Maleliidu üldkoosolek 5. juulil

Kuna sellel aastal ei toimu Viljandis Ilmar Raua mälestusturniiri, on selle asemele organiseeritud Maleliidu üldkoosolek. See toimub pühapäeval 5. juulil 2009. algusega kell 12.00 Paide Raamatukogus (aadressil Lai tn. 33, Paide).

PÄEVAKORD:

1. Koosoleku juhataja ja protokollija kinnitamine
2. Üldkoosoleku päevakorra kinnitamine
3. Koosoleku reglemendi kinnitamine
4. EML 2008.a. tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande kinnitamine
5. EML audiitori järeldusotsuse kinnitamine
6. EML põhikirja muutmine tulenevalt MTÜS muudatustest
7. Muud küsimused.

Eestlased mängisid Rootsis

17.-25. juunini toimusid Stockholmis Skandinaavia maleturniirid, kus osalesid ka kolm Eesti maletajat. Meeste IM-turniiril sai teise koha Aleksandr Volodin, naiste turniiril oli Leili Pärnpuu samuti teine ja Viktoria Baškite neljas. GM-turniiri võitis Venemaa suurmeister Sergey Ivanov.

Tabelid:

Ivanchuk võidutses Rumeenias

Rumeenias, Baznas toimus 14.-25. juunini tippturniir, mille võitjaks tuli Vassily Ivanchuk. Temast tervelt punktiga jäi maha Boris Gelfand, +1 skoori said ka Teimour Radjabov ja Alexey Shirov.

Vahepeal juba mitmel turniiril viimaste hulka jäänud Ivanchuk oli seekord heas hoos. 10-st mängust võitis ta neli ja viigistas kuus. Eriti efektse punkti sai ta 7. voorus Shirovi vastu.


Siin Shirov alistus, sest peale 1. ...Kg7 järgneb 2. h8L+ Kh8: 3. Oh6!


Sellist ilusat seisu võib üldjuhul kohata ainult etüüdiraamatutes.

Lõpptabel:

Ivanchuk, Vassily	UKR	2746	7/10
Gelfand, Boris	ISR	2733	6/10
Radjabov, Teimour	AZE	2756	5,5/10
Shirov, Alexey	ESP	2745	5,5/10
Kamsky, Gata	USA	2720	3/10
Nisipeanu, Liviu-Dieter	ROU	2675	3/10

Juulikuu sünnipäevad!

TÄIENDATUD!
Sel korral siis sünnipäevad juba paar päeva enne (juuli)kuu algust ning veidi põhjalikum ülevaade.

03.07.1983 - Karmen Viikmaa
Karmen hakkas üle-eestilistel maleturniiridel osalema paar aastat tagasi. Tänaseks on Karmeni tavamale reiting 1705 ning ta esindab Saaremaa Maleklubi. Sel aastal pääses ta ka Eesti naiste meistrivõistluste finaali. Karmeni kohta täpsemalt saab lugeda Eesti meistrivõistluste ajal ilmunud artiklist "Males ega elus käike tagasi ei võeta". (pildi autor Marek Kolk)

04.07.1975 - Riho Liiva
2007. aastal täitis Riho Euroopa klubide meistrivõistlustel kolmanda suurmeistri normi. Hetkel on tema Fide reiting 2454 ning ta esindab Spordiklubi Reval-Sport. Riho on olnud aastaid ka Eesti Maleliidu juhatuse liige. Leidsin Rihost ka ühe vanema artikli "Maletaja Riho Liiva kohtus Montrealis Gaana printsiba".

05.07.1981 - Andres ja Indrek Kuusk
Saaremaa Maleklubi esindavad kaksikvennad. Indreku tavamale reiting on 2337 ja Andresel 2272. Lisaks malemängule tegelevad nad aktiivselt ka teiste mõttemängudega, Pekingis Mõttemängude festivalil mängisid nad bridži. Hiina reisist pidasid nad ka blogi. (pildil Indrek Kuusk ning autor Marek Kolk)

10.07.1991 - Tõnu Heinmets
Tõnu tavamale reiting on 1977 ning ta esindab Pärnumaa Maleklubi. Sel aastal võitis ta Eesti noorte välkmale meistrivõistlused ja Pärnu Postimehes ilmus sellest ka väike artikkel "Heinmets on noortemeister". Tõnu kirjutab ka Pärnumaa poiste maleblogis Vremja.

12.07.1963 - Rainer Raud
Raineri Fide reiting on 2303 ning ta esindab Spordiklubi Reval-Sport.

11.07.1986 - Kaarel Alasoo
Kaarli Eesti reiting on 2031 ning ka tema esindab Spordiklubi Reval-Sport.

11.07.1956 - Rein Vahtra
Reinu tavamale reiting on 1820 ning ta on Viljandi Maleseltsi liige. Minu onu on ka üks Kõo valla jõuluturniiri eestvedajatest ning õpetab Kõo vallas noori. (pildi autor Vahtra)

12.07.1946 - Mari (Sammul) Kinsigo
Mitmekordne Eesti naiste meister, väga häid tulemusi saavutanud ka NL meistrivõistlustel. Fide reiting 2185. Viimased aastakümned tegeles Mari noorte treenimisega Maleakadeemias Vabaettur. Mari on ka mind aastaid toetanud ning õpetanud ning olen talle selle eest väga tänulik. Paar aastat tagasi läks Mari pensionile ning lõpetas ka aktiivse treeneritöö.

19.07.1984 - Siim Kanep

Siimu tavamale reiting on 2239 ning ta Viljandi Maleseltsi liige. Siim on ka üks Viljandi maleelu eestvedajatest ning kirjutab aeg-ajalt maleblogi. (pildi autor Marek Kolk)

19.07.1944 - Andres Vooremaa
Mitmekordne Eesti meistrivõistluste medalist. Fide reiting 2240, Viljandi Maleseltsi liige.

19.07.1972 - Rauno Pärnits
Fide reiting 2155, maleklubi Tartu Kalev liige. Rauno peaks olema mitmekordne Tartu malemeister.

27.07.1934 - Jakob Jõgi
Keila Maleklubi liige, tavamale reiting 2028.

28.07.1984 - Askold Nassar
T. Truusi MKK liige, tavamale reiting 1974. Lisaks mängimisele näeme Askoldit maleturniiridel ka kohtunikuna.

28.07.1972 - Igor Vassiljev
Tavamale reiting 2274.

28.07.1935 - Hillar Kärner
Mitmekordne Eesti meister ja EMV medalist. Fide reiting 2273, Viljandi Maleseltsi liige. Hillarilt kuuleb tihtipeale põnevaid lugusid aastate tagusest maleelust, kalalkäikudest jms. (pildi autor Vahtra)

30.07.1988 - Indrek Turu
Indreku tavamale reiting on 1873 ning ta esindab Kaido Külaotsa Maleklubi. Indrek alustas malemängu alles mõni aasta tagasi, kuid tänaseks on temast saanud arvestatav vastane paljudele maleharrastajatele. Lisaks malemängule on Indrek ka maletreener ning populaarne maleajakirjanik, kes siis poleks lugenud Turunurki. Vaadeldaja interjvuu Indrekuga.

31.07.1989 - Nikolai Kunitsõn
Niki tavamale reiting on 2161 ning ka tema kuulub Kaido Külaotsa Maleklubisse. Niki alustas malekarjääri aastaid tagasi maleklubis Shahh ja Garde ning tõusis märkmisväärse kiirusega Eesti parimate noormaletajate hulka. Niki on esindanud Eestit ka Euroopa noorte meistrivõistlustel ning mänginud kaasa Eesti meeste meistrivõistluste finaalis. Lisaks Vaadeldaja eestvedamisele kirjutab Niki ka blogi raamatustest ja on tegev Lastekaitse Liidus. Noormaletaja tahtejõudu näitab ka hiljutine kihlveo võit, mille järgi ta ei tohtinud peaaegu 1 aasta limonaadi ning teisi meelemürke tarbida. Vaadeldaja intervjuu Nikiga. (pildi autor Marek Kolk)


Vaadeldaja meeskond õnnitleb kõiki sünnipäevalisi!


Kõik täiendused Vaadeldaja sünnipäevakalendrisse on oodatud!

Turunurk #33

19.-21. juunini mängisin Pärnus Paul Kerese mälestusturniiri. Suure üllatusena oli osavõtjate hulgas ainult neli 2000+ reitinguga maletajat. Sellises konkurentsis oli kõrgete kohtade saamine jõukohane, kuid pidin siiski lõpetama esikümne lõpus.

Kuna rongid käivad ainult üks kord päevas, siis tuli Pärnusse sõita bussiga. Enne seda olin hommikul küberneetikainstituudis veel viimase eksami teinud, mis läks suurepäraselt. Peale seda võis suvi alata. Bussijaamas olin juba rahulikult jõudnud oma koha sisse võtta ning jäin ootama Kristjan Sarapikku. Viis minutit enne bussi väljasõitu tatsas ta kohale ja ütles löödult, et masin sõi tal kaardi ära. Sularaha meil kummalgi ei olnud ja jooksime tagasi automaadi juurde, kust ma ka kopikad kätte sain. Seekord vedas ja keegi bussist maha ei jäänud. Kristjan sai Pärnus kontorist asenduskaardi.

Turniirisaalis selgus, et enamik osavõtjaid jagunevad vanuse järgi kahte gruppi: 10-20 ja 60-90. Platsis oli loomulikult Pärnu gäng: Tõnn, Timo, Matu, Janra; puudu oli ainult Stennu, kes otsustas turniiri mängimise asemel keskkooli lõpetada. Ma olin 10. asetusega ja esimeses voorus sain vastaseks Janra. Partii oli üsna lühike, 15. käigul ajas ta käikude järjekorra sassi ja ma võitsin viguri. Esimesel päeval rohkem mänge ei olnud ja hakkasime Kristjaniga mõtlema, kus öö mööda saata. Loomulikult ei olnud me Paikuse politseikooli helistanud, et tasuta ööbimist saada ja sellise jaheda ilmaga ei tahtnud geoloogi ka mängida (turniir oleks pidanud toimuma juuli lõpus nagu eelmistel aastatel). Õnneks päästis meid hädast välja Pärnu tiimi autojuht Lehemets. Ta sokutas meid õhtul Kalevi staadioni juurde ja sinna me jäimegi, kuigi algul plaanisin kindlalt ilma rahata saada ja olin isegi magamiskoti kaasa tarinud.

Hommikul pidime Kristjaniga omavahel mängima. Otsustasime, et kui ilm on ilus, siis teeme käike kiiresti ja lähme pärast randa limonaadi jooma. Seekord aga sadas vihma ning sai rahulikult mõtelda. Tuli ka päris huvitav mäng, kus me mõlemad pikki variante arvestasime. Tekkis selline seis, kus mina olin mustadega käigul.


Laua taga vaatasin millegipärast, et ma ei suuda kuidagi valge vankrite sissetungi peatada, kuid oli vaja käia 1. ...Od7 2. Vfd1 Oc6 ja valge ei saa lippu kohe c7-le tuua Og2:+ tõttu. Muidugi ma seda ei märganud ja tegin enesetapukäigu 1. ...e5?, mis kaotas kiiresti. 2. Lh5 Le7 3. Of7:+! Kf8 4. Vfd1 1-0

Mängu lõpus ütles partiid jälginud Vello Lappmaa "Mis jama see on!" Enne järgmist vooru olime turniirisaali kõrval, kus Tõnn ja Matu tegid soojendusmänge. Järsku ilmus jälle eikusagilt välja Vello, kes asus partiisid kommenteerima. Ta tegi seda väga omapärasel moel, öeldes iga natukese aja tagant mingi lühikese lause või sõna. Tema tunnusütluseks oli "Tervist!", mida ta pahvatas iga kord kui ettureid ära võeti. Tema suust on pärit ka pärlid "Kamtšatka!" ja "Bauhof!". Hiljem rääkis Vello mulle turniirisaalis ka, et tal on kaelarihm taskus, aga koer läheb ikka ula peale. 3. voorus mängisin ma Matuga ja pressisin talle kuningatiivalt sisse. Paraku polnud ilm eriti soojemaks läinud ja umbes kella 10-11 aeg läksime juba öömajja. Kristjan oli pudeli mahla alla valanud ja vajus ära. Mul veel und ei tulnud, jõin limonaadi ja vaatasin telekat. Sealt tuli film Derailed (Rööpast väljas), mis mulle väga meeldis.

Viimasel päeval sain hommikul mängida neiu Ann Narvaga. Alguses mängis ta üsna tugevalt ja mul oli probleeme oma kuninga ohutusse kohta viimisega. Mingi hetk lasi ta aga väikese kombinatsiooni läbi ja alistus peale seda.

Otsustavas voorus vedas mul hästi loosiga. Esikolmiku koha pidi seligtama partii Indrek Turu - Timo Tamm. See mäng oli kõige hullem minu poolt.

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Oc4 Oe7 4. d4 ed 5. c3 dc 6. Ld5


Selle peale hakkas Timo midagi urisema ja pead raputama. Ma olin üllatunud, et ta sellise asja läbi lasi ja arvasin, et ta annab nüüd alla. Sass rääkis mulle paar päeva tagasi, et Uku oli kunagi ammu kellegagi samasse seisu sattunud ja siis alistunud, kuid tegelikult valgel väga suurt ülekaalu polegi. 6. ...Rh6 7. Oh6: 0-0 8. Oc1? Rb4 ja kuidas ma nüüd võidan?


Üks võimalus oli lipp d1-le tagasi käia, lasta kahvel panna ja jääda vähemetturiga. Olin aga arvamusel, et suudan ratsu a1-lt kinni püüda. Hakkasin pööraselt selle jaoks teed vabastama ja panin nupud ebaloomulikele kohtadele. Selle peale sai Timo lihtsalt tsentris läbimurde teha ja tungis etturitega niikaua peale kuni ettur d3-lt ratsu välja ära kaitses. Pärast seda oli kööga. Timo sai tänu sellele lõpuks 3. koha ja 600 krooni preemiat.

Pärnus tegin ka ühe huvitava eksperimendi. Nimelt, panin kirja kogu oma rahalise käibe nende kolme päeva jooksul. Tekkis selline tabel:

1	Bussipilet Tallinn-Pärnu	-120.-
2	Port Artur kaubamaja	-25.-
3	Osavõtumaks	-120.-
4	Pood Emma	-15.-
5	Kalevi Staadion	-350.-
6	Papa Pizza	-37.-
7	Port Artur kaubamaja	-46.-
8	Georg	-43.-
9	Port Artur kaubamaja	-25.-
10	Toidupood	-35.-
11	Port Artur kaubamaja	-53.-
12	Port Artur kaubamaja	-35.-
13	Limonaadipood	-14.-
14	Auhind reitinguga kuni 2150	+200.-
15	Limonaadipood	-25.-
16	Bussipilet Pärnu-Tallinn	-110.-
	Kokku	-853.-

Kulutusi oleks tõenäoliselt saanud kärpida, kui oleks natuke varem ööbimist planeerima hakanud. Transpordikulud väheneksid samuti, kui reisida rongiga. Noh, võib-olla sai ka limonaadipoes liiga palju käidud.

Praegu toimub Saaremaa karikaturniir, kuhu olin ennast ka kogemata registreerinud. Selle võistluse esimesi laudu saab otseülekandena jälgida.

Head Jaanipäeva!

Kaunist ja rõõmuküllast jaaniaega ning palju õnne Võidupühaks!

Viktor ja Vaadeldaja meeskond

NB! Ülo Tuuliku artikkel Sirbis, kus ta muretseb maailmamale arengu pärast.

Koolilõpetajad

Eile lõpetas Vanalinna Hariduskolleegiumis keskkooli Vaadeldaja endine kaasautor Uku Valner (pildi autor Tuuli).

Homme peaksid lugejaskonnale tuntud noormaletajatest gümnaasiumi lõputunnistuse veel saama Kaarel Nestor (Gustav Adolfi Gümn) ja Sten Kasela (Kilingi-Nõmme Gümn).
Põhikooli lõpetab sel aastal Madis Nahkur.

Vaadeldaja meeskond soovib kõigile lõpetajatele palju õnne ja edu edaspidiseks!

Kindlasti on maletajate hulgas sel aastal veel mitmeid lõpetajaid, sellekohased andmed on teretulnud kommentaarides :)

Gert Elmaste kommentaar kohtuotsuse kohta

Hiljuti ilmus Vaadeldajas artikkel EML ja Viljandi Maleseltsi vahelisest kohtuotsusest.

Allpool on Gert Elmaste kommentaar antud kohtuotsuse kohta:

Kuidas esitada aruannet raha kohta, mis ei ole laekunud?

Viljandi Maleselts peab vajalikuks siinkohal selgitada tekkinud olukorda.

2008. aastal suutis Eesti Maleliit esmakordselt peale korduvaid nõudmisi sõlmida meie klubiga noortespordi rahade kasutamise osas kirjaliku lepingu, mis sätestas endas eelkõige summat ja osapoolte kohustusi. Varasematel aastatel on lepingud sõlmitud Hendrik Olde väitel suusõnaliselt. Meie klubis olla toona suusõnaliseks lepingupartneriks olnud Jüri Sammul, kellelga tänasel päeval me kahjuks lepete sisu täpsustada ei saa. Küll tahaksime teada, kas mõnel klubil on olemas noortespordi rahastamise lepinguid (kasvõi suusõnalisi J) EML-ga enne aastat 2008? Kas tõesti sai juhatuse esimees sõlmida neid omatahtsi suuliselt ja kellega iganes?

Rõõmustasin VMS juhatuse liikmena tohutult 2008. aasta kevadel EML tehtud töö üle ja kirjutasin lepingule (ca 15 000 EEK) alla sellega suhteliselt pealiskaudse tutvumise järel. Takkajärgi tarkuseks on see, et kes lepingu teksti koostab see pärast naerab. VMS-le võidi lepingu järgi rakendada leppetrahvi (5000 EEK) näiteks aruande esitamata jätmise korral. Küll aga polnud lepingus sanktsioone EML-le kasvõi vahendite mittelaekumise korral.

Tänasel päeval nõutakse meilt tagasi kogu raha koos leppetrahvide ja muude kuludega.

Võin käe südamele pannes ja huvilistele pangaväljavõtet näidates öelda, et EML ei suutnud klubiga sõlmitud lepingut 2008. aastal täita, jättes kandmata olulise osa ettenähtud vahenditest lepingus lubatud tähtajaks.

Nimetatud vahendite kandmata jätmine EML poolt klubile 2008. aasta sügisel tekitas meie tegevusse noortega tõsiseid takistusi. Klubi sai otselt kahju plaanijärgsete ürituste mittetoimumise kaudu (ka materiaalset kahju). Püüdsime mõistvalt lükata oma tegevused aastasse 2009 ja oodata ära EML-lt laekuvad vahendid, kuid tänaseks on arusaadavalt olukord muutunud ja isiklikult olen järeldusele jõudnud, et maleliit ei taha mõistvast suhtumisest miskit kuulda.

Küll aga kasutati see osa rahast, mis meile õigeaegselt laekus sihipäraselt. Ilmselt nii mõnedki Vaadeldaja lugejad võistlesid nt Viljandimaal toimunud noorteturniiridel.

Olukord läks teravaks peale vaadeldaja kommentaarides kajastatud nn jaanuarikuiseid läbirääkimisi, millel osalesid EML poolt Hendrik Olde, Marko Siil ja Priit Leito. Klubide poolt Kaido Külaots, Anto Kasak ja Gert Elmaste. Mõlema poole nõusolekul oli koosoleku juhiks ja protokollijaks hr Ants Prii. Sellel koosolekul seati nii mõnedki tähtajad teatud tegevusteks erinevatele osapooltele. Klubide esindajad suutsid leppest kinni pidada aga maleliidu poolt ei ole isegi koosolekul osalejatele tulnud mingisugust selgitust, miks on tähtaegadest möödas juba mitmed kuud ja kõik lepped endiselt täitmata.

Olen heas usus pöördunud ka koosoleku juhataja protokollija poole, et ta aitaks tekkinud olukorda lahendada kuid abi pole sellestki. Näiteks hävis kummalisel kombel koosoleku salvestis diktofonile.

Ühesõnaga maleliidu poolne tahe maleelu ühiseks parandamiseks oli ainult sõnakõlks.

Sellest tulenevalt leidsin VMS juhatuse liikmena, et pole teist väljapääsu kui pöörduda kohtu poole detsembrikuise koosolekufarsiga. Selle teema juures lisan maletajatele teadmiseks et maleliit ei suutnud selle koosoleku protokolli vormistada väga pikka aega ja kuna vaatamata meie klubi kirjalikele nõudmistele seda ikkagi ei esitatud pöördusime enne vaidlustamistähtaja möödumist kohtukulli poole. Pärast seda ilmus imeväel kodulehele ka koosoleku protokoll. Küll on tänaseni jäänud saladuseks koosolekul osalejate nimekirjad ja volitused.

Kohus jättis VMS kaebuse läbi vaatamata, seetõttu, et Gert Elmaste ei väljendanud üldkoosolekul protesti seda selgesõnaliselt öeldes. Küll aga ei andud kohus sellele loole sisulist hinnagut ja ka nimetatud kohtuotsus ei ole tänaseks päevaks jõustunud.

Tahan veel malesõprade ja teiste klubide tähelepanu juhtida mõnele huvitavale faktile:

1. Olen vestelnud päris mitme klubiga, kes samamoodi kui VMS kasutas 2008. aastal noortespordi toetust, kuid ei ole tänase päevani pidanud esitama probleeme tekitanud aruannet.
2. Rääkisin mõned päevad tagasi ka mõne EML juhatuse liikmega, kes ei teadnud neist kohtuvaidlustest ja muust taolisest veel mitte midagi.
   
   Tekkinud olukord tundub olevat ühe-kahe mehe isiklik viha ja soov iga hinna eest ainuisikuliselt Eesti male AO-d olla.

Olen isiklikult seisukohal, et praeguse juhatuse esimehega sõidab malevanker peagi lõplikult kraavi.

Seniks aga soovin liidule ja malesõpradele jõudu tõenäoliselt jätkuvateks vaidlusteks ja aruteludeks nii Vaadeldajas kui kohtus.

Isiklikult ma nii madalale ei lasku, et pommitaksin anonüümkirjadega asjasse mittepuutuvaid isikuid ja asutusi, ka Vaadeldajasse julgen ma alati oma nime alla panna. Pärast maksekäsu väljastamist, mis oli kättesaadav ainult kohtule ja EML-le (VMS –ni polnud see veel jõudnud), juhtus kummaline intsident. Nimelt oli nimetatud dokument saadetud anonüümse meilina VMS-i juhatuse liikme tööandjale ja pressile. Mina ei oska kahtlustada, kes selle saata võis aga eks saatja tea seda ise.

Kokkuvõtteks.

Miks oleme jõudnud nii kaugele, et Viljandi Maleselts peaks praeguse seisuga 2008. aasta noortespordi raha tagastama ja maleliit selle kohe Kultuuriministeeriumile tagasi kandma?

VMS julgeb tunnistada oma vigu. Jäime hiljaks õigeaegse vastulause esitamisega kohtule. Soovime, et ka maleliit suudaks kasvõi korra oma vigu avalikult tunnistada ja ei tegeleks ainult õigustuste otsimisega.

Ärge arvake, et hetkeolukord on lõplik.

Mida maleliit selle käiguga võitis? Kindlasti halvas see mõneks ajaks Viljandi Maleseltsi tegevuse ja ilmselt peame tegema ajutiselt olulisi korrektiive oma tegemistes.

Hääd soovides

vabatahtlik (mittepalgaline) maleaktivist

Gert Elmaste

Tigran Petrosjani mälestusturniir

17.-18.06 toimus Tallinnas Tigran Petrosjani mälestusturniir. Turniiri korraldas Armeenia kultuuriselts "Ararat". Enne turniirist rääkimist aga Tigran Petrosjanist:

Tigran Petrosjan sündis 17. juunil 1929 Tbilisis, kus ta veetis enamiku oma lapsepõlvest. Tema esimeseks suuremaks sportlikuks saavutuseks oli 1.-3. koht NSVL-i juunioride MV-l 1945. 1946 võitis Petrosjan Armeenia tšempionaadi. Tähtsaks sammuks tema elus oli kolimine Moskvasse 1949, kuna seal oli rohkem turniire. 1952 sai Petrosjan suurmeistriks ja juba järgmisel aastal osales ta kandidaatide turniiril Zürichis. Kokku osales ta kandidaatide turniiridel kaheksa korda. 1962 võitis Petrosjan Curacao kandidaatide turniiri ja 1963 sai ta maailmameistriks, alistades Botvinniku matšis maailmameistritiitlile tulemusega 12½-9½. 1966 kaitses ta edukalt oma tiitlit Boriss Spasski vastu, kuid 1969. aastal õnnestus Spasskil maailmameistritiitel endale võita. Pärast maailmameistritiitli kaotamist osales Petrosjan veel neli korda kandidaatide turniiril. 1979 võitis ta Paul Kerese mälestusturniiri Tallinnas.
Lisaks sellele tuli Tigran Petrosjan neli korda Nõukogude Liidu tšempioniks ja esindas edukalt Nõukogude Liitu maleolümpiatel (tema ainukese kaotuse Hübneri vastu 1972 põhjustas defektne malekell võrdses seisus).
Tigran Petrosjan lahkus meie seast kõigest 55-aastasena 13. augustil 1984.

Petrosjani partiid pole teenimatult laiema hulga maleharrastajate seas eriti hästi tuntud, mis on võib-olla seotud tema enamasti positsioonilise stiili ja suure viikide arvuga. Tegelikult on tal hulk ilusaid ja õpetlikke partiisid. Toon mõned näited, mis on vaid väike osa tema pärandist:
Petrosjan-Pachman, 1960 - lühipartii ilusa kombinatsiooniga
Petrosjan-Fischer, 1971 - see mäng lõpetas Fischeri 20 järjestikusest võidust koosneva seeria.
Petrosjan-Simagin, 1956 ja Petrosjan-Spasski, 1966 - kaks mängu, mis lõppesid sarnaselt lipuohvriga h8-l.
Petrosjan-Unzicker, 1960 - õpetlik mäng, kus mustal pole üldse vastumängu ja Petrosjan viib enne kuningatiival seisu avamist oma kuninga rahulikult g1-lt b1-le.
Cardoso-Petrosjan, 1975 - musta kuningas põgeneb valge rünnaku eest valge laagrisse.
Petrosjan-Botvinnik, 1963 - klassikaline näide etturisaarekeste kasutamisest vastase laagris.

Nüüd aga turniiri enda juurde. Kohale oli tulnud 34 inimest ja mängiti kahes grupis. A-grupi lõppjärjestus oli selline:

1. R. Dubrovin 5½p. 6-st
2.-3. N. Kunitsõn ja H. Kärner 4½p.
4.-5. H. Tomson ja J. Airapetjan 4p. jt.B-grupi võitis 6 punktiga 6-st Georg Nero.

A-grupi lõppjärjestus ja B-grupi lõppjärjestus

Fotod turniirist leiab Grigor Airapetjani Malebloogist. Mainin veel ära,et turniir oli hästi organiseeritud ja korraldajad olid külalislahked. Pakuti teed, kohvi ja küpsiseid.

Mul endal turniir ebaõnnestus. Jagasin 3½ punktiga 6.-7. kohta.
Esimene voor sain vastaseks Kaare. Jõudsime järgnevasse seisu:





Pärast 21. Lb5 oleks ilmselt võrdsete võimalustega seis. Selle asemel aga jätkus 1. Lh4? Vxg4 2. Lh3? Vag8
3. Vb5 c5 4. Kh2 V8g5 ja valge jäi varsti lipust ilma.








Teine voor mängisin Maueriga, kes on väga entusiastlik malehuviline. Ta on näiteks arvutiga läbi uurinud Traxleri variandi kaheratsuavangus ja teab teooriat hästi. Vältisin teooria põhiliine h4-Trompowskiga ja jõudsime minule paremasse lõppmängu kus ta viguri ette jättis: vasakul olevas seisus käis Mauer 1. ...Kc7, millele järgnes 2. Re6+.





Kolmas voor mängisin kaasvaadeldaja Nikiga. Avangus mängis ta vähetuntud, ent head ideed Caro-Kanni kaitse vastu. Jäin passiivsesse seisu, aga suutsin sealt välja tulla, kuid siis jätsin kvaliteedi ette:


Siin oli minu käik ja normaalne oleks olnud 1. ...Re4, näiteks 2. Vc8+ Kf7 3. Vc7+ Kf8 4. Vc8+ jne. viigiga või 2. Vd3 b4 3. f3 Rc3 4. Oc5 Vxb3 5. Oxb4 võrdse lõppmänguga. Selle asemel aga jätkasin 1. ...Rc4??, et 2. Oc5 järel kvaliteedist ilma jääda.






Neljandas voorus mängisin Jana Airapetjaniga. Esialgu läks kõik hästi - ta mängus just seda varianti, mida ma arvasin, et ta mängib, ja ma sain pikkamööda võiduseisu. Ma võitsingi selle partii, kuid seda õnnega pooleks.



Selles seisus käisin 1. cxb5?? (miks ma ei käinud 1. d6,sellest ei saa ma ise ka aru) Nüüd sai lihtsalt võtta 1. ...Rxd5+, kuid selle asemel jätkus 1. ...axb5. Võitsin selle partii lõpuks ajaga.






Järgmine voor mängisin Võsuga ja jäin lihtsalt põhimõtteliselt kaotusseisu. Siis aga ta pakkus viiki, mille vastu võtsin. Viimane voor kaotasin pärast pikka mängu Dubrovinile.

Viljandi Maleselts on kohustatud tagastama 2008. a. noortespordi toetuse

10. juunil 2009. aastal tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega rahuldati Eesti Maleliidu avaldus Viljandi Maleseltsi vastu 2008. a. noortespordi toetuste tagastamise nõudes. Kohtumääruse kohaselt peab Viljandi MS tasuma viivitamatult EML-i arvele kogu eraldatud 2008. a noortespordi toetuse, leppetrahvi ja riigilõivu, kokku summas 21 543 krooni.

Täpsemalt saab lugeda EML kodulehelt.

Kes on pildil?

Tähelepanu kõik ristsõnahuvilised! Laupäevase, 13. juuni Eesti Päevalehe suure ristsõna ülesanne on: Nimeta pildilolija, rahvusvaheline ...(1-16). Oma pakkumise saab saata e-posti teel ristsona@gmail.com kuni 22. juunini ja kõigi õigesti vastanute vahel loositakse välja Eesti Päevalehe ühe kuu tellimus. Vastus ilmub 27. juuni ajalehes.

Kristjan Sanderi vastused (finaalvoor)

Esiteks vabandan kõigi ees viivituse pärast vastamisel. Mul on aga peale Eesti Maleliidu probleemidega tegelemise ka põhitöö teha ja elu teeb kavatsetud tähtaegadesse omad korrektiivid. Kuna eelmisel vastajal läks üle kuu aja, siis ma loodan heade lugejate mõistvale suhtumisele oma 10-päevase hilinemise osas.

Ants Prii:

Küsimus male populariseerimisest.
Ise näen probleemina ahtakest kandepinda.
Näitena saan tuua Jõgevamaad. Põltsamaal tegutseb Villu Ojassalu. Lapsed saavad male-kabe õpetust. Jõgevale tuli tagasi Uno Plakk, kohe läks Palamuse koolis kabeõpetus käima. Sügisest tahab käivitada õpetuse Jõgeva koolides. Käis minugi poissi värbamas. Lapsevanemana ütlen, miks mitte. Lapsevanematele ei ole tähtis, mis kategooriat treener omab- või ei oma, oluliseks, et keegi lastele algõpetust annab. Kahjuks neid andjaid pole ning kandepinna laienemist ei toimu. Sama lugu kohtunikega. Kandepinnast sõltub toetus.

Villu Ojassalu on teeneline sporditegelane ja veab kohalikul tasemel hulka ettevõtmisi. Kui kellegi kohta sobib “maa sool” öelda, siis on see tema.
Kategooria koha pealt ma arvan, et algtasemel on sul õigus. Sealt edasi võib tekkida olukord, kus algtaseme treener ei suuda arenevale noorele mängijale enam midagi uut pakkuda. Kahjuks võib väga hästi juhtuda, et seda ei mõista ei treener ega õpilane ise ja tulemusena ei saa andekast noorest lõpuks ikkagi arvestatavat mängijat.

Ma ise arvan, et võiks töötada süsteem, et reegleid ja vankri ning kuningaga matitegemist õpetab ja viib koolis turniire läbi mõni sama kooli õpetaja, kes ei pruugi tingimata hea maletaja olla, kuid kõik sellised lapsed on ka maakonnakeskuses niiöelda “arvel”, kus mõni päristreener neile võistlusi või laagreid korraldab ja omab pilti nendest, kellel tasub silm peal hoida ja kellega tulevikus võiks tõsisemalt töötada. Ses osas on muidugi erinevaid seisukohti, kuid mulle isiklikult tundub, et algkooli laste drillimisel on ainult see mõte, et kui mõni neist ilmutab geniaalsuse märke, saaks temaga võimalikult vara korralikult tegeleda. Normaalsetel lastel toimub arenguhüpe ikkagi koos murdeea saabumisega. Kui 1.-4. klassis on suudetud neis malehuvi tekitada ja süvendada, on juba isegi hästi.

Maletajad on üpris isekas rahvas ja näiteid, kus üks treener oma õpilasi teisele rõõmuga üle annab, ei ole tegelikult palju. Hulk aastaid töötas selline süsteem – ja nagu praegu mitmete noorte varal näha, ka edukalt – Merike Rõtova ja Ervin Lieberti vahel. Paljud head treenerid aga alustavad ikka päris väikeste lastega, kellele neil pole tegelikult võimalik anda kõike seda, mida nad suudaksid. Minu jaoks on see natuke raiskamise moodi. Mingil muul mõttetööalal – matemaatikas või füüsikas näiteks – on ammuilma selge, et algklassides õpetab üks õpetaja, põhikoolis teine ning keskkoolis kolmas. Ning mida madalamast tasemest jutt, seda rohkem peab õpetaja olema pedagoog või kasvataja ning seda vähem konkreetse ala proff.

Nõukogude ajal ei olnud põhimõtteliselt maletreenerite puudust. Aga praegu on olukord hoopis teine ja sellega tuleb kohaneda.

Toetuspinna osas mõtleme me 100% ühtmoodi ning sellestsamast loogikast lähtudes olen rääkinud ka üliõpilasmale arendamise vajadusest.

Nurgaadvokaat:

Tsiteerin K. Sanderit :"Minu jaoks on oluline sportlik eetika ja mul on raske olla kannatlik inimestega, kes arvavad, et võivad malelaua taga endale kõike lubada – surnud viigiseisus aja peale mängimist, vastase sõimamist või muud sellist. Mõne juhtumi pärast, kus teismelisena ise niimoodi käitusin, on mul siiamaani vahel häbi"
Kuidas kommenteerite seda, et räägite mängu ajal ja seda ka turniiripartiide ajal nt: "7. Turu – Kristjan Sander 0-2 (Seekord suutsin lihtsalt väga aeglaselt ja halvasti mängida. Vastasel ajaga probleeme ei olnud ja mõlemas mängus lagunesid mu seisud ära. Vähemalt sain kõik teada, mis ma valesti tegin, sest Sander kommenteeris iga kolmandat käiku.)"
(turunurk #16)

Ma arvan – kuigi konkreetset mängu ei mäleta – et iga 3. käigu kommenteerimine on siiski ilukirjanduslik liialdus. Aga oli kuidas oli, me oleme Indrekuga varemgi omajagu välku mänginud, lastelaagris klassipõrandal maganud jne. ning ma ei usu, et ta kõhelnuks paluda mul vait jääda, kui ma teda tõesti seganud oleksin. Kui see mingil põhjusel siiski nii oli, võlgnen ma loomulikult vabanduse, aga seda tahaksin ma siiski tema enda suust kuulda.

Anonymous:

Kuidas Kristjan Sander seda kommenteerib?

Eesti Maleliidu intressivõlgnevus Maksu- ja Tolliametile ületab juba 10 000 krooni - http://firmaparing.krediidiinfo.ee/index.php, see annab tunnistust pikaajalisest maksuvõlast.
Nimi: EESTI MALELIIT
28.05.2009 seisuga on maksuvõlg 25 106 krooni
28.05.2009 seisuga on ettevõttel intressivõlg 10 111 krooni

Mis mul siin kommenteerida – maksuvõlg rikub organisatsiooni mainet ja usaldusväärsust, see on niigi selge. Paljud ettevõtted lähtuvad näiteks sellest, et kui kliendil on maksuvõlg, siis küsitakse temalt ettemaksu kas täies või tavalisest suuremas ulatuses. Eks see viletsat majandamist näita.

H.Olde:

Austatud Kristjan Sander,
kasutan võimalust ja esitan ka Sinule mõned küsimused, mis siiani on jäänud kas vastuseta või on jäänud mulle Sinu selgitused veidi arusaamatuks.

Tere, Hendrik

Ma põhimõtteliselt ei kommenteeri meie klubi sisemisse elukorraldusse puutuvat ja jätan vastavad küsimused allpool vahele. Mul ei ole ülejäänud liikmetelt mingit volitust neid küsimusi siin avalikult arutada ja samuti on mulle arusaamatu nende seos Maleliidu probleemidega. Lepime kokku, et selliste küsimuste esitamine jäägu ikka iga organisatsiooni liikmetele.

1)Osalesid 2008.aastal mitmel EML kalenderplaanis oleval võistlusel, millel osalemise tingimuseks oli kehtiva litsentsi olemasolu. Paraku olid Sina üks eranditest, kes ei tasunud 2008.aastal EML arvele maletaja litsentsitasu. Miks?

Litsentsireeglite p. 13 järgi nõutakse litsentsi mitteomavalt mängijalt võistlusele registreerumisel litsentsitasu maksmist. Kõigil võistlustel, millel ma olen osalenud, olen ma tasunud selle summa, mida minult registreerumisel küsiti.

3)Eesti Maleliit on saatnud juba aastaid informatsiooni tähitud kirjaga Tartu Ülikooli MK juriidilisele aadressile. Kõik kirjad tulevad paraku tagasi ja seda märkega, et klubi ei asu nimetatud aadressil. Millega põhjendad asjaolu, et Sa ei ole esitanud registriosakonnale tõeseid andmeid klubi asukoha kohta?

See, kui mõni Sinu kiri on kõnealuselt aadressilt tagasi tulnud, ei anna alust järeldada, et registripidajale oleks esitatud ebatõeseid andmeid klubi asukoha kohta.
Ise ma arvan, et ju siis tähitud kirja teade mõne vale ukse taha viidi ja kellegi hea inimese ahjus või pliidi all lõpetas. Aga kuidas see täpselt olla võis, ma tõesti ei tea. Kuna Sulle on teada minu e-kirja aadressid – muuseas ka seetõttu, et need sisalduvad Maleliidule esitatud teabenõudes noortespordi toetuse võlgnevuste kohta, millele Sa oled kohustatud vastama, mida Sa aga siiani teinud ei ole – ei tohiks siin reaalset probleemi olla.

4)Igal aastal saadan Tartu Ülikooli MK-le kirja, millega palume esitada Eesti Maleliidule klubi liikmete nimekiri. Miks Sa siiani ei ole seda palvet täitnud? Kas ei peaks kehtima põhimõte, et kui klubi ei reageeri alaliidu nõudmistele, siis ka alaliit ei suhtle klubiga?!

Esiteks küsiksin vastu, et millest tuleneb klubi kohustus Maleliidule sellist nimekirja esitada? Põhikirja p. 18 loetleb ammendavalt liikmete kohustused koos märkusega, et liikmele muude kohustuste panemise puhul on vajalik liikme nõusolek. Minu teada ei ole minu klubi andnud nõusolekut sellise kohustuse võtmiseks. Juhatuse pädevuses olevaid küsimusi loetleb ammendavalt põhikirja p. 32 ja selles ei sisaldu klubidele taoliste aruannete kehtestamist.

Teiseks jääb mulle arusaamatuks, mida sellise nimekirjaga tehakse. Noortespordi toetuse puhul on asi selge, ainult et meie klubis ei ole ju ühtegi noort…
Kolmandaks, muidugi ei ole mul tegelikult kahju Maleliidule liikmete nimekirja teha. Praegusel konkreetsel ajahetkel on jätkuvalt nii, et liikmete arvestus asub Tallinnas ja mina Tartus, aga kui ma lõpuks selle faili sealt kätte saan, pole see iseenesest midagi, mille üle vaielda. Üleüldse võiks juhatuse esimees sedalaadi küsimusi e-kirja või telefoni teel meeldetuletuse abil lahendada, kui see tõesti nii oluline on.

Neljandaks, Sinu poolt oma kohustuste rikkumist ei õigusta väide, nagu oleks ka keegi teine midagi tegemata jätnud. Kehtima peaks põhimõte, et igaüks loeb oma kohustusi põhikirjast ja seadusest ning sinna kirjutatut ka täidab.

7)Oled korduvalt kinnitanud, et Sa ei soovi asuda EML juhatuse esimeheks ega ka tegevjuhiks, mis nõuavad suurt tööd ja vastutust. Millist rolli näed siis endal võimaliku juhatuse tavaliikmena?

Ma natuke täpsustan. Esiteks ei soovi ma kandideerida ei juhatuse esimeheks ega tegevjuhiks seetõttu, et mul on elukutse, millega ma olen rahul ja mille vahetamist ma ettenähtavas tulevikus ei kavatse. Mul on alust arvata, et rea aastate jooksul on see olnud vähemalt niisama vastutusrikas kui EML juhatuse esimehe või tegevjuhi töö. Teiseks, konkreetsed ülesanded olenevad ka ülejäänud meeskonnast. Minu eesmärgiks ei ole iga hinna eest ka juhatuse liikmeks pürgida. Kui ma näen, et juhatusse kandideerivad inimesed, kelle võimes Maleliit kriisist välja tuua ei ole kahtlust, ei pruugi ma üleüldse kandideerida. Minu jaoks on oluline see, et Maleliit võlgade all ei ägaks ja et juhatuse töö toimuks läbipaistvalt ja korrektselt. Kas see toimub isiklikult minu osalusel või ei, on kolmandajärguline.
Küsimuse juurde tulles – ma olen korduvalt rääkinud sellest, et praegusel juhatusel või juhatuse esimehel puudub tahe lahendada lahkarvamusi läbirääkimiste teel. Kuna Sa oled liikmetel korduvalt soovitanud kohtusse pöörduda, kui neile midagi ei meeldi, siis võib sellest järeldada, et Sinu jaoks on oma ülesannete täitmise kriteeriumiks see, kas keegi Sind kohtusse annab, mitte see, et ülesanded võimalikult hästi täidetud saaksid. Ma olen veendunud, et koos juhatuse esimehe või tegejuhiga, kes võtab eesmärgiks oma tööd võimalikult hästi teha, kes suudab vajadusel ka oma eksimusi tunnistada ning optimaalseid, mitte ainult juriidiliselt korrektseid lahendusi otsida, suudaksin ma palju teha kommunikatsiooniprobleemi lahendamiseks ja probleemide läbirääkimiste teel lahendamiseks.
Heaks näiteks on toosama keelebarjääri küsimus. Sinu jaoks piisab tõdemusest, et üldkoosoleku ja üldse EML-i asjaajamise keel on eesti keel ja kogu lugu. See on kindlasti juriidiliselt täiesti pädev tõdemus, aga kui Sa probleemi ainult sellest küljest vaatad, näed seda paratamatult liiga piiratuna. Minu jaoks on probleemiks see, et osa liikmeid ei saa eesti keele mittevaldamise tõttu toimuvast adekvaatset infot ja see võib vahel kajastuda ka nende tegevuses või suhtumises juhatusse. Seda probleemi ei lahenda kuidagimoodi tõdemus, et asjaajamiskeel on eesti keel. Maleliidu elulistes huvides on jõuda kõigi oma liikmeteni ja juhatuse asi on sellega aktiivselt tegeleda.

8)Mitmetes väljaütlemises osutad Sa Eesti Maleliidu tegevusele, mis olevat seadustega vastuolus ning viitad alalistele kohtuvaidlustele, mida Sina heast tahtest maleliidu suhtes siiani teinud ei ole. Kas Sa oled teadlik, mitu hagi on EML-i juhatuse otsuste vastu kohtusse esitatud ja millised on olnud kohtulahendid? Vihjeks võin Sulle öelda, et EML on kaotanud läbi aegade ühe kohtuvaidluse SK Diagonaali vastu, sest kohtus ei leidnud piisavalt tõendamist, milline on juriidilise isiku maine, mida üks klubi oma tegevusega kahjustas. Kõik ülejäänud kohtuvaidlused on lõppenud sellega, et EML juhatuse otsused ja tegevus on olnud seaduslik. Aga kohtu poole pöördumine on isikute põhiseaduslik õigus, mis siiski ei anna alust nimetada kellegi tegevust juba ette ebaseaduslikuks.

Just täpselt sellest ma ülal rääkisingi. Probleemiks on juba kohtuvaidluste olemasolu, olenemata nende tulemusest. Kui liikmed ei näe lahkarvamuste puhul muud teed kui kohtu poole pöördumine – ja eriti veel siis, kui juhatuse esimees neil seda lausa teha soovitab – siis see ongi probleem.
Ebaseaduslik on tegevus, millega rikutakse seadust. Kui näiteks seaduses on kirjas, et juhatus peab andma liikmetele teavet liidu juhtimise kohta (nagu on kirjas mittetulundusühingute seaduses §28 lg. 5) ja juhatus seda ei tee, siis juhatus rikub seadust – olenemata sellest, kas pärast ses asjas keegi kohtu poole pöördub või ei.
See, et Sinu jaoks on Sinu tegevuse edukuse kriteeriumiks ainult see, et Maleliitu on ainult ühe korra kohtus võidetud, ongi üks olulisematest asjadest, millega rahuololematu olla. Aitab JOKK-mängudest.

9)Kas Sina pead õigeks, et Eesti males olevad tippmaletajad peaksid saama EML-lt honorare EML poolt korraldatavatel turniiridel mängimise eest? Kas EML peaks garanteerima meie tippmaletajatele rahalised vahendid treeningtööks, võistlustel osalemiseks, elamiseks, jne? Kes peaks tasuma meie tippmaletajate kogumispensioni maksed, sotsiaalkindlustuse maksed, tulumaksu (sh. välisriikides saadud honoraride ja auhindade eest)? Kas Sinu arvates on võimalik Eestis ära elada tippmaletajana või peaksid meie selle ala paremad tegijad omama endal stabiilset sissetulekut töökohta omades? Millistest allikatest leiaksid Sina vahendeid meie tippmaletajate ülalpidamiseks ja mida pakuksid sponsoritele?

Ilmselt on tippmaletajatele oluline teatud tasemel materiaalne toetus ja see, mis kujul täpselt see laekub – kas siis honorarina Eesti MV-l mängimise eest või kuidagi teisiti – teisejärguline. Jah, ma arvan, et EML peaks teatud määral tippmaletajaid toetama. Kui see toimuks honorarina Eesti MV-l või mõnel teisel turniiril mängimise eest, siis oleks asja hea külg see, et võimalikult paljud Eesti tipud oleksid motiveeritud neil turniiridel mängima. Aga kindlasti ei ole see ainus võimalus. Optimaalne lahendus peitub ilmselt mitme meetme kombinatsioonis, aga “Vaadeldaja” veergudel diskuteerides vaevalt et seda leida annab.
Mis puutub sotsiaalmaksu või töötuskindlustusmaksetesse, siis neid arvestatakse teatavasti tööõiguslikus suhtes saadud tasult. Ma ei arva, et Maleliit peaks tippmaletajatega tingimata tööõiguslikke suhteid sõlmima. Eestis on võimalik ravikindlustust muretseda ka inimesel, kes kuskil tööl ei ole. Tulumaks välismaal saadud auhinna või honorari eest tuleb tasuda seaduses ettenähtud korras. Minu arvamus loeb siin vähe.
Ainult Eesti turniiridel mängides ei ole võimalik elukutselise maletajana normaalselt ära elada. Kindlasti on põhimõtteliselt võimalik ära elada Eestis elades ja rahvusvahelistel turniiridel mängides. Küsimus on siin selles, kas me peaksime ütlema, et Eesti tippmaletaja oma asi on enda tegevust rahvusvahelisel areenil osalemisega majandada või siiski pidama oluliseks ka seda, et ta saaks malele pühenduda ka siis, kui ta rahvusvahelistelt turniiridelt või välismaa klubide eest mängides piisavalt raha ei teeni. Minu arvates tuleb Eesti malele tervikuna kasuks, kui meil on maletajaid, kes tegelevad ainult malega – ja seda ka siis, kui nad ei mängi nagu Nigel Short (suvaline näide, Nigel Shorti rahaasjadest ei ole mul aimugi).
Kui me ütleme, et Eesti tippmaletaja oma asi on oma tegevust rahvusvahelisel areenil osaledes majandada, ei ole meil õigust talle ette heita mitteosalemist Eesti turniiridel, mis ei ole talle majanduslikult piisavalt atraktiivsed.
See, mida male puhul sponsoritele pakkuda, on muidugi igavene küsimus ning kui ma siin praegu mingi originaalse ning töötava lahendusega esineks, vääriksin ilmselt kohe ka elutöö preemiat. Ühelt poolt on õige, et male ei ole nii atraktiivne kui jalgpall – malevõistlust ei saa korraldada staadionil kümnete tuhandete inimeste ees, kes ühtlasi ka reklaami objektideks on. Teiselt poolt annab malet kindlasti palju rohkem “pildile” tuua, kui praegu. Heaks näiteks on “Ahhaa” keskuse teadlaste öö raames korraldatud vabaõhuüritused, milles Maleliit kahjuks küll osaline olnud ei ole (paranda mind, kui ma eksima peaksin). Nagu juba korduvalt tõdetud, algab kõik spordiala kandepinnast ning võib juhtuda, et harrastuse levitamise silmaga nähtavad tulemused saabuvad alles tüki aja pärast. Minu arvates on Eestis hulga aastate jooksul kahetsusväärselt vähe tähelepanu pööratud male kui rahvaspordi arendamisele. Ühelt poolt on muidugi tore rääkida Eestist kui kõrge malekultuuriga maast ning sellest, kui palju meil on meistreid või suurmeistreid või mitmenda koha sai mõni andekas noor EM-ilt, kuid ainult saavutusspordile keskendumisel on elitarismi sumbumise oht. Üks jalgpalli populaarsuse võtmeid on tõsiasi, et seda on peaaegu igaüks mingil tasemel toksinud. Kunagi võis midagi sarnast öelda ka male kohta, aga need ajad on paraku ammu möödas.
Vähim, mida teha annab, on reaalne programm male kui spordiala laiendamiseks, mitte ainult mõne üksiku andeka toetamiseks või mõne üksiku ürituse korraldamiseks – ükskõik kui andekas maletaja või oluline üritus ka poleks. Ja pole mõtet loota, et see kuidagi iseenesest toimub. Ei toimu.
Nagu juba öeldud, tuleb sponsoritele pakkuda ka asjaajamiskultuuri, mille puhul oleksid välistatud skandaalid või aruandepuuded. On väga austustvääriv, kui juhatuse liikmed Maleliitu toetavad, kuid samavõrra piinlik, et peaaegu ainult nemad seda teha julgevad.

10)Millist toetust saaks Eesti Maleliit pakkuda konkreetselt Sinu poolt juhitud Tartu Ülikooli Maleklubile (mida Sa oled palunud, kuid mida ei ole siiani tehtud), et klubi tegevus muutuks paremaks ja klubi areneks? Milliseid väljavaateid ja võimalusi näed meie omavaheliseks koostööks tulevikus?

Iseenesest on meeldiv, et Sa seda küsid, olenemata asjaolust, et umbes 7 aastat tagasi palusid Sa mul ettepanekud üliõpilasmale arendamiseks kirjalikult saata ning ma ei ole siiani sellele kirjale mingit vastust saanud. Mitmesuguste arengute tõttu oleme vahepeal jõudnud arvamusele, et Maleliidu poole pöördumine on kaunis mõttetu. Kui Su küsimus on siiras, siis võiks meie klubi ja Maleliidu koostööd arutada pigem omavahel või juhatuses, mitte siin selles intervjuus.
Kui küsimuses oli mõeldud mitte Tartu Ülikooli Maleklubi ja Maleliidu koostööd, vaid koostöö parandamist konkreetselt Sinuga, siis selle eelduseks on reaalse sisekontrolli loomine juhatuse esimehe ja tegevjuhi ametite lahutamise või siis nõukogu loomise teel. Sinu vastu pole enam ammu piisavalt usaldust, et pidada perspektiivseks Maleliidu jätkamist Sinu juhtimisel samas rollis, nagu praegu.