Tigran Petrosjani mälestusturniir

17.-18.06 toimus Tallinnas Tigran Petrosjani mälestusturniir. Turniiri korraldas Armeenia kultuuriselts "Ararat". Enne turniirist rääkimist aga Tigran Petrosjanist:

Tigran Petrosjan sündis 17. juunil 1929 Tbilisis, kus ta veetis enamiku oma lapsepõlvest. Tema esimeseks suuremaks sportlikuks saavutuseks oli 1.-3. koht NSVL-i juunioride MV-l 1945. 1946 võitis Petrosjan Armeenia tšempionaadi. Tähtsaks sammuks tema elus oli kolimine Moskvasse 1949, kuna seal oli rohkem turniire. 1952 sai Petrosjan suurmeistriks ja juba järgmisel aastal osales ta kandidaatide turniiril Zürichis. Kokku osales ta kandidaatide turniiridel kaheksa korda. 1962 võitis Petrosjan Curacao kandidaatide turniiri ja 1963 sai ta maailmameistriks, alistades Botvinniku matšis maailmameistritiitlile tulemusega 12½-9½. 1966 kaitses ta edukalt oma tiitlit Boriss Spasski vastu, kuid 1969. aastal õnnestus Spasskil maailmameistritiitel endale võita. Pärast maailmameistritiitli kaotamist osales Petrosjan veel neli korda kandidaatide turniiril. 1979 võitis ta Paul Kerese mälestusturniiri Tallinnas.
Lisaks sellele tuli Tigran Petrosjan neli korda Nõukogude Liidu tšempioniks ja esindas edukalt Nõukogude Liitu maleolümpiatel (tema ainukese kaotuse Hübneri vastu 1972 põhjustas defektne malekell võrdses seisus).
Tigran Petrosjan lahkus meie seast kõigest 55-aastasena 13. augustil 1984.

Petrosjani partiid pole teenimatult laiema hulga maleharrastajate seas eriti hästi tuntud, mis on võib-olla seotud tema enamasti positsioonilise stiili ja suure viikide arvuga. Tegelikult on tal hulk ilusaid ja õpetlikke partiisid. Toon mõned näited, mis on vaid väike osa tema pärandist:
Petrosjan-Pachman, 1960 - lühipartii ilusa kombinatsiooniga
Petrosjan-Fischer, 1971 - see mäng lõpetas Fischeri 20 järjestikusest võidust koosneva seeria.
Petrosjan-Simagin, 1956 ja Petrosjan-Spasski, 1966 - kaks mängu, mis lõppesid sarnaselt lipuohvriga h8-l.
Petrosjan-Unzicker, 1960 - õpetlik mäng, kus mustal pole üldse vastumängu ja Petrosjan viib enne kuningatiival seisu avamist oma kuninga rahulikult g1-lt b1-le.
Cardoso-Petrosjan, 1975 - musta kuningas põgeneb valge rünnaku eest valge laagrisse.
Petrosjan-Botvinnik, 1963 - klassikaline näide etturisaarekeste kasutamisest vastase laagris.

Nüüd aga turniiri enda juurde. Kohale oli tulnud 34 inimest ja mängiti kahes grupis. A-grupi lõppjärjestus oli selline:

1. R. Dubrovin 5½p. 6-st
2.-3. N. Kunitsõn ja H. Kärner 4½p.
4.-5. H. Tomson ja J. Airapetjan 4p. jt.B-grupi võitis 6 punktiga 6-st Georg Nero.

A-grupi lõppjärjestus ja B-grupi lõppjärjestus

Fotod turniirist leiab Grigor Airapetjani Malebloogist. Mainin veel ära,et turniir oli hästi organiseeritud ja korraldajad olid külalislahked. Pakuti teed, kohvi ja küpsiseid.

Mul endal turniir ebaõnnestus. Jagasin 3½ punktiga 6.-7. kohta.
Esimene voor sain vastaseks Kaare. Jõudsime järgnevasse seisu:





Pärast 21. Lb5 oleks ilmselt võrdsete võimalustega seis. Selle asemel aga jätkus 1. Lh4? Vxg4 2. Lh3? Vag8
3. Vb5 c5 4. Kh2 V8g5 ja valge jäi varsti lipust ilma.








Teine voor mängisin Maueriga, kes on väga entusiastlik malehuviline. Ta on näiteks arvutiga läbi uurinud Traxleri variandi kaheratsuavangus ja teab teooriat hästi. Vältisin teooria põhiliine h4-Trompowskiga ja jõudsime minule paremasse lõppmängu kus ta viguri ette jättis: vasakul olevas seisus käis Mauer 1. ...Kc7, millele järgnes 2. Re6+.





Kolmas voor mängisin kaasvaadeldaja Nikiga. Avangus mängis ta vähetuntud, ent head ideed Caro-Kanni kaitse vastu. Jäin passiivsesse seisu, aga suutsin sealt välja tulla, kuid siis jätsin kvaliteedi ette:


Siin oli minu käik ja normaalne oleks olnud 1. ...Re4, näiteks 2. Vc8+ Kf7 3. Vc7+ Kf8 4. Vc8+ jne. viigiga või 2. Vd3 b4 3. f3 Rc3 4. Oc5 Vxb3 5. Oxb4 võrdse lõppmänguga. Selle asemel aga jätkasin 1. ...Rc4??, et 2. Oc5 järel kvaliteedist ilma jääda.






Neljandas voorus mängisin Jana Airapetjaniga. Esialgu läks kõik hästi - ta mängus just seda varianti, mida ma arvasin, et ta mängib, ja ma sain pikkamööda võiduseisu. Ma võitsingi selle partii, kuid seda õnnega pooleks.



Selles seisus käisin 1. cxb5?? (miks ma ei käinud 1. d6,sellest ei saa ma ise ka aru) Nüüd sai lihtsalt võtta 1. ...Rxd5+, kuid selle asemel jätkus 1. ...axb5. Võitsin selle partii lõpuks ajaga.






Järgmine voor mängisin Võsuga ja jäin lihtsalt põhimõtteliselt kaotusseisu. Siis aga ta pakkus viiki, mille vastu võtsin. Viimane voor kaotasin pärast pikka mängu Dubrovinile.