega noorte MM- ja EM-võistluste ettevalmistuse ja osalemise kohta. Neist esimese tähtaeg oli 1. oktoobril ja teise 29. septembril. Seekord möönab aruandevõlgnevust ka H. Olde.

Mul oleks väga hea meel mõnes sellises küsimuses eksida, kuid paraku läks tõeks minu poolt 2008. a. korralisel üldkoosolekul välja öeldud ennustus, et Maleliit ei suuda kehva majandamise tõttu enam 2009. aastal endises mahus oma tegevust jätkata (nädalalõputurniiride sari ja Eesti-Soome matsh jäeti ära, muuhulgas maleavalikkust sellest viisakalt teavitamata) ning tõeks näib minevat ka "Vaadeldajas" avaldatud arvamus, et praeguse juhatuse esimehe eesmärk pole ammu enam Maleliitu võimalikult hästi juhtida, vaid kindlustada endale veel võimalikult paljudeks kuudeks töötasu võimalikult tagasihoidlike töiste pingutuste juures.

Stagnatsiooni lõpetamine ja omakasupüüdmatu, läbipaistva ja asjatundliku juhtimise sisseseadmine on liikmete teha.

Kristjan Sander

NB! Vaadeldaja on nõus ka edaspidi avaldama lugejakirju, mis meile saadetakse. Aga muidu on sellest poliitikast kopp ees.

Margus Sööt: viimased muljed Brasiiliast ja tagasilennust

Minu viimane kirjatükk seoses Brasiilias Rio de Janeiros 10.-17. oktoobrini toimunud 52. probleemmaletajate maailmakongressiga on kirja pandud erinevates rahvusvahelistes lennujaamades (Rio de Janeiro, Pariis) lennulepääse oodates. Vaadeldajale kirjutamine aitas minul erinevaid lende oodates ärkvel püsida ja mõtteid koondada.

Niisiis oli pühapäev, 18. oktoober meie (Margus Sööt ja Indrek Aunver) viimane päev Rio de Janeiros, kuid see-eest väga sisutihe päev. Kohaliku aja järgi (kuna laupäeva öösel vastu pühapäeva keerati Rio de Janeiros kella tunni võrra edasi, siis erines kohalik aeg Eesti ajast viie tunni võrra – Eesti aeg on viie tunni võrra hilisem) veidi enne keskpäeva tegime hotellis check-out’i ja kuna meie lend Rio de Janeirost Pariisi pidi teoks saama kohaliku aja järgi alles loetud minutid enne südaööd, siis jätsime oma pagasi hotelli hoiule ja siirdusime vallutama suurlinna üht tuntuimat vaatamisväärsust Suhkrupeamäge.

Sarnaselt päev varem Corcovado mäe otsas asuva Jeesus Kristuse kuju juures kogetule avanesid ka Suhkrupeamäe otsast võrratud vaated Rio de Janeiro linnale, igas suunas. Rio de Janeiro ongi just selle poolest väga eriline linn, et turismiatraktsioonideks olevad mäetipud ühes maaliliste vaadetega asuvad linnas sees, vaid paarikümne minutilise (takso)sõidu kaugusel turistile koduks olevast mugavast hotellist.

Olles nii-öelda kiirvisiidilt Suhkrupeamäele tagasi hotelli naasnud kasutasime veel viimast võimalust, et veidi enam kui tunni vältel hotelli katusel asuva basseini ääres päevitada ja ujuda, samas sai käia ka saunas ja mullivannis.

Kuna hotellis check-out’i tehes olime avastanud retseptsioonis võimaluse minna 150 kohaliku raha eest (veidi alla 1000 Eesti krooni) vaatama jalgpalli kuulsale Maracana staadionile ja kuna meil oli kohalikku raha piisavas koguses alles jäänud ning ega meil kogu lennueelse päeva sisustamiseks niikuinii mingit mõistlikku plaani ei olnud, siis haarasime võimalusest. Hotell pakkus eelpool mainitud summa eest transporti staadionile ja tagasi, giiditeenust, pluss loomulikult pileteid jalgpallimatšile.

Kohaliku aja järgi kell 16.00 algas Maracana staadionil Brasiilia kõrgliiga (Serie A) kohtumine Fluminense ja Internacionali meeskondade vahel. Brasiilia kõrgliigas on kokku 20 meeskonda, neist kolm on Rio de Janeirost – Flamengo, Botafogo ja Fluminense. Lisaks on tasemelt järgmisest liigast (Serie B), kuhu kuulub samuti 20 meeskonda, järgmiseks hooajaks kõrgliigasse tõusmas veel üks Rio de Janeiro meeskond Vasco, kes praegu toda liigat juhtimas on.

Enne meie poolt fännatavat mängu oli Brasiilia kõrgliigas erinevate klubide poolt mängitud 29 või 30 kohtumist. Internacional asus liigatabelis 4. kohal, kusjuures teisest kohast lahutas neid ühe vähem peetud mängu juures vaid kaks punkti. Fluminense meeskond, milline mängis Maracana staadionil oma kodumängu, asus aga liigatabelis viimasel 20. kohal – meeskonda kummitab oht kõrgliigast välja langeda.

Brasiilia Serie A tabeliseis enne meie poolt fännatavat kohtumist:
1. Palmeiras 29 kohtumist 54 punkti
2. Atletico-MG 30 kohtumist 50 punkti
3. Sao Paulo 30 kohtumist 49 punkti
4. Internacional 29 kohtumist 48 punkti
5. Goias 30 kohtumist 46 punkti
6. Flamengo 29 kohtumist 45 punkti
...
16. Botafogo 29 kohtumist 32 punkti
17. Santo Andre 29 kohtumist 29 punkti
18. Nautico 29 kohtumist 29 punkti
19. Sport 29 kohtumist 25 punkti
20. Fluminense 29 kohtumist 25 punkti

Nagu tabelist näha, siis pole Fluminense seis sugugi mitte kiita, seetõttu vajati kodumängust hädasti punktilisa. Enne mängu algust sai tehtud ka väike ennustus lõppskoori osas – erinevatest hotellidest kahe väikebussiga mängule transporditud turistid said soovi korral panustada 10 kohalikku raha (veidi üle 60 Eesti krooni) mingile konkreetsele lõppskoorile. Kogunenud fondist poole sai omale giid (nii-öelda vahendustasuks, jootrahaks) ja teise poole pidi(d) endale saama õige lõppskoori ennustaja(d) või kui keegi õiget skoori ära arvata ei suuda, siis kogu raha giidile. Meil polnud midagi meie toreda giidi toetamise vastu ja nii sai tehtud panus skoorile 1:2 kodumeeskonna poolt vaadatuna (panustasime ainsana sellele lõppskoorile). Kokku tegid panuse 14 turisti või turistide seltskonda.

Mängu juurde. Staadion oli üsna tühi, vaid ühe värava taga asunud kodumeeskonna Fluminense fännitribüün oli pilgeni täis, kaikus rõõmsalt laulda ja sambarütmides trumme põristada. Internacionali fänne oli staadionil üsna vähe, neile oli eraldatud oma väike sektor. Meie vaatasime mängu nii-öelda erapooletute fännide sektorist, ehkki peab tunnistama, et naabruses kohtasime peamiselt kodumeeskonna fännisärke kandnud jalgpallihuvilisi.

Üsna esimese poolaja alguses läks Internacional juhtima, kuid kodumeeskond suutis poolajavileks seada tabloole viigiseisu 1:1. Teisel poolajal läks Internacional taas juhtima, täpselt nagu olime ennustanud, kuid kodumeeskonna surve muutus lõpu eel üha intensiivsemaks ja mõned minutid enne lõpuvilet löödigi taas viigivärav – 2:2. Bad beat. Keegi turistidest õiget skoori ei ennustanud, kogu raha giidile.

Brasiilia kõrgliiga jalgpallielamus oli igatahes kogemist väärt. Mängutempo oli vaatamata palavale ilmale üsna kõrge ja mängijad tehniliselt head – pall liikus kiiresti, söödud olid täpsed ja võeti hästi omaks, samas jäeti siiski ka mitmeid näiliselt kindlaid väravavõimalusi realiseerimata.

Pärast jalgpallimatši tagasi hotelli jõudnuna startisime peagi taksoga Rio de Janeiro rahvusvahelise lennujaama poole, sest kohaliku aja järgi kell 23.55 (Eesti aja järgi kell 04.55) väljus meie lend liinil Rio de Janeiro - Pariis. Üle tuli elada järjekordne 12-tunniline (sic!) lend üle Atlandi ookeani, kaetud sai ca 9350 km pikkune vahemaa.

Pariisis Charles de Gaulle lennujaamas maandusime Eesti aja järgi kell 17.00, seejärel ootasime veidi üle nelja tunni edasilendu Stockholmi. Lend liinil Pariis - Stockholm kestis umbes kaks ja pool tundi ja Eesti aja järgi umbes tund enne südaööd maandusime Stockholmi Arlanda lennujaamas. Kuna siinkirjutajal kohene edasilendamise võimalus Tallinna puudus, siis tuli ööbida Rootsi pinnal, et 20. oktoobril Eesti aja järgi kell 14.40 alustada umbes tunniajalist lennureisi liinil Stockholm - Tallinn.

Selline oli siis minu poolne nägemus Brasiilias Rio de Janeiros 10.-17. oktoobrini toimunud 52. probleemmaletajate maailmakongressist. Kokku sai Vaadeldaja lugejatele kirjutatud seitse ülevaateartiklit kongressil toimunust, mõni rohkem ja mõni vähem malekeskne. Loodan, et Eesti lugeja leidis enda jaoks nendest artiklitest nii mõndagi huvipakkuvat nii kongressi enda kohta kui ka Rio de Janeiro linna kohta. Lõpetuseks jääb üle soovida, et pidage vastu, malehuvilised, ees ootavad huvitavad ajad!

Margus Sööt: Rio de Janeiro vaatamisväärsustega tutvumas

Jätkame lugudega Brasiilias Rio de Janeiros toimuvalt 52. probleemmaletajate maailmakongressilt. Järgnev kirjutis annab ülevaate kongressi ametliku programmi kahest viimasest päevast, kirjutan seekord niisiis neljapäeval ja reedel (15.-16. oktoober) toimunust. Samuti kirjutan ka laupäeval (17. oktoober) väiksema rahvusvahelise kollektiiviga ühiselt ette võetud reisist ühe siinse turismimagneti Corcovado mäe otsas asuva Jeesus Kristuse kuju juurde.

Kongressi programmi kohaselt oli neljapäev ametlikult ekskursioonipäev. Ilma poolest oli tegemist ühe kõige soojema päevaga meie Rio de Janeiros olemise aja vältel. Temperatuur tõusis keskpäeva paiku isegi kuni 33°C, õhtupoole langes veidi alla 25°C. Turismipäev tähendas linnaekskursiooni kolme suure turismibussiga (kaks inglise keelse giidiga bussi ja üks vene keelse giidiga buss), sellise palavusega päästis hullemast vaid busside tõhus konditsiooneeride süsteem.

Turismibussidega sõidutati meid esmalt peatuseid tegemata läbi Rio de Janeiro ääre- ja kesklinna, bussiaknast sai nii-öelda käigu pealt üle vaadatud mitmed mainekamad hotellid, vanemad ja tuntumad kirikud, aga ka mitmed muud vaatamisväärsused, mis valitud trajektoori äärde jäid.

Esimese peatuse tegime pärast pikemat ringreisi alles kuulsa staadioni Maracana juures. Loogiline valik, sest Brasiilia tase jalgpallis on üldteada ja tuntud, jalgpall on siinse kultuuri lahutamatu osa ja tähtsamate matšide ajal on vist raske leida kohalikku, kes ei hingaks oma meeskonnaga samas rütmis.

Brasiilia on rekordiliselt viiekordne jalgpalli maaimameister. Brasiilias toimusid iga nelja aasta tagant aset leidvad jalgpalli maailmameistrivõistlused 1950. aastal – just selle võistluse tarbeks Maracana staadion rajatigi. Rahvusvaheline Jalgpalliliit (FIFA) on usaldanud Brasiiliale jalgpalli maailmameistrivõistluste korraldamise taas 2014. aastal ja finaalmatš peaks aset leidma just kuulsal Maracana staadionil.

Staadion on väljast tõepoolest võimas ja ega see vist tegelikult väga üllatav olegi, kui arvestada, et tegu on Eesti jalgpallikoondisele koduväljakuks olevast Lilleküla staadionist kordades suurema staadioniga. Staadioni sisemus peidab lisaks jalgpalliplatsile veel väiksemat sorti jalgpallimuuseumi, mitmeid poekesi ja kohvikuid.

Jalgpallimuuseum tähendab seda, et kõikjal seintel võib näha pildimeenutusi kuulsate Brasiilia ja teistegi riikide vutilegendide tegemistest, võidetud karikatest, löödud väravatest, efektsetest manöövritest ja kõigest muust jalgpalliga seonduvast.

Staadionil nägime ka ühe pallivõluri elavas esitluses kõike seda, mida on võimalik palliga (loe palliga, mitte jalgpalliga) teha. Ehkki sarnaseid pallivõlureid võisime kohata ka meie hotelli läheduses Copacabana rannas turistidele esinemas, siis oli neid esitusi ikka ja jälle nauditav jälgida. Vutiguru kõksib nii suure kui ka väikese hernetera suuruse palliga igast asendist ja nagu ise tahab – küll jalaga, põlvega, õlaga, peaga, vahepeal võtab palli pea peale seisma ajab turistidega veidi juttu ja siis jätkab oma etteastet, siis püüab palli kukla taha, taas väike dialoog vaatajatega ning jätkab siis taas etteastet. Tõeline vutiguru ja neid siin jagub!

Edasi viis turismireis meid bussidega Rio de Janeiro kuulsate karnevalide toimumise kohta. Kahju vaid, et ei juhtunud sellesse paika karnevalide toimumise ajal, seetõttu pidime leppima vaid aimatavaga. Keset linna on spetsiaalselt karnevalide tarvis rajatud ühele pikale sirgele suured betoonist tribüünid ja ega sel paigal muud otstarvet olegi, kui karnevalide läbiviimine (näiteks Maracana staadioni kasutatakse lisaks spordivõistluste läbiviimisele ka kontserdipaigana jne). Tribüünide ühes otsas saime siiski külastada väikest nii-öelda karnevalipoodi, kus pakuti müügiks kõike karnevalidega seonduvat, sealhulgas erinevaid efektseid kostüüme, taustaks saime vaadata ka mitmeid videolõike senitoimunud karnevalidest.

Turismireisi lõpetuseks viidi meid Copacabana supelranna kõrval teiseks siinseks tuntumaks liivarannaks oleva Ipanema supelranna läheduses asuvasse (liha)restorani. Brasiilias paistavad lihatoidud väga populaarsed olema ja selleski restoranis lihavalikust puudust ei tulnud, proovida oli võimalik koguni 23 erinevat liha. Kõhu sai igatahes pika päeva lõpetuseks korralikult täis süüa.

Neljapäeva õhtul toimus kongressi programmi kohaselt viimane võistlus – lahendamisshou. See on võistlus, kus 16 osalejat selgitavad endi seast play-off süsteemis parima. Mees-mehe vastu duellidel antakse kolme minuti jooksul lahendada kuni viieteistkümne malendiga kahekäigulisi matiülesandeid. Ülesanne kuvatakse suurele ekraanile, kus see on siis nii lahendajatele kui ka publikule üheaegselt jälgitav. Kui kumbki võistleja nimetatud aja vältel vastust ei paku, siis tuleb ette uus ülesanne. Pakutud õige vastuse korral saab võistleja punkti, vale vastuse korral läheb punkt vastasele.

Kaheksandikfinaalis, veerandfinaalis ja poolfinaalis heideldi kolme punktini, pronksimatš peeti nelja punktini ning finaal viie punktini. Ehk siis võitis (ja läks edasi järgmisesse ringi) see võistleja, kes kogus enne nimetatud arvu punkte – olgu siis kas enda poolt antud õigetele vastustele tuginedes või tänu vastase eksimustele.

Poolfinaalid: Piotr Murdzia (Poola) - Vladimir Podinic (Serbia) 2:3, Piotr Gorski (Poola) - Arno Zude (Saksamaa) 1:3.
Pronksimatš: Piotr Murdzia (Poola) - Piotr Gorski (Poola) 4:1.
Finaal: Vladimir Podinic (Serbia) - Arno Zude (Saksamaa) 5:4.

Reede oli kongressi ametliku osa viimane päev. Hommikul jätkus PCCC delegaatide nõupidamine, kus Eesti delegaadina oli kohal Indrek Aunver. Üks olulisemaid küsimusi oli tol nõupidamisel kahtlemata järgmise kongressi toimumiskoha valimine. Tänavu valiti kahe kandidaadi vahel, delegaatidel tuli hääletussedelile kirjutada kas Kreeka (Kreeta saar) või Venemaa (Sankt Peterburg). Kreeka sai 17 häält ja Venemaa 7 häält, üks delegaat jäi erapooletuks.

Reede pärastlõunal toimus erinevate maleprobleemide koostamise turniiride parematele autasude kättejagamise tseremoonia, väljavalitute hulka mahtus ka üks Michel Caillaud (Prantsusmaa) ja Indrek Aunveri koostöös valminud maleprobleem.

Reede õhtul toimus ühes Rio de Janeiro kesklinna läheduses asuvas (liha)restoranis lõpubankett, üks viimaseid võimalusi suhelda üle kogu maailma kohale saabunud probleemmaletajatega, sest juba järgmisel päeval alustas suurem osa kongressil osalenutest tagasiteed oma kodumaale.

Lõpubanketil pakuti taaskord süüa suures valikus erinevaid lihasorte, ei teagi täpselt, kui palju neid seekord lauale kanti, kuid igatahes oli valik külluslik. Lihavalikule järgnes magustoiduna jäätis. Toitlustamise poole pealt võib kogu Rio de Janeiros veedetud aja kohta öelda, et selles osas oli tegemist ühe paremal tasemel probleemmaletajate maailmakongressiga, millisel on olnud au osaleda.

Lõpubanketi ajal said kõik osalejad ka kongressi kokku võtva kogumiku omanikuks. Kogumikus on kenasti ära toodud lahendamisvõistluste ja maleprobleemide koostamise turniiride tulemused, samuti kõikide osalejate nimekiri, lisaks on eraldi esile toodud ka delegaatide nimekiri.

Laupäeval otsustasime minna 10-liikmelise seltskonnaga, kuhu lisaks Rio de Janeiros probleemmaletajate maailmakongressil Eestit esindanud Indrek Aunverile ja Margus Söödile kuulusid probleemmaletajad Brasiiliast, Argentinast, Serbiast ja Sloveeniast omal käel tutvuma Rio de Janeiro ühe tuntuma turismimagnetiga – umbes 700 m üle merepinna ulatuva Corcovado mäe otsas asuva Jeesus Kristuse kujuga.

Corcovado mäe otsast avanevad imelised vaated peaaegu kogu Rio de Janeiro linnale, vaateid saab nautida mitmes suunas, mitmes ilmakaares – üks vaade ilusam kui teine. Tõepoolest fantastiline paik, meie seltskonda kuulunud Serbia esindaja Milan Velimirovic naljatles, et pärast selles paigas (Jeesus Kristuse juures) käimist võib ta rahulikult surra. Kindlasti üks kaunima vaatega paiku maailmas.

Pühapäeval on enne tagasilendu plaanis veel üle vaadata teinegi Rio de Janeiro tuntumaid vaatamisväärsusi – Suhkrupeamägi.

Maletaja poliitikas

Väljavõte Turu artiklist "FHM-i etturinurk" (19.02.2009)
"Seejärel võtsin julguse kokku ja otsustasin vaadata veebruarikuu FHM-i sisse, mille kaane peal oli keegi Veronika. Ajakiri peaks sisult olema mõeldud meestele, teemadeks on naised, autod, jõusaal ja relvad. Ma olin aga šokeeritud, kui järsku vaatas mulle ühe lehekülje pealt vastu Iivo Nei ise. Kui olin natuke aega ennast kogunud, hakkasin suure põnevusega nn. "FHM-i etturinurka" lugema."

Kui pool aastat tagasi üllatas Iivo Nei meid FHM-i malenurgaga, siis täna leidsin oma postkastist Iivo Nei valimisreklaami voldiku. Tuleb tunnistada, et see on ainuke valimisteemaline reklaam, mis pole postkastist otse prügikasti läinud (olen juba oma valiku teinud ja need lehekesed minu arvamust ei muuda).

Iivo soov valijatele: peibutuspartide asemel usaldage oma esindamine sellistele kandidaatidele, kes on haritud ja kes omavad administratiivse töö kogemust.


NB! Uudise eesmärk ei ole valimisreklaam, vaid lihtsalt Eesti maletajate tegemiste kajastamine.

Margus Sööt: Brasiilias selgitati lahendamise maailmameistreid

Jätkame lugudega Brasiilias Rio de Janeiros toimuvalt 52. probleemmaletajate maailmakongressilt. Järgnev kirjutis annab ülevaate kongressil teisipäeval ja kolmapäeval (13.-14. oktoober) toimunust.

Kongressi programmi poolest olid mõlemad päevad üsna sarnased: hommikud algasid kohaliku aja järgi kell 9.30 33. maleprobleemide lahendamise maailmameistrivõistlustega ja jätkusid pärastlõunal PCCC delegaatide nõupidamisega, kus Eesti delegaadina oli kohal Indrek Aunver. Õhtune programm oli küll veidi erinev – teisipäeva õhtul toimus avatud kiirlahendamisvõistlus [29 osalejaga võistluse võitis Jonathan Mestel (Suurbritannia), järgnesid Marjan Kovacevic (Serbia) ja Boris Tummes (Saksamaa)] ja kolmapäeva õhtul loengud, kuid meie ajavahe tõttu õhtust programmi kaasa ei teinud.

Ka ilma poolest olid teisipäev ja kolmapäev Rio de Janeiros enam-vähem ühesugused – oli veidi päikest, kuid ka üsna rohkelt pilvi. Temperatuur kõikus vahemikus 20°C-30°C – hommikuti jahedam, pärastlõunal saabub päeva maksimumsoojus ja õhtupoolne aeg taas veidi jahedam. Siiski on sooja pidevalt nõnda palju, et siinne peakorraldaja Roberto Stelling naljatles, et Rio de Janeiros on kliima kahte sorti – “very hot” või “extremely hot”.

Niisiis 33. maleprobleemide lahendamise maailmameistrivõistlused (World Chess Solving Championship ehk lühendatult WCSC). Teistkordselt probleemmaletajate maailmakongresside ajaloos oli Eesti sel võistlusel võistkonnana esindatud koosseisus Margus Sööt ja Indrek Aunver. Meenutame, et esmakordselt oli Eesti võistkond konkurentsis eelmisel aastal Lätis Jurmalas toimunud probleemmaletajate maailmakongressil. Üht riiki lubatakse sellele võistlusele esindama maksimaalselt üks võistkond (võistkonnas on maksimaalselt kolm liiget, kahe parema võistkonnaliikme tulemus igast voorust läheb arvesse, kõik võistkonna liikmed osalevad lisaks võistkondlikule arvestusele ka individuaalarvestuses). Vaid korraldajamaa võib välja panna kuni kaks võistkonda.

Esimesel päeval anti lahendada kolm kahekäigulist matiülesannet (aega lahendamiseks 20 minutit), kolm kolmekäigulist matiülesannet (aega lahendamiseks 60 minutit) ja kolm etüüdi (aega lahendamiseks 100 minutit). Iga ülesande õige lahenduse eest (koos kõikide nõutavate variantidega) oli võimalik teenida 5 punkti, igas voorus võis seega maksimaalselt saada 3x5=15 punkti, avapäeval seega maksimaalselt 15+15+15=45 punkti. Järgnevalt üks siinkirjutaja arvates ilusamaid ja ka raskemaid lahendada antud maleprobleeme kolmekäiguliste matiülesannete seast:

Josef Ort
Zlata Praha 1915
















Matt kolme käiguga!

Lahendus:
1.Vb4! (ähvardab 2.Ld4+! cxd4 3.Vb5#);
1...cxb4 2.Oc6+ Ke6 3.Le1#;
1...b5 2.Vc4! bxc4 3.bxc4#;
1...Ra7 2.Lxd3+ Ke5 3.Ld6#.

Tulemused avapäeval toimunud kolme vooru järel: 1.GM Piotr Murdzia (Poola, lahendajareiting 2797) 44,0 punkti (aeg 156 minutit), 2.IM Vladimir Podinic (Serbia, 2592) 42,0 (166), 3.GM Dolf Wissmann (Holland, 2572) 42,0 (179), 4.GM Georgi Jevsejev (Venemaa, 2777) 41,0 (164), 5.FM David Gurgenidze (Gruusia, 2415) 41,0 (176), 6.IM Kostas Prentos (Kreeka, 2491) 39,0 (180), ... , Margus Sööt (Eesti, 2128) 14,0 (167), ... , Indrek Aunver (Eesti, 1600) 3,0 (180). Kokku 54 osavõtjat (neist 9 võistlesid väljaspool arvestust).

Riikide paremusjärjestus avapäeval toimunud kolme vooru järel: 1.Poola (Piotr Gorski, Piotr Murdzia, Kacper Piorun) 79,5 punkti (aeg 336 minutit), 2.Venemaa (Georgi Jevsejev, Andrei Selivanov, Jevgeni Viktorov) 78,0 (336), 3.Gruusia (Mikhael Gabeskiria, David Gurgenidze) 77,5 (356), 4.Serbia 76,0 (312), 5.Holland 74,5 (359), 6.Saksamaa 73 (342), ..., 16.Eesti (Margus Sööt, Indrek Aunver) 17,0 (347), 17. Brasiilia II 10 (360). Kokku 17 riiki (nende seas kaks Brasiilia esindust).

Margus Sööt lahendas avapäeval õigesti kaks kahekäigulist matiülesannet (10 punkti), kolmekäiguliste matiülesannete puhul õnnestus esile tuua vaid üks lahenduskäik koos ähvardusega (1 punkt) ja etüüdide puhul oli üks etüüd pooleldi õigesti lahendatud (3 punkti), kokku seega avapäeva järel 10+1+3=14 punkti 45st. Indrek Aunver kahe- ja kolmekäiguliste matiülesannete eest punkte ei saanud, etüüdide eest õnnestus aga hankida 3 punkti.

Eesti esindajad kogusid WCSC avapäeval erinevate maleprobleemide lahendamise eest punkte alljärgnevalt:

Ees- ja perekonnanimi	#2	#3	Etüüdid	Kokku	Aeg
Margus Sööt	5+5+0	0+1+0	0+3+0	14	167
Indrek Aunver	0+0+0	0+0+0	0+0+3	3	180

Teisel päeval anti lahendada kolm abimatti (aega lahendamiseks 50 minutit), kolm enamakäigulist matiülesannet (aega lahendamiseks 80 minutit) ja kolm isematti (aega lahendamiseks 50 minutit). Iga ülesande õige lahenduse eest (koos kõikide nõutavate variantidega) oli võimalik teenida 5 punkti, igas voorus võis seega maksimaalselt saada 3x5=15 punkti, teisel päeval seega maksimaalselt 15+15+15=45 punkti. Järgnevalt üks siinkirjutaja arvates ilusamaid ja ka raskemaid lahendada antud maleprobleeme enamakäiguliste matiülesannete seast:

Martin Hoffmann
Thema Danicum 1996 (after Hjelle, Andersen, Jorgensen, Larsen)
















Matt viie käiguga!

Lahendus:
1.Lh8! (käigupuudus)
1...e6 2.Lf6 e5 3.Og7 Kxb2 4.Lxe5+ K~ 5.Lb2#;
1...e5 2.Og7 Kxb2 3.Oxe5+ Kxc1 (3...Ka3/Kxb3 4.Oa1 ~ 5.Lb2#) 4.Lh1+ Kd2 5.Ld1#;
1...exd6 2.Ve1 d5 3.Od1 dxc4/d4 4.Rxc4/Lxd4 O~ 5.O(x)c2#.

WCSC teisel päeval toimunud kolme vooru järel selgus ka lõplik edetabel, täiseduga (90 punkti 90st) ei lõpetanud mitte keegi. Esikolmik oli aga teistest siiski selgelt parem, ka esikolmiku omavahelised punktivahed olid üsna selgepiiriliselt paigas. Võrdsete punktide korral pani paremusjärjestuse paika ette antud maleprobleemide lahendamiseks kulutatud aeg.

Individuaalne lõplik paremusjärjestus: 1.GM Piotr Murdzia (Poola, lahendajareiting 2797) 89,0 punkti (aeg 336 minutit), 2.GM Georgi Jevsejev (Venemaa, 2777) 81,0 (326), 3.GM Arno Zude (Saksamaa, 2700) 78,0 (292), 4.IM Vladimir Podinic (Serbia, 2592) 72,0 (346), 5.GM Dolf Wissmann (Holland, 2572) 72,0 (359), 6.GM Michel Caillaud (Prantsusmaa, 2580) 70,5 (353), ... , 43.Margus Sööt (Eesti, 2128) 19,0 (347), ... , 45.Indrek Aunver (Eesti, 1600) 13,0 (354). Kokku 54 osavõtjat (neist 9 võistlesid väljaspool arvestust).

Riikide lõplik paremusjärjestus: 1.Poola (Piotr Gorski, Piotr Murdzia, Kacper Piorun) 159,5 punkti (aeg 696 minutit), 2.Saksamaa (Andreas Rein, Boris Tummes, Arno Zude) 148,0 (634), 3.Venemaa (Georgi Jevsejev, Andrei Selivanov, Jevgeni Viktorov) 147,0 (649), 4.Serbia 141,0 (635), 5.Prantsusmaa 134,0 (712), 6.Holland 132,5 (719), ..., 16.Eesti (Margus Sööt, Indrek Aunver) 32,0 (701). Kokku 17 riiki (nende seas kaks Brasiilia esindust).

Eesti esindajad kogusid WCSC teisel päeval erinevate maleprobleemide lahendamise eest punkte alljärgnevalt:

Ees- ja perekonnanimi	#h	#n	#s	Kokku	Aeg
Margus Sööt	0+0+0	5+0+0	0+0+0	19	347
Indrek Aunver	2,5+0+0	5+0+0	2,5+0+0	13	354

Lahendajatele, nagu ka tavalistele maletajatele, omistatakse rahvusvahelisi tiitleid: rahvusvaheline suurmeister (GM), rahvusvaheline meister (IM), FIDE meister (FM). Seekord osales maleprobleemide lahendamise maailmameistrivõistlustel 10 GM tiitliga lahendajat, 11 IM tiitliga lahendajat ja 7 FM tiitliga lahendajat.
Maleprobleemide lahendamise maailmameistrivõistlustel GM tiitli normi täitsid lahendajad, kes kogusid 72,0 punkti või enam (5 paremat); IM tiitli normi täitsid lahendajad, kes kogusid 63,5 punkti või enam (11 paremat); FM tiitli normi täitsid lahendajad, kes kogusid 55,0 punkti või enam (19 paremat). Maleprobleemide lahendamise maailmameistrivõistluste tulemusel kaotas Margus Sööt (2128 – reiting 01.10.2009) lahendajareitingut -60 reitingupunkti, Indrek Aunver (1600) sai juurde +52 reitingupunkti.

Seekordsetel lahendamise maailmameistrivõistlustel näitas siinkirjutaja oluliselt nõrgemat resultaati kui mitmel varasemal korral, mil sel võistlusel kaasa tehtud. Põhjuseid on mitu: esiteks olid lahendada antud maleprobleemid tunduvalt raskemad kui varasematel aastatel, see kajastus üldistes tulemustes ja teiseks sai seekord saatuslikuks vähene kokkupuude abi- ja isemattidega (nende sektsioonide puhul jäi tänavu punktiarve avamata). Huvitav ongi tõsiasi, et varasematel aastatel pole see vähene kokkupuude nende maleprobleemide liikidega eriti tunda andnud, tänavu tuli aga eriti teravalt esile. Jääb vaid üle teha rohkem kodutööd enne selliseid võistlusi.

Külaotsa Malekooli karikasarja 3. osaturniiri juhend

1. Aeg ja koht
Karikaturniiride sarjas viikase läbi viis osaturniiri august-detsember 2009. Viies turniir on nn finaalturniir, kus jagatavad kohapunktid on kahekordsed. Osavõistlustest ja finaalturniirist osavõtuõigus on kõigil maletajatel, kelle sünniaasta 1993. a või hiljem.

Enne igat turniiri esineb suurmeister Kaido Külaots võistlustel osalejatele maleloenguga.
Võistlused toimuvad Tallinnas P. Kerese Malemaja (Vene tn 29) II korruse saalis.

Karikasarja osaturniiride toimumisajad on järgmised:
27. august 2009 loengu algus kell 14.30, võistluste algus kell 15.15
24. september 2009 loengu algus kell 14.30, võistluste algus kell 15.15
22. oktoober 2009 loengu algus kell 14.30, võistluste algus kell 15.15
26. november 2009 loengu algus kell 14.30, võistluste algus kell 15.15
17. detsember 2009 loengu algus kell 14.30, võistluste algus kell 15.15

2. Osavõtjad
A-turniir: kuni 16-aastased (sünd. 01.01.1993.a. ja hiljem)
B-turniir: kuni 10-aastased (sünd. 01.01.1999.a. ja hiljem)
Osavõtuks registreerida hiljemalt 2 päeva enne osaturniiri algust e-posti aadressil: malekool@malekool.ee.
Eelregistreerimisel teatada: millisel turniiril soovib mängida, ees- ja perenimi, sünniaasta, reiting.
Info telefonil 53 876 442, Indrek Turu

3. Võistlustingimused
Võistlus viiakse läbi erinevate vanuserühmade individuaalturniiridena šveitsi süsteemis. Mängitakse 7 vooru. Ajakontroll kummalegi mängijale on 15 minutit.
Hilinemine voorule üle 5 minuti, toob mängijale kaasa kaotuse.

4. Ajakava 22. oktoobril
kell 14.15 võistlejate registreerimise algus
kell 14.30 Suurmeister Kaido Külaotsa loeng
kell 15.00 võistlejate registreerimise lõpp
kell 15.15 I voor
kell 15.50 II voor
kell 16.25 III voor
kell 17.00 IV voor
kell 17.35 V voor
kell 18.10 VI voor
kell 18.45 VII voor
kell 19.20 Autasustamine


5. Autasustamine
Kõikide osaturniiride 3 parimat saavad auhinna, lisaks autasustatakse turniiride parimaid tüdrukuid. Auhindadeks on malekirjandus.
Karikaturniiri mõlema vanusegrupi üldvõitjat auhinnatakse karikaga. Üldarvestuse mõlema vanusegrupi kolmele paremale ning mõlema vanusegrupi parimale tüdrukule ja parimale Kaido Külaotsa Malekooli õpilasele on auhinnaks maleprogrammid.
Auhinnad jagamisele ei lähe, üks võistleja võib saada ka mitu auhinda.

Osavõistluste tulemuste põhjal jagatakse kohapunkte 20 parimale võistlejale järgmiselt: 1. koht 26 punkti, 2. koht 22 punkti, 3. koht 19 punkti, 4. koht 17 punkti, 5. koht 16 punkti, 6. koht 15 punkti, 7. koht 14 punkti, 8. koht 13 punkti, 9. koht 12 punkti, 10. koht 11 punkti, 11. koht 10 punkti, 12. koht 9 punkti, 13. koht 8 punkti, 14. koht 7 punkti, 15. koht 6 punkti, 16. koht 5 punkti, 17. koht 4 punkti, 18. koht 3 punkti, 19. koht 2 punkti, 20. koht 1 punkti.
Finaalturniiril jagatavad kohapunktid kahekordistuvad.
5 lisapunkti annab turniiril osalemine, finaalturniiril osalemine annab 10 punkti.

Karikaturniiride osavõistluste tabelid ja üldjärjestus avaldatakse veebileheküljel www.malekool.ee ja võistlustel kohapeal.

6. Paremusjärjestuse määramine võrdse arvu partiipunktide korral
1) Buchholzi koefitsent
2) Buchholzi koefitsient ilma nõrgima vastase tulemuseta
3) vastaste keskmine reiting.

7. Majandamine
Võistlejate lähetuskulud kannab lähetav organisatsioon.
Oktoobris toimuva turniiri osavõtutasu on 40 krooni.

7. Üldist
Võistluse korraldaja on MTÜ Kaido Külaotsa Malekool. Kõik käesolevas juhendis määratlemata küsimused lahendab võistluste peakohtunik, kelle määrab võistluste korraldaja.

Margus Sööt: Brasiilias valiti aasta parim etüüd

Jätkame lugudega Brasiilias Rio de Janeiros toimuvalt 52. probleemmaletajate maailmakongressilt. Seekord kirjutame kongressil esmaspäev, 12. oktoobril toimunust. Tol päeval oli Rio de Janeiros nii päikest kui ka pilvi, aga juba teist päeva pääsesime vihmata, jõudsime käia nii ookeani ääres lõõgastumas kui tegeleda ka maleasjadega.

Kohaliku aja järgi kell 9.30 algas avatud lahendamisvõistlus. Lahendamiseks oli aega kolm tundi (kui varasemalt on asi toimunud kahes osas – 90+90 minutit, siis seekord viidi võistlus läbi ühe hooga). Ülesandeid ja etüüde anti lahendada nagu ikka kaksteist: kaks kahekäigulist matiülesannet, kaks kolmekäigulist matiülesannet, kaks etüüdi, kaks enamakäigulist matiülesannet, kaks abimatti, kaks isematti. Iga ülesande õige lahenduse eest oli võimalik saada 5 punkti, kokku oli seega võimalik maksimaalselt saada 12x5=60 punkti. Lahendada antud maleprobleemid osutusid seekord tõepoolest rasketeks ja see kajastus ka lõpptulemustes. Võrdsete punktide korral pani paremusjärjestuse paika ette antud maleprobleemide lahendamiseks kulutatud aeg.

Tulemused: 1.GM Georgi Jevsejev (Venemaa, lahendajareiting 2777) 51,0 punkti (aeg 180 minutit), 2.GM Andrei Selivanov (Venemaa, 2565) 47,5 (180), 3.IM Vladimir Pogorelov (Ukraina, 2498) 47,0 (180), 4.GM Piotr Murdzia (Poola, 2797) 46,0 (180), 5.GM Milan Velimirovic (Serbia, 2463) 45,0 (179), 6.FM Michael McDowell (Suurbritannia, 2444) 45,0 (180), ..., 37.Margus Sööt (Eesti, 2128) 23,0 (180), ..., 57.Indrek Aunver (Eesti, 1600) 0,0 (180). Kokku 57 osavõtjat, lahendajate keskmine reiting oli 2255.

Margus Sööt lahendas õigesti ühe kahekäigulise matiülesande, ühe kolmekäigulise matiülesande, ühe etüüdi (teise etüüdi õige alguse eest õnnestus saada veel lisaks kaks punkti), ühe enamakäigulise matiülesande, kuid abimatid ja isematid osutusid seekord liiga rasketeks (lisandus vaid üks juhuslik punkt ühe abimati ühe variandi korrektse esitamise eest). Indrek Aunveri võistlus seekord ebaõnnestus.

Lahendajatele, nagu ka tavalistele maletajatele, omistatakse rahvusvahelisi tiitleid: rahvusvaheline suurmeister (GM), rahvusvaheline meister (IM), FIDE meister (FM). Seekord osales avatud lahendamisvõistlusel 10 GM tiitliga lahendajat, 11 IM tiitliga lahendajat ja 7 FM tiitliga lahendajat. Võistluse tulemusel sai Margus Sööt oma lahendajareitingule (vaata lisa: http://www.saunalahti.fi/~stniekat/pccc/rat10.htm, seal on ära toodud maleprobleemide lahendajate reitingud seisuga 1. oktoober 2009) juurde +3 reitingupunkti.

Pärastlõunal jätkusid erinevate komiteede koosolekud (algust tehti nendega 11. oktoobril). Meie Indrek Aunveriga otsustasime kaasa lüüa etüüdide komitee koosolekul, mida vedas teenekas malekompositsiooni arendaja ja edendaja John Roycroft (Suurbritannia). Etüüdide komitees tähtsaima teemana arutlusele tulnud küsimus oli kahtlemata see, et milline on 2008. aasta parim maleetüüd.

Pärastlõunal jätkusid erinevate komiteede koosolekud (algust tehti nendega 11. oktoobril). Meie Indrek Aunveriga otsustasime kaasa lüüa etüüdide komitee koosolekul, mida vedas teenekas malekompositsiooni arendaja ja edendaja John Roycroft (Suurbritannia). Etüüdide komitees tähtsaima teemana arutlusele tulnud küsimus oli kahtlemata see, et milline on 2008. aasta parim maleetüüd.

Aasta etüüd 2008

Velmir Kalandadze (Gruusia)
Etüüdide turniir Nona (Gruusia) 2008, 1. eriauhind
















Valge alustab ja võidab!

Lahendus:

1.Lf4+ (1.Ld4+!? Ke6! (1...Ke7?? 2.d8=L+ +-) 2.Kg8 Lg2+ =)
1...Ke6/Ke7
2.Lf7+!! Kxf7
3.d8=R+! Kf6+
4.Rxb7 Ke5
5.Kg6! (5.Rc5!? 6.Kd5 =)
5...Kd4
6.Kf5 Kc3
7.Ke4 Kb2
8.Kd3 Kxa2
9.Kc2 Ka1
10.Rc5 Ka2
11.Rd3 Ka1
12.Rc1 a2
13.Rb3#.

Õhtul, kohaliku aja järgi kell 19.30 toimusid kongressi programmi kohaselt loengud, kuid neid meie seekord kuulama ei läinud. Põhjus lihtne – kuna Eesti aeg on siinsest kohalikust ajast kuue tunni võrra hilisem, siis algasid need loengud Eesti mõistes justkui poolteist tundi pärast südaööd ja sellisel kellajal saab uni teadmistejanust võitu.

Selline oli siis esmaspäev, 12. oktoober Brasiilias Rio de Janeiros.

Turunurk #38

12. oktoobril panin sellel sügisel esimest korda pikad püksid jalga. Ilm isegi ei olnud eriti külm, kuid vihma kallas nagu oavarrest. Praegu on mul kõndides väga kummaline ja ebamugav tunne, kuid midagi ei ole teha ja peab ära harjuma. Kristjan Sander ütles, et tema lõpetas lühikese pükste kandmise juba septembri lõpus. Loodame, et järgmine aasta kestab suvi kauem.

Vahepeal toimus aga SK Reval-Spordi nädalalõputurniir. Sel aastal oli väga sõbralik koosseis: Sass, Uku, Sarapik, Lauri, Tarmo, Sten ja Tõnn olid kõik igalt poolt mängima tulnud. Kohe oli arvata, et võileib läheb ka nende vahel jagamiseks. Alguses näitas väga head klassi Uku, kes esimeses voorus viigilises seisus piinas Madist nii kaua, kuni viimane lõpuks aja üle lasi. Ukul on vist kombeks niimoodi teha, sest ka Põlva Suvel sai ta Kassilt samamoodi punkti. Esimeses päeva lõpuks oligi ainult temal ja Sassil 2/2. Õhtul otsustasime pahandust mitte tegema hakata ja iga roju läks oma koju.

Teine päev algas mulle partiiga Moltšanovi vastu. Mulle tundus, et sain hea rünnaku, kuid kui see oli tagasi tõrjutud, pidin ootamatult lipuga tegema 6 käiku järjest ja peale seda läks mäng juba Vanja taktikepi järgi. Kolmanda vooru järel oli mul pool punkti ja male mängimise tunne puudus täielikult. Õnneks sain selle tagasi, kui olin Medari vastu segases seisus ootamatult viguri kahinud ja selle punktiks realiseerinud. Päeva viimane mäng oli kõige naljakam. Raondi vastu mängisime kümme käiku kinnise sitsiilia teooriat, siis hakkasid aga kummalised asjad juhtuma.


Siin oli Raondi mustadega käigul ja järgnes väga ootamatu lahendus. Ta haaras minu etturi d6-lt ja lõi suurima rahuga enda etturi c5-lt maha. Selle peale olin ma täiesti pahviks löödud, viis sekundit hiljem, kui olin ennast kogunud, näitasin talle naerunäol, mida ta just teinud oli. Selle peale hakkas Raondi ka ise rõõmsalt naerma ja võttis siis lipuga d6 maha. Peale 20. käiku ta alistus.

Teise päeva lõpuks olid esimesele lauale jõudnud Sarapik ja Uku. Jõudsin mängu jälgima siis, kui Kristjan oli igavese tule lootuses ära andnud vankri. Mõned käigud hiljem selgus, et kuningas ikkagi pääseb ja enam ei arvatud, et keegi Uku turniirivõitu takistada suudab. Konkurentsist oli aga langenud Sass, kes kaotas nii Sarapikule kui Kaselale. Viimase vastu oli tal tükk aega ettur üle, kuid lõppmängus oli sellest saanud kaks vähemetturit. Õhtul mängisime Kohvikumi aias veel Neli-ritta lauamängu. Põhimäng oli Uku ja Steni vahel, milles jäi peale Uku. Sten aga ütles, et ta kaotab neljas reas hea meelega, kui järgmine päev malelaual punkti saab. Nii ka läks.


                                                        Uku Valner - Sten Kasela, Tallinn 2009

Valgetega mänginud Uku oli avangust etturi võitnud, kuid nagu Sassi vastu, oli Stenil järsku maagiliselt kaks etturit üle, mis suundusid koletul kiirusel lippu. Nähes, et asjad on lootusetud, otsustas Uku allaandmise asemel hoopis publikut lõbustama hakata, kommenteerides nii tehtud kui ka tegemata käike. Etenduse lõpus jättis Sten meelega mati panemata ja mängis Ukuga, nagu kass mängib surnud hiirega.

Ka minu ja Sassi mäng viimases voorus meenutas mingil määral teatrietendust. Peakohtunik Võsu oli sellest nii vaimustatud, et andis mulle eile omapoolsete kommentaaridega partii, kus analüüsidest selgub, et ma oleks saanud mitu korda võita. Mitmeid käike kommenteerib Võsu väga terava kriitikaga.

KING'S gam.
Turu I. - Kukk S. 0:1, 10/4/2009.
Kommenteerinud: Aare Võsu

Turniiri lõpuks olin ma kogunud täpselt 50%, millega peab rahule jääma. Partii Sassiga jäi küll veel mitmeks päevaks kripeldama, kuid järgmistel turniiridel tulevad ikka uued võimalused. Võistlus lõppes sellega, et Sten sai esikoha, Uku ja Lauri jagasid teist-kolmandat, kuigi Lauri (ka talle andis Võsu lehe analüüsidega) oleks võinud Ukut omavahelises mängus võita.

Esmaspäeviti toimuvad malemajas välkturniirid, kus nalja saab küllaga. Mul on kaks viimast nädalat vahele jäänud, kuid järgmine kord kavatsen mängida.

Margus Sööt: Kongressi ametlik algus Brasiilias

Pühapäeval, 11. oktoobril algas 52. probleemmaletajate maailmakongressi ametlik programm. Enamus kongressil osalejaid saabus laupäeval, 10. oktoobril, kuid umbes kolmandik osalejatest oli kohale jõudnud sarnaselt meile Indrek Aunveriga veelgi varem, mõned koguni nädala jagu varem.

Meie päevad algavad siin Rio de Janeiros tavapäraselt kohaliku aja järgi kell 6.00 hommikul (Eestis on kell kuue tunni võrra hilisem ehk siis kell 12.00), mil läheme esimeste seas hommikust sööma. Pärast hommikusööki ja pisukest seedimisaega teeme tavaliselt paarikilomeetrise jooksuringi piki Copacabana rannapromenaadi. Jooksjaid ja jalgrattureid on siin tõepoolest palju, aktiivne puhkamine tundub olevat populaarne. Jooksmisele järgneb lõõgastav saun, bassein, mullivann meie hotelli kauni vaatega katusekorrusel. Puhkus!


Niisiis 11. oktoobri hommikul kohaliku aja järgi kell 10.00 startis kongressi ametlik programm. Avalöögiks oli PCCC delegaatide nõupidamine, kus Eesti delegaadina esindas meie vabariiki Indrek Aunver. Tol päeval tehti PCCC delegaatide nõupidamisega algust, üritus jätkus aga veel mitmel järgnevalgi päeval. Ei hakka siinkohal selle nõupidamise detailidesse pikemalt laskuma – olen neid nõupidamisi üsna detailselt kirjeldanud varasemate kongresside ülevaadete juures, üldjoontes on arutlusel olevad küsimused läbi aastate üsna sarnased. Varasemate kongresside ülevaated leiab internetist: 2006. aasta Holland Wageningen, 2007. aasta Kreeka Rhodose saar ja 2008. aasta Läti Jurmala.

Ühte käsitletud teemat siiski mainiks – on ju alati huvitav teada, kuhu võiks järgmis(t)el aasta(te)l reisiplaane seadma hakata. 2010. aasta kongressi toimumise kohaks pakuti Kreekat (Kreeta saar) ja 2011. aastal sooviks üritust läbi viia Jaapan (Kobe). Vägagi ahvatlevad pakkumised mõlemad.

PCCC delegaatide nõupidamisel pandi veel paika erinevate komiteede koosolekute ajad. Millised komiteed PCCC juures tegutsevad sellestki olen pikemalt kirjutanud eelpool mainitud varasemate kongresside ülevaadete juures, ei hakka end siinkohal kordama. Igatahes eelistasime meie seekord erinevate komiteede juures koos istumisele (need koosistumised said teoks 11. ja 12. oktoobri pärastlõunal) veidi puhata, päevitada, ujuda. Juhtus nimelt, et ilmateade oli meie õnneks pikemat vihmaperioodi lubades eksinud ja 11. oktoober oli meie Rio de Janeiros viibimise aja esimene päikseline päev, siiski oli ka pilvi, kuid mitte enam vihma. Seetõttu veetsime pärastlõuna kaunis Copacabana liivarannas, selleks tarvitses meil hotelliuksest vaid üle sõidutee astuda. Tol päeval olid rannas väljas ujumist keelavad sildid, sest laine oli tõepoolest kõrge, kohalike surfarite unistus. Vees sai sarnaselt teistele rannalistele siiski käidud, kuid väga sügavale ei tasunud minna, sest suurema laine korral olid täielikult loodusjõudude meelevallas. Merevesi on siin Atlandi ookeani rannikul võrreldes Läänemere äärsega veidi teistsugune – oluliselt soolasem ja kuidagi pehme, vahutav.

Üks huvitav tähelepanek veel seoses Copacabana rannaga. Liivarand ja rannapromenaad on siin 4 km pikkune, seda lahutab hoonete (hotellide) kompleksist kuuerajaline sõidutee. On huvitav märkida, et üks pool (üks suund) sellest sõiduteest on päikesepaisteliste ilmadega teatud kellaajast alates liiklusele suletud. Merepoolne sõidusuund on täielikult rannaliste, jalutajate, jooksjate ja jalgratturite kasutuses. Kujutage nüüd ette olukorda, kui Tallinnas oleks suviste päikesepaistelise ilmadega suletud kogu Pirita tee linna poole kulgev sõidusuund. Eesti liikleja hullub Pirita tee osalise sulgemise korral juba siis, kui selle sulgemise eesmärgiks on mõni rahvaspordiüritus, rahvajooks või mess.

Õhtul kohaliku aja järgi kell 20.00 algas kiirkomponeerimise võistlus. Kätte jagati teemad, millistel tuleb malekompositsioone kokku seada. Aega selleks oli kolm tundi. Nagu ikka toimus võistlus kahes sektsioonis – teemadeks teatud etteantud tingimustel kahekäigulise matiülesande loomine või kahekäigulise abimatiülesande loomine. Olin enne võistluse algust teinud otsuse, et kui teemad on rasked, siis lähen parem järgmisel päeval toimuma pidanud lahendamisvõistlust silmas pidades magama. Pange tähele, et kiirkomponeerimise võistlus algas Eesti aja järgi kell 2.00 öösel ja lõppes kell 5.00 öösel, mõne siinveedetud päevaga aga päriselt ajavahega ära ei harju. Nii juhtuski – teemad olid raske, nagu varasematelgi aastatel ja tuginedes varasematele selle võistluse kogemustele pidasin paremaks magama minna. Indrek Aunver, kes oli enne kiirkomponeerimise võistlust teinud väikese eelneva õhtuse uinaku, otsustas siiski abimatiülesannete kokkuseadmist proovida ja suutiski pea kolmetunnise pusimise järel konkursile kaks korrektset kompositsiooni esitada. Konkursi tulemused peaksid selguma lähipäevil.

Selline oli siis pühapäev, 11. oktoober siin Brasiilias Rio de Janeiros.

Olav Sepp täitis suurmeistrinormi!

Olav esines suurepäraselt Euroopa klubide karikaturniiril Makedoonias. Soome klubi Etela-Vantaan Shakki 1. laual mängides võitis ta 3, viigistas 4 ning ei kaotanud ühtegi partiid ehk 5 punkti 7-st. Pärast 5. vooru oli Olavi esinemisreiting lausa 2729! Kahe kiirviigiga viimastes voorudes kindlustas ta normi täitmise. Minu teada on see Olavil teistkordne normi täitmine, jääb oodata ainult kolmandat.
Tundub, et Olavi töö vanaindia kaitse lihvimisel on ära tasunud ja hea tulemus tuli suuresti tänu selle avangu heale tundmisele. Võitluslik viik 1. voorus Iisraeli suurmeister Huzmaniga ja töövõit 4.voorus Ungari suurmeister Rucki üle jätsid väga hea mulje. 2500 reitingupügalast allpool olevaid vastaseid võitis Sepp möödaminnes. Eks male ringkondades on ammu räägitud, et Sepa maleline arusaamine on suuremeistri tasemel, paraku tundub puudu jäävat enesekindlusest ja ajast. Valgetega rf3-g3-og2-vangerdus asemel avang ära õppida! :D


Palju õnne!

Carlsen hiilgas Hiinas - 2800

Hiljuti tehti avalikuks, et Magnus Carlsen on õppimas ja treenimas Garry Kasparovi käe all. Nüüd mõni kuu hiljem võitis ta Hiinas turniiri imelise skooriga 8/10.

Teine Pearl Springi turniir toimus Nanjingis 27. septembrist 9. oktoobrini. Osalejate nimekiri oli muljetavaldav: Topalov, Carlsen, Leko, Radjabov, Jakovenko ja Wang Yue. Selline koosseis eeldaks pingelist ja tasavägist turniiri, kuid keegi ei osanud ennustada, et Magnus Carlsen võidab tervelt 2,5 punktiga teiste ees. Olles juba viimaseks vooruks esikoha kindlustanud, tundus loomulik, et Carlsen teeb kiirviigi Jakovenkoga ära ja võtab auhinnaraha. Aga ei, norrakal oli teine eesmärk – tõsta reiting üle maagilise 2800 piiri. Viimase partii võitiski ta üsna veenvalt ning lõpetas võistluse 8 punktiga 10-st (kõigest neli viiki mustadega), esitlusreitinguga 3002. Sellega teenis ta peaaegu 30 reitingupunkti ja rahalise preemia 80 000 eurot. Nüüd sai Carlsenist läbi aegade viies ja ühtlasi noorim inimene, kelle FIDE reiting on olnud üle 2800. Eelmistena said sellega hakkama Kasparov, Anand, Kramnik ja Topalov.


Lõpptabel nägi välja selline:







Jääme huviga ootama Carlseni järgmist turniiri, milleks on 5. novembril algav Mihhail Tali memoriaal. Võistlevad veel Anand, Aronian, Ivanchuk, Kramnik, Morozevich, Gelfand, Svidler, Leko ja Ponomariov.

Margus Sööt: Vaadeldaja kirjasaatja esmamuljed Brasiiliast

Enne Brasiilia-reisi sai ühte-teist ka selle kauge ja suure maa kohta uuritud. Minu jaoks oli üks kõige üllatavam fakt, et Brasiilia on portugali keelne maa, samal ajal kui peaaegu kõik ülejäänud Lõuna-Ameerika riigid kasutavad suhtlemisel hispaania keelt. Samuti oli põnev fakt, et Brasiilia on Eesti järel maailmas teine põlevkivitootja.
Brasiiliasse kohale jõudnuna üllatas esmalt mõneti liiklus. Näiteks on Rio de Janeiros pikkades läbi mägede rajatud üsna kitsarajalistes tunneliteski lubatud sõidukiirus 90 km/h, kusjuures autosid on palju ja mõne mehe manöövrid üsna hullumeelsed. Kummaline on mõelda, et samal ajal on minulegi väga südamelähedase Talentide linna mõned helgemad pead välja pakkunud idee kehtestada Eestimaa pealinnas kesklinnas piirkiiruseks 40 km/h.
Rio de Janeiro liikluse kohta veel niipalju, et nagu mitmel pool mujalgi temperamentsete kodanikega riikides, siis nii käib siingi normaalse liikluse juurde pidev signaali andmine – ikka ja jälle ei meeldi kellelegi kaasliikleja stardikiirendus, mõni manööver või siis on vaja oma olemasolust lihtsalt niisama signaaliga märku anda. Päris nii hull see olukord siin muidugi õnneks ei ole nagu Türgis, aga linnasiseses hotellis on signaalide huilgamise saatel ikkagi veidi tüütu magama jääda.
Üks suur eelis selliste eelpool lühidalt kirjeldatud liikluskultuuridega riikides ja linnades käimisel siiski on – alati on ülimalt meeldiv naasta Eestimaa üldjuhul rahulikku, kultuursesse ja kaasliiklejatega arvestavasse liikluskultuuri. Tuleb tõdeda, et Tallinna linnas ringi liiklemine on mõnes Euroopa või maailma suurlinnas liiklemisega võrreldes lapsemäng.


Brasiiliasse startides jäi mind kripeldama tõsiasi, et tänavu jääb minul valimistel käimata. Kohusetundliku kodanikuna olen oma senise elu jooksul osalenud kõikidel riigikogu ja kohalike omavalitsuste volikogude valimistel pärast vanuseliselt hääleõiguslikuks saamist. Ajaliselt ei sobi minule seekord kahjuks ei eelhääletusel ega ka korralisel valimispäeval hääletamine, ka interneti teel jääb seekord hääletamata.
Aga naaseme nüüd Eestist Brasiiliasse. Ilma osas siin midagi rõõmustavat ei ole, temperatuur on küll 20°C või enamgi, aga õnnetuseks on Rio de Janeiro hetkel vihmade meelevallas. Vihmast ilma lubatakse ka järgmiseks nädalaks, ehkki temperatuur tõuseb mõnel päeval ilmselt isegi kohati kuni 30°C. Päiksepaistelisema ilma lootust antakse vist alles järgmise nädala lõpupäevadeks. Ilmaga pole mul seega vedanud.
Hotell on seevastu suurepärane. Hotelli eesuksest üle sõidutee astudes oleme kohe imelises Copacabana liivarannas Atlandi ookeani rannikul, tegemist on ühe kuulsama rannaga maailmas. Ka eluruumide üle ei saa kurta, need on mõnusalt suured ja avarad, kahju ainult, et aknast ei avane merevaadet.
Osalejaid on seekordsel probleemmaletajate maailmakongressil tavapärasest vähem. Kui tavapärane on umbes 200 osalejat, siis seekord on registreerinuid vaid umbes 120. Mõneti teeb see kurvaks, et Brasiilias on tavapärasega võrreldes nõnda vähe osalejaid. Asi nimelt selles, et enamasti toimuvad kongressid Euroopas ja osalejad on samuti valdavalt Euroopa riikidest, kuid samas käivad väga usinalt ja tublilt peaaegu alati kohal brasiillased, jaapanlased, ameeriklased. Seetõttu ongi kahetsusväärne, et paljud eurooplased ei suutnud või ei tahtnud seekord seda pikka reisi ette võtta, samal ajal kui mitmed meie jaoks kaugete maade esindajad suudavad end pea igal aastal Euroopas toimuvatele kongressidele kohale vedada.
Mõned iga-aastased osalejad jäid seekord siinsele kongressile tulemata ka seetõttu, et samaaegselt probleemmaletajate maailmakongressiga Brasiilias toimub Kreekas Halkidikis 11.-18. oktoobrini FIDE kongress. Sellesama FIDE kongressi päevakorra ja lisade seast leiab muide ka 27. lisana Eesti Maleliidu kirja seoses 2011. aasta MK-turniiriga.
See kiri ise on muidugi huvitav – selgub, et ehkki meie juhtiv malefunktsionäär on opositsiooni korduvalt süüdistanud aktiviseerumises eelkõige just huvist MK-turniiri korraldamise vastu, mis peaks lisaks aule ja kuulsusele ilmselt tooma meie õuele mõne mehe arvates ka pudrumäed ja piimajõed, siis tegelikult ei ole sugugi mitte kiirustatud 10 000 euro suuruse deposiidi tasumisega FIDE-le.
Kirjast selgub seegi, et MK-turniiri tarvis ikkagi luuakse spetsiaalset organisatsiooni. Mäletate ehk veel, kuidas veel tänavu mais Vaadeldaja küsimustele vastates ütles meie juhtiv malefunktsionäär ühele minu küsimusele vastates justkui oleks selline moodustis vaid minu hea mõte. Teen endale siinkohal Pika pai, et andsin nõnda hää mõtte.
Nii et lisaks minu poolt edastatavatele uudistele Brasiiliast võivad malehuvilised ehk oodata ka põnevat infot FIDE kongressilt Kreekas. Niipalju malepoliitikast.
Olen siit Brasiiliast huviga jälginud, kuidas lõppeb suurepärase korraldusega hiilgav maleturniir Läänemere maletähed Narvas. Kogu info turniiri kohta leiab suure töövõimega Marek Kolgi õlgadel püsivalt Eesti Maleliidu koduleheljelt.
Narvas saadi järjekordselt hakkama paraja imega, sest vaatamata MASU-dele, TÄPE-dele ja PUPU-dele, millede varju nii mõnigi pugeda tavatseb, korraldati Narvas järjekordselt hiilgav rahvusvaheline noortevõistlus. Omalt poolt ütleksin siinkohal tänusõnad kõikidele sealsetele maleaktivistidele, organisaatoritele, sponsoritele, samuti kõikidele neile, kes toetasid noortekoondiste osalemist sel turniiril, tasusid osavõtumaksud ja aitasid muul moel kaasa turniiri heale õnnestumisele. Omalt poolt teen siinkohal kõikidele neile inimestele ühe Pika-Pika pai, sest tegemist on ühe viimase heal tasemel noortevõistlusega Eestis.
Muide väga kena ülevaade Narva maletähtede turniirist ilmus Lembit Vahesaare sulest Eesti malekohtunike ajaveebis .
Näete siis, kuhu võib välja jõuda mõttelend kaugel Brasiilias, kui väljas muudkui sajab ja sajab vihma, üsna lakkamatult. Seekordsesse postitusse sai nüüd küll uudiseid siit ja sealt, aga kui ilm paremaks läheb, siis postitan edaspidi ehk rohkem mõtteid just seoses Rio de Janeiroga. Kuulmiseni, malehuvilised!

Kiri Brasiiliast!

Vaadeldajal kirjasaatja Brasiilias!

Minu nimi on Margus Sööt ja olen paar järgnevat nädalat Vaadeldaja kirjasaatja Brasiilias. Küsite miks Brasiilias? Rio de Janeiros toimub nimelt järjekorras 52. probleemmaletajate maailmakongress (52nd World Congress of Chess Composition ehk lühendatult WCCC, kongressi kodulehekülg asub siin: http://ubp.org.br/wccc2009/). Hakkangi Eesti lugejatele Vaadeldaja vahendusel edastama vahetuid muljeid sellelt ürituselt ning sellest kaunist ja eksootilisest paigast.

Vaadeldaja meeskonna üks liidreid Nikolai Kunitsõn tegi minule juba mõni aasta tagasi ettepaneku kirjutada / kommenteerida Vaadeldajale midagi probleemmaletajate maailmakongressist. Olen nimelt olnud osaline ka mitmel varasemal kongressil: 2006. aastal Hollandis Wageningenis , 2007. aastal Kreekas Rhodose saarel ja 2008. aastal Lätis Jurmalas. Varasemate kirja pandud põhjalike reisipäevikutega saab tutvuda eeltoodud linkidele klikkides.

Seekord võtsin Vaadeldaja ettepaneku anda jooksvalt infot oma tegemistest kongressil suurima heameelega vastu. On ju seekordse kongressi toimumiskoht vist enamuse Eesti malehuviliste jaoks kauge, kättesaamatu, eksootiline, huvipakkuv. Seega peaks olema minu lugusid Rio de Janeirost igati põnev lugeda. Minu senised kaugemad välisreisid on mind viinud Kanaari saartele, Hispaaniasse, Kreekasse, Türki – võib öelda, et Euroopast polegi ma oma peagi täituva 30 eluaasta vältel suurt kaugemale rännanud. Nüüd saab siis see Euroopa barjäär viimaks murtud ja kohe nõnda uhkelt!

Vaadeldajale kirjutamisel on minu jaoks väga motiveerivaks faktoriks tõsiasi, et Vaadeldaja maleblogi on lühikese ajaga kasvanud välja Eesti üheks juhtivaks maleportaaliks, võitnud lugejate silmis suure populaarsuse ja pärast Eesti juhtivate maletajate Kaido Külaotsa, Meelis Kanepi ja Ülar Laugu liitumist kirjutajate ringiga on blogitegijate meeskond tõepoolest võimas. Kaaluksin ilmselt isegi tõsiselt selle blogijate tiimiga liitumist, kui minule vastav ettepanek tehtaks. Tõsi, lähemal ajal ma siiski liitumiseks aega ei leiaks, sest malelisi tegemisi on minul lihtsalt juba praegu nõnda palju – eelistan ilmselt edaspidigi jääda kirjasaatjaks kaugelt maalt, kui ma kuskile jälle malega seoses käima satun.

Kui jutt juba läks minu maleliste tegemiste peale, siis lühidalt mõni sõna ka sellest. Olen alates 2003. aastast kirjutanud praktiliselt igal nädalal midagi malest, seega siis juba seitsmendat aastat järjepidevalt omal tagasihoidlikul moel malemängu populariseerinud ja maleajalugu kild-killu haaval kirja pannud.

Olen toimetanud malenurka aastatel 2003-2005 “Eesti Spordilehes” , aastatel 2007-2008 “Sporditähes” , alates 2006. aastast kuni tänaseni Rootsis ilmuvas “Eesti Päevalehes”. Malenurkasid ja -artikleid olen koostanud veel paljudele erinevatele väljaannetele, teiste seas näiteks ajalehtedele “Postimees”, “Eesti Päevaleht”, “Eesti Ekspress”, “Hiiu Leht”.

Kompositsioonmale elavdamiseks olen alates 2004. aasta aprillist avaldanud iga päev ühe maleülesande / maleetüüdi päevalehes “Postimees” – enam kui viie aasa vältel on “Postimehe” vahendusel jõudnud malesõpradeni enam kui 1500 maleprobleemi! Maleülesandeid avaldasin kord kuus paari aasta vältel ka huumoriajakirjas “Pask-In”.

Minu sulest on lisaks rohketele ajaleheartiklitele ilmunud ka kaks kena kogumikku: „Kümme aastat maleturniiri Jõgeva AVRO“ (Põltsamaa, 2008) ja „15 aastat Hiiumaa Maleklubi“ (Uppsala, 2009).

Samuti olen koos Ülar Lauguga väljapaistva maletaja, malekirjaniku, male-, kultuuri- ja spordiajakirjaniku ning spordifilmide stsenaristi Valter Heueri postuumselt ilmunud raamatu „Male lugu“ (Tallinn, 2008) toimetaja. Vahetult enne ärasõitu Brasiiliasse esitasin omapoolsed materjalid kirjastajale seoses Valter Heueri teisegi postuumselt ilmuva raamatuga „Meie Keres, I ja II osa“ – olen sellegi teose maleline toimetaja. Suurteos peaks jõuda raamatupoodidesse juba järgmise aasta alguses, veidi on sellest ettevõtmisest kirjutanud male- ja kirjamees Ülo Tuulik ajalehes “Sirp”.
Maleraamatute projekte on minul pooleli veel väga mitmeid, kõik need ootavad realiseerimist ja oma õiget aega.

Nüüd siis tagasi Brasiilia-reisi juurde. Päev enne ärasõitu sain mitme halva üllatuse osaliseks. Esmalt sain Tallinna kesklinnas üle mitme-mitme aasta parkimistrahvi, kui unustasin pooleks tunniks juuksurisse minnes oma auto tavapärasel moel mobiiltelefoniga ära parkida. Mis teha, mõtted olid ilmselt juba mujal ja lihtsalt ununes üks väike tekstisõnum saata. Seejärel sain aga veelgi šokeerivama teate – Tallinna lennujaama koduleheküljel kirjutati, et esimene minu kolmest lennust teel Rio de Janeirosse on tühistatud! Selline teade rippus seal koduleheküljel üleval vähemalt pool tundi, kuid lõpuks siiski kadus sealt ja planeeritud lend õnneks ikkagi toimus. Enam kui pooleks tunniks oli aga muretsemiseks põhjust küllaga, jõudsin juba alternatiivseid reisivõimalusigi kaaluda. Sellised uudised on kõike muud kui meeldivad...

Oma lennumaratoni Rio de Janeiro poole alustasin 8. oktoobril kell 10.50 Tallinna lennujaamast, esimese lennureisiga sai kaetud vahemaa Tallinn-Stockholm. Veidi üle tunnine lend Estonian Airiga sujus ilusa päkesepaistelise ilma saatel ja tõrgeteta.

Stockholmi Arlanda lennujaamas sain viimaks kokku ka oma reisikaaslase Indrek Aunveriga – temaga koos oleme käinud Eestit probleemmaletajate maailmakongressidel esindamas juba aastaid. Indrek on Rootsis Uppsalas 1955. aastal sündinud välis-eestlane, tema eestlastest vanemad pagesid Eestist Rootsi 1944. aastal. Indrekuga sain tuttavaks tänu Aleksander Hildebrandile, kellega mina olin kirjavahetuses ja kes Indreku jaoks oli üks tema peamisi kompositsioonmalepisikuga nakatajaid. Indrekuga suhtleme üsna palju, koos toimetame Rootsis välja antavat rahvusvahelist kompositsioonmaleajakirja “Springaren” – mina isiklikult olen ajakirja juures etüüdide osakonna toimetaja. Indrek on pärast Eesti taasiseseisvumist rajanud omale teise kodu Tallinna, teda võib vahel kohata mängimas ka mõnedel Eestis toimuvatel maleturniiridel. Reisikaaslasena on ta asjalik ja tore, rahulik, temaga koos võib teisele poole maakera sõita küll!

Päikesepaistelisest Stockholmist viis Eesti aja järgi kell 15.45 startinud lennuk meid edasi pilvisesse, sombusesse ja vihmaküllasesse Pariisi. Lennureis vältas vastutuule tõttu veidi planeeritust kauem ja venis kolmetunniseks, natukene saime ka raputada, aga ei midagi hullu.

Pariisis tuli edasilendu Rio de Janeirosse oodata neli tundi, siis viimaks, Eesti aja järgi kell 22.50, saime alustada 12-tunnilist (sic!) lendu Rio de Janeiro poole. Rio de Janeiro lennujaamas maandusime Eesti aja järgi juba 9. oktoobri hommikul kell 11.00, kohalik aeg näitas hommikutunde 5.00 ehk siis ajavahe on Eestiga kuus tundi.

Kohapeal oli meil vastas kongressi korraldaja organiseeritud transport, mis meid pärast veel mõne kongressikülalise lennukiga saabumist umbes tunnise sõidu järel viimaks hotelli juures maha pani. Mina olin jõudmaks hubasest kodust Viimsis kuni viietärnihotellini Rio de Janeiros kulutanud aega kaugelt enam kui ööpäeva. Ilm pole siin ka suurt parem kui Eestis – termomeeter näitab küll 20 kraadi sooja, aga vihma sajab. Selleks korraks olekski kõik, peagi rõõmustan lugejaid juba uute kirjutistega siit kaugelt maalt.