Vankrilõppmäng 1

Nonii. On selline ütlus, et vankrilõppmängud on males kõige raskemad. Kes teab, võib-olla ongi. Igastahes on nad päris keerulised ja tihti on nii, et läheb viiki ka. Veel tihedamini juhtub nii, et sa saad viigiseisu tappa, eks?

Igastahes otsustasin ma, et peaks tõstma meie vankrilõppmängude taset. Alustame kergetest tüüpseisudest ja tasapisi läheme edasi raskemate poole. Sellest tuleb üks sari, sellepärast on ka tegemist 1.osaga. Osad on enamjaolt lühikesed, kerged ja kõigile arusaadavad.
Esimene seis.
Tuntud kui ka Philidori seis.

Musta käik. Viik

Tegemist on viigiseisuga. Tee viigini näitas Philidor juba 18 sajandil. See on suhteliselt kerge : kaitsva poole vanker (antud juhul must) peab hoidma vankrit kuuendal (kolmandal) real (horisontaal, kes tahab täpne olla). Seda selleks, et kunn ei saaks minna sinna. Ja kohe, kui tugevama poole (antud juhul valge) pess läheb kuuendale reale, peab vanker minema kohe võimalikult allapoole - st. tahapoole ning hakkama vertikaalidelt tulesi andma.

Selge, eks? Toome ühe näidisvariandi ka - kuidas võib partii edasi minna.

1... Vh6
2.Vg8+ Kd7
3.Vg7+ Kd8
4.Kd4 Va6
5.Ke5 Vb6
6.d6 Vb1! (lähme taha)
7.Ke6 Ve1+
8.Kd5 Vd1+
9.Kc6 Vc1+

Viik.

Sellega lõppeb meie esimene õppetund. Tegemist oli ilmselt kõige kergema ja kõige tuntuma seisuga. Küllaltki primitiivne, mida iga 2 järgu maletaja peaks teadma. Pole lugu - alusama peabki kergest.

Hetkel võin ka mainida, et Vaadeldajad Uku ja Sass mängivad Soomes midagi. Kaarel ka. Ukul on 3/3'st ja Sassil 2,5/3'st. Pühapäeval turna lõppeb. Homme kirjutan sellest täpsemalt