Kuna nädalalõpusarja järgmine etapp algab juba sellel reedel, siis on viimane aeg kirjutada juuli alguses toimunud Ilmar Raua memoriaalist.
42. Ilmar Raua mälestusturniir toimus nagu ikka Viljandis. Sõit sinna kulges huvitavamalt, kui olin lootnud. Alguses pidime koos Kristjaniga sinna sõitma, aga tal oli Tartus sisseastumiskatsed ja ta saabus hiljem. Rongis sattusin aga hoopis kokku Monika ja Reginaga, kes olid seal koos lastega. Mängisime poistega kaarte ja Abozenko näitas hullu trikki. Oli tore ja mõnus seltskond. Kui Viljandisse jõudsime, tuli meile kuskil tänaval vastu Jakovlev, kes pakkus mulle öömaja. Siinkohal tahaksingi teda tänada, sest see oli suurepärane koht, kus elasid väga lahked inimesed. Ka muidu oli Viljandis hea olla: turniir toimus ühes koolis, kus olid head tingimused mängimiseks; pood oli üsna lähedal turniirisaalile; õhtuti käisime staadionil jalkat mängimas. Juhtus ka üks ebameeldiv asi, kõndisin poest kooli poole ja sõin kana. Kui olin lõpetanud, sülitasin kondi kuhugi muru peale ja selle peale hakkas üks naine minuga niimoodi õiendama, nagu ma oleksin prügikasti sinna tühjendanud. Ja seda kõike ühe väikese kanakondi pärast. Õnneks ei lasknud ma ennast sellest häirida ja selle kolme päevaga võib igati rahule jääda.
Malet mängisin võrreldes Narva-Jõesuuga väga kehvalt, kuid kuidagi õnnestus pooled punktid kätte saada. Turniir oli „kõrgetasemeline”. Lisaks ühele GM-ile ja IM-ile oli esindatud ka kaks meistrikandidaati. 1. voorus sain vastaseks lätlase Aivars Bautrise. Valgetega ei õnnestunud mul prantsuse kaitse Winaweri variandis paremust saada. Mingi hetk sai ta kahekäigulise taktikaga minu hea oda ratsu vastu ära vahetada. Selle peale otsustasin ma kahida etturi positsioonilise paremuse saamiseks, mis väljendus vastase kahes topeltetturis. Bautris pakkus viiki, kuid otsustasin edasi mängida. Hakkasin järk-järgult oam vankritega tema nõrkadele etturitele survet avaldama, kuni ta oligi sunnitud ühest loobuma. See muidugi ei tähendanud mulle võitu, aga lõpus lätlane eksis ja pani veel ühe pessi ette, 1-0. Esimeses voorus juhtus ka üllatus, 6. asetusega Jüri Holvason kaotas Arnold Kaldmale.
2. voor. Sain vastaseks Jevgeni Rumjantsevi, keda olin just nädal tagasi Narva-Jõesuus võitnud. Seal ta pani aga vankri ühe käiguga ette ka. Nüüd oli ta asja tõsisemalt võtmas, kuid pärast avangut näitas arvuti mulle juba +2.5. Siis oli mul võimalus mingite käikude järjekorraga ettur maha võtta, aga seda ma ei näinud ja järjest hakkas mu seis halvenema. Lõpuks oli mu seis nii niru, et pidin kvaliteedi andma. Varsti pärast seda sain ka mati, aga ega seal midagi head enam teha ei olnudki. Teises voorus erilisi üllatusi ei toimunud, kui välja arvata, et Gert Elmaste oli kuhugi kadunud. Švõrjov ja Lauk jätkasid liidritena.
3. voorus loositi mulle teine lätlane, Vselovods Dudzinskis. Tema tundus asjalikuma mängijana kui tema kaasmaalane. Valgetega mängisin sitsiilia kaitset, kus ta üllatas mind teisel käigul e5-ga. Avangu järel olid üsna võrdsed võimalused ning ma hakkasin julgelt liputiival edasi minema. Võib-olla isegi liiga julgelt, sest unustasin kunniga h1 käia. Selle tulemusena võttis ta mult etturi ja ma arvasin, et olen läbi. Siis aga leidsin põneva manöövri: vahetan lipud ja ta ei suuda kõiki pesse ära kaitsta. Saingi võrduse tagasi, aga liiga aeglaste kuningakäikudega aktiviseeris ta mõlemad vankrid ja need vahetasime peagi välja. Siis pakkus ta viiki ja väikese mõtlemise järel võtsin selle vastu. Huvitaval kombel tegi Dudzinskis ka viimases neljas voorus kõik viigid. Esimestel laudadel alistas Švõrjov Sarapiku ja Lauk tegi Rakitiniga viigi. Mõningase üllatusena polnud Peep Narusberg kolme vooru järel veel puntki saanud.
4. voor. Mängisin Aare Võsuga, kes oli võrreldes Narva-Jõesuuga enda mängu ka tublisti parandanud. See ei tähenda aga, et mina pidin jubedalt maletama. Suutsin valgetega juba avangus lipuga kolm käiku järjest teha. Edasi võttis ta mul h2 maha ja ma kahisin veel ühe etturi, et mitte lõppmängu minna. Seejärel ei näinud ma aga, et ma oleks kolme-nelja käiguga saanud tema lipu lõksu püüda. Selle asemel lasin lihtsalt lipud vahetada ja sattusin lootusetusse lõppmängu, mille kogenud Võsu ka hästi realiseeris. 0-1 ja meie omavaheline seis on nüüd viigis! Siin on ka pilt sellelt turniirilt:
42. Ilmar Raua mälestusturniir toimus nagu ikka Viljandis. Sõit sinna kulges huvitavamalt, kui olin lootnud. Alguses pidime koos Kristjaniga sinna sõitma, aga tal oli Tartus sisseastumiskatsed ja ta saabus hiljem. Rongis sattusin aga hoopis kokku Monika ja Reginaga, kes olid seal koos lastega. Mängisime poistega kaarte ja Abozenko näitas hullu trikki. Oli tore ja mõnus seltskond. Kui Viljandisse jõudsime, tuli meile kuskil tänaval vastu Jakovlev, kes pakkus mulle öömaja. Siinkohal tahaksingi teda tänada, sest see oli suurepärane koht, kus elasid väga lahked inimesed. Ka muidu oli Viljandis hea olla: turniir toimus ühes koolis, kus olid head tingimused mängimiseks; pood oli üsna lähedal turniirisaalile; õhtuti käisime staadionil jalkat mängimas. Juhtus ka üks ebameeldiv asi, kõndisin poest kooli poole ja sõin kana. Kui olin lõpetanud, sülitasin kondi kuhugi muru peale ja selle peale hakkas üks naine minuga niimoodi õiendama, nagu ma oleksin prügikasti sinna tühjendanud. Ja seda kõike ühe väikese kanakondi pärast. Õnneks ei lasknud ma ennast sellest häirida ja selle kolme päevaga võib igati rahule jääda.
Malet mängisin võrreldes Narva-Jõesuuga väga kehvalt, kuid kuidagi õnnestus pooled punktid kätte saada. Turniir oli „kõrgetasemeline”. Lisaks ühele GM-ile ja IM-ile oli esindatud ka kaks meistrikandidaati. 1. voorus sain vastaseks lätlase Aivars Bautrise. Valgetega ei õnnestunud mul prantsuse kaitse Winaweri variandis paremust saada. Mingi hetk sai ta kahekäigulise taktikaga minu hea oda ratsu vastu ära vahetada. Selle peale otsustasin ma kahida etturi positsioonilise paremuse saamiseks, mis väljendus vastase kahes topeltetturis. Bautris pakkus viiki, kuid otsustasin edasi mängida. Hakkasin järk-järgult oam vankritega tema nõrkadele etturitele survet avaldama, kuni ta oligi sunnitud ühest loobuma. See muidugi ei tähendanud mulle võitu, aga lõpus lätlane eksis ja pani veel ühe pessi ette, 1-0. Esimeses voorus juhtus ka üllatus, 6. asetusega Jüri Holvason kaotas Arnold Kaldmale.
2. voor. Sain vastaseks Jevgeni Rumjantsevi, keda olin just nädal tagasi Narva-Jõesuus võitnud. Seal ta pani aga vankri ühe käiguga ette ka. Nüüd oli ta asja tõsisemalt võtmas, kuid pärast avangut näitas arvuti mulle juba +2.5. Siis oli mul võimalus mingite käikude järjekorraga ettur maha võtta, aga seda ma ei näinud ja järjest hakkas mu seis halvenema. Lõpuks oli mu seis nii niru, et pidin kvaliteedi andma. Varsti pärast seda sain ka mati, aga ega seal midagi head enam teha ei olnudki. Teises voorus erilisi üllatusi ei toimunud, kui välja arvata, et Gert Elmaste oli kuhugi kadunud. Švõrjov ja Lauk jätkasid liidritena.
3. voorus loositi mulle teine lätlane, Vselovods Dudzinskis. Tema tundus asjalikuma mängijana kui tema kaasmaalane. Valgetega mängisin sitsiilia kaitset, kus ta üllatas mind teisel käigul e5-ga. Avangu järel olid üsna võrdsed võimalused ning ma hakkasin julgelt liputiival edasi minema. Võib-olla isegi liiga julgelt, sest unustasin kunniga h1 käia. Selle tulemusena võttis ta mult etturi ja ma arvasin, et olen läbi. Siis aga leidsin põneva manöövri: vahetan lipud ja ta ei suuda kõiki pesse ära kaitsta. Saingi võrduse tagasi, aga liiga aeglaste kuningakäikudega aktiviseeris ta mõlemad vankrid ja need vahetasime peagi välja. Siis pakkus ta viiki ja väikese mõtlemise järel võtsin selle vastu. Huvitaval kombel tegi Dudzinskis ka viimases neljas voorus kõik viigid. Esimestel laudadel alistas Švõrjov Sarapiku ja Lauk tegi Rakitiniga viigi. Mõningase üllatusena polnud Peep Narusberg kolme vooru järel veel puntki saanud.
4. voor. Mängisin Aare Võsuga, kes oli võrreldes Narva-Jõesuuga enda mängu ka tublisti parandanud. See ei tähenda aga, et mina pidin jubedalt maletama. Suutsin valgetega juba avangus lipuga kolm käiku järjest teha. Edasi võttis ta mul h2 maha ja ma kahisin veel ühe etturi, et mitte lõppmängu minna. Seejärel ei näinud ma aga, et ma oleks kolme-nelja käiguga saanud tema lipu lõksu püüda. Selle asemel lasin lihtsalt lipud vahetada ja sattusin lootusetusse lõppmängu, mille kogenud Võsu ka hästi realiseeris. 0-1 ja meie omavaheline seis on nüüd viigis! Siin on ka pilt sellelt turniirilt:
Indrek Turu – Aare Võsu, Ilmar Raua memoriaal 4.-6.07. 2008.
5. vooru alustasin 1,5 punktiga 4-st, kuid sellest hoolimata suutsin teha oma kõige halvema mängu sellel turniiril ja ometi selle võita. Rein Kartau Viljandi Maleseltsist mängis valgetega Torre rünnakut. Kuna see on lihtsalt nii kuldne partii, siis ma pean selle siia lisama.
Kartau, Rein (1874) – Turu, Indrek (1773) [D03]
1. d4 d5 2. Rf3 Rf6 3. Og5 e6 4. Rbd2 h6 5. Of4 Rbd7!? (teoreetiline uuendus, ainuke mäng, mis chessgames.com lehel täpselt sellises käikude järjekorras, uskumatu, aga on aastast 2001 Rein Kartau – Ivan Moltshanov, Vanja käis siin 5. ...c5 ning kaotas hiljem partii http://www.chessgames.com/perl/chessgame?gid=1177023 ) 6. c3 c5 7. e3 Oe7 8. Vc1 0-0 9. Od3 Lb6? (siin pidi ilmselt ...b6 käima, pole mõtet niisama lipuga b2-etturit ähvardada). 10. b3 Ve8 11. Re5 a5 12. a4 Od6 13. Ob5 Lc7 (selgub, et lipu käik b6-le osutus kasutuks, sest see takistab etturit b6-le minemast). 14. Rdf3 b6 15. 0-0 Oa6 16. c4 Ob5: 17. cb Rh5 18. dc bc (oli võimalus saada hea seis, kui ratsuga c5 maha lüüa. 19. Rd7: Rf4: 20. Rc5: Oc5: 21. ef Vac8 22. g3 Lb6 23. Re5 Vc7 24. Rc6 Vec8 25. Kg2 g6 (lisaks sellele, et mul on probleemid liputiival, alustan ma ka oma kuninga nõrgestamist). 26. Ld2 Kg7 27. Lb2+ f6 28. g4 g5 29. Vfe1 Ve8 30. fg hg 31. Ve2 e5 (kuna ma ei oska sellises seisus enam muude nuppudega käia, siis lükkan lihtsalt pesse edasi). 32. Lc2 Od6 33. Lf5 Vh8 34. Ve3 (nüüd algab partii koomiline osa!) ...Vcc8??
(35. Ld7+ võidab viguri ja mängu, ma ei näinud seda, aga... 35. Vf3? (tuleb välja, et ka Kartaul on teised plaanid ning vigurit ta ei taha) ...Vcf8?? (noh, mõtlesin, et pakun talle teist korda seda, äkki siis võtab. Kui olin kella alla vajutanud, märkasin alles, et see on ees. Kartau tõstab lipu kätte ja ma valmistun juba kätt alistumise märgiks ulatama, kuid 36. Le6?? (sain kolmandat korda võimaluse mängu jätkata) ...e4! 37. Vf5 Vh2:+ 38. Kg1 Of4! (siin ei saa vankriga oda võtta, näiteks 39. Vf4:? gf 40. Kh2: Lf2:+ ja valge saab mati). 39. Le7+ Vf7 40. Lc5 Lc5: 41. Vc5: Vh4 42. Vcd5: Vg4:+ 43. Kf1 Oc7 44. Rd4 Kg6 45. Re6 Oe5 46. f3 Vg3 47. fe Vb3:? (siin ei näinud ma, et valge saab võtta 48. Rg5:! fg 49. Vf7: Kf7: 50. Ve5:) 48. Rc5 Vb4 49. Vf3 Vh7 50. Rd3 Vh1+ 51. Ke2 Ve4:+ 52. Kf2? (tõenäoliselt otsustav viga, nüüd järgneb väike kombinatsioon) ...Od4+ 53. Kg2 Vg1+ 54. Kh2 Vh4+ 55. Vh3 Vh1+! 56. Kh1: Vh3:+ 57. Kg2 Vd3: (ja ma võitsin viguri). 58. b6 Vd2+ 59. Kf3 Oc3 60. Vc5 Vb2 ja Kartau alistus.
6. voorus kohtusin Gert Elmastega, kes jõudis voorule pool tundi hiljem. Ta vabandas viisakalt ja ütles, et käis auhindu toomas. Väike naps sai ka selle käigus ilmselt võetud, esimesed paar käiku oli igal juhul raskusi kella tabamisega. Mäng ise kulges huvitavalt ja mul õnnestus saada võiduseis. Kahe vankri ja ratsu lõppmängus oli mul puhtalt ettur üle, kuid esialgu tundus, et seda on raske realiseerida. Kui olime mõlemad kuningad tsentrisse toonud, läks mäng taktikaliselt keeruliseks, tuli jälgida paljusid ohte. Aega kellal oli ka juba vähem kui 5 minutit. Ja siis ma eksisin. Tuli välja, et võitis käik, mis jätab kuninga tõmbetulle ja laseb vankri puhtalt maha võtta. Elmaste ütles lõpus, et see oli sul praegu ebaõnn. Teistes mängudes üllatas Tarmo Tirol võiduga Sarapiku üle ning Holvason pani Laugule võidetud lõppmängus vankri ette.
Viimases voorus mängisin Ülis Riisaluga. Avanguks kinnine sitsiilia ja seekord mängisin üsna kiiresti. Ei tea kas see oli kannatamatusest või eelmise mängu kaotusest põhjustatud, varsti olin aga pooletunnise edu kellal saanud. Seis oli ka heade rünnakuvõimalustega, tõin kõik nupud kuningatiivale. Riisalu kaitses täpselt ja mul ei olnud kuskil selget võita. Lõpuks jõudsime raskete vigurite lõppmängu, kus ta ajapuuduses vankri kahe käiguga ette jättis ja alistus pärast seda.
Niimoodi õnnestus mul lõpetada 3,5 punktiga 7-st ja kohaks oli 17.
1. Švõrjov 6,5p
2. Lauk 6p
3. -7. Heinmets, Sarapik, Tirol, Elmaste, Särki 4,5p
Lõpptabelit saab vaadata siit: http://chess-results.com/tnr14297.aspx?tnr=14297&art=4&lan=1&m=-1
Järgmine nädalalõputurniir toimub Pärnus 25.-27. juuli ning ka seal võib mind mängimas näha.
Turu
5. vooru alustasin 1,5 punktiga 4-st, kuid sellest hoolimata suutsin teha oma kõige halvema mängu sellel turniiril ja ometi selle võita. Rein Kartau Viljandi Maleseltsist mängis valgetega Torre rünnakut. Kuna see on lihtsalt nii kuldne partii, siis ma pean selle siia lisama.
Kartau, Rein (1874) – Turu, Indrek (1773) [D03]
1. d4 d5 2. Rf3 Rf6 3. Og5 e6 4. Rbd2 h6 5. Of4 Rbd7!? (teoreetiline uuendus, ainuke mäng, mis chessgames.com lehel täpselt sellises käikude järjekorras, uskumatu, aga on aastast 2001 Rein Kartau – Ivan Moltshanov, Vanja käis siin 5. ...c5 ning kaotas hiljem partii http://www.chessgames.com/perl/chessgame?gid=1177023 ) 6. c3 c5 7. e3 Oe7 8. Vc1 0-0 9. Od3 Lb6? (siin pidi ilmselt ...b6 käima, pole mõtet niisama lipuga b2-etturit ähvardada). 10. b3 Ve8 11. Re5 a5 12. a4 Od6 13. Ob5 Lc7 (selgub, et lipu käik b6-le osutus kasutuks, sest see takistab etturit b6-le minemast). 14. Rdf3 b6 15. 0-0 Oa6 16. c4 Ob5: 17. cb Rh5 18. dc bc (oli võimalus saada hea seis, kui ratsuga c5 maha lüüa. 19. Rd7: Rf4: 20. Rc5: Oc5: 21. ef Vac8 22. g3 Lb6 23. Re5 Vc7 24. Rc6 Vec8 25. Kg2 g6 (lisaks sellele, et mul on probleemid liputiival, alustan ma ka oma kuninga nõrgestamist). 26. Ld2 Kg7 27. Lb2+ f6 28. g4 g5 29. Vfe1 Ve8 30. fg hg 31. Ve2 e5 (kuna ma ei oska sellises seisus enam muude nuppudega käia, siis lükkan lihtsalt pesse edasi). 32. Lc2 Od6 33. Lf5 Vh8 34. Ve3 (nüüd algab partii koomiline osa!) ...Vcc8??
(35. Ld7+ võidab viguri ja mängu, ma ei näinud seda, aga... 35. Vf3? (tuleb välja, et ka Kartaul on teised plaanid ning vigurit ta ei taha) ...Vcf8?? (noh, mõtlesin, et pakun talle teist korda seda, äkki siis võtab. Kui olin kella alla vajutanud, märkasin alles, et see on ees. Kartau tõstab lipu kätte ja ma valmistun juba kätt alistumise märgiks ulatama, kuid 36. Le6?? (sain kolmandat korda võimaluse mängu jätkata) ...e4! 37. Vf5 Vh2:+ 38. Kg1 Of4! (siin ei saa vankriga oda võtta, näiteks 39. Vf4:? gf 40. Kh2: Lf2:+ ja valge saab mati). 39. Le7+ Vf7 40. Lc5 Lc5: 41. Vc5: Vh4 42. Vcd5: Vg4:+ 43. Kf1 Oc7 44. Rd4 Kg6 45. Re6 Oe5 46. f3 Vg3 47. fe Vb3:? (siin ei näinud ma, et valge saab võtta 48. Rg5:! fg 49. Vf7: Kf7: 50. Ve5:) 48. Rc5 Vb4 49. Vf3 Vh7 50. Rd3 Vh1+ 51. Ke2 Ve4:+ 52. Kf2? (tõenäoliselt otsustav viga, nüüd järgneb väike kombinatsioon) ...Od4+ 53. Kg2 Vg1+ 54. Kh2 Vh4+ 55. Vh3 Vh1+! 56. Kh1: Vh3:+ 57. Kg2 Vd3: (ja ma võitsin viguri). 58. b6 Vd2+ 59. Kf3 Oc3 60. Vc5 Vb2 ja Kartau alistus.
6. voorus kohtusin Gert Elmastega, kes jõudis voorule pool tundi hiljem. Ta vabandas viisakalt ja ütles, et käis auhindu toomas. Väike naps sai ka selle käigus ilmselt võetud, esimesed paar käiku oli igal juhul raskusi kella tabamisega. Mäng ise kulges huvitavalt ja mul õnnestus saada võiduseis. Kahe vankri ja ratsu lõppmängus oli mul puhtalt ettur üle, kuid esialgu tundus, et seda on raske realiseerida. Kui olime mõlemad kuningad tsentrisse toonud, läks mäng taktikaliselt keeruliseks, tuli jälgida paljusid ohte. Aega kellal oli ka juba vähem kui 5 minutit. Ja siis ma eksisin. Tuli välja, et võitis käik, mis jätab kuninga tõmbetulle ja laseb vankri puhtalt maha võtta. Elmaste ütles lõpus, et see oli sul praegu ebaõnn. Teistes mängudes üllatas Tarmo Tirol võiduga Sarapiku üle ning Holvason pani Laugule võidetud lõppmängus vankri ette.
Viimases voorus mängisin Ülis Riisaluga. Avanguks kinnine sitsiilia ja seekord mängisin üsna kiiresti. Ei tea kas see oli kannatamatusest või eelmise mängu kaotusest põhjustatud, varsti olin aga pooletunnise edu kellal saanud. Seis oli ka heade rünnakuvõimalustega, tõin kõik nupud kuningatiivale. Riisalu kaitses täpselt ja mul ei olnud kuskil selget võita. Lõpuks jõudsime raskete vigurite lõppmängu, kus ta ajapuuduses vankri kahe käiguga ette jättis ja alistus pärast seda.
Niimoodi õnnestus mul lõpetada 3,5 punktiga 7-st ja kohaks oli 17.
1. Švõrjov 6,5p
2. Lauk 6p
3. -7. Heinmets, Sarapik, Tirol, Elmaste, Särki 4,5p
Lõpptabelit saab vaadata siit: http://chess-results.com/tnr14297.aspx?tnr=14297&art=4&lan=1&m=-1
Järgmine nädalalõputurniir toimub Pärnus 25.-27. juuli ning ka seal võib mind mängimas näha.
Turu
Posts
4 comments:
jakovlev ja öömaja? sa ikka tead, mille eest ta vangis on istunud?
kuule turu,
tead mis?
sinust saab meie põhikuld siin blogis.
Toredasti kirjutad...täitsa lahe lugemine. Mäletan, et sinuvanuselt oli mul ka malehuvi väga suur ja mängisin pea kõiki nädalalõpukaid. Edu Pärnus igatahes!
Turu on LOOM! Edaspidi tahaks lugeda rohkem ka sellest, mitu õlut kahe vooru vahepeal kulus ja mis õhtul toimus.
Post a Comment