JA UUT KA!
soovib Vaadeldaja meeskond kõigile!
Wednesday, December 31, 2008
Turunurk #22
Aasta viimasel päeval tehakse tavaliselt tagasivaateid möödunule. Teen seda lühidalt. Arvan, et 2008 oli mulle maleliselt edukas aasta. Sain väga palju võistelda: 16 turniiri 21-st, nii palju ei mänginud keegi. Tabelite eesotsas mind muidugi ei olnud, kuid punkte õnnestus siit-sealt koguda ja reiting kuni 1900 esikoht ka saada. Parimateks maleajakirjanikeks Vaadeldajat ei valitud, tuleb õnnitleda Janar Filippovit ja Raul Rannet maleolümpia tulemuste kajastamise eest. Turunurgas on aga teemaks seekord üks täielikult tähelepanuta jäänud turniir.
Pühapäeval, 21. detsembril käisin Vint.ee ja Kullo Huvikeskuse poolt korraldatud mõttemängude päeval, kus lisaks malele olid kavas ka gomoku ja kabe. Ajakontroll oli igal alal 6+6 min. Tuttavatest olid terve päev kohal Diana ja Gerda. Võistlus oli vägagi hästi korraldatud, kõik loosimised toimusid kiiresti, kasutusel olid suurepärased kellad, osalejatele jagati medaleid, diplomeid ja meeneid pärast lõppenud alasid ning köögist sai teed ja küpsiseid. Mingi hetk oli ka barankasid ja mul oli raskusi voorule minemisega. Esimese alana võisteldi gomokus. Endalegi üllatuslikult sain ma 5p 9-st ja 18. koha. See olevat olnud hea tulemus, sest sain korraldajalt veel lisaauhinnaks lehviku. Kohal olid 2003. aasta renju maailmameister Tunnet Taimla, tänavu kuni 12-aastaste maailmameistriks tulnud Martin Hõbemägi ja veel mitu tugevat mängijat, nagu näiteks Vint.ee edetabeliliider Timo Ilu. Esikoha saigi 100%-lise tulemusega Ilu. Gomoku kohta veel nii palju, et see on Hiina abstraktne strateegiamäng, kus võitmiseks peab mängija saama viis nuppu ritta. Mängus esineb väga huvitavaid kombinatsioone ning nagu maleski tuleb teha pikemaajalisi plaane.
Pühapäeval, 21. detsembril käisin Vint.ee ja Kullo Huvikeskuse poolt korraldatud mõttemängude päeval, kus lisaks malele olid kavas ka gomoku ja kabe. Ajakontroll oli igal alal 6+6 min. Tuttavatest olid terve päev kohal Diana ja Gerda. Võistlus oli vägagi hästi korraldatud, kõik loosimised toimusid kiiresti, kasutusel olid suurepärased kellad, osalejatele jagati medaleid, diplomeid ja meeneid pärast lõppenud alasid ning köögist sai teed ja küpsiseid. Mingi hetk oli ka barankasid ja mul oli raskusi voorule minemisega. Esimese alana võisteldi gomokus. Endalegi üllatuslikult sain ma 5p 9-st ja 18. koha. See olevat olnud hea tulemus, sest sain korraldajalt veel lisaauhinnaks lehviku. Kohal olid 2003. aasta renju maailmameister Tunnet Taimla, tänavu kuni 12-aastaste maailmameistriks tulnud Martin Hõbemägi ja veel mitu tugevat mängijat, nagu näiteks Vint.ee edetabeliliider Timo Ilu. Esikoha saigi 100%-lise tulemusega Ilu. Gomoku kohta veel nii palju, et see on Hiina abstraktne strateegiamäng, kus võitmiseks peab mängija saama viis nuppu ritta. Mängus esineb väga huvitavaid kombinatsioone ning nagu maleski tuleb teha pikemaajalisi plaane.
Siin on üks lihtsamaid taktikaid, must käib g8 ja korraga tekib kaks kolmikut. Valge ei jõua enam takistada mõlemat ja kaotab.
Gomokuturniiri auhinnaks sain laheda pastaka ja Asterixi koomiksi. Üsna ruttu peale seda läks lahti ka kabe. Ka siin oli tugevaid mängijaid. Piret ja Margit Viirma kuuluvad kindlasti Eesti paremate naiskabetajate hulka. Ja ega Andres Kuuskegi nõrgaks ei saa pidada. Lõpuks sain 10 punkti 18-st (kabes antakse võidu eest 2p ja viigi eest 1p), mis oli taas hea tulemus. Paaris mängus aga lasin kindla võiduseisu viigiks ja kindla viigiseisu kaotuseks. Vähemalt päris ühekäigulisi kombinatsioone ma läbi ei lasknud, kuid ise õnnestus mõni mäng niimoodi võita. Sain kabe kui lauamängu kohta palju uut põnevat teada.
Selles seisus on valgel käigupuudus. Ükskõik, mis nupuga ta käib, võidab must materjali.
Male oli sedapuhku viimane ala ja see läks mul ainsana halvasti. Lõpetasin 4. kohal ja jäin esimesena medalist ilma. Esikolmik oli huivtav 1. Andres Kuusk 6,5p. 2.-3. Marti Medar, Marek Kolk (pokkerimängija) 5,5p. Kuna teises voorus kaotasin Medarile, siis kadus mul juba lootus hea koha saamiseks. Hiljem võitsin küll kuni 16-aastaste nädalalõpusarja esikoha omanikku Ranel Tammelat, kuid Andres Kuuse vastu siiski ei saanud. Huvitaval kombel sain kõikides mängudes temaga kokku ja iga kord jäi peale Andres. Males oli üldiselt tase väga erinev, mõne mängu võitsin vähem kui 10 käiguga.
Üks mäng lõppes nn. karjapoisiga. See näide on küll võetud ühest mu bulletimängust, kus mina olin must.
Kokkuvõttes jagati karikaid. Kolme ala peale oli parim üks ja ainus Andres Kuusk. 2. koht läks Tunnet Taimlale ja kolmas oli Timo Ilu. Ma olin lõpuks vist 7. või 8.
Lõpetuseks panen siia veel üles vint.ee male TOP-20. Kuna ma paljude kasutajanimede taga mängijaid ei seosta, siis ei hakka ka ennustajaks. Lugejad võivad soovi korral ise avalikustada, mis nime all nad mängivad.
2009. aasta esimene turniir on Eesti noorte lahtised meistrivõistlused, mis toimub sellel nädalavahetusel. Ilmselt võib suuremat ülevaadet oodata Vremja blogis, sest Tõnn ja Timm peaksid minu teada osalema. Ise mängin esimese võistlusena Kerese kiirturniiri. Saab huvitav olema ja loodame, et tuleb hea aasta. Praegu on vähem kui 8 tundi selle saabumiseni. Soovin kõigile head vanaaasta lõppu ja veel paremat uut.
2008. aasta EML parimad selgunud
| MALEAASTA PAREMAD SELGUNUD | |
| Teisipäeval, 30. Detsember 2008, kell 18:38 | |
aasta meesmaletaja on Kaido KÜLAOTS (käesoleva aasta Eesti meister ja maleolümpia võistkonna esimene laud); aasta naismaletaja on Tuuli VAHTRA, kes valiti ka käesoleval aastal Viljandimaa parimaks naissportlaseks. Aasta noormaletajad on Aleksandr VOLODIN (Euroopa kuni 18-a. noormeeste kiirmale meister) ja Triin NARVA (Euroopa kuni 14-a. neidude kiirmale MV-te III koht). Aasta maletreeneriks valiti teist aastat järjest Ervin LIEBERT ning aasta maleajakirjaniku tiitel läheb Eesti Ekspressile (Janar Filippov & Raul Ranne). Eesti Maleliit õnnitleb kõiki ja soovib edu järgmiseks aastaks! | |
Traditsiooniliselt selgusid 2008.a. paremad maletajad, treenerid ning ajakirjanikud kolme erineva sihtrühma hääletuse tulemuste kokkuliitmisel. Paremaid valisid malehuvilised EML kodulehel, EML liikmesklubid ja EML juhatus. Kohapunktide liitmisel osutusid parimateks: Allikas
Eelmise artikli kommentaaridest võis teada saada, et Vaadeldaja sai 150 häält teise koha 24 vastu. Aitäh kõigile, kes meie poolt hääletasid!
Tuesday, December 30, 2008
Vastused küsimustele (niki)
Nonii, reis on edukalt lõpetatud ning võib rahus küsimustele vastata.
4. Niki, kaua sina malet oled mänginud
Ma kunagi teadsin käike, kuid malega hakkasin tegelma 2001 aasta 20 detsembri paiku maleklubis Šahh ja Garde.
6. Niki, mis klubisse sina kuulud, kas ka Vabaetturisse?
Mina kuulun hetkel Kaido Külaotsa Maleklubisse.
7. Niki, mis su reiting 9-aastaselt oli?
Hmm. Kuna ma hakkasin mängima 12 aastaselt, siis usun, et mu reiting oli siis umbes 0. Aga kui rääkida noorusaja reitingutest, siis peaks mainima, et esimene reiting mis ma sain oli kas 1982 või 1992 vms, poole aasta pärast langes see 1918le, siis tuli 2065 ning siis tõusis aastaga kuskil 2100-2200 kanti ja seal vahemikus olen ma tänapäevani.
Ei tea kas Laugu puudumine on tema ja Olde vahelise vaenu tulemus?
suhtkoht
Krt, äkki on masendav hoopis midagi muud ?
päris paljud asjad on masendavad...
Oh issand, nüüd keegi esitas täitsa arukaid küsimusi.
1.Sünniaeg ja -koht, haridustee ning millised on edasised soovid ja eesmärgid selles vallas?
sündisin juulikuu viimasel päeval aastal 89 tallinnas. Kõigepealt käisin Lasnamäe-Lastead Algkoolis, 5ndasse klassi läksin Laagna Gümnaasiumisse. 9nda klassi esimesel septembril läksin ma Tallinna Reaalkooli, rääkisin direktoriga, näitasin oma malediplomeid ja koolitunnistust ja sain sinna sisse. Lõpetasin selle kooli tänavu ning hetkel olen TLÜ's tudeng. Õpin vene keelt võõrkeelena. Soov on ennast arendada edasi vene keeles/kultuuris, tõenäoliselt hakkan tulevikus tegelema nii õpetamis- kui ka tõlketööga. Samuti on 100% plaan õppida ajalugu. Plaan on mingi aeg õppida ka välismaal.
2.Millal ja miks alustasid malega, kes on olnud treenerid, palju oled aastate jooksul malega tegelenud, millised on paremad saavutused ning millised on edasised soovid ja eesmärgid selles vallas?
Alustasin maelga 2001 aasta detsembris. Lugu oli nii, et vanaema nägi lehes kuulutust ja arvas, et mina olen tark, terane ja nutikas poiss (mida ma ka olin/olen). Esimene treener oli mul Grigor Airapetjan, keda ma treenerine väga austan ja hindan. Usun, et tema entusiasmi ei ole mitte kellegil teisel. Vahelduva eduga on mind õpetanud ka järgnevad nimed - Hillar Kärner, Sergei Neff (jah, olid ajad...), Monika Tsõganova ning lühemat aega (laagrites, võistlustel) Ülar Lauk, Kalle Kiik, Sergei Ivanov. Hetkel on treener Kaido Külaots. Palju ma olen tegelenud? Esimesed 2-3 aastat käisin ma 6-7 nädalas maletrennis, mitu tundi päevas ning tegelesin ka kodus. Tulid kohe ka kiired tulemused (nt sain vähem kui kahe aastaga meistrikandidaadiks, ülevalnimetatud reitingud, jagasin Eesti MV juuniorites miskit 4 kohta, Paul Kerese mälestusturniiri B-grupi võit, väga palju võite noorte nädalalõpusarjas jms) kuid edasine areng oli raskendatud. Seda nii treeneri taseme kui ka enda laiskuse tõttu. Olen osalenud ka 2 korda Euroopa mv'l, mõlemad korrad sain alla 50% ning mängisin mängisin nooremana (olin vastavalt 16 ja 17, esimene aasta oleks saanud mängida -16 ). Olen tulnud paar korda Eesti meistriks (seda küll noorte välgus ja kiires ning klubides) ning lugematul arvul on mul noorte mv'de hõbe- ja pronksmedaleid. Erinevaid medaleid on mul kokku miskit 20 ja karikaid umbes sama palju.
Kui rääkida edasistest soovidest, siis on järgnevad 2 aastat minu jaoks määrava tähtsusega. Olen hakanud rohkem malelist tööd tegema ja kui 2 aasta jooksul ma ise ei tunne, et mu mäng on märgatavalt paranenud, siis taandun nn aktiivsest malest. Kui aga paranevad, siis lage ma endal ei näe - ütlen otse välja, et tahan tulla maailmemeistriks ja olla peajagu teistest üle.
3.Kas oled rahul Eesti maleeluga, kas huvitavaid turniire ja muid üritusi on piisavalt, kas osalejate arv neil on rahuldav, kas ajakontrollid on vastuvõetavad?
Ei ole rahul. Huvitavaid turniirie on ilmselt vähe - meil toimuvad enamuses kiirturniirid, pikema ajakontrolliga on märgatavalt vähe. Osalejate arv on suhteliselt suva. Ajakontrollidest ma mainikski ära, et väga vähe on pikema ajakontrolliga turniire. Saan aru, et raha nõuavad nad kordades rohkem jms. Mis minu arust on puudud on ringsüsteemis turniirid, eriti just noortele. Kunagi oli vot selline tore turniir - Randviiru mälestustuniir.
Koosseis oli tolle aja kohta väga kõva. Vot selliseid turniire tahaks mängida. Muidugi on puudud ka teistest turniirides (eelkõige meistrinormi täitmine jms), aga just ringsüsteemi turniirid noortele on need, mida pole. Kuigi peab tunnistama, et viimasel ajal on asjad paremuse poole liikumas - turniire on palju. Ma saan siinkohal ka aru, et raha on määrav, aga auhinnad on ausalt öeldes (enamus) turniirides naeruväärsed - esimene koht ca 1000 krooni, teine miskit 700 ja kolmas 500. Lihtne arvutus näitab, et sõit peaaegu ükskõik kuhu maksab juba miskit 300 krooni. Osavõtumaks 50-100. Kui on mitmepäevane, siis ööbimine ja toit ja tuleb välja, et heal juhul jäävad 1-2 kohta omadega nulli. Auhinnaraha pole põhimõteliselt tõusnud ju viimased 5-6 aastat vähemalt. On ka erandeid muidugi. Aga ikkagi - turniir, kus osaleba juba 2 gm'i, mitu im'i ja mitu-mitu mk'd - raha saab ainult 3. Eks peab olema tõeline malefänn, omama raha ja aega, et neil mängida...
4.Kas ja kui siis mida oleks vaja muuta Eesti maleelus? Mida ise teisiti/paremini teeksid?
Eks asju oleks vaja palju muuta. Sellest kõigest on vaadeldajas nii palju juttu olnud, et ei hakka ümber kirjutama. Ütleks näiteks sellise asja, et kui on mingi vaidlus või küsimus, siis EML võiks väljendada täpsemalt ja avalikumalt oma arvamust. Võtame kasvõi viimase eelarve küsimuse, kus on 2 poolt ja kes vaatavad samu arve - üks ütleb, et on pea miljoniline võlg, teine ütleb, et kõik on korras. Absurd ju. Suhtlemist ei toimu.
5.Kas on males eeskujusid, ideaale, iidoleid, kelle saavutuste poole püüelda? Oli selliseid unelmaid äkki lapsepõlves?
Kasparov. Alati on ta meeldinud mulle. Ostsin veel ühe ta raamatu ka just. Tema on minu arust kõige geniaalsem. Lapsepõlves oli palju unelmaid - kunagi kartsin Kaselat ja tahtsin mängida nagu tema. Siis tuli Jezov - tema oli hirmus tont Narvast. Siis tuli Volodin, kes oli päris tugev, aga kellele oli mõnus pähe teha, sest ta hakkas nutma. Ei, neid on palju olnud - hetkel austan ma kõige rohkem eesti maletajatest Kaidot, sest ma näen kui palju ta teeb tööd. Ta meenutab selles mõttes Botvinnikut. Tahaks leida endas jõudu ja aega rohkem malega tegeleda, aga enamus aega toksin 1, 3 või 5 minutit icc's.
6.Mis on male juures huvitav ja köitev, mis hoiab selle ala juures ja kust tuleb tahtmine aktiivselt turniiridel osaleda?
male on narkootikum. Ausalt ka. No tahaks mängida, tahaks areneda. See on niivõrd huvitav ja põnev maailm, mis ei saa kunagi otsa. Alati, kui mingi tüdimus on peal võtan ma miski mõnusa etüüdi ette ja sa näed jälle, kui maagiline on male. Aktiivne turniiridel osalemine hetkel on iseenese proovile panemine. Vähetähtis ei ole ka seltskond - nii kuldseid inimesi ei leia kuskilt mujal. Igaüks, kes on käinud näiteks põlva suvel teab millest ma räägin. See, kuidas teise päeva hommikul kõik "vegeteerivad" on lihsalt kuld. Ja peale kõige on male mulle päris kena kopika läbi aegade sisse toonud.
7.Kas male on sport, kunst, kultuurinähtus, lihtsalt hobi või hoopis midagi muud või kõike seda korraga? Miks?
Male on kunst, milles on tunda spordi elemente. Ise olen lugenud päris palju arvamusi selle kohta ning peab nõustuma ka väitega, et viimasel ajal aina rohkem on see ka teadus. Mõnikord unistan sellistest aegadest, kus avanguteooria oli täiesti algeline (enne 70ndate avangurevolutsiooni) ning inimesed mängisid ainult oma ajuga. Samas - igakord kui ma lükkan kellegi avanguvariandiga kokku, on hea tunne :P.
Kõige parem on ilmselt defineerida malet mänguna, mis on niivõrd arenenud, et hõlmab väga palju eluvaldkondi (sh väga tähtsaks pean ma objektiivsust jms).
8.Keda loed parimaks maletajaks maailmas ja Eestis ning miks? Küsimus käib nii mees- kui ka naismaletajate kohta.
Eestis loen ma parimaks Kaido Külaotsa. Usun, et Meelisel on annet küll ja küll, kuid ta on vast laisem. Samas, viimasel ajal ta ka vist tegeleb rohkem.
Kui võtta mängutaseme järgi, siis ma usun, et naistes on Monika Tsõganova teistest üle. Samas ma tean, et Monika tegeleb väga palju treeneritööga, see aga ei soodusta malelist aregut. Selles mõttes on teistel võimalus olemas talle järgi jõuda. Küll aga kahjuks ma ei näe kedagi, kes sellega hakkama saaks.
Kuidas sündis idee hakata Vaadeldama?
Kui ma õigesti mäletan, siis see oli selle pärast, et Ülar Lauk sai aasta ajakirjaniku tiitli teist aastat järjest. Esimene aasta ise hääletasin ta poolt, aga teine aasta minu arvates kirjutas ta päris harva ning ei väärinud seda tiitlit. Tahtsime näidata, et mis see ikka ära ole - tavai, teeme maleblogi. Sealt tuligi Vaadeldaja. Taassünd tuli minu mäletamist mööda Kanuti pargis, kus olime teinud miskit joogid ja siis arutasime, et peaks jälle tegema, et oleks lahe ja tore.
Kas ühe maleblogi pidamine on kerge või raske ülesanne?
Ega ta nüüd kerge pole. Üks asi on, kui sa kirjutad korra nädalas postituse ja asi laks. Kahjuks nagu näha, on see mõnedele liiast (ei vihja, vaid ütlen otse välja - uku ja sass). Pole just raske vaadata mingi rahvusvahelise turniiri tulemusi ning neid siin kajastada. Mis on selle mõte? Igaüks, kes tegeleb malega saab ise neid vaadata ju! Samuti pole me küllalt kompetentsed, et teha mingeid süvaanalüüse võõraste partiidele. Või kui oleme, siis ilmselgelt ei tahaks neid niimoodi avalikkusega jagada :).
Igastahes, ma tahsin öelda, et ma usun, et blogi pidamises ei ole midagi kaelamurdvat, aga ega ta mingi võileiva tegemina ka pole.
Kas plaanite tulevikus veelgi uusi liikmeid oma tiimi värvata?
Vabalt. Vaadake, Vaadeldaja eesmärk oli algul niisama teha nalja. Hetkel on sellest arenenud peaaegu, et alternatiivne kanal EML kodulehele. Ei taha midagi paha selle kodulehe kohta öelda, aga selline blog oleks pidanud ammu olema EML endal. Üks asi on lugeda, et Viljandi jõulturniiril võitis Vovk ja teine on too ja kolmas see, aga hoopis teine lugu on lugeda blogist, et näe - pakuti teed ja saiakesi, mina panin Seemanile nupu ette aga ikka võitsin ära. Vaadledaja pakub hetkel alternatiivi, mida kuskilt mujalt ei leia. Selle üle on mul hea meel. Liikmete koha pealt ütlen ma, et me oleme avatud. Kui kellegil isegi on mingi huvitav link, mingid pildid turniiridelt või mingi teema/küsimus, mis ta tahab küsida, siis seda võib teha meil kommentaarides või saata meile meil (vasakus tulbas kuskil allpool).
Kes on Teie arvates ilusaim Eesti naismaletaja?
Kerttu Oja oli kunagi kaunitar. Hetkel on ilmselt pika puuga liider Karmen.
Kas peres mängib või on mänginud keegi peale sinu veel malet?
Vend lüpsis mind kunagi, aga pärast 1 kuud maletrennis ei julge ta muga enam mängida. Onu mängib ka, aga tema lüpsin ka läbi ja enam me pole rääkinud.
Millal tuleb "Male lugu" ülevaade kirjanduse blogis?
Oh, selle ma unustasin täitsa ära. Aitäh meeldetuletuse eest, aga hetkel on kiired ajad. Usun, et pärast sessi - ca jaanuari lõpus loodetavasti.
Ahjaa, 2 Lubomir Kavaleki malenurka ilmus vahepeal. 1 on siin ja 2 on siin.
Ja ma tahan uhkustada ka, et ma sain lõpuks endale Rybka :).
Muide, jaanuaris on plaanis võita ära Kerese turniir, jaanuari lõpus Eesti mv valikturniir, veebruaris Eesti juuniorite mv. Kiire aasta algus tuleb.
4. Niki, kaua sina malet oled mänginud
Ma kunagi teadsin käike, kuid malega hakkasin tegelma 2001 aasta 20 detsembri paiku maleklubis Šahh ja Garde.
6. Niki, mis klubisse sina kuulud, kas ka Vabaetturisse?
Mina kuulun hetkel Kaido Külaotsa Maleklubisse.
7. Niki, mis su reiting 9-aastaselt oli?
Hmm. Kuna ma hakkasin mängima 12 aastaselt, siis usun, et mu reiting oli siis umbes 0. Aga kui rääkida noorusaja reitingutest, siis peaks mainima, et esimene reiting mis ma sain oli kas 1982 või 1992 vms, poole aasta pärast langes see 1918le, siis tuli 2065 ning siis tõusis aastaga kuskil 2100-2200 kanti ja seal vahemikus olen ma tänapäevani.
Ei tea kas Laugu puudumine on tema ja Olde vahelise vaenu tulemus?
suhtkoht
Krt, äkki on masendav hoopis midagi muud ?
päris paljud asjad on masendavad...
Oh issand, nüüd keegi esitas täitsa arukaid küsimusi.
1.Sünniaeg ja -koht, haridustee ning millised on edasised soovid ja eesmärgid selles vallas?
sündisin juulikuu viimasel päeval aastal 89 tallinnas. Kõigepealt käisin Lasnamäe-Lastead Algkoolis, 5ndasse klassi läksin Laagna Gümnaasiumisse. 9nda klassi esimesel septembril läksin ma Tallinna Reaalkooli, rääkisin direktoriga, näitasin oma malediplomeid ja koolitunnistust ja sain sinna sisse. Lõpetasin selle kooli tänavu ning hetkel olen TLÜ's tudeng. Õpin vene keelt võõrkeelena. Soov on ennast arendada edasi vene keeles/kultuuris, tõenäoliselt hakkan tulevikus tegelema nii õpetamis- kui ka tõlketööga. Samuti on 100% plaan õppida ajalugu. Plaan on mingi aeg õppida ka välismaal.
2.Millal ja miks alustasid malega, kes on olnud treenerid, palju oled aastate jooksul malega tegelenud, millised on paremad saavutused ning millised on edasised soovid ja eesmärgid selles vallas?
Alustasin maelga 2001 aasta detsembris. Lugu oli nii, et vanaema nägi lehes kuulutust ja arvas, et mina olen tark, terane ja nutikas poiss (mida ma ka olin/olen). Esimene treener oli mul Grigor Airapetjan, keda ma treenerine väga austan ja hindan. Usun, et tema entusiasmi ei ole mitte kellegil teisel. Vahelduva eduga on mind õpetanud ka järgnevad nimed - Hillar Kärner, Sergei Neff (jah, olid ajad...), Monika Tsõganova ning lühemat aega (laagrites, võistlustel) Ülar Lauk, Kalle Kiik, Sergei Ivanov. Hetkel on treener Kaido Külaots. Palju ma olen tegelenud? Esimesed 2-3 aastat käisin ma 6-7 nädalas maletrennis, mitu tundi päevas ning tegelesin ka kodus. Tulid kohe ka kiired tulemused (nt sain vähem kui kahe aastaga meistrikandidaadiks, ülevalnimetatud reitingud, jagasin Eesti MV juuniorites miskit 4 kohta, Paul Kerese mälestusturniiri B-grupi võit, väga palju võite noorte nädalalõpusarjas jms) kuid edasine areng oli raskendatud. Seda nii treeneri taseme kui ka enda laiskuse tõttu. Olen osalenud ka 2 korda Euroopa mv'l, mõlemad korrad sain alla 50% ning mängisin mängisin nooremana (olin vastavalt 16 ja 17, esimene aasta oleks saanud mängida -16 ). Olen tulnud paar korda Eesti meistriks (seda küll noorte välgus ja kiires ning klubides) ning lugematul arvul on mul noorte mv'de hõbe- ja pronksmedaleid. Erinevaid medaleid on mul kokku miskit 20 ja karikaid umbes sama palju.
Kui rääkida edasistest soovidest, siis on järgnevad 2 aastat minu jaoks määrava tähtsusega. Olen hakanud rohkem malelist tööd tegema ja kui 2 aasta jooksul ma ise ei tunne, et mu mäng on märgatavalt paranenud, siis taandun nn aktiivsest malest. Kui aga paranevad, siis lage ma endal ei näe - ütlen otse välja, et tahan tulla maailmemeistriks ja olla peajagu teistest üle.
3.Kas oled rahul Eesti maleeluga, kas huvitavaid turniire ja muid üritusi on piisavalt, kas osalejate arv neil on rahuldav, kas ajakontrollid on vastuvõetavad?
Ei ole rahul. Huvitavaid turniirie on ilmselt vähe - meil toimuvad enamuses kiirturniirid, pikema ajakontrolliga on märgatavalt vähe. Osalejate arv on suhteliselt suva. Ajakontrollidest ma mainikski ära, et väga vähe on pikema ajakontrolliga turniire. Saan aru, et raha nõuavad nad kordades rohkem jms. Mis minu arust on puudud on ringsüsteemis turniirid, eriti just noortele. Kunagi oli vot selline tore turniir - Randviiru mälestustuniir.
Koosseis oli tolle aja kohta väga kõva. Vot selliseid turniire tahaks mängida. Muidugi on puudud ka teistest turniirides (eelkõige meistrinormi täitmine jms), aga just ringsüsteemi turniirid noortele on need, mida pole. Kuigi peab tunnistama, et viimasel ajal on asjad paremuse poole liikumas - turniire on palju. Ma saan siinkohal ka aru, et raha on määrav, aga auhinnad on ausalt öeldes (enamus) turniirides naeruväärsed - esimene koht ca 1000 krooni, teine miskit 700 ja kolmas 500. Lihtne arvutus näitab, et sõit peaaegu ükskõik kuhu maksab juba miskit 300 krooni. Osavõtumaks 50-100. Kui on mitmepäevane, siis ööbimine ja toit ja tuleb välja, et heal juhul jäävad 1-2 kohta omadega nulli. Auhinnaraha pole põhimõteliselt tõusnud ju viimased 5-6 aastat vähemalt. On ka erandeid muidugi. Aga ikkagi - turniir, kus osaleba juba 2 gm'i, mitu im'i ja mitu-mitu mk'd - raha saab ainult 3. Eks peab olema tõeline malefänn, omama raha ja aega, et neil mängida...
4.Kas ja kui siis mida oleks vaja muuta Eesti maleelus? Mida ise teisiti/paremini teeksid?
Eks asju oleks vaja palju muuta. Sellest kõigest on vaadeldajas nii palju juttu olnud, et ei hakka ümber kirjutama. Ütleks näiteks sellise asja, et kui on mingi vaidlus või küsimus, siis EML võiks väljendada täpsemalt ja avalikumalt oma arvamust. Võtame kasvõi viimase eelarve küsimuse, kus on 2 poolt ja kes vaatavad samu arve - üks ütleb, et on pea miljoniline võlg, teine ütleb, et kõik on korras. Absurd ju. Suhtlemist ei toimu.
5.Kas on males eeskujusid, ideaale, iidoleid, kelle saavutuste poole püüelda? Oli selliseid unelmaid äkki lapsepõlves?
Kasparov. Alati on ta meeldinud mulle. Ostsin veel ühe ta raamatu ka just. Tema on minu arust kõige geniaalsem. Lapsepõlves oli palju unelmaid - kunagi kartsin Kaselat ja tahtsin mängida nagu tema. Siis tuli Jezov - tema oli hirmus tont Narvast. Siis tuli Volodin, kes oli päris tugev, aga kellele oli mõnus pähe teha, sest ta hakkas nutma. Ei, neid on palju olnud - hetkel austan ma kõige rohkem eesti maletajatest Kaidot, sest ma näen kui palju ta teeb tööd. Ta meenutab selles mõttes Botvinnikut. Tahaks leida endas jõudu ja aega rohkem malega tegeleda, aga enamus aega toksin 1, 3 või 5 minutit icc's.
6.Mis on male juures huvitav ja köitev, mis hoiab selle ala juures ja kust tuleb tahtmine aktiivselt turniiridel osaleda?
male on narkootikum. Ausalt ka. No tahaks mängida, tahaks areneda. See on niivõrd huvitav ja põnev maailm, mis ei saa kunagi otsa. Alati, kui mingi tüdimus on peal võtan ma miski mõnusa etüüdi ette ja sa näed jälle, kui maagiline on male. Aktiivne turniiridel osalemine hetkel on iseenese proovile panemine. Vähetähtis ei ole ka seltskond - nii kuldseid inimesi ei leia kuskilt mujal. Igaüks, kes on käinud näiteks põlva suvel teab millest ma räägin. See, kuidas teise päeva hommikul kõik "vegeteerivad" on lihsalt kuld. Ja peale kõige on male mulle päris kena kopika läbi aegade sisse toonud.
7.Kas male on sport, kunst, kultuurinähtus, lihtsalt hobi või hoopis midagi muud või kõike seda korraga? Miks?
Male on kunst, milles on tunda spordi elemente. Ise olen lugenud päris palju arvamusi selle kohta ning peab nõustuma ka väitega, et viimasel ajal aina rohkem on see ka teadus. Mõnikord unistan sellistest aegadest, kus avanguteooria oli täiesti algeline (enne 70ndate avangurevolutsiooni) ning inimesed mängisid ainult oma ajuga. Samas - igakord kui ma lükkan kellegi avanguvariandiga kokku, on hea tunne :P.
Kõige parem on ilmselt defineerida malet mänguna, mis on niivõrd arenenud, et hõlmab väga palju eluvaldkondi (sh väga tähtsaks pean ma objektiivsust jms).
8.Keda loed parimaks maletajaks maailmas ja Eestis ning miks? Küsimus käib nii mees- kui ka naismaletajate kohta.
Eestis loen ma parimaks Kaido Külaotsa. Usun, et Meelisel on annet küll ja küll, kuid ta on vast laisem. Samas, viimasel ajal ta ka vist tegeleb rohkem.
Kui võtta mängutaseme järgi, siis ma usun, et naistes on Monika Tsõganova teistest üle. Samas ma tean, et Monika tegeleb väga palju treeneritööga, see aga ei soodusta malelist aregut. Selles mõttes on teistel võimalus olemas talle järgi jõuda. Küll aga kahjuks ma ei näe kedagi, kes sellega hakkama saaks.
Kuidas sündis idee hakata Vaadeldama?
Kui ma õigesti mäletan, siis see oli selle pärast, et Ülar Lauk sai aasta ajakirjaniku tiitli teist aastat järjest. Esimene aasta ise hääletasin ta poolt, aga teine aasta minu arvates kirjutas ta päris harva ning ei väärinud seda tiitlit. Tahtsime näidata, et mis see ikka ära ole - tavai, teeme maleblogi. Sealt tuligi Vaadeldaja. Taassünd tuli minu mäletamist mööda Kanuti pargis, kus olime teinud miskit joogid ja siis arutasime, et peaks jälle tegema, et oleks lahe ja tore.
Kas ühe maleblogi pidamine on kerge või raske ülesanne?
Ega ta nüüd kerge pole. Üks asi on, kui sa kirjutad korra nädalas postituse ja asi laks. Kahjuks nagu näha, on see mõnedele liiast (ei vihja, vaid ütlen otse välja - uku ja sass). Pole just raske vaadata mingi rahvusvahelise turniiri tulemusi ning neid siin kajastada. Mis on selle mõte? Igaüks, kes tegeleb malega saab ise neid vaadata ju! Samuti pole me küllalt kompetentsed, et teha mingeid süvaanalüüse võõraste partiidele. Või kui oleme, siis ilmselgelt ei tahaks neid niimoodi avalikkusega jagada :).
Igastahes, ma tahsin öelda, et ma usun, et blogi pidamises ei ole midagi kaelamurdvat, aga ega ta mingi võileiva tegemina ka pole.
Kas plaanite tulevikus veelgi uusi liikmeid oma tiimi värvata?
Vabalt. Vaadake, Vaadeldaja eesmärk oli algul niisama teha nalja. Hetkel on sellest arenenud peaaegu, et alternatiivne kanal EML kodulehele. Ei taha midagi paha selle kodulehe kohta öelda, aga selline blog oleks pidanud ammu olema EML endal. Üks asi on lugeda, et Viljandi jõulturniiril võitis Vovk ja teine on too ja kolmas see, aga hoopis teine lugu on lugeda blogist, et näe - pakuti teed ja saiakesi, mina panin Seemanile nupu ette aga ikka võitsin ära. Vaadledaja pakub hetkel alternatiivi, mida kuskilt mujalt ei leia. Selle üle on mul hea meel. Liikmete koha pealt ütlen ma, et me oleme avatud. Kui kellegil isegi on mingi huvitav link, mingid pildid turniiridelt või mingi teema/küsimus, mis ta tahab küsida, siis seda võib teha meil kommentaarides või saata meile meil (vasakus tulbas kuskil allpool).
Kes on Teie arvates ilusaim Eesti naismaletaja?
Kerttu Oja oli kunagi kaunitar. Hetkel on ilmselt pika puuga liider Karmen.
Kas peres mängib või on mänginud keegi peale sinu veel malet?
Vend lüpsis mind kunagi, aga pärast 1 kuud maletrennis ei julge ta muga enam mängida. Onu mängib ka, aga tema lüpsin ka läbi ja enam me pole rääkinud.
Millal tuleb "Male lugu" ülevaade kirjanduse blogis?
Oh, selle ma unustasin täitsa ära. Aitäh meeldetuletuse eest, aga hetkel on kiired ajad. Usun, et pärast sessi - ca jaanuari lõpus loodetavasti.
Ahjaa, 2 Lubomir Kavaleki malenurka ilmus vahepeal. 1 on siin ja 2 on siin.
Ja ma tahan uhkustada ka, et ma sain lõpuks endale Rybka :).
Muide, jaanuaris on plaanis võita ära Kerese turniir, jaanuari lõpus Eesti mv valikturniir, veebruaris Eesti juuniorite mv. Kiire aasta algus tuleb.
Monday, December 29, 2008
Elista lõpptulemused
Elista Grand Prix viimased voorud olid ettearvatult üsna viigirohked. Seega jäid esikohta jagama kolmik Radjabov-Jakovenko-Grischuk, kes kõik kogusid 8 punkti 13-st.
1. Radjabov, Teimour 8p
2. Jakovenko, Dmitry 8p
3. Grischuk, Alexander 8p
4. Gashimov, Vugar 7,5p
5. Leko, Peter 6,5p
6. Bacrot, Etienne 6,5p
7. Mamedyarov, Shakhriyar 6,5p
8. Wang Yue 6,5p
9. Kasimdzhanov, Rustam 6,5p
10. Cheparinov, Ivan 6p
11. Alekseev, Evgeny 5,5p
12. Eljanov, Pavel 5,5p
13. Akopian, Vladimir 5p
14. Inarkiev, Ernesto 5p
Turniiril mängis väga võitluslikult ja huvitavalt Cheparinov, kes saavutas Alekseevi vastu sellise seisu.
Valge võitis ilusa taktikalise löögiga 1. Lf7:+!! Vf7: 2. Vf7:+ Kh8 3. Vdd7 1-0. Must peab mati vältimiseks ära andma vankri ja oda ning peale seda paneb valge veel odaga e5-lt lipule ja kuningale kahvli.
1. Radjabov, Teimour 8p
2. Jakovenko, Dmitry 8p
3. Grischuk, Alexander 8p
4. Gashimov, Vugar 7,5p
5. Leko, Peter 6,5p
6. Bacrot, Etienne 6,5p
7. Mamedyarov, Shakhriyar 6,5p
8. Wang Yue 6,5p
9. Kasimdzhanov, Rustam 6,5p
10. Cheparinov, Ivan 6p
11. Alekseev, Evgeny 5,5p
12. Eljanov, Pavel 5,5p
13. Akopian, Vladimir 5p
14. Inarkiev, Ernesto 5p
Turniiril mängis väga võitluslikult ja huvitavalt Cheparinov, kes saavutas Alekseevi vastu sellise seisu.
Valge võitis ilusa taktikalise löögiga 1. Lf7:+!! Vf7: 2. Vf7:+ Kh8 3. Vdd7 1-0. Must peab mati vältimiseks ära andma vankri ja oda ning peale seda paneb valge veel odaga e5-lt lipule ja kuningale kahvli.
Sunday, December 28, 2008
Gjovik International Festival 2008-9
Norras Gjovikis toimub 29.12.2008 - 07.01.2009 rahvusvaheline malefestival. Festivali programm on lai ning see on pühendatud Gvjoiki maleklubi 100. aastapäevale.
Enim tähelepanu pälvib 02.-05.01 toimuv kiirturniir "Aker Chess Challenge". Seal võistlevad Magnus Carlsen (Norra), Peter Svidler (Venemaa), Hikaru Nakamura (USA) ning Kjetil A. Lie (Norra).
Kaido Külaots mängib kaasa suurmeistrite turniiril, mis kestab festivali algusest lõpuni. Suurmeistrite turniiril on reitingu järgi esimesed kolm Sergei Tiviakov (2686), Boris Savchenko (2648) ja Vadim Malakhatko (2633). 36. osalejaga turniiril on Kaido 7. asetusega.
Enim tähelepanu pälvib 02.-05.01 toimuv kiirturniir "Aker Chess Challenge". Seal võistlevad Magnus Carlsen (Norra), Peter Svidler (Venemaa), Hikaru Nakamura (USA) ning Kjetil A. Lie (Norra).
Kaido Külaots mängib kaasa suurmeistrite turniiril, mis kestab festivali algusest lõpuni. Suurmeistrite turniiril on reitingu järgi esimesed kolm Sergei Tiviakov (2686), Boris Savchenko (2648) ja Vadim Malakhatko (2633). 36. osalejaga turniiril on Kaido 7. asetusega.
Küsimustik
Jõnksutavat jõulu kõigile lugejatele ka minu poolt!
Annan siis ka omapoolsed vastused teid huvitanud küsimustele...
Uku, kaua sa malet oled mänginud?
Käigud õppisin ära juba 5-6 aastaselt aga trennis käin alates 7. eluaastast.
Uku, kas sa oled Vabaetturis?
Ei ole kahjuks asjaolude kokkulangevuse tõttu olnud soovi/võimalusi selle imetabase maleorganisatsiooniga liitumiseks.
Uku, kaua sa päevas malega tegeled?
Avutis on millegipärast kodusaidiks saanud maleliidu kodulehekülg mis tuletab mulle ikka igapäevaselt seda harrastust meelde, tihti käin viimasel ajal vindi serveris, sest on kange tahtmine seal edetabelis etteotsa jõuda, aga trenni kui niisugust ma ei harrasta juba u. viimased 5a. Ainult kui vahel pärast mõnda olulist turniiri tekib mõneks õhtuks tahtmine avangud üle vaadata.
Uku, miks sa ei ole Vabaetturis?
Vaata 2. küsimust.
Sünniaeg ja -koht, haridustee ning millised on edasised soovid ja eesmärgid selles vallas?
Sündinud olen 12.04.1990 Paide haiglas, kuigi passi on sisse kirjutatud Sommerlingi, seda siis tolleaegse elukoha järgi. Haridust olen ammutanud siit ja sealt. Juba väiksest peale olen kuulanud mis vanad, targad inimesed räägivad ja sealt ka üht-teist kõrva taha pannud, aga kooliharidust olen saanud Mustamäe Gümnaasiumis, ning Vanalinna Hariduskolleegiumist, kus hetkel ongi 12. klass pooleli. Edasi on plaanis minna Tartu Ülikooli ajalugu õppima, kui vaid sisse saan.
Millal ja miks alustasid malega, kes on olnud treenerid, palju oled aastate jooksul malega tegelenud, millised on paremad saavutused ning millised on edasised soovid ja eesmärgid selles vallas?
Malega alustasin esimesse klassi astudes ja see oli puhtalt soovist vanemale vennale, kes ka tol ajal juba maletrennis käis, ära teha. Treeneriks on kogu selle aja olnud Ervin Liebert. Malega tegelemine on käinud periooditi, tavaliselt pärast mõnda suuremat "mängu sees olemist" tekib soov asjaga rohkem tegeleda, aga millegipärast kaob see varsti ära. Olen alati olnud rohkem see, kes tahab mängida mitte trenni teha. Saavutusi pole eriti olnud, korra olen Eesti noorte (kuni 18. a) meister olnud ja paar korda nooremates vanuseklassides hõbedale tulnud. Ära võib ka tuua selle aasta Eesti meistrivõistluste finaali, kus sain 4,5/9 ja 6. koha. Olen ka hetke Tallinna meister. Edasisi soove või eesmärke väga ei ole, ainsana võib ära tuua juba väga ammuse unistuse kunagi olümpiale jõuda.
Kas oled rahul Eesti maleeluga, kas huvitavaid turniire ja muid üritusi on piisavalt, kas osalejate arv neil on rahuldav, kas ajakontrollid on vastuvõetavad?
Ega Eesti maleeluga ei saa liialt rahul olla, seltskond on küll tore, aga juhtimise osas on mõningaid puudujääke. Eriti suhtluse ja suhtumise osas, minagi ootan veel siiamaani 4-5 aasta tagust Eesti noorte võistkondlike MV hõbemedalit, mis algselt anti mulle vale ja mida hilisema küsimise peale H.Olde ei tahtnud mulle teatud "pohmakaga parmupillide" intsidendi tõttu anda. Ma ei ole siiamaani aru saanud kuidas need kaks asja seotud peaks olema? Turniiride osas võib rahul olla, entusiaste neid turniire läbi viima jätkub, ainsa probleemina tooks välja vähese rahvusvahelisse reitinguarvestusse minevate turniiride arvu. Ajakontrolli osas meeldivad endale pigem need poolpikad nt 45+15 vms ajakontrollid.
Kas ja kui siis mida oleks vaja muuta Eesti maleelus? Mida ise teisiti/paremini teeksid?
Kuna endal pole mingeid ideaalseid lahendusi välja tuua ei taha hakata siin kritiseerima, kuigi muutmist vajavaid asju on.
Kas on males eeskujusid, ideaale, iidoleid, kelle saavutuste poole püüelda? Oli selliseid unelmaid äkki lapsepõlves?
Malelisi eeskujusid pole nagu olnud, aga sportlikus osas oli ja kohati on siiamaani W.Gretzky, kelle autobiograafia lugemise järel tekkis austus tema töövõime ja pühendumuse vastu.
Mis on male juures huvitav ja köitev, mis hoiab selle ala juures ja kust tuleb tahtmine aktiivselt turniiridel osaleda?
Male juures on atraktiivsed ja köitvad just need hetked kui sa leiad mingi ilusa plaani. Tihti pakuvad mulle 3-käigulistes matikombinatsioonide rohkem rõõmu nt. 5-käigulised ratsumanöövrid mille tulemusel sa saad selle koerapeaga looma panna seisma täpselt parimale positsioonile, mille järel 40-käigulise survestamise peale tuleb ka võidupunkt. Ja turniiridel just selliseid hetki ette tulebki, sealt ka siis turniirihuvi.
Kas male on sport, kunst, kultuurinähtus, lihtsalt hobi või hoopis midagi muud või kõike seda korraga? Miks?
Male on seda kõike natuke: on seda mees-mehe vastu võistlemist, aga samal ajal need sulnid ratsumanöövrid ja ilusad kahingud lähenevad juba pigem kunstile. Hobi on ta niikuinii ja ütleks, et paljudele on ta lausa elustiil.
Keda loed parimaks maletajaks maailmas ja Eestis ning miks? Küsimus käib nii mees- kui ka naismaletajate kohta.
Maailma parimaks maletajaks loen viimasel ajal aina rohkem Topalovit, sest tema käes tõesti nupud elavad. Aga väljaspool lauda jätab ta ääretult ebasümpaatse mulje. Eesti parimad on kahtlemata Külaots/Kanep ja teist noorst üle elav Ehlvest, keda siiski päris Eesti maletajaks hetkel lugeda ei saa. Naistemalet kommenteerida ei taha.
Kuidas sündis idee hakata Vaadeldama?
Meil Sassi ja Nikiga ikka vanasti tuli neid häid ideid ja vaadeldamine oli üks neist. Alguses sai lihtsalt nalja tehtud aga nüüdseks on asi palju tõsisemad mõõtmed võtnud.
Kas ühe maleblogi pidamine on kerge või raske ülesanne?
Kiirel ajal raske, muidu kerge.
Kas plaanite tulevikus veelgi uusi liikmeid oma tiimi värvata?
Oleme uuteks ettepanekuteks alati avatud, kui vaid häid ideid on:).
Kes on Teie arvates ilusaim Eesti naismaletaja?
No küsitluse järgi oli seda Tiina ja rahva hääle vastu ei tahaks kohe üldse mässata.
Kas peres mängib või on mänginud keegi peale sinu veel malet?
Käike teavad nii isa kui vend, kes ka kunagi trennis käis, aga nemad aktiivselt asjaga ei tegele. Väiksele õele meeldivad laud ja malendid, kui mänguasjad, aga käikudeni ta veel jõudnud ei ole...
Loodan, et kõik leidsid neid ennast kõige tugevamini puudutavatele küsimustele siit rahuldavad vastused...
Vaadeldamiseni!
Annan siis ka omapoolsed vastused teid huvitanud küsimustele...
Uku, kaua sa malet oled mänginud?
Käigud õppisin ära juba 5-6 aastaselt aga trennis käin alates 7. eluaastast.
Uku, kas sa oled Vabaetturis?
Ei ole kahjuks asjaolude kokkulangevuse tõttu olnud soovi/võimalusi selle imetabase maleorganisatsiooniga liitumiseks.
Uku, kaua sa päevas malega tegeled?
Avutis on millegipärast kodusaidiks saanud maleliidu kodulehekülg mis tuletab mulle ikka igapäevaselt seda harrastust meelde, tihti käin viimasel ajal vindi serveris, sest on kange tahtmine seal edetabelis etteotsa jõuda, aga trenni kui niisugust ma ei harrasta juba u. viimased 5a. Ainult kui vahel pärast mõnda olulist turniiri tekib mõneks õhtuks tahtmine avangud üle vaadata.
Uku, miks sa ei ole Vabaetturis?
Vaata 2. küsimust.
Sünniaeg ja -koht, haridustee ning millised on edasised soovid ja eesmärgid selles vallas?
Sündinud olen 12.04.1990 Paide haiglas, kuigi passi on sisse kirjutatud Sommerlingi, seda siis tolleaegse elukoha järgi. Haridust olen ammutanud siit ja sealt. Juba väiksest peale olen kuulanud mis vanad, targad inimesed räägivad ja sealt ka üht-teist kõrva taha pannud, aga kooliharidust olen saanud Mustamäe Gümnaasiumis, ning Vanalinna Hariduskolleegiumist, kus hetkel ongi 12. klass pooleli. Edasi on plaanis minna Tartu Ülikooli ajalugu õppima, kui vaid sisse saan.
Millal ja miks alustasid malega, kes on olnud treenerid, palju oled aastate jooksul malega tegelenud, millised on paremad saavutused ning millised on edasised soovid ja eesmärgid selles vallas?
Malega alustasin esimesse klassi astudes ja see oli puhtalt soovist vanemale vennale, kes ka tol ajal juba maletrennis käis, ära teha. Treeneriks on kogu selle aja olnud Ervin Liebert. Malega tegelemine on käinud periooditi, tavaliselt pärast mõnda suuremat "mängu sees olemist" tekib soov asjaga rohkem tegeleda, aga millegipärast kaob see varsti ära. Olen alati olnud rohkem see, kes tahab mängida mitte trenni teha. Saavutusi pole eriti olnud, korra olen Eesti noorte (kuni 18. a) meister olnud ja paar korda nooremates vanuseklassides hõbedale tulnud. Ära võib ka tuua selle aasta Eesti meistrivõistluste finaali, kus sain 4,5/9 ja 6. koha. Olen ka hetke Tallinna meister. Edasisi soove või eesmärke väga ei ole, ainsana võib ära tuua juba väga ammuse unistuse kunagi olümpiale jõuda.
Kas oled rahul Eesti maleeluga, kas huvitavaid turniire ja muid üritusi on piisavalt, kas osalejate arv neil on rahuldav, kas ajakontrollid on vastuvõetavad?
Ega Eesti maleeluga ei saa liialt rahul olla, seltskond on küll tore, aga juhtimise osas on mõningaid puudujääke. Eriti suhtluse ja suhtumise osas, minagi ootan veel siiamaani 4-5 aasta tagust Eesti noorte võistkondlike MV hõbemedalit, mis algselt anti mulle vale ja mida hilisema küsimise peale H.Olde ei tahtnud mulle teatud "pohmakaga parmupillide" intsidendi tõttu anda. Ma ei ole siiamaani aru saanud kuidas need kaks asja seotud peaks olema? Turniiride osas võib rahul olla, entusiaste neid turniire läbi viima jätkub, ainsa probleemina tooks välja vähese rahvusvahelisse reitinguarvestusse minevate turniiride arvu. Ajakontrolli osas meeldivad endale pigem need poolpikad nt 45+15 vms ajakontrollid.
Kas ja kui siis mida oleks vaja muuta Eesti maleelus? Mida ise teisiti/paremini teeksid?
Kuna endal pole mingeid ideaalseid lahendusi välja tuua ei taha hakata siin kritiseerima, kuigi muutmist vajavaid asju on.
Kas on males eeskujusid, ideaale, iidoleid, kelle saavutuste poole püüelda? Oli selliseid unelmaid äkki lapsepõlves?
Malelisi eeskujusid pole nagu olnud, aga sportlikus osas oli ja kohati on siiamaani W.Gretzky, kelle autobiograafia lugemise järel tekkis austus tema töövõime ja pühendumuse vastu.
Mis on male juures huvitav ja köitev, mis hoiab selle ala juures ja kust tuleb tahtmine aktiivselt turniiridel osaleda?
Male juures on atraktiivsed ja köitvad just need hetked kui sa leiad mingi ilusa plaani. Tihti pakuvad mulle 3-käigulistes matikombinatsioonide rohkem rõõmu nt. 5-käigulised ratsumanöövrid mille tulemusel sa saad selle koerapeaga looma panna seisma täpselt parimale positsioonile, mille järel 40-käigulise survestamise peale tuleb ka võidupunkt. Ja turniiridel just selliseid hetki ette tulebki, sealt ka siis turniirihuvi.
Kas male on sport, kunst, kultuurinähtus, lihtsalt hobi või hoopis midagi muud või kõike seda korraga? Miks?
Male on seda kõike natuke: on seda mees-mehe vastu võistlemist, aga samal ajal need sulnid ratsumanöövrid ja ilusad kahingud lähenevad juba pigem kunstile. Hobi on ta niikuinii ja ütleks, et paljudele on ta lausa elustiil.
Keda loed parimaks maletajaks maailmas ja Eestis ning miks? Küsimus käib nii mees- kui ka naismaletajate kohta.
Maailma parimaks maletajaks loen viimasel ajal aina rohkem Topalovit, sest tema käes tõesti nupud elavad. Aga väljaspool lauda jätab ta ääretult ebasümpaatse mulje. Eesti parimad on kahtlemata Külaots/Kanep ja teist noorst üle elav Ehlvest, keda siiski päris Eesti maletajaks hetkel lugeda ei saa. Naistemalet kommenteerida ei taha.
Kuidas sündis idee hakata Vaadeldama?
Meil Sassi ja Nikiga ikka vanasti tuli neid häid ideid ja vaadeldamine oli üks neist. Alguses sai lihtsalt nalja tehtud aga nüüdseks on asi palju tõsisemad mõõtmed võtnud.
Kas ühe maleblogi pidamine on kerge või raske ülesanne?
Kiirel ajal raske, muidu kerge.
Kas plaanite tulevikus veelgi uusi liikmeid oma tiimi värvata?
Oleme uuteks ettepanekuteks alati avatud, kui vaid häid ideid on:).
Kes on Teie arvates ilusaim Eesti naismaletaja?
No küsitluse järgi oli seda Tiina ja rahva hääle vastu ei tahaks kohe üldse mässata.
Kas peres mängib või on mänginud keegi peale sinu veel malet?
Käike teavad nii isa kui vend, kes ka kunagi trennis käis, aga nemad aktiivselt asjaga ei tegele. Väiksele õele meeldivad laud ja malendid, kui mänguasjad, aga käikudeni ta veel jõudnud ei ole...
Loodan, et kõik leidsid neid ennast kõige tugevamini puudutavatele küsimustele siit rahuldavad vastused...
Vaadeldamiseni!
Thursday, December 25, 2008
Vastused küsimustele
Alustuseks soovin Vaadeldaja meeskonna poolt palju õnne ja edu edaspidiseks Sassile 21. sünnipäeva puhul!
Samuti soovin lugejaskonnale ILUSAT JÕULUAEGA!
Nüüd aga teen otsa lahti ja vastan lugejate küsimustele. Homme on oodata vastuseid ka Sassilt.
Samuti soovin lugejaskonnale ILUSAT JÕULUAEGA!
Nüüd aga teen otsa lahti ja vastan lugejate küsimustele. Homme on oodata vastuseid ka Sassilt.
Sünniaeg ja -koht, haridustee ning millised on edasised soovid ja eesmärgid selles vallas?
Sündisin 4. märtsin 1989. aastal Kõo vallas. Põhikoolis käisin Võhma Gümnaasiumis, lõpetasin kiitusega; keskkoolis Carl Robert Jakobsoni nimelises Gümnaasiumis Viljandis, lõpetasin hõbemedaliga. Aastate jooksul olen osalenud ka erinevates noorteprojektides ja käinud mitmetel kursustel.
Pärast keskkooli lõppu asusin õppima Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonda, erialaks ärindus. Praegu olen II kursuse tudeng. Spetsialiseerunud veel ei ole ning ka oma täpsematest tulevikuplaanidest, eesmärkidest selles vallas rohkem ei kirjutaks.
Kooli kõrvalt olen viimastel aastatel ka erinevates kohtades tööl käinud, põhiliseks valdkonnaks on olnud baarindus. Olen osalenud ka mitmel baarmenite kursustel ning üritanud selles vallas oskuslikumaks saada. Praeguse seisuga võib mind aeg-ajalt Rock Cafes inimestele jooke valamas näha.
Millal ja miks alustasid malega, kes on olnud treenerid, palju oled aastate jooksul malega tegelenud, millised on paremad saavutused ning millised on edasised soovid ja eesmärgid selles vallas?
Malemängu alustasin ma 2. klassis Võhma Gümnaasiumi maleringis 1997. aastal. Samal aastal mängisin ma esimest korda kaasa Viljandi noorte maakondlikel meistrivõistlustel ja võitsin oma vanuseklassi tüdrukute turniiri. Seejärel kutsus Viljandi noortemale eestvedaja Jüri Sammul mind Eesti noorte meistrvõistlustele. Tollal ei teadnud ma isegi mõistete ”avang”, ”järk” tähendust, kuid teadsin üksikuid skeeme ning üritasin vastast taktikaga tõmmata, näiteks õnnestus tol oma esimesel üle-Eestilisel turniiril mitu kahvlit panna, nii et natukene ka tänu vedamisele õnnestus mul üllatustlikult kohe kolmandaks tulla.
Sellest saati olen üpriski aktiivselt kogu aeg malet mänginud ja selles vallas areneda üritanud.
Eesti meistrivõistluste erinevates neidude vanusegruppides võitsin kümne aasta jooksul umbes 25 pronks-, hõbe ja kuldmedalit. Alates kümendast eluaastast olen kuulunud Eesti noorte koondisse. Viis korda olen riiki esindanud maailma- ning viis korda Euroopa meistrivõistlutel. Euroopa meistrivõistlustel oli parim saavutus 22. koht 2004. aastal Türgis ja välkmales 7. koht 2003. aastal endises Serbia & Montenegros.
Naiste meistrivõistlustel on parimad tulemused klassikalises males 4. koht 2003. aastal ja selle jagamine 2008. aastal ning välkmales II koht 2007. aastal. 2008. aastal olin arvatud ka Eesti naiste koondisesse mõttespordimängudel Hiinas (4. laual sain kiir- ja välkmale turniiridel kokku 11 punkti 19. mängust) ning maleolümpial (varumängjana sain 6,5 punkti 8. mängust ning võistkond tuli 32. kohale 115 riigi hulgas).
Viljandi Maleseltsiga oleme klassikalises males tulnud kahel korral Eesti maleklubide meistriks (2006. ja 2008) ning hõbedale 2007. aastal.
Kahel korral on mind valitud Aasta Noormaletajaks ning 2008. aastal nimetati mind Viljandi Aasta Naissportlaseks. Viimase eest olen tänulik oma klubikaaslastele, eriti Tanelile ja Siimule, kes mind kandidaadiks esitasid.
Treeneriks ja juhendajaks-abistajaks oli kuskil 10 aastat Jüri Sammul. Ise elasin põhikooli ajal Viljandist kaugemal ja nii maletrennis väga tihti käia ei saanudki, üpris palju käisime aga igasugu noorteturniiridel. Põhikooli ajal käisin ka pea igal teisipäeval mängimas Võhma malemeestega ning keskkooli ajal Viljandi maletajatega. Lisaks Jüri Sammulile on mind treeninud, turniiridel juhendanud, noortelaagritesse kutsunud ka Mari Kinsigo, Aksel Rei ja mitmed teised Eesti maleinimesed. Viimastel kuudel on mind interneti teel treeninud Ülar Lauk.
Edasistest soovidest ja eesmärkidest olulisem on kindlasti see, et plaanin malet mängida ja paremaks mängijaks saada ka edaspidi. Lähiaastatel tahaks Eesti naiste meistriks tulla ning nagu kirjutas Viljandi maakonnaleht Sakala, pürin esimeseks eestlannast suurmeistriks. Eks see viimane unistus ole seniste tulemuste põhjal ennatlik ja utoopiline, ikka, aga ajakirjandusele meeldivad ju suured pealkirjad :P
Eelkõige on mul vaja tõsta oma rahvusvahelist reitingut ning täita ära rahvusvahelisi norme. Siis saaksin paremini osaleda ka rahvusvahelistel turniiridel, praegu on mu fide reiting selleks natukene liigagi naeruväärne, kui aus olla.
Kas peres mängib või on mänginud keegi peale sinu veel malet?
Malekäike oskavad kõik minu pereliikmed. Õe parim tulemus on aastate eest 4. koht Eesti neidude meistrivõistlustel ja ta on mitmekordne noorte maakonna meister. Isa, õde ja ka onu osalevad aeg-ajalt peamiselt kohalikel turniiridel, teised pereliikmed mängivad väga harva.
Kas oled rahul Eesti maleeluga, kas huvitavaid turniire ja muid üritusi on piisavalt, kas osalejate arv neil on rahuldav, kas ajakontrollid on vastuvõetavad?
Kas ja kui siis mida oleks vaja muuta Eesti maleelus? Mida ise teisiti/paremini teeksid?
Kuna olen üpriski noor maletaja ja seega võrdlusmomenti eriti pole, ei oska niiviisi ka Eesti male praegust seisu hästi hinnata.
Usun, et Eesti males on mitmed asjad üpriski hästi – toimuvad Eesti meistrivõistlusted, nädalalõputurniirid, mitmed kohalikud võistlused; eestlased osalevad rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ja turniiridel. Mulle isiklikult küll meeldiks, kui Eestis oleks rohkem rahvusvahelisi turniire või kas või turniire, mis rahvusvahelisse reitinguarvestusse läheksid.
Tundub, et on suurenenud ka inimeste huvi male vastu ning malest on hakatud rohkem kirjutama, heaks näiteks kas või mitu maleblogi, mis viimasel aastal tekkinud.
Samuti on Eesti males aga asju, mille üle ei saa vast ükski maletaja uhkust või rõõmu tunda. Viimastel aastatel on Eesti maleelus olnud erimeelsusi, pingeid, niiöelda poriloopimist ning viimastel kuudel on see eriti teravalt esile kerkinud. Mina ei räägiks võimalikest lahendustest ning sellest, mida kuidas muuta tuleks. Kuid ma näen probleeme, mis vajavad lahendamist. Mitmed head mängijad või muidu asjalikud maleelu korraldajad on praegu erimeelsuste tõttu aktiivsest Eesti malest kõrvale jäänud; kohati läbipaistmatu asjaajamine ja võimuvõitlus on mitmeid malehuvlisi ning kindlasti ka sponsoreid eemale peletanud.
Kindlasti pole ühegi organisatsiooni ega liidu tegemisi kerge juhtida. Praegusel hetkel ei ole mul eesmärki kunagi Eesti maleelu juhtimises ametlikult osaleda, seega ei hakka ka kirjutama sellest, mida mina samamoodi või teisiti teeksin.
Kas on males eeskujusid, ideaale, iidoleid, kelle saavutuste poole püüelda? Oli selliseid unelmaid äkki lapsepõlves?
Põhikoolis pidid õpilased ikka oma suurtest eeskujudest rääkima ja kirjutama. Minu valikuks oli alati Paul Keres. Loetu ja kuuldu põhjal imetlen teda kui maletajat ja inimest.
Mis on male juures huvitav ja köitev, mis hoiab selle ala juures ja kust tuleb tahtmine aktiivselt turniiridel osaleda?
Kõike seda, mis mind male juures hoiab ja köidab on liigagi raske võtta kokku siin mõne lausega – et ma ei üritagi.
Igast maleturniirist, huvitavast mängust või seisust saan tavaliselt vaid innustust juurde. Isegi ebaõnnestumistest, need panevad mind mõtlema, et peaksin rohkem pingutama ja trenni tegema.
Suurem osa koolikaaslasi ja töökaaslasi tuleb ning läheb, paljud maletajad on mu sõbrad ja head tuttavad olnud aga juba aastaid. Tore on koos võistlustel käia ja midagi malega seoses või male heaks teha.
Teisalt, mis mind male juurest eemale kisub või mistõttu ma asjaga ikka väga palju ei tegele, on mu õpingud ja töö. Praegugi kisendab mu majanduspoliitika õpik laual, et ma seda edasi loeks. Jaanuaris on rasked eksamid ees.
Kas male on sport, kunst, kultuurinähtus, lihtsalt hobi või hoopis midagi muud või kõike seda korraga? Miks?
Male on sport, kunst, teadus, kultuurinähtus, hobi ja kindlasti midagi veel. Põhjenduse jaoks praegu õigeid sõnu ei leidnud.
Keda loed parimaks maletajaks maailmas ja Eestis ning miks? Küsimus käib nii mees- kui ka naismaletajate kohta.
Minu arvates on Eesti parimad meesmaletajad Kaido Külaots ja Meelis Kanep. Ette tooks praegu Kaido, minu teada tegeleb ta malega väga palju ning käib tihti ka välismaal mängimas, tal paistab vaikselt ka reiting kogu aeg tõusvat. Meelis on aga vaieldamatult üks Eesti andekamaid mängijaid.
Naismaletajatest nimetaks ära Monika Tsõganova ja Tatjana Fomina, mõlemad tegelevad aktiivselt malega, kas treeneri või mängijana.
Kui lugejail tekib küsimus Jaan Ehlvesti või Valeria Gansvindi kohta, siis ma ei kahtle nende Eesti kohta väga heas malelises tasemes, aga kumbki neist ei ela ega võistle aktiiselt Eestis, sellepärast ei pidanud õigeks ka neid riigi parimaks lugeda.
Maailma maletajatest kindlalt parimaid praegu nii kohe nimetaja ei hakkakski. Kindlasti on kandidaate mitmeid nii meeste kui naiste hulgas ja tegijaid nimesid tuleb ka vaikselt pidevalt juurde.
Kas ühe maleblogi pidamine on kerge või raske ülesanne?
Minul võtab pikemalt kirjutamine tavaliselt mitu tunnikest korraga aega, teisalt tuleb mõnikord kõigepealt leida teema, millest kirjutama hakata. Mõnikord tuleb kirjutades kuskil jutu teises pooles väike tüdimus peale, eriti kui bloggeri errorid postitamisel tekivad.
Kuid blogime ju kõik vabast tahtest, järelikult meile meeldib see. Loodan, et Vaadeldaja aitab kaasa Eestis male populariseerimisele ja toob inimesi maleelu erinevatele külgedele lähemale.
Blogimise juures tekitab hea tunde ka positiivselt meelestatud tagasiside ja näiteks kui keegi kuskil võistlusel Vaadeldajat tsiteerib või selle järgi kuidagi toimetab, teeb see kohe tuju paremaks.
Kas plaanite tulevikus veelgi uusi liikmeid oma tiimi värvata?
Kui oleks rohkem kirjutajaid, tuleks postitusi vast tihedamini ja oleks vast rohkem lugeda. Kui kellelgi huvi liituda, võtke kindlasti ühendust :)
Tuesday, December 23, 2008
Viljandi jõuluturniirist
Ei olnud tuju varem kirjutada. Mul läks nädalalõpusari lõpus vett vedama. Tegin mis suutsin, aga jäi väheseks. Ausalt öeldes pole kahe viimase turniiriga ka rahul. Mõlemal sain küll 6/9'st (esimesel tõstsin reitingut 2 punkti võrra, teisel +0), kuid seda oli minu jaoks vähe. Sain lõppkokkuvõttes 7nda koha. Eks see natuke rõõmustab, et ei ole bubble boy, aga sedagi mitte eriti.
On plaanis rohkem malega tegelema hakata, et saavutada häid tulemusi. Otsustasin, et mulle ei piisa mu praegusest tasemest ning kui intensiivsema male treeninguga ei saavuta oma mängu (mängu, mitte tulemuste!) parandamist, siis ilmselt loobun malest kui hobist. Loodame, et nii ei juhtu.
Igastahes - Viljandist. Sain 6/9'st ning koefitsendiga viienda kohta. Asetusega olin ka viies vist.
Partiid olen kõik läbi analüüsinud ja leidnud päris huvitavaid pärle. Kuna keegi nkn ei viitsi enne jõule malega eriti tegeleda, siis ma ei hakka siia neid välja tooma ka. Teen lühikese ülevaate ainult.
1 voorus sain vastu Gornoi Meeliku, kes on minuga ühest klubist. Ma olin valgete malendite komandör ning ma käskisin neil rünnata mustasi nuppe draakoni variandis. Mis andis kiiresti ka resultaati. Ilus partii, mis lõppes ilusa matiga. Kahju on, et ma ei mäletanud täpseid käike ühes variandis, ning vastane oleks saanud kvaliteedikahinguga seisu segaseks ajada.
Ahjaa, peaks mainima ka, et ma mängisin 100% kõik võidule, sest muu tulemus ei andnud mulle lootustki tulla NL sarjas rahasse (enne turniiri olin Seemanist ca 4-5 punkti maas, nii et oli lootust talle järgi tulla ja korjata viienda koha auhinnaraha.
Teises voorus sain vastu ei kellegi muu, kui Sten Kasela. Peaks mainima, et see mind ei rõõmustanud üldse, sest ma olin mustadega ja teadsin, et valgetega mängija on iga hetk viigig nõus ja mängib ka vastavalt. Pärast avakäike
1.d4 d5
2.rf3 rf6
3.c3
sain ma aru, et nüüd tuleb mingi räige jamamine, kus ma lõpuks ikka ära võidan. Nii juhtuski. See on nii nõme, kui sa pead mängima inimesega, kes ise on täielik viigifänn ja mängib ka vastavaid avanguid. Tegelt ka! Kui sa ei ürita valgetega võita kiirmales, kus sa üldse üritad võita? Aga noh, eks see ole iga inimese enda asi...
Pidin ajama seisu keerulisemaks, kui ma oleks tahtnud ning vastane võis seda ära kasutada (stenile: rc4 asemel ed, ed ja ve5 rünnates d5'te), kuid ta ei märkanud seda ja otsustas vahetada mu nõrgad etturid välja. Tuli enam-vähem võrdne lõppmäng, minimaalse paremusega mustale, kus ma mängisin (aja abiga) ta üle. Ahjaa, Vremja blogis on natuke valeinfo ka. Ma ütlesin nimelt, et kas nad koos Tuulega loevad (mitte ei kirjuta) maleraamatut "Kõige viigilisemad avanguvariandid valgetega".
Kolmandas voorus sain vastaseks Indrek Kuuse , kellega mul alati meedib mängida valgetega, sest ega ta teooriat ei tea. Muidugi sain ma juba teist korda tappa, sest ma ajasin käigud sassi ja jäin seisu, kus mul oli 2 vigurit vähem. Edasine mäng oli mõlemapoolsete vigadega, kuid lõpus ma eksisin rämedalt ning talle tuli punkt. Kõige rohkem oli sellest partiist vaimustatud kohtunik Gert Elmaste, kes ütles, et see partii tuleks kindlasti üles kirjutada.
Neljandas voorus olin ma päris nördinud, sest kaotus Indrekule ei olnud just see, mille järgi ma olin Viljandisse tulnud. Vastu sain ma muheda vana Ion Mõndresku, kes oli eelmisel turniiril kiitnud mu suuvärki ning eelmises voorus võitnud ära Uku. Mängisime merani. Meran on imelike avang - mustal on head võiduvõimalused, kuid ilmselt veel suuremad võimalused tappa saada. Mis meie partiis ka juhtus. Mõlemad mängisid ebatäpselt; must ei suutnud arengut lõpetada ning valge võitis ilusa etturikahinguga.
Meelis oli teises kaotanud Raugule ning saanud vastu siis Ülari, kellega ta tegi viigi. Ja viiendas voorus mängisid seitsmendal laual Kunitsõn-Kanep. Tule taevas appi! Mis paarimisprogramm see veel on? Igastahes, tuli sitsiilia, ma ei tahtnud mängida kumbagi põhivariandist Najdorfis, tegin tagasihoidliku odaarenduskäigu, mis (nagu meelis märkis) oli tegelikult lihtsalt tempokaotus selles variandis. Meelis mängis ka liiga passiivselt (käik varem oli b4 vajalik) ning jõudsime paari terava käigu järel lõppmängu, kus mustal oli 2 oda, aga valgel aktiivsed ratsud. Ratsud hüppasid mustale kahvlisse ning paari käigu pärast Meelis pani veel ühe nupu ette. Suurmeister polnud ilmselgelt vormis.
Siis ma mängisin Holvason Jüriga, mis oli mu kogu turniiri kõige haledam partii. Mustadega mängisin sitsiiliat, sain peale positsioonilise võiduseisu. Muide, peaks mainima, et nii huvitavalt (loe: mõttetult) pole keegi sitsiilias mänginud. Panen siia käigud ja seisu:
1.e4 c5 2.rf3 d6 3.d4 cd 4.rxd4 rf6 5.rc3 a6 6.og5 e6 7.f4 rbd7
8.lf3 lc7 9.000 oe7 10.od3 h6 11.oxf6?! oxf6
12.rde2 (muide, partii Mark Lapidusega kulges samamoodi)
12....Rc5 13.g4 g5 14.fg oxg5+ 15.kb1 le7 16.rg3 (see seis on mu arust valgele juba peaaegu läbi. Must peaks käimas siin 0f6 ning panema oe5'le ning peale seda saab ta teha, mida iganes ta tahab. mängisin ma natuke kehvemini)
16...od7?! 17.oc4? 000 18.b4? ra4 19.rxa4 oxa4 20.la3?! (viimase valge nelja käigu all ma mõtlesingi seda, et keegi pole kunagi niimoodi najdorfit mänginud...)
Igastahes, siin võib lõpetada, sest edasi läks patserdamiseks. Võin öelda, et ma panin ühe käigu lipu ette, vastane ei võtnud maha, kuid võttis järgmisel käigul oda maha. Läksime lõppmängu, mille ma kergelt realiseerisin. Jah, lugesite õigesti - mul oli nupp vähem ja ma realiseerisin seisu ära, sest vastane tegi kõik võimaliku, et ma saaks veel 4 etturit kätte ja lõpuks ka üleliigse viguri.
Seis paremal on ideaalne näide, kuidas mitte mängida Najdorfit.
Mu mängutuju oli täiesti nullis peale Ionile kaotamist, sest ei olnud lootust saada NL sarjas rahasse. See vast selgitab mu mängu ja käitumist.
Järgmises mängisin Rein Ruusiga, tuli hispaania (mul valged). Vastane teadis üllatavalt hästi teooriat ja eksis alles 15ndal käigul (pani oda d7 asemel b7le). Ei oskanud õigesti ära kasutada ja tuli võrdne lõppmäng, kus must kontrollis totaalselt c liini. Kahisin ühe nupu ja võitsin ära. Päris ilus oli tegelt.
Eelviimases voorus (ma arvasin miskipärast, et on juba viimane) mängisin ma Ülar Lauguga. Seekord tuli jälle najdorf (mul mustad), kus ülar mängis huvitavat varianti (6.h3). Vastasin ma talle tundmatu plaaniga, sain hea seisu, kuid kahjuks panin ette kvaliteedi. Ilmselt oli edasi ka vastumänguvõimalusi, kuid ma olin üsna muserdatud ning ei mänginud kõige paremini. Jõudsin aga täitsa okei lõppmängu, kus kiirustades panin oda ette ning kasutades Hillar Kärneri kõnepruuki - tõstsin käpad püsti.
Viimases mängisin Tarvo Seemaniga, mis oli hea uudis, sest mul oli tahtmine kellegi peal oma viha välja elada ja kõige parem on seda teha võites kedagi tugevat. Mustadega mängis Tarvo X-avangut (d6, c6, og7,lb6), sai natuke halvema seisu ning kerge taktikaga võitsin ma etturi. Seis oli ilmselgelt läbi, kuid Tarvo sööstis rünnakuse. Peab tunnistama, et ma olin enda arust võidu kirja saanud ja mul oli jumala suva partiist juba. Vahet pole, kas kaotad või võidad. Igastahes, hakkas ta ründama, kahis veel viguri ka (mida ma poleks pidanud vastu võtma, realiseerimine oleks mul palju kergem olnud) ning sai viguri tagasi. Ma nägin seda, aga mõtsin, et mul on 2 mitte üks vigur üle. Ah, juhtub kah. Jõudsime vankrite ja erivärvi odade lõppmängu, kus tal oli ettur üle. Ta pakkus viiki, mis peale ma mõmisesin: paku, paku.
Seis oli võiduvõimalustega mustale, kuid ilusa kvaliteedikahinguga murdsin ma seisust läbi ning forseeritult lipustusin. See oli kirjeldus nendele, kes nägid mis juhtus. Need, kes ei näinud lugege hoopis seda: panin kvaliteedi ette, mida ei tohtinud võtta. Ta võttis ja kaotas. Panen seisu ka peale. Selles sieus käis must
1...Ob6
2.Kd4 Oxc5?
3.Kxc5 Vxe4
4.c7 Vc1
5.Ob5 +-
Mäng kestis küll edasi, aga see on ebaoluline.
Vahepeal jõudis Vovk ära võita Uku, kellel oli kolm pessi üle, aga kellel oli ikka vaja minna neljanda järgi ning saada ühekäiguline matt.
Varsti peaks igakstahes jõudma minuni ka mõlemal turniiril tehtud pildid.
Panen mõtlemiseks üles ka Kohtunike ajaveebist leitud ühe intrigeeriva artikli - Mängime matini? Kes ei viitsi lugeda, nendele võin öelda kokkuvõtte - selline mõte tekkis, et äkki ei tohiks alistuda? Alguses tundub absurd, aga kui mõelda, siis on sellel ka mingi mõte olemas. Mõte on selles, et kui alistuda ei suuda, siis saab rohkem inimesi mängu lõpust (matistamisest) aru ja male muutub populaarsemaks. Einoh, mõte on ju huvitav, aga ei tea mina. Kõige paremini ilmselt ikkagi iseloomustab seda asja Kaido öeldud kaks tähe: bs. Tõlget otsige ise...
Kas EML juhatus peaks tagasi astuma?
Meie lugejate arvates (79% e. 43) arvates jah. 11 inimest (20%) arvas, et ei. Võib vaielda, kas tegemist oli 11 inimese või ühe inimese ja 11 erineva arvutiga, aga ei viitsi norida.
Muide, kas keegi teab, kas aasta parimate küsitluses on kõigi kolme osapoolel võrdne hääl?
Veel on aega meie käest midagi küsida!
Mina sõidan homme väikese reisile, tagasi tulen 30nda paiku. Seniseks soovin kõigile Vaadeldaja lugejatele
On plaanis rohkem malega tegelema hakata, et saavutada häid tulemusi. Otsustasin, et mulle ei piisa mu praegusest tasemest ning kui intensiivsema male treeninguga ei saavuta oma mängu (mängu, mitte tulemuste!) parandamist, siis ilmselt loobun malest kui hobist. Loodame, et nii ei juhtu.
Igastahes - Viljandist. Sain 6/9'st ning koefitsendiga viienda kohta. Asetusega olin ka viies vist.
Partiid olen kõik läbi analüüsinud ja leidnud päris huvitavaid pärle. Kuna keegi nkn ei viitsi enne jõule malega eriti tegeleda, siis ma ei hakka siia neid välja tooma ka. Teen lühikese ülevaate ainult.
1 voorus sain vastu Gornoi Meeliku, kes on minuga ühest klubist. Ma olin valgete malendite komandör ning ma käskisin neil rünnata mustasi nuppe draakoni variandis. Mis andis kiiresti ka resultaati. Ilus partii, mis lõppes ilusa matiga. Kahju on, et ma ei mäletanud täpseid käike ühes variandis, ning vastane oleks saanud kvaliteedikahinguga seisu segaseks ajada.
Ahjaa, peaks mainima ka, et ma mängisin 100% kõik võidule, sest muu tulemus ei andnud mulle lootustki tulla NL sarjas rahasse (enne turniiri olin Seemanist ca 4-5 punkti maas, nii et oli lootust talle järgi tulla ja korjata viienda koha auhinnaraha.
Teises voorus sain vastu ei kellegi muu, kui Sten Kasela. Peaks mainima, et see mind ei rõõmustanud üldse, sest ma olin mustadega ja teadsin, et valgetega mängija on iga hetk viigig nõus ja mängib ka vastavalt. Pärast avakäike
1.d4 d5
2.rf3 rf6
3.c3
sain ma aru, et nüüd tuleb mingi räige jamamine, kus ma lõpuks ikka ära võidan. Nii juhtuski. See on nii nõme, kui sa pead mängima inimesega, kes ise on täielik viigifänn ja mängib ka vastavaid avanguid. Tegelt ka! Kui sa ei ürita valgetega võita kiirmales, kus sa üldse üritad võita? Aga noh, eks see ole iga inimese enda asi...
Pidin ajama seisu keerulisemaks, kui ma oleks tahtnud ning vastane võis seda ära kasutada (stenile: rc4 asemel ed, ed ja ve5 rünnates d5'te), kuid ta ei märkanud seda ja otsustas vahetada mu nõrgad etturid välja. Tuli enam-vähem võrdne lõppmäng, minimaalse paremusega mustale, kus ma mängisin (aja abiga) ta üle. Ahjaa, Vremja blogis on natuke valeinfo ka. Ma ütlesin nimelt, et kas nad koos Tuulega loevad (mitte ei kirjuta) maleraamatut "Kõige viigilisemad avanguvariandid valgetega".
Kolmandas voorus sain vastaseks Indrek Kuuse , kellega mul alati meedib mängida valgetega, sest ega ta teooriat ei tea. Muidugi sain ma juba teist korda tappa, sest ma ajasin käigud sassi ja jäin seisu, kus mul oli 2 vigurit vähem. Edasine mäng oli mõlemapoolsete vigadega, kuid lõpus ma eksisin rämedalt ning talle tuli punkt. Kõige rohkem oli sellest partiist vaimustatud kohtunik Gert Elmaste, kes ütles, et see partii tuleks kindlasti üles kirjutada.
Neljandas voorus olin ma päris nördinud, sest kaotus Indrekule ei olnud just see, mille järgi ma olin Viljandisse tulnud. Vastu sain ma muheda vana Ion Mõndresku, kes oli eelmisel turniiril kiitnud mu suuvärki ning eelmises voorus võitnud ära Uku. Mängisime merani. Meran on imelike avang - mustal on head võiduvõimalused, kuid ilmselt veel suuremad võimalused tappa saada. Mis meie partiis ka juhtus. Mõlemad mängisid ebatäpselt; must ei suutnud arengut lõpetada ning valge võitis ilusa etturikahinguga.
Meelis oli teises kaotanud Raugule ning saanud vastu siis Ülari, kellega ta tegi viigi. Ja viiendas voorus mängisid seitsmendal laual Kunitsõn-Kanep. Tule taevas appi! Mis paarimisprogramm see veel on? Igastahes, tuli sitsiilia, ma ei tahtnud mängida kumbagi põhivariandist Najdorfis, tegin tagasihoidliku odaarenduskäigu, mis (nagu meelis märkis) oli tegelikult lihtsalt tempokaotus selles variandis. Meelis mängis ka liiga passiivselt (käik varem oli b4 vajalik) ning jõudsime paari terava käigu järel lõppmängu, kus mustal oli 2 oda, aga valgel aktiivsed ratsud. Ratsud hüppasid mustale kahvlisse ning paari käigu pärast Meelis pani veel ühe nupu ette. Suurmeister polnud ilmselgelt vormis.
Siis ma mängisin Holvason Jüriga, mis oli mu kogu turniiri kõige haledam partii. Mustadega mängisin sitsiiliat, sain peale positsioonilise võiduseisu. Muide, peaks mainima, et nii huvitavalt (loe: mõttetult) pole keegi sitsiilias mänginud. Panen siia käigud ja seisu:
1.e4 c5 2.rf3 d6 3.d4 cd 4.rxd4 rf6 5.rc3 a6 6.og5 e6 7.f4 rbd7
8.lf3 lc7 9.000 oe7 10.od3 h6 11.oxf6?! oxf6
12.rde2 (muide, partii Mark Lapidusega kulges samamoodi)
12....Rc5 13.g4 g5 14.fg oxg5+ 15.kb1 le7 16.rg3 (see seis on mu arust valgele juba peaaegu läbi. Must peaks käimas siin 0f6 ning panema oe5'le ning peale seda saab ta teha, mida iganes ta tahab. mängisin ma natuke kehvemini)
16...od7?! 17.oc4? 000 18.b4? ra4 19.rxa4 oxa4 20.la3?! (viimase valge nelja käigu all ma mõtlesingi seda, et keegi pole kunagi niimoodi najdorfit mänginud...)
Igastahes, siin võib lõpetada, sest edasi läks patserdamiseks. Võin öelda, et ma panin ühe käigu lipu ette, vastane ei võtnud maha, kuid võttis järgmisel käigul oda maha. Läksime lõppmängu, mille ma kergelt realiseerisin. Jah, lugesite õigesti - mul oli nupp vähem ja ma realiseerisin seisu ära, sest vastane tegi kõik võimaliku, et ma saaks veel 4 etturit kätte ja lõpuks ka üleliigse viguri.
Seis paremal on ideaalne näide, kuidas mitte mängida Najdorfit.
Mu mängutuju oli täiesti nullis peale Ionile kaotamist, sest ei olnud lootust saada NL sarjas rahasse. See vast selgitab mu mängu ja käitumist.
Järgmises mängisin Rein Ruusiga, tuli hispaania (mul valged). Vastane teadis üllatavalt hästi teooriat ja eksis alles 15ndal käigul (pani oda d7 asemel b7le). Ei oskanud õigesti ära kasutada ja tuli võrdne lõppmäng, kus must kontrollis totaalselt c liini. Kahisin ühe nupu ja võitsin ära. Päris ilus oli tegelt.
Eelviimases voorus (ma arvasin miskipärast, et on juba viimane) mängisin ma Ülar Lauguga. Seekord tuli jälle najdorf (mul mustad), kus ülar mängis huvitavat varianti (6.h3). Vastasin ma talle tundmatu plaaniga, sain hea seisu, kuid kahjuks panin ette kvaliteedi. Ilmselt oli edasi ka vastumänguvõimalusi, kuid ma olin üsna muserdatud ning ei mänginud kõige paremini. Jõudsin aga täitsa okei lõppmängu, kus kiirustades panin oda ette ning kasutades Hillar Kärneri kõnepruuki - tõstsin käpad püsti.
Viimases mängisin Tarvo Seemaniga, mis oli hea uudis, sest mul oli tahtmine kellegi peal oma viha välja elada ja kõige parem on seda teha võites kedagi tugevat. Mustadega mängis Tarvo X-avangut (d6, c6, og7,lb6), sai natuke halvema seisu ning kerge taktikaga võitsin ma etturi. Seis oli ilmselgelt läbi, kuid Tarvo sööstis rünnakuse. Peab tunnistama, et ma olin enda arust võidu kirja saanud ja mul oli jumala suva partiist juba. Vahet pole, kas kaotad või võidad. Igastahes, hakkas ta ründama, kahis veel viguri ka (mida ma poleks pidanud vastu võtma, realiseerimine oleks mul palju kergem olnud) ning sai viguri tagasi. Ma nägin seda, aga mõtsin, et mul on 2 mitte üks vigur üle. Ah, juhtub kah. Jõudsime vankrite ja erivärvi odade lõppmängu, kus tal oli ettur üle. Ta pakkus viiki, mis peale ma mõmisesin: paku, paku.
Seis oli võiduvõimalustega mustale, kuid ilusa kvaliteedikahinguga murdsin ma seisust läbi ning forseeritult lipustusin. See oli kirjeldus nendele, kes nägid mis juhtus. Need, kes ei näinud lugege hoopis seda: panin kvaliteedi ette, mida ei tohtinud võtta. Ta võttis ja kaotas. Panen seisu ka peale. Selles sieus käis must
1...Ob6
2.Kd4 Oxc5?
3.Kxc5 Vxe4
4.c7 Vc1
5.Ob5 +-
Mäng kestis küll edasi, aga see on ebaoluline.
Vahepeal jõudis Vovk ära võita Uku, kellel oli kolm pessi üle, aga kellel oli ikka vaja minna neljanda järgi ning saada ühekäiguline matt.
Varsti peaks igakstahes jõudma minuni ka mõlemal turniiril tehtud pildid.
Panen mõtlemiseks üles ka Kohtunike ajaveebist leitud ühe intrigeeriva artikli - Mängime matini? Kes ei viitsi lugeda, nendele võin öelda kokkuvõtte - selline mõte tekkis, et äkki ei tohiks alistuda? Alguses tundub absurd, aga kui mõelda, siis on sellel ka mingi mõte olemas. Mõte on selles, et kui alistuda ei suuda, siis saab rohkem inimesi mängu lõpust (matistamisest) aru ja male muutub populaarsemaks. Einoh, mõte on ju huvitav, aga ei tea mina. Kõige paremini ilmselt ikkagi iseloomustab seda asja Kaido öeldud kaks tähe: bs. Tõlget otsige ise...
Kas EML juhatus peaks tagasi astuma?
Meie lugejate arvates (79% e. 43) arvates jah. 11 inimest (20%) arvas, et ei. Võib vaielda, kas tegemist oli 11 inimese või ühe inimese ja 11 erineva arvutiga, aga ei viitsi norida.
Muide, kas keegi teab, kas aasta parimate küsitluses on kõigi kolme osapoolel võrdne hääl?
Veel on aega meie käest midagi küsida!
Mina sõidan homme väikese reisile, tagasi tulen 30nda paiku. Seniseks soovin kõigile Vaadeldaja lugejatele
HÄID JÕULE!
Sunday, December 21, 2008
Ivanchuk - Svidler, 2008 Elista Grand Prix, st. Pearl Spring
Ahvin siis Turut ja panen ka väikese ülesande. Seekord keerulisema. Proovige siis ilma arvutita ära lahendada.
Esimese vooru partii.
Kogemata lõikasin natukene alumist rida, aga pole hullu. Igastahes, siin seisus on musta käik. Partiis lepiti igavese tulega viiki, kuid siin on olemas ka palju parem käik. Tuld!
EDIT: 10:41, 22.12.08 Muutsin pealkirja natukene ära :)
Esimese vooru partii.
Kogemata lõikasin natukene alumist rida, aga pole hullu. Igastahes, siin seisus on musta käik. Partiis lepiti igavese tulega viiki, kuid siin on olemas ka palju parem käik. Tuld!EDIT: 10:41, 22.12.08 Muutsin pealkirja natukene ära :)
Viljandi Jõuluturniiri tulemused
1. Vovk 7,5/9
2. Lauk 7
3. Kanep Siim 6,5
4. Seeman 6
5. Kunitsõn 6
6. Holvason 6
Tahapoole jäid sellised nimed nagu Šiškov, Kuusk I, Valner, Puusepp, Tuul, Kasela, Kanep M jms.
Lähipäevadel täpsem ülevaade.
Tabel EML kodulehel üleval.
Muide, nagu kommentaarides ka (küll irooniaga) märgiti, pean ka mina tunnistama, et Marek Kolk teeb head ja kiiret tööd NL sarja punktide arvutamisel. Tihtilugu on samal õhtul need üleval. Tubli!
2. Lauk 7
3. Kanep Siim 6,5
4. Seeman 6
5. Kunitsõn 6
6. Holvason 6
Tahapoole jäid sellised nimed nagu Šiškov, Kuusk I, Valner, Puusepp, Tuul, Kasela, Kanep M jms.
Lähipäevadel täpsem ülevaade.
Tabel EML kodulehel üleval.
Muide, nagu kommentaarides ka (küll irooniaga) märgiti, pean ka mina tunnistama, et Marek Kolk teeb head ja kiiret tööd NL sarja punktide arvutamisel. Tihtilugu on samal õhtul need üleval. Tubli!
Saturday, December 20, 2008
Oldest
Mul oli täna asja Šahh ja Garde maleklubisse. Sealt välja minnes tuleb mulle vastu herr Olde isiklikult, laps käevangus. Vaatan mulle otsab ja salvab: "Tere Kunitsõn." Mina, soovimata temaga mingit tegemist teha või kontakti astuda, suvatsen ikkagi mokaotsast paotada: "Tere. "Samal ajal aga tema :"Kui sa oma suud juba lahti teed."
Ma vaatan talle otsa, et mida kuradit sa mölised, kuid tema oli juba pilgu ära pööranud ja rahvamassis edasi vingerdanud. See viskas küll kopa ette. Mõtlesin, et ei hakka edasi taga norima, aga kui ta ise alustab, siis ei jää midagi üle. Eile olin malemajas, siis läks küll mööda kui õhk ja ei öelnud midagi.
Tahaks siis esile tõsta ühte asja, mida enamus on ilmselt juba märkanud. Võtame ette selle farši, mida kutsutakse aasta parimate valimiseks. Meeste oma. Tahaks ära märkida, kuidas EML juhatus (mida peaks kontrollima juhatuse esimees) ei ole olnud objektiivne põhjendustes. Volodini taga on toodud ära kõik tema tulemused. Kaido Külaotsal aga mitte. Kes võitis Jüvasküla (Heart of Finlandi) turniiri see aasta? Kerese memoriaali parim eestlane? Turniirivõit Taanis? Esikoha jagamine Ungaris? (Reitingud ei ole võetud aasta kaupa ka, see annaks Kaido reitingule täitsa teise pildi). Oh ei, seda me sinna küll kirja ei pane. Kus kohas see objektiivsus on?
Räägin siis ka ühe loo, mis juhtus selle aasta Eesri kiirmale MV registreerimise ajal. Viktor Kass oli järjekorras, et maksta osavõtumaksu. Olde küsis talt:"Mis aastal sa Kass sündinud oled?". Kass vastab, et aastal 1945. Olde:"Eitea jah, seda pab ikka tütre käest üle kontrollima!" See on juba ülbe. Viktor oli vait, maksis oma 100 krooni ära ning hakkas ära minema. Äkitselt tuleb Olde suust järgmine lause:" Tätsa huvitav vaadata, kuidas isa tuleb tütar kukutama..." Viktor oli šokeeritud sellest käitumisest - see ei toimunud isegi 4 silma all, vaid kõigi järjekorras seisnud ja muude inimeste kohal. Samuti märgiti Kassi taga seenior turniiritabelis alles pärast 8 vooru. Kass tuletas esimesel päeval 3 korda seda meelde ja teisel päeval 2 korda. See ei olnud küll ilus.
Ma vaatan talle otsa, et mida kuradit sa mölised, kuid tema oli juba pilgu ära pööranud ja rahvamassis edasi vingerdanud. See viskas küll kopa ette. Mõtlesin, et ei hakka edasi taga norima, aga kui ta ise alustab, siis ei jää midagi üle. Eile olin malemajas, siis läks küll mööda kui õhk ja ei öelnud midagi.
Tahaks siis esile tõsta ühte asja, mida enamus on ilmselt juba märkanud. Võtame ette selle farši, mida kutsutakse aasta parimate valimiseks. Meeste oma. Tahaks ära märkida, kuidas EML juhatus (mida peaks kontrollima juhatuse esimees) ei ole olnud objektiivne põhjendustes. Volodini taga on toodud ära kõik tema tulemused. Kaido Külaotsal aga mitte. Kes võitis Jüvasküla (Heart of Finlandi) turniiri see aasta? Kerese memoriaali parim eestlane? Turniirivõit Taanis? Esikoha jagamine Ungaris? (Reitingud ei ole võetud aasta kaupa ka, see annaks Kaido reitingule täitsa teise pildi). Oh ei, seda me sinna küll kirja ei pane. Kus kohas see objektiivsus on?
Räägin siis ka ühe loo, mis juhtus selle aasta Eesri kiirmale MV registreerimise ajal. Viktor Kass oli järjekorras, et maksta osavõtumaksu. Olde küsis talt:"Mis aastal sa Kass sündinud oled?". Kass vastab, et aastal 1945. Olde:"Eitea jah, seda pab ikka tütre käest üle kontrollima!" See on juba ülbe. Viktor oli vait, maksis oma 100 krooni ära ning hakkas ära minema. Äkitselt tuleb Olde suust järgmine lause:" Tätsa huvitav vaadata, kuidas isa tuleb tütar kukutama..." Viktor oli šokeeritud sellest käitumisest - see ei toimunud isegi 4 silma all, vaid kõigi järjekorras seisnud ja muude inimeste kohal. Samuti märgiti Kassi taga seenior turniiritabelis alles pärast 8 vooru. Kass tuletas esimesel päeval 3 korda seda meelde ja teisel päeval 2 korda. See ei olnud küll ilus.
Friday, December 19, 2008
Nanjing ja Elista
Hiinas hakkab turniir kiskuma Topalovi võidu poole. Täna alistas bulgaarlane valgetega Ivanchuki. Mäng oli küllaltki ühepoolne, Topalov sai keskmängus tugeva surve kuningatiival ja võttis ühe etturi ära, mille realiseeris lõppmängus kindlalt. Ivanchukil on see aga üle tüki aja üks väga ebaõnnestunud turniir. Enne viimast kahte vooru on ta koguni viimasel kohal. Topalovi esikohta kindlustas täna veel hiinlaste lootus Bu Xiangzhi, kes kaotas Svidlerile ja jääb nüüd punktiga maha. Movsesian ja Aronian tegid viigi.
Fide Grand Prixil oli täna vaba päev. Liidrid on Teimour Radjabov ja Vugar Gashimov, kellel on 3,5/5. Eile oli kaks resultatiivset mängu. Ernesto Inarkiev kaotas valgetega Ivan Cheparinovile. Peale avangut oli laual üliterav seis ning paljud löömised ja mittelöömised jäid mulle arusaamatuks, kuid ilmselt luges Cheparinov variante paremini ja võitis juba enne 30. käiku. Gashimov sai aga valgetega tähtsa punkti Grischuki vastu. Partii oli samuti keeruline taktikaline võitlus, kus Grischuk tegi mõned ebatäpsused. Pressikonverentsil küsiti Gashimovilt arvamust dopingu kohta males. Tsitaat: "Chess, I can say, is a kind of doping itself, even a drug. All grandmasters have become addicts of this wise game since childhood and can't get rid of it for the rest of their life."
Fide Grand Prixil oli täna vaba päev. Liidrid on Teimour Radjabov ja Vugar Gashimov, kellel on 3,5/5. Eile oli kaks resultatiivset mängu. Ernesto Inarkiev kaotas valgetega Ivan Cheparinovile. Peale avangut oli laual üliterav seis ning paljud löömised ja mittelöömised jäid mulle arusaamatuks, kuid ilmselt luges Cheparinov variante paremini ja võitis juba enne 30. käiku. Gashimov sai aga valgetega tähtsa punkti Grischuki vastu. Partii oli samuti keeruline taktikaline võitlus, kus Grischuk tegi mõned ebatäpsused. Pressikonverentsil küsiti Gashimovilt arvamust dopingu kohta males. Tsitaat: "Chess, I can say, is a kind of doping itself, even a drug. All grandmasters have become addicts of this wise game since childhood and can't get rid of it for the rest of their life."
Thursday, December 18, 2008
Wednesday, December 17, 2008
Turunurk #21
Eestis hakkab maleaasta vaikselt lõppema. Jäänud on mängida vaid üksikud turniirid, teha kokkuvõtted nädalalõpusarjas ja valida aasta parimad maletajad.
Eelmisel pühapäeval kui toimus Kõo valla jõuluturniir, olin ma samal ajal Tallinnas malemajas abikohtunik Kaido Külaotsa malekooli kiirmale meistrivõistlustel. (Peakohtunik oli Monika Tsõganova.) Kuna see oli mul esimene kord programmiga loosimist läbi viia, siis muretsesin, et midagi võib valesti minna. Õnneks sain päev varem Swiss Perfect 98 enda arvutisse ja hakkasin netist juhendit otsima ning esimene link, mis tuli, oli Marek Kolgi poolt koostatud eestikeelne õpetus Swiss Perfectist. See on suurepärane konspekt, sest seal oli täpselt kirjas, mida mul vaja oli ja ma sain mingi kümne minutiga põhiasjad selgeks. Mängisin ühe korra kodus ka turniiri läbi ning probleeme ei esinenud. Järgmisel hommikul läks küll 1. voor 15 minutit ajagraafikust üle, sest mõni laps jäi hiljaks ja pidin nimesid programmi trükkima. Edaspidi aga loosimisega mingeid viivitusi ei olnud ja turniir lõppes umbes selleks ettenähtud ajal. Küll oli aga tegemist voorude ajal. Võistlema oli tulnud kokku 25 last ja mõned olid päris algajad. Kohal olid ka kõik lapsevanemad, kes seisid laudade juures. Ma ei märganud, et keegi neist oleks seganud või ette ütelnud. Pigem olid nad abiks. Osalejad olid väga erinevas vanuses, noorimad olid 5-aastased. Nende mängutase veel loomulikult ei olnud nii hea ja üsna tihti tõusis kellelgi käsi, et fikseerida valekäik. Kasutasime süsteemi, et kaks esimest määrustevastast käiku toovad hoiatuse, kolmandaga järgneb kaotus. Nii mõnigi partii tuli sellepärast varem lõpetada. Paljudes mängudes aga ei märgatud üldse, et keegi oli teinud võimatu käigu ja mängiti rahulikult edasi. Üldiselt mängiti väga viletsalt, ka esimestel laudadel jäeti lippe ja vankreid lihtsalt ette. Esile tõsta võiks ainult 7-aastase Sander Pabo mängu, kes jagas lõpuks koos Georg Neroga esikohta. Kolmas oli Tiit Hendrik Piibeleht ja parima tüdruku auhinna sai Maria Olmann. Ma arvan, et hakkasin natuke aru saama kohtunikutööst, mis võib lasteturniiri puhul kindlasti tüütu olla. Ei usu, et ma väga tihti seda teha tahaks, kuid vähemalt sain mingi kogemuse, mis võib kunagi kasuks tulla.
Eelmisel pühapäeval kui toimus Kõo valla jõuluturniir, olin ma samal ajal Tallinnas malemajas abikohtunik Kaido Külaotsa malekooli kiirmale meistrivõistlustel. (Peakohtunik oli Monika Tsõganova.) Kuna see oli mul esimene kord programmiga loosimist läbi viia, siis muretsesin, et midagi võib valesti minna. Õnneks sain päev varem Swiss Perfect 98 enda arvutisse ja hakkasin netist juhendit otsima ning esimene link, mis tuli, oli Marek Kolgi poolt koostatud eestikeelne õpetus Swiss Perfectist. See on suurepärane konspekt, sest seal oli täpselt kirjas, mida mul vaja oli ja ma sain mingi kümne minutiga põhiasjad selgeks. Mängisin ühe korra kodus ka turniiri läbi ning probleeme ei esinenud. Järgmisel hommikul läks küll 1. voor 15 minutit ajagraafikust üle, sest mõni laps jäi hiljaks ja pidin nimesid programmi trükkima. Edaspidi aga loosimisega mingeid viivitusi ei olnud ja turniir lõppes umbes selleks ettenähtud ajal. Küll oli aga tegemist voorude ajal. Võistlema oli tulnud kokku 25 last ja mõned olid päris algajad. Kohal olid ka kõik lapsevanemad, kes seisid laudade juures. Ma ei märganud, et keegi neist oleks seganud või ette ütelnud. Pigem olid nad abiks. Osalejad olid väga erinevas vanuses, noorimad olid 5-aastased. Nende mängutase veel loomulikult ei olnud nii hea ja üsna tihti tõusis kellelgi käsi, et fikseerida valekäik. Kasutasime süsteemi, et kaks esimest määrustevastast käiku toovad hoiatuse, kolmandaga järgneb kaotus. Nii mõnigi partii tuli sellepärast varem lõpetada. Paljudes mängudes aga ei märgatud üldse, et keegi oli teinud võimatu käigu ja mängiti rahulikult edasi. Üldiselt mängiti väga viletsalt, ka esimestel laudadel jäeti lippe ja vankreid lihtsalt ette. Esile tõsta võiks ainult 7-aastase Sander Pabo mängu, kes jagas lõpuks koos Georg Neroga esikohta. Kolmas oli Tiit Hendrik Piibeleht ja parima tüdruku auhinna sai Maria Olmann. Ma arvan, et hakkasin natuke aru saama kohtunikutööst, mis võib lasteturniiri puhul kindlasti tüütu olla. Ei usu, et ma väga tihti seda teha tahaks, kuid vähemalt sain mingi kogemuse, mis võib kunagi kasuks tulla.
Vasakult: Sander Pabo, Tiit Hendrik Piibeleht, Georg Nero, Maria Olmann.
Kui jutt juba lastemalele läks, siis võib siin ka kokkuvõtte teha nädalalõpusarjast, mis lõppes eelmisel laupäeval Ararat Cupiga.
Kuni 16-aastased: 1. Ranel Tammela 2. Ruben Airapetjan 3. Timo Tamm. See vanusegrupp oli selgelt kõige ebapopulaarsem. Kokku 78 mängijat, kes osalesid aasta jooksul vähemalt ühel turniiril. Tugevamad noored, nagu Ivan Moltšanov, Jüri Holvason ja Mark Lapidus, kes tulid Eesti MV-l esikolmikusse, siin ühtegi korda osa ei võtnud. See on vägagi loogiline, sest nad võivad edukalt mängida ka täiskasvanutes ning U16 sarja võitmine ei anna neile midagi juurde. Aga osalejatest toimus kuni viimase turniirini põnev heitlus Ranel Tammela ja Ruben Airapetjani vahel. Mõlemad poisid mängisid üle 10 turniiri ning lõpuks jäi peale Tammela 176.75 punktiga, Airapetjan kogus 171.5. Tõenäoliselt oleks aga esikohad võinud neilt napsata Pärnumaa poisid Timo Tamm ja Marten Jaanimets, kes jäid lõpuks umbes 10 punkti kaugusele, kuid mängisid tunduvalt vähem turniire.
Kuni 12-aastased: 1. Marti Medar 2. Valentin Dragun 3. Mai Narva. Puhta töö tegi sarjas Marti Medar, kes 253.5 punkti, mängis kaasa kõik turniirid peale Saaremaa noorte lahtiste. Teda võis tihti kohata ka täiskasvanute turniiridel, kuid seal tal nii hästi ei läinud. Poiss aga on tublisti arenenud ja tõstnud oma reitingu 1800 kanti. Teise koha saavutanud Valentin Dragunil ei olnud mingit võimalust esikohta püüda. Mai Narva, kes võiks ka veel 10-aastaste seas mängida, sai siin 3. koha. Aga nagu ikka, puudusid kõige kõvemad mängijad. Ottomar Ladva mängis ühe turniiri ja Georg Abozenko neli. Kokku osales selles sarjas 86 võistlejat.
Kuni 10-aastased: 1. Anna Sagadijeva 2. Kirill Tšukavin 3. Georg Nero. Siin sarjas võistles aasta jooksul 158 noort maletajat. Seega lootust on, et keegi nendest võib kunagi ka kõrgele jõuda. Näiteks üsna tublisti on viimasel ajal hakanud mängima Anna Sagadijeva. Ta võitis ka suure eduga ülejäänusid. Kohad 2-5 mahtusid aga 10 punkti sisse. 5-aastane Tšukavin sai 202 punkti ning ilmselt üritab järgmisel aastal esikohale välja jõuda. 9-ne Georg Nero on juba kogenum mängija, kuid ta mängis vähem turniire kui teised. Omapärane nähtus on 5. koha saanud Alex Hendrik Noormetsa mängutahe. Poiss mängis kaasa kõik 15 turniiri!
Põhigrupi sari lõpeb see pühapäev Viljandis, kus toimub 18. jõuluturniir. Ma sinna ei lähe, sest mängin Tallinnas Vint.ee ja Kullo Huvikeskuse poolt korraldatud mõttemängudel. Seal on lisaks malele kavas ka kabe ja gomoku. Saab huvitav olema.
EML paar uudist
Esiteks on avaldatud Eesti MV eel-ja finaalturniiride juhend.
(ütlen kohe ette ära, et minu eesmärk ei ole kritiseerida igat EML asja, vaid tuua minu arust välja mitte-nii-head punktid)
Ei hakka rääkima sellest, et mis jama see on, et osalejad on pmst kohustatud ööbima hotellis, muidu peavad maksma 500.- krooni osavõturaha ega ka sellest, et mehed saavad auhinnaks raha, naised aga mingi summa väärtuses asju.
Räägiks eelturniirist :
"Eelturniirid:
Eelturniiridel võivad osaleda kõik soovijad, kelle Eesti reiting (seisuga
1.01.2009) on vähemalt 1800 (mehed) või 1600 (naised) ning kes tasuvad
osavõtumaksu 150.- krooni.
Eelvõistlused viiakse läbi šveitsi süsteemis 6 vooruga (31.jaanuaril
mängitakse 3 vooru ning 1.veebruaril mängitakse 3 vooru). Naiste
eelvõistluse süsteem selgub pärast võistlejate registreerumist.
Ajakontroll ühele partiile on 45 minutit + 30 sekundit igale käigule."
Mis mind siin häirib? Esiteks, 6 vooru kahe päevaga. Ilmselgelt on seda liiga palju kahe päeva jaoks ning teiseks on ilmselgelt liiga vähe voore. Arusaadav on tahtmine kokku hoida, aga nii tähtsale turniirile nagu Eesti MV peaks minu arust olema hoopis teistsugune ajakontroll. See turniir on põhimõtteliselt variatsiooni küsimus. Samuti on ajakontroll täiesti erinev finaalis kasutatavast ajakontrollist. Minu arust võiks olla kolm päeva ja 7 vooru näiteks. See-eest normaalse ajakontrolliga. Okei, see on minu arvamus.
Teine - kinnitati 2009 aasta kalenderplaan.
Mis mind huvitab, on Eesti juunioride MV. See turniir toimub see aasta veebruaris, Kohtla-Järvel ning kuupäevad on 4-8. Loodame, et see kord pakutakse turniiril ka normaalset ööbimist, mitte nagu kõik eelmised korrad (kes on ööbinud korraldajate poolt pakutud ruumides, teavad millest jutt käib). Algul tahtsin viriseda ka kuupäevade üle (mul on eelmine nädal nimelt vaba nädal, kuid see nädal algab õppetöö, kuid TÜ on näiteks vastupidi), kuid siin pole põhjust ilmselt. Ma nii naiivne ka pole, et arvata et EML juhatus üritab just mulle keerata :).
Huvitav värk.
Okei, tuli vast natukene kriitiline ja sisutühi postitus.
(ütlen kohe ette ära, et minu eesmärk ei ole kritiseerida igat EML asja, vaid tuua minu arust välja mitte-nii-head punktid)
Ei hakka rääkima sellest, et mis jama see on, et osalejad on pmst kohustatud ööbima hotellis, muidu peavad maksma 500.- krooni osavõturaha ega ka sellest, et mehed saavad auhinnaks raha, naised aga mingi summa väärtuses asju.
Räägiks eelturniirist :
"Eelturniirid:
Eelturniiridel võivad osaleda kõik soovijad, kelle Eesti reiting (seisuga
1.01.2009) on vähemalt 1800 (mehed) või 1600 (naised) ning kes tasuvad
osavõtumaksu 150.- krooni.
Eelvõistlused viiakse läbi šveitsi süsteemis 6 vooruga (31.jaanuaril
mängitakse 3 vooru ning 1.veebruaril mängitakse 3 vooru). Naiste
eelvõistluse süsteem selgub pärast võistlejate registreerumist.
Ajakontroll ühele partiile on 45 minutit + 30 sekundit igale käigule."
Mis mind siin häirib? Esiteks, 6 vooru kahe päevaga. Ilmselgelt on seda liiga palju kahe päeva jaoks ning teiseks on ilmselgelt liiga vähe voore. Arusaadav on tahtmine kokku hoida, aga nii tähtsale turniirile nagu Eesti MV peaks minu arust olema hoopis teistsugune ajakontroll. See turniir on põhimõtteliselt variatsiooni küsimus. Samuti on ajakontroll täiesti erinev finaalis kasutatavast ajakontrollist. Minu arust võiks olla kolm päeva ja 7 vooru näiteks. See-eest normaalse ajakontrolliga. Okei, see on minu arvamus.
Teine - kinnitati 2009 aasta kalenderplaan.
Mis mind huvitab, on Eesti juunioride MV. See turniir toimub see aasta veebruaris, Kohtla-Järvel ning kuupäevad on 4-8. Loodame, et see kord pakutakse turniiril ka normaalset ööbimist, mitte nagu kõik eelmised korrad (kes on ööbinud korraldajate poolt pakutud ruumides, teavad millest jutt käib). Algul tahtsin viriseda ka kuupäevade üle (mul on eelmine nädal nimelt vaba nädal, kuid see nädal algab õppetöö, kuid TÜ on näiteks vastupidi), kuid siin pole põhjust ilmselt. Ma nii naiivne ka pole, et arvata et EML juhatus üritab just mulle keerata :).
Huvitav värk.
Okei, tuli vast natukene kriitiline ja sisutühi postitus.
Martina Franca, Elista, Nanjing.
Martina Francas toimunud Itaalia MV sai esimese koha ootuslikult 16-aastane Fabiano Caruana, kes on ühtlasi ka oma vanuseklassi maailma parim maletaja. Võistlus kujunes aga üllatavalt pingeliseks, sest pärast kaotusi 6. ja 7. voorus, tuli Caruanal viimases voorus pareerida temast pool punkti taga olnud Michele Godena üritusi. Partii lõppes viigiga ja Caruana säilitas oma poole punktise edu.
tabel siis siit.
Elistas toimuval GP 3. etapil juhib pärast kolme vooru Teimour Radjabov, kellel on 2,5p/3st. Võidud siis vastavalt Bacrot ja Kasimdzhanovi üle.
Järjestus:
1. Radjabov 2,5/3
2.-4. Grischuk, Jakovenko, Gashimov 2/3
5.-9. Akopian, Leko, Mamedyarov, Eljanov, Inarkiev
10.-14. Alekseev, Kasimdzhanov, Bacrot, Cheparinov, Wang
Pärast esimest turniiripoolt on Nanjingis teistest ees kolm liidrit, +1 peal on Topalov, Aronian ja Bu. Movsesian sai oma esimese vooru kaotuse kõrvale ka võidu Svidleri üle ja on 50% peal.
-1 on üllatuslikult Ivanchukil, kes kaotas Aronianile. Kohe üldse ei taha mäng laabuda hiljuti Venemaa meistriks tulnud Svidleril, kes on kaotanud juba 2 partiid (lisaks veel Topalovile).
tabel siis siit.
Elistas toimuval GP 3. etapil juhib pärast kolme vooru Teimour Radjabov, kellel on 2,5p/3st. Võidud siis vastavalt Bacrot ja Kasimdzhanovi üle.
Järjestus:
1. Radjabov 2,5/3
2.-4. Grischuk, Jakovenko, Gashimov 2/3
5.-9. Akopian, Leko, Mamedyarov, Eljanov, Inarkiev
10.-14. Alekseev, Kasimdzhanov, Bacrot, Cheparinov, Wang
Pärast esimest turniiripoolt on Nanjingis teistest ees kolm liidrit, +1 peal on Topalov, Aronian ja Bu. Movsesian sai oma esimese vooru kaotuse kõrvale ka võidu Svidleri üle ja on 50% peal.
-1 on üllatuslikult Ivanchukil, kes kaotas Aronianile. Kohe üldse ei taha mäng laabuda hiljuti Venemaa meistriks tulnud Svidleril, kes on kaotanud juba 2 partiid (lisaks veel Topalovile).
Tuesday, December 16, 2008
Toimunust ja Kõo jõuluturniir
Olümpialt tagasi jõudes ei osanud ma iial arvata, et järgmised nädalad nii kiireks kujunevad. Õppetööga olen ametis olnud nii päevad kui ka pooled ööd, lisaks olen mänginud vahepeal kolm maleturniiri, suhelnud pressiga, tööl käinud ja operatsiooni üle elanud. Lähemalt kirjutan siis oma maletegemistest.
Kuku raadios
Neljapäeval, 27. novembril käisime Kaidoga Kuku raadios maleolümpiast rääkimas. Nende autojuht sõidutas meid sinna ja tõi hiljem ka tagasi. Eetriaeg ise oli üpris lühike ning võiks isegi öelda, et põhiline jutt olümpia ja male teemal sai räägitud enne ja pärast saadet ning pausi ajal. Mina ise oma jutuga eriti rahule ei jäänud, esimese raadiokogemuse juures olin pabinas ja kobistasin palju. Juba natukene aega pärast saadet tulid palju paremad mõtted, mida oleksin võinud küsimuste peale vastata. Eks ma eelistan ikka kirjutamist, nii on aega mõelda ja täiustada, mitte ei pea esimest pähekargavat mõtet lagedale tooma.
TTÜ sügisturniir
Sama päeva õhtul mängisin Tallinna Tehnikaülikoolis Vabaetturi korraldatud sügisturniiri. Pärast paari nädala pikkust maleolümpiat oli vägagi harjumatu ajakontroll, kus sekundeid enam ei lisandunud. Poolteist punkti kadus mul lihtsalt kella ületamise pärast ja Danilovile panin enamkvaliteediga seisus lihtsalt lipu ette. Kusjuures sekundeid enne seda kaotas kõrvallaual lipu ka Niki. Rahule jäin aga mänguga Tsitskani (2039) vastu. Maksim mängis minu vastu stiilis h5-h4, a5-a4, d6-c6-e6. Mis see on?! Kuna vastase avangurepertuaariga eelnevalt tuttav ei olnud, tuli mulle esimestel partiiminutitel iga käik üllatusena, lõpuks kohanesin ta stiiliga ning minu aktiivsele mängule pani punkti matirünnak. Turniiril kogusin 3,5 punkti kuuest mängust ja sain ainukese naisena parima naise auhinna. Tähendab, auhind on alles tulekul, sest Heino Lill koos karikatega võistlusele kohale ei jõudnud, arvatavasti tuli midagi tähtsat ette. TTÜs toimub aastas vähemalt kaks korralikku malevõistlust, eestvedajaks on Igor Krupenksi.
Eesti kiirmale meistrivõistlused
6.-7. detsembril mängisin Eesti kiirmale meistrivõistlustel. Mängupäeva alguses olin juba arvestanud, et arvatavasti pean loobuma laupäeva viimasest voorust, kuna pidin õhtul kindlaks kellaajaks tööle minema (Rock Cafesse). Seega tekitas minus tõsist nördimust ajagraafiku nihkumine voorude venimise tõttu.
Umbes poolte mängudega jäin rahule ja teise poolega mitte. Kahju, et nägin alles pärast käigu tegemist taktikat viguri võitmiseks 2. voorus Juri Krupenski vastu ning 11. voorus Tauno Metsalu vastu jäin ise lihtsalt vigurist ilma. Tauno vastu otsustasin mitte veel alla anda ning mängisin lihtsa vähemviguriga seisu edasi. Vastane ei teinud just kõige paremaid käike ning mul õnnestus tekitada omale vabaettur, mis lõpuks lippu läks ja vastane viguri tagasi pidi andma ja mõne käigu järel võrdse lõppmängu viiki leppima Üpris rahule jäin aga 4. mänguga Sten Kasela vastu. Sain avangust paremuse, mille küll ajapuuduses käest lasin. Veidi kehvemas lõppmängus mängisin vastase aga uuesti üle. Vanker ja ettur vankri vastu olin sunnitud lõpuks vaid viigiga leppima. Pärast viiendat vooru veenis Gert mind ümber viimsest laupäevasest voorust loobuma ja ülemusele helistama. Õnneks saingi loa pea tund aega hilineda. Laupäeva viimase vooru võitsin. Järgmisel päeval andis aga väsimus selgelt tunda ja mängud ei läinud kõige paremini. Lõpetasin 6. punktiga 11-st. Fomina kogus 7 punkti ning Baškite ning Triin Narva samuti 6. Matši mängima esikohale pääses koefitsiendiga Viktoria (Tanja võitis) ning 3. koha sai Triin väga napi teise koefitsiendiga .
Kunitsõn - Fomina, Kõo 2008
Eesti naiste kiirmale meistrivõistluste esikolmik selgitati niiviisi, et ükski naine vist omavahel mängida ei saanudki, vähemalt minu vastased olid kõik meessoost. Kuigi iseenesest on selle süsteemi juures hea see, et sain kirja punktid nädalalõputurniirisarja. Sellepärast kahte või isegi kolme, seenioritele ka, eraldi turniiri samal ajal korraldada ei olekski hea. Minu arvates võiks aga kaaluda naiste kiirmale mesitrivõistluste korraldamist teisel ajal, aastaid tagasi see veel niiviisi toimis, kui õigesti mäletan.
Kiirmale meistrivõistlustest tegin selge järelduse – on vaja rohkem lahendada taktikaülesandeid, et kiiresti mängides oma võimalusi kasutamata ei jätaks ning vastase võimalused märkamata ei jääks. Kuigi ülikooliga oli endiselt tuli takkus, jõudsin nii taktika kui ka avangutega veidi enne järgmist turniiri tegeleda.
Kõo valla 10. jõuluturniir
Järgmine võistlus oli, siis, Kõo valla jõuluturniir. Kui ma õigesti mäletan, siis olen kaasa mänginud kõik kümme Pilistveres seni toimunud turniiri. Esimestel aastatel oli tegemist veel väikese, isegi vist ringsüsteemis, turniiriga, kus lõid kaasa vaid kohalikud mängijad. Kuid viimasel aastatel on osalejatering juba märksa suuremaks läinud ning mängijaid on kohale tulnud üle Eesti, nii tugevamaid kui ka nõrgemaid. Mina ise olin tänavu 16. asetusega.
Enne turniiri algust
Turniir on üks vähestest, kus on korralik eriauhind on võimalik saada on nii noortel, naistel kui ka seenioritel ja omade hoidmiseks peetakse meeles ka parimat kohalikku mängijat.
Turniiri peakorraldaja - Rein Vahtra (minu onu)
Maletaja ja treener Kilingi-Nõmmest - Eiki Lehemets
Maletaja ja treener Haapsalust - Juri Jakovlev
Noorim osaleja - Kaia Kõrge
Kõo valla maletaja - Kaspar Kiiman
Esimeses voorus sain ma vastu Valdeko Alliksaare. Valgetega mängisin 1.c4 ja läinud mustade etturit e5-lt võtma, sattusin üpris segasesse seisu. Siiski otsest halvemust ma sealt ei saanud; otsustavaks said minu tugevad tsentrietturid ja vaba f-liin, nii et partii lõppes kuningarünnakuga minu kasuks.
Teises voorus mängisin Andrei Šiškoviga, vastane mängis väga aktiivselt ja pika mängu peale realiseeris oma paremuse.
2. voor: Ilja Vovk - Meelis Kanep 1/2-1/2
Kolmandas voorus mängisin valgetega Hillar Kuhiga. Tegemist on Viljandimaa maletajaga, kellega olen malelaua taga kohtunud juba väikesest tüdrukust saati. Selle partii moraal oli mulle selline – kui vastane ikka eksib, on parem see ära kasutada, sest muidu võib partii lõpptulemus hoopis midagi muud tulla. Nimelt hakkas mu vastane odaga ratsu käiku tegema ja kui seda märkas ilma kella alla vajutamata, käis hiljem hoopis etturga. Ma ei hakanud midagi ütlema. Etturikäik oli tal aga korralik ning minu paremus kadus. Võrdsest seisust üritasin võitu väga agressiivse rünnakuga: g4-h4 jne. Ühel hetkel osutus mu kuningaseis aga julgete edasilükete tõttu vnõrgaks. Ma ise leian, et eks see ole veidi variatsiooni küsimus ka, sest kui ma viimasel ajal väga tihti üpris võrdsest seisust agressiivset rünnkat üritan, siis alati ei saagi see ju hästi lõppeda. Lõpptulemus oli siiski minu kasuks, sest hoolimata vastase ülekaalukast seisust, jäi tal nägemata minu rünnak vangri ja lipuga, mis ka matiga lõppes.
Neljandas vooru sain vastu Rein Ruusi. Vastase sõnul lõppes meil viimane omavahel mängitud partii nii kiiresti minu kasuks, kui ta 1.d4 käis ja ma talle keskmängus kuningarünnakuga ära tegin, sellepärast ta otsustas seekord 1.e4 ja Prantsuse vahetusvariandi kasuks. Kahjuks sain üpriski perspektiivitu seisu vastasest ka suurema ajakuluga ja kui ta keskmängus viiki pakkus, võtsin vastu.
Viiendas voorus oli mu vastaseks Mark Lapidus. Noor andekas poiss vist tegeleb kõvasti malega ning on viimastel aastatel ka palju arenenud; reiting on meil umbes võrdne.
Mark Lapidus
Valgetega mängisin Trompovskit ning üritasin teostada sama plaani, mida Ülariga maleolmpia ajal sakslase Sarah Hoolti vastu valmistusime. Mark mängis küll teisiti, aga ma mul õnnestus siiski alustada kuningarünnakut ning vastane ei teinud ka just kõige täpsemaid käike. Partii lõppes ilusa ratsukahinguga.
Vahtra - Lapidus
... 25. f5 g5? (parem oli 25..cxd4 segase seisuga) 26. Rg6! fxg6 27. Lh7+ Kf8 28. Vf1 Ld3 29. Vg-f3 Lxs4+ 30. Kb1 Ve7 31. f6 Oxf6 32. Lh8+ Lg8 33. Vxf6+ Ke8 34. Lxg8 Kd7 35. Lxa8 1-0
Kolm ja pool punkti viiest mängust paaris Gert mulle vastu Meelis Kanepi. Meelis selle üle rõõmustas ning ütles: „Nüüd on mul lõpuks võimalus ka võita”, nimelt oli tal mitu viimast mängu viiki läinud. Mängisin Meelisega mustadega sama varianti juba mitmendat korda, kust alati on tulnud peale üpris segased seisud ning mäng on lõppenud tema kasuks. Sel korral olin aga veidi rohkem valmistunud, sama ei paistnud just mu vastase kohta. Etturi eest valgel erilist initsatiivi ei olnud ning arvatavasti lootes paremust saada, Meelis eksis veidi ning sain materiaalse ülekaalu. Seda võis lugeda ka vastase näost. Ajad olid küll võrdsed, aga väga kindlat võiduplaani selles lõppmängus mul ei olnud ning kuna mul nii tugev vastane ikkagi vastas oli, mõtlesin viiki pakkuda. Natukene üllatuseks vastane võttsiki vastu. Kohe pärast mängu tahtsime Meelisega poodi minna, kuid see oli just 14 minutit tagasi suletud.
Korraldajad olid mängijate kõhtude eest, muidu, aga hästi hoolitsenud – terve turniiri vältel pakuti sooja kohvi, teed ning saiakesi, küpsiseid ja piparkooke. Lisaks põles baariruumis kamin.
Seitsmendas oli mul vastaseks Villu Kuld. Villu on samuti Viljandi maleseltsi mängija ning olen taga mänginud juba väikesest peale. On olnud igatpidi tulemusi. Reiting oli tal must veidi kõrgem.
Villu Kuld
Valgetega sain paremuse, kuid kindlat võiduplaani ei paistnud kuskil. Otsustasin jällegi oma ruumilist paremust ära kasutada kuningatiivalt etturitega sammuma hakates. Kuld üritas küll keskelt vastulööki anda, kuid kuna ta vigurid kuningatiival oma ja minu etturite taga kinni olid, osutus see lüke tema kahjuks ning võit tuli kiiresti minu tasku.
Eelviimane voor
Kaheksandas voorus pandi mind mängima juba teise suurmeistriga turniiri jooksul – Igor Švõrjoviga.
Igor Švõrjov
Avangus sain mustadega enametturi ning loovutasin sellega initsatiivi vastasele. Keskmänguks oli seis üpris mõlemapoolsete võimalustega. Kahjuks eksisin ning Igor realiseeris paremuse üpris kiiresti.
Švõrjov - Vahtra
... 19. d5 exd5 20. exd5 (diagramm) Oxg5?? (parem oli 20. Rd6 segase seisuga) 21. Rxf7 Lxf7 22. fxg5 Le7 23. Lf3 Rd7 24. Rf5 Le5 25. Va-e1 ... 1-0
Enne viimast vooru olid lahtised nii esikolmik kui ka suurem osa eriauhindade saajatest. Parima naise kandidaatidest oli nii minul kui ka Fominal samapalju punkte ning paarimine viis meid viimases voorus omavahel kokku. Gerdi sõnul oli see väga hea: „Selgitage siis omavahel”.
Eelviimane voor
Mustadega valis Tanja vastuvõetud lipugambiidi ning tekitas mulle keskele isoleeritud etturi. Ometi olin oma seisuga pea terve mäng üpris rahul ning üritasin aktiivselt rünnata. Kaitseks pidi Fomina loovutama kvaliteedi ning lõpuks jäi ilma ka lipust. Vastane aga ei alistunud ja mängis aja peale. Pabinas ja vähese ajaga ei teinud ma ka just kõige täpsemaid käike, kuid õnneks jäi mul veel pea pool minutit siiski aega, kui vastane ühe-käigulise mati tõttu mulle käe ulatas.
Turniiri võitja - Ilja Vovk
Parim seenior - Hillar Kärner
Parim noor - Jüri Holvason
Lõpuks sain siis 6 punkti 9-st, 6.-9. (8.) koha jagamine ja parima naise auhind.
Võrreldes TTÜ sügisturniiri ja Eesti kiirmale meistrivõistlustega jäin Kõo valla jõuluturniiri mängude ja tulemusega hoopis rohkem rahule.
Kiirturniirid on üldiselt väga kasulikud, sest mängida saab nii palju partiisid korraga ning välja tulevad avanguteooria ja muud kitsaskohad, mida kindlasti üle vaadata oleks vaja.
Piltide autorid: minu õde, isa ja mina ise.
Kõike paremat malerahvale soovides
Tuuli
Kuku raadios
Neljapäeval, 27. novembril käisime Kaidoga Kuku raadios maleolümpiast rääkimas. Nende autojuht sõidutas meid sinna ja tõi hiljem ka tagasi. Eetriaeg ise oli üpris lühike ning võiks isegi öelda, et põhiline jutt olümpia ja male teemal sai räägitud enne ja pärast saadet ning pausi ajal. Mina ise oma jutuga eriti rahule ei jäänud, esimese raadiokogemuse juures olin pabinas ja kobistasin palju. Juba natukene aega pärast saadet tulid palju paremad mõtted, mida oleksin võinud küsimuste peale vastata. Eks ma eelistan ikka kirjutamist, nii on aega mõelda ja täiustada, mitte ei pea esimest pähekargavat mõtet lagedale tooma.
TTÜ sügisturniir
Sama päeva õhtul mängisin Tallinna Tehnikaülikoolis Vabaetturi korraldatud sügisturniiri. Pärast paari nädala pikkust maleolümpiat oli vägagi harjumatu ajakontroll, kus sekundeid enam ei lisandunud. Poolteist punkti kadus mul lihtsalt kella ületamise pärast ja Danilovile panin enamkvaliteediga seisus lihtsalt lipu ette. Kusjuures sekundeid enne seda kaotas kõrvallaual lipu ka Niki. Rahule jäin aga mänguga Tsitskani (2039) vastu. Maksim mängis minu vastu stiilis h5-h4, a5-a4, d6-c6-e6. Mis see on?! Kuna vastase avangurepertuaariga eelnevalt tuttav ei olnud, tuli mulle esimestel partiiminutitel iga käik üllatusena, lõpuks kohanesin ta stiiliga ning minu aktiivsele mängule pani punkti matirünnak. Turniiril kogusin 3,5 punkti kuuest mängust ja sain ainukese naisena parima naise auhinna. Tähendab, auhind on alles tulekul, sest Heino Lill koos karikatega võistlusele kohale ei jõudnud, arvatavasti tuli midagi tähtsat ette. TTÜs toimub aastas vähemalt kaks korralikku malevõistlust, eestvedajaks on Igor Krupenksi.
Eesti kiirmale meistrivõistlused
6.-7. detsembril mängisin Eesti kiirmale meistrivõistlustel. Mängupäeva alguses olin juba arvestanud, et arvatavasti pean loobuma laupäeva viimasest voorust, kuna pidin õhtul kindlaks kellaajaks tööle minema (Rock Cafesse). Seega tekitas minus tõsist nördimust ajagraafiku nihkumine voorude venimise tõttu.
Umbes poolte mängudega jäin rahule ja teise poolega mitte. Kahju, et nägin alles pärast käigu tegemist taktikat viguri võitmiseks 2. voorus Juri Krupenski vastu ning 11. voorus Tauno Metsalu vastu jäin ise lihtsalt vigurist ilma. Tauno vastu otsustasin mitte veel alla anda ning mängisin lihtsa vähemviguriga seisu edasi. Vastane ei teinud just kõige paremaid käike ning mul õnnestus tekitada omale vabaettur, mis lõpuks lippu läks ja vastane viguri tagasi pidi andma ja mõne käigu järel võrdse lõppmängu viiki leppima Üpris rahule jäin aga 4. mänguga Sten Kasela vastu. Sain avangust paremuse, mille küll ajapuuduses käest lasin. Veidi kehvemas lõppmängus mängisin vastase aga uuesti üle. Vanker ja ettur vankri vastu olin sunnitud lõpuks vaid viigiga leppima. Pärast viiendat vooru veenis Gert mind ümber viimsest laupäevasest voorust loobuma ja ülemusele helistama. Õnneks saingi loa pea tund aega hilineda. Laupäeva viimase vooru võitsin. Järgmisel päeval andis aga väsimus selgelt tunda ja mängud ei läinud kõige paremini. Lõpetasin 6. punktiga 11-st. Fomina kogus 7 punkti ning Baškite ning Triin Narva samuti 6. Matši mängima esikohale pääses koefitsiendiga Viktoria (Tanja võitis) ning 3. koha sai Triin väga napi teise koefitsiendiga .
Kunitsõn - Fomina, Kõo 2008Eesti naiste kiirmale meistrivõistluste esikolmik selgitati niiviisi, et ükski naine vist omavahel mängida ei saanudki, vähemalt minu vastased olid kõik meessoost. Kuigi iseenesest on selle süsteemi juures hea see, et sain kirja punktid nädalalõputurniirisarja. Sellepärast kahte või isegi kolme, seenioritele ka, eraldi turniiri samal ajal korraldada ei olekski hea. Minu arvates võiks aga kaaluda naiste kiirmale mesitrivõistluste korraldamist teisel ajal, aastaid tagasi see veel niiviisi toimis, kui õigesti mäletan.
Kiirmale meistrivõistlustest tegin selge järelduse – on vaja rohkem lahendada taktikaülesandeid, et kiiresti mängides oma võimalusi kasutamata ei jätaks ning vastase võimalused märkamata ei jääks. Kuigi ülikooliga oli endiselt tuli takkus, jõudsin nii taktika kui ka avangutega veidi enne järgmist turniiri tegeleda.
Kõo valla 10. jõuluturniir
Järgmine võistlus oli, siis, Kõo valla jõuluturniir. Kui ma õigesti mäletan, siis olen kaasa mänginud kõik kümme Pilistveres seni toimunud turniiri. Esimestel aastatel oli tegemist veel väikese, isegi vist ringsüsteemis, turniiriga, kus lõid kaasa vaid kohalikud mängijad. Kuid viimasel aastatel on osalejatering juba märksa suuremaks läinud ning mängijaid on kohale tulnud üle Eesti, nii tugevamaid kui ka nõrgemaid. Mina ise olin tänavu 16. asetusega.
Enne turniiri algustTurniir on üks vähestest, kus on korralik eriauhind on võimalik saada on nii noortel, naistel kui ka seenioritel ja omade hoidmiseks peetakse meeles ka parimat kohalikku mängijat.
Turniiri peakorraldaja - Rein Vahtra (minu onu)
Maletaja ja treener Kilingi-Nõmmest - Eiki Lehemets
Maletaja ja treener Haapsalust - Juri Jakovlev
Noorim osaleja - Kaia Kõrge
Kõo valla maletaja - Kaspar KiimanEsimeses voorus sain ma vastu Valdeko Alliksaare. Valgetega mängisin 1.c4 ja läinud mustade etturit e5-lt võtma, sattusin üpris segasesse seisu. Siiski otsest halvemust ma sealt ei saanud; otsustavaks said minu tugevad tsentrietturid ja vaba f-liin, nii et partii lõppes kuningarünnakuga minu kasuks.
Teises voorus mängisin Andrei Šiškoviga, vastane mängis väga aktiivselt ja pika mängu peale realiseeris oma paremuse.
2. voor: Ilja Vovk - Meelis Kanep 1/2-1/2Kolmandas voorus mängisin valgetega Hillar Kuhiga. Tegemist on Viljandimaa maletajaga, kellega olen malelaua taga kohtunud juba väikesest tüdrukust saati. Selle partii moraal oli mulle selline – kui vastane ikka eksib, on parem see ära kasutada, sest muidu võib partii lõpptulemus hoopis midagi muud tulla. Nimelt hakkas mu vastane odaga ratsu käiku tegema ja kui seda märkas ilma kella alla vajutamata, käis hiljem hoopis etturga. Ma ei hakanud midagi ütlema. Etturikäik oli tal aga korralik ning minu paremus kadus. Võrdsest seisust üritasin võitu väga agressiivse rünnakuga: g4-h4 jne. Ühel hetkel osutus mu kuningaseis aga julgete edasilükete tõttu vnõrgaks. Ma ise leian, et eks see ole veidi variatsiooni küsimus ka, sest kui ma viimasel ajal väga tihti üpris võrdsest seisust agressiivset rünnkat üritan, siis alati ei saagi see ju hästi lõppeda. Lõpptulemus oli siiski minu kasuks, sest hoolimata vastase ülekaalukast seisust, jäi tal nägemata minu rünnak vangri ja lipuga, mis ka matiga lõppes.
Neljandas vooru sain vastu Rein Ruusi. Vastase sõnul lõppes meil viimane omavahel mängitud partii nii kiiresti minu kasuks, kui ta 1.d4 käis ja ma talle keskmängus kuningarünnakuga ära tegin, sellepärast ta otsustas seekord 1.e4 ja Prantsuse vahetusvariandi kasuks. Kahjuks sain üpriski perspektiivitu seisu vastasest ka suurema ajakuluga ja kui ta keskmängus viiki pakkus, võtsin vastu.
Viiendas voorus oli mu vastaseks Mark Lapidus. Noor andekas poiss vist tegeleb kõvasti malega ning on viimastel aastatel ka palju arenenud; reiting on meil umbes võrdne.
Mark LapidusValgetega mängisin Trompovskit ning üritasin teostada sama plaani, mida Ülariga maleolmpia ajal sakslase Sarah Hoolti vastu valmistusime. Mark mängis küll teisiti, aga ma mul õnnestus siiski alustada kuningarünnakut ning vastane ei teinud ka just kõige täpsemaid käike. Partii lõppes ilusa ratsukahinguga.
Vahtra - Lapidus... 25. f5 g5? (parem oli 25..cxd4 segase seisuga) 26. Rg6! fxg6 27. Lh7+ Kf8 28. Vf1 Ld3 29. Vg-f3 Lxs4+ 30. Kb1 Ve7 31. f6 Oxf6 32. Lh8+ Lg8 33. Vxf6+ Ke8 34. Lxg8 Kd7 35. Lxa8 1-0
Kolm ja pool punkti viiest mängust paaris Gert mulle vastu Meelis Kanepi. Meelis selle üle rõõmustas ning ütles: „Nüüd on mul lõpuks võimalus ka võita”, nimelt oli tal mitu viimast mängu viiki läinud. Mängisin Meelisega mustadega sama varianti juba mitmendat korda, kust alati on tulnud peale üpris segased seisud ning mäng on lõppenud tema kasuks. Sel korral olin aga veidi rohkem valmistunud, sama ei paistnud just mu vastase kohta. Etturi eest valgel erilist initsatiivi ei olnud ning arvatavasti lootes paremust saada, Meelis eksis veidi ning sain materiaalse ülekaalu. Seda võis lugeda ka vastase näost. Ajad olid küll võrdsed, aga väga kindlat võiduplaani selles lõppmängus mul ei olnud ning kuna mul nii tugev vastane ikkagi vastas oli, mõtlesin viiki pakkuda. Natukene üllatuseks vastane võttsiki vastu. Kohe pärast mängu tahtsime Meelisega poodi minna, kuid see oli just 14 minutit tagasi suletud.
Korraldajad olid mängijate kõhtude eest, muidu, aga hästi hoolitsenud – terve turniiri vältel pakuti sooja kohvi, teed ning saiakesi, küpsiseid ja piparkooke. Lisaks põles baariruumis kamin.
Seitsmendas oli mul vastaseks Villu Kuld. Villu on samuti Viljandi maleseltsi mängija ning olen taga mänginud juba väikesest peale. On olnud igatpidi tulemusi. Reiting oli tal must veidi kõrgem.
Villu KuldValgetega sain paremuse, kuid kindlat võiduplaani ei paistnud kuskil. Otsustasin jällegi oma ruumilist paremust ära kasutada kuningatiivalt etturitega sammuma hakates. Kuld üritas küll keskelt vastulööki anda, kuid kuna ta vigurid kuningatiival oma ja minu etturite taga kinni olid, osutus see lüke tema kahjuks ning võit tuli kiiresti minu tasku.
Eelviimane voorKaheksandas voorus pandi mind mängima juba teise suurmeistriga turniiri jooksul – Igor Švõrjoviga.
Igor ŠvõrjovAvangus sain mustadega enametturi ning loovutasin sellega initsatiivi vastasele. Keskmänguks oli seis üpris mõlemapoolsete võimalustega. Kahjuks eksisin ning Igor realiseeris paremuse üpris kiiresti.
Švõrjov - Vahtra... 19. d5 exd5 20. exd5 (diagramm) Oxg5?? (parem oli 20. Rd6 segase seisuga) 21. Rxf7 Lxf7 22. fxg5 Le7 23. Lf3 Rd7 24. Rf5 Le5 25. Va-e1 ... 1-0
Enne viimast vooru olid lahtised nii esikolmik kui ka suurem osa eriauhindade saajatest. Parima naise kandidaatidest oli nii minul kui ka Fominal samapalju punkte ning paarimine viis meid viimases voorus omavahel kokku. Gerdi sõnul oli see väga hea: „Selgitage siis omavahel”.
Eelviimane voorMustadega valis Tanja vastuvõetud lipugambiidi ning tekitas mulle keskele isoleeritud etturi. Ometi olin oma seisuga pea terve mäng üpris rahul ning üritasin aktiivselt rünnata. Kaitseks pidi Fomina loovutama kvaliteedi ning lõpuks jäi ilma ka lipust. Vastane aga ei alistunud ja mängis aja peale. Pabinas ja vähese ajaga ei teinud ma ka just kõige täpsemaid käike, kuid õnneks jäi mul veel pea pool minutit siiski aega, kui vastane ühe-käigulise mati tõttu mulle käe ulatas.
Turniiri võitja - Ilja Vovk
Parim seenior - Hillar Kärner
Parim noor - Jüri HolvasonLõpuks sain siis 6 punkti 9-st, 6.-9. (8.) koha jagamine ja parima naise auhind.
Võrreldes TTÜ sügisturniiri ja Eesti kiirmale meistrivõistlustega jäin Kõo valla jõuluturniiri mängude ja tulemusega hoopis rohkem rahule.
Kiirturniirid on üldiselt väga kasulikud, sest mängida saab nii palju partiisid korraga ning välja tulevad avanguteooria ja muud kitsaskohad, mida kindlasti üle vaadata oleks vaja.
Piltide autorid: minu õde, isa ja mina ise.
Kõike paremat malerahvale soovides
Tuuli
Subscribe to:
Posts (Atom)
Posts
