Tartu Suve kiir- ja välkmale

Turniirist on juba mitu päeva möödas, aga pole siiamaani jõudnud oma muljeid kirja panna.

Alustan kiirmalest, kus oli 94 osavõtjat. See on Tartu Suve omapära - seal on alati väga-väga palju osalejaid. Lõpuks hakkasid ringihüppavad ja karjuvad 6-aastased pinda käima, aga see selleks.

Suurim probleem oli mul hommikul kohale jõudmisega. Kell võis olla umbes 10.35, kui ma sisenesin autoga (mina polnud juht) Puiestee poolt Tartusse. Seisame foori taga, kui meie auto otsustas otsad anda ja mitte käivituda enam. Oleks siis veel teadnud, kus ohutuled ka on...

Igastahes varsti saime tööle ja kihutasime turniirisaali poole. Mängukoha ukse ees oli umbes 10 pealine kamp, kes kõik kallasid endale julgestust sisse. Koosseis ei olnudki väga kõva - Seeman, Lauk, Volodin, Olde, Kuusk, Siemer, Šarankov. Kuulduste järgi oli Kaido Külaots ka Tartus, aga ta oli teisi asju ajamas.

Turniir läks väga ilusasti, olin juba täitsa hoos, aga neljandas voorus pidin võtma vastu kaotuse turniiri tulevalt võitjalt Tarvo Seemanilt. Otsustasin viiendal käigul teooriast kõrvale kalduda, aga Tarvo otsustas mu lihtsalt ära võita. Siis võitsin Žigailovi ilusasti ära ning eelviimases partiis mängisin Karbaga, kellel on väike reiting, aga suur mänguskill. Mäng kulges tema diktaadi all, aga lõpuks ta eksis viigiseisus ja ma võitsin. Panen ka diagrammi. Mõlemal oli miskit 57 sekundit alles.

Ma mängisin mustadega ja valmistusin juba viiki pakkuma, kui valge otsustas teha sellise käigu:
1.Vg7? Ma mõtlesin paar sekundit, et kas tõesti on patt, sain aru, et ei ole ja
1...Vxg7!
Vastane vaatas korra imestades ja siis ulatas käe.
Juhtub ka parimatel.

Viimases tegin kiirviigi Oldega ning sain teise koha.
Siis läksime kogu kambaga Suudlevatesse tudengitesse sööma. Varsti mingi seltskond ikaldus, siis keegi läks koju magama ja noh, siuke õhtu nagu tavaliselt. Magama sain umbes 2-3 ajal. Vedas, et hommikul paha ei olnud olla. Või noh, väga paha.

Järgmise päeva välkturniiriga kordus sama lugu - auto ei läinud käima. Algul me pidime taksoga minema, aga Kaarel Nestor ja Sander Kukk otsustasid üle lasta :). Nendest mittesõltuvatel põhjustel...

Lõpuks saime auto käima ja jõudsin isegi voorule. Algus läks hästi, aga kuskil keskel tuli selline väsimus peale, et viis matši järjest tuli skooriks 1-1. Täitsa haige värk. Kui esimese partii võitsin, siis teise kaotasin kiiresti. Ja tagurpidi, kui esimese kaotasin, siis teises vastane alistus kiiresti.

Viimases voorus mul joppas palju ja peale esikoha ma võitsin ka 12 limonaadi 14st. Tuli välja, et olin eelmine õhtu kihlvedusi teinud, kui palju ma kellest rohkem punkte teen. Sassiga ja Kanzaga tegin nelipaki peale, kumb rohkem saab. Kristjanist pidin saama 2 punkti rohkem, Kaarlist neli, Turust kuus. Õnneks ei jõudnud Kanza ja Kristjan kohale - niiet kuus limonaadi tuli juba enne turniiri. Veel neli ma sain edestades Sassi. Õnneks Turu oskas viimases voorus kaotada Võsule 2-0 ja sealt sain veel 2. Ainukeseks, keda ma ei suutnud edestada oli Kaarel Nestor, kes kogu pühapäeva veetis helistades Tartu taksodele ja otsides oma rahakotti, mis oli diivani taga.

Ahjaa, unustasin ennist mainida, et Tartu Suvega sain ma täidetud oma kauaaegse unistuse - mu kiirmale reiting on nüüd täpselt 2400 :).