Wednesday, September 28, 2011

Rõuge kiirturniir ehk Võrumaa lahtised meistrivõistlused males

Kuni juhid Sander, Kolk ja Olde siin maleasju arutavad, läheb karavan ikka edasi. Seekord jõudsime Rõugesse. Algselt pidi turniir toimuma Võrus, aga organiseerijad eesotsas Ardi Tedremaga leidsid ühise keele Rõuge valla -ja kooliametnikega. Meeldiv kui perifeeriaski malet mängida saab ja nagu näha tuli mängijaid kaugematestki Eesti paikadest. Võrumaal pole tõsist turniiri vist ligi 15 aastat olnud ja kas Rõuges üldse?
Tean, et Ülar korraldab Võrus lastele maletrenni ja kohalikust lehest lugesin, et paar päeva enne turniiri käis ta koolides simultaani andmas. Kuna Rõuge koolis loodetakse samuti maletrennid käima lükata, siis loodan, et järgmisel aastal mängib noori ka Võrumaalt. Nagu lugeja aru saab, oli vanakooli Võrumaa maletajate osalemine kohustuslik. Meie reis algas Viljandist tavapäraselt - poole tee peal ütles autol turbo üles ja paar silda oli üsna konkreetselt kinni pandud. Niisiis veeresime suvalistel metsateedel, aga õnneks selgus, et õiges suunas ja kohale me jõudsime. Hiljem arvas maletaja, keda millegipärast Pikaks kutsutakse, et me sõidame ikka iilge rondiga.

Start. 1. voor vastane Marti Medar. Sarja raames kohtusime sel aastal juba teist korda ja eks ikka esimeses voorus. Pikemalt peatumata lõppes partii eelmine kord viigiga :-) Nüüd siis teadsin vastast paremini. Eelkõige tänu facebookile, kus Marti on väga aktiivne. Ta mängis mustadega siili süsteemi (mitte segi ajada maleliidu siiliga) ja arendas ratsu c6-le, kus see jäi tüüpilise ajutise kahingu sihtmärgiks. Tänu sellele sain kaksikodad, vabaetturi, ajaedu, meeldiva enesetunde jne. Realiseerimine nõudis siiski natuke pingutamist. Tihti noored alahindavad kaksikodade tähtsust. Soovitan võtke neilt vähemalt üks ära.

2. voor Tatjana Fomina. 1. e4! Minu arvates Tanja stiilile sobib kuningaetturi arendamine esimesel käigul rohkem. 1. d4 nõuab positsioonilist lähenemist ja seal kunstlikult teravuste otsimine viib tihti krahhini. Muide samad sõnad enda kohta. Ainult, et jube raske on meistrite või suurmeistrite vastu nullist õppimist alustada. Minu meelest algas partii umbes nii 1. e4 c5 2. Rf3 Rc6 3.Ob5 ja olimegi rahulikematel radadel. Küllap olete kuulnud väljendit "naiste male", millega eelkõige vihjatakse naiste puudulikule positsioonimängule. Üldistus võib kõlada üsna karmilt, aga on välja öeldud ka karmide meeste poolt. A. Khalifman arvates on läbi ajaloo ainult kaks naist, kes malest aru saavad - Maia Chiburdanidze ja Zsuzsa (praaegu Susan) Polgar. Aga Judit? Läbi aegade parim naismaletaja kompenseerib oma positsioonimängu vajakajäämised suurepärase taktikalise vaistu ja kombinatsioonide tulevärgiga. Igatahes Tanja andis kiirelt ühe oda ära. Hiljem hakkasid mu kaksikodad päris hästi tööle ja lõpetasin enametturiga lõppmängus, mis osutus võidetuks.
Soovitus. Naismaletajate vastu oodake, suure tõenäosusega vahetavad nad ühe oma odadest teie ratsu vastu.

3. voor Toomas Valgmäe. Hakkasin just kirjutama, et Toomas on välk ja kiirmales päris hea, aga pikas just mitte väga. Ja siis tuli meelde, et veel sel aastal täitis ta Gibraltaril rahvusvahelise meistri normi. Hiljuti malelaagris otsustasin, et slaavi peale tuleb hakata agressiivsemalt mängima ehk esimesed käigud d4-c4-rf3-rc3!
Plaan töötas, must oli ülikiirelt koos ja võitsin umbes 20 käiguga.

4. voor Siim Kanep. Mul mustad ja kiire viik. Vastuseks kroonilistele virisejatele, kes järjekindlalt meile armsaks saanud blogis kõike kritiseerima kipuvad.
Esiteks. Siimuga madistatud küll, aga mingil hetkel tüütab ära kui ühe ja sama vastasega oled mänginud sadu või koguni tuhandeid partiisid. Kohe sain ka Tanelilt kiita, et vennad viimaks rahumeelse viigi tegid. Näitena võib tuua Kosintseva õed, kes on avalikult öelnud, et nemad omavahel võidule ei mängi. Eks I. Kuuse ja ilmameister A. Kuuse partiid kipuvad samuti viigiga lõppema. Kaidoga sarnane teema. Me oleme head sõbrad ja palju malet koos uurinud. Seega pigem sõbralik viik kui suurmeisterlik viik.
Teiseks. Male on eelkõige sport ja sportlane peab ise otsustama, millal võtta riske ja millal puhata. Kinnistel turniiridel, kus päevas on 1 voor + puhkepäevad, on nn 30 käigu reegel igati tervitatav. Seevastu suurtel open turniiridel, kus päevas on mitu vooru, ei saa mängijaid sundida kõiki partiisid täie tugevusega mängima. Paratamatult langeks kvaliteet. Ehk olete kuulnud H.Oldet enne partii algust ütlemas, et nonii hakkame tööle. Enamik osalejatest on ikkagi harrastajad ja kui neid tulise oraga pidevalt surkida, võib mänguisu hoopiski kaduda. Andke andeks, aga paljudel kodumaistel turniiridel olen ka mina harrastaja. Naudin malet ja maletajate seltskonda. Hea turniiri korraldus ja positiivne suhtumine on märksa olulisem kui rahaline pool.

5. voor Aleksander Volodin. Ei olnud suurmeisterlik viik, sõbralik viik kah mitte. 1. d4 Rf6. 2. Rf3! c5 3. d5 b5!? 2010.a Eesti meistrivõistlustel õnnestus mul selles variandis Aleksandrit võita. Juba toona pidasin mustade avangukäsitlust natukene kahtlaseks ja hiljem varianti uurinud ei ole. Ajasin kusagil käigud sassi ja pidin ise seekord ühe odadest ratsu vastu vahetama. Kuna kaksikodasid kardan ma nagu tuld, siis pakkusin viiki, mille vastane vastu võttis.

6. voor Ülar Lauk, mul mustad. Kuna eelmine partii lõppes küllaltki kiiresti viigiga, siis olin endise treeneri vastu verejanuliselt meelestatud. Ebaviisakas minust eks? Peamiselt eesti keelt kõnelev Sass Tallinnast arvas, et tema partiieelne märkus järgnevast kiirviigist andis selleks põhjust. WRONG. Mängus oli ikkagi Võrumaa meistritiitel! Ülar mängib alati printsipiaalseid variante ja sellepärast mulle tegelikult meeldib temaga mängida. Polegi oluline, kas sul on valged või mustad, alati tekib huvitav seis. Ei pea ise kunstlikult teravusi otsima. Kusagil jäi mul oda :-) tema ratsu vastu ja teravustes võitsin. Selle partii plaanin vaadeldajasse üles panna, siis mängust pikemalt.

7. voor Sander Kukk. Vastane mängib viimasel ajal meeletult palju välku ICC-s ja arvatavasti on seetõttu kiir -ja välkmale tulemused paranenud. Insener Mihhail Botvinnik leidis, et kiired ajakontrollid on male surm. Aeg on näidanud, et päris nii hull asi pole ja on tekkinud mitmeid kiirmale spetsialiste. Lätlastel on oma legendaarne 2200 reitinguga välgu mängija Janis Daudzvardis ehk Šljapa, kes oli tuntud kogu nõukogude liidus oma osakuste ja kaabu poolest. Miks meil ei võiks olla oma legend Sander Kukk ehk Kukk? Siiski tiitlid, metsikult suured auhinnad, kuulsus ja kõik sellega kaasnev jääb pikamaa maletajatele. Sellepärast soovitan Sassil natuke tõsisemalt tegeleda, mingisugune talent on kindlasti olemas. Alustada võiks avangutest.
Ja nüüd jutu jätkuks sain valgetega avangust kehva seisu :-) Taaskord, et tõsisemat jama vältida, pakkusin viiki, mille vastane mõttepausi järel vastu võttis.

8. viimane voor. Ottomar Ladva. Rõuge ja Tõrva turniirid näitasid, et Ottomar on viimasel ajal teinud olulise arenguhüppe. Kuigi mäng on kohati ebastabiilne, suudab ta tugevatega mängida nagu võrdne võrdsega. Enne viimast vooru oli Ottomar ainuliider ja kartsin, et ei saagi temaga mängida ja seega esikohta otsustavas partiis kaasa rääkida. Kaheksa vooruga turniiride probleem seisneb selles, et lõpus võib tekkida olukord, kus mängijate värv viimases voorus ei sobi ja ühel mängijal jääb lõplik värvide arv 5-3. Viljandis Lev Braschinsky mälestusturniiril pani arvuti meid sarnases olukorras Jaan Ehlvestiga kokku ja nii tegi elu tulemuse Sander Kukk. Õnneks seekord oli arvutil omad eelistused ja nii sain 5 korda valgeid malendeid juhtida. Ottomariga oleme natukene koos avanguid vaadanud ja seetõttu üritasin mängida nn arusaamise peale. Vältisin tuntud variante ja paremust ei saanud. Hiljem lasi must mul tsentris olulise läbimurde teha, millega kõik mu nupud aktiviseerusid. Sain kätte oda, seekord puhtalt.
Miks nii palju juttu odadest? Sest kaks Eesti paremat malest "arusaajat" Jaan Ehlvest ja Olav Sepp hindavad kaksikodasid väga kõrgelt. Kui kaksikodasid ei saa, siis proovige mängida üksikodaga.

Eriti hea turniiri tegi muidugi Siim, kes jagas esikohta ja kogus suurmeistrite vastu 2,5 punkti 3-st. Minuga viik, võidud Svõrjovi ja Volodini üle.

1. Meelis Kanep 6,5p korralik turniir
2. Siim Kanep 6,5p väga hea turniir
3. Ottomar Ladva 6p väga hea turniir


Ülar sai veel nukralt väita, et kõik õpilased on tast mööda läinud... Viimases voorus tegi ta Kaimariga viigi ja kindlustas endale Võrumaa meistrivõistluste pronksi. Kaval.
Obv tänud korraldajatele.

Edasi plaanis kommenteerida mõni partii ja võibolla kirjutada Ilja Vovki nobedate näppude voorust.
:-)

9 comments:

Anonymous said...

jah isegi vennad klitškod ei poksi omavahel... aga muidu hea mahlane lugemine

Anonymous said...

Tore näha et suurmeistrid hakkavad võistlema ka heade turniiri ülevaadete alal!

Anonymous said...

millisest perifeeriast on artiklis juttu?

Anonymous said...

Vaadake ringikuningas youtube

Silver said...

ei tahaks eeltoodut korrata, aga siiski - mõnus lugemine.

Anonymous said...

Meelis on väga hea artikli kirjutanud.
Siinkohal tahaks peatuda viigiteemal "... nn 30 käigu reegel igati tervitatav." vms.
Ei soovi minna isiklikuks ja jättes kõrvale nimed on viik vahel ka ühe poole "võit" ja teise poole "kaotus"!
Kui eeldavalt nõrgem pool mängib hästi ja tal õnnestub näit. 15 käigul saavutada "viik"(enamkvaliteet, käikude kordamine jne.), miks siis sunnitakse teda edasimängima ja kõige lõpuks ka kaotama (kuna ta on lihtsalt nõrgem!).
Viik võiks olla keelatud ehk ainult siis, kui mängijate reitingute vahe on alla 100 (50?,25?...).

Marek Kolk said...

Artikkel on päris hea.

Viigi teemal: kui GM läheb turniirile, siis ilmselt pigem seda võitma ja kõik otsused on strateegilised, kaasaarvatud viigiotsused. Võidu nimel tehakse võimalikult optimaalselt tööd (s.t. mitte üle pingutada) jne.

Kui hobimaletaja läheb turniirile, siis ta läheb eelkõige malet mängima ja teda ei tohiks niivõrd huvitada tulemused (ega neid eirata ei saa muidugi). Näiteks mina eelistaks küll oma osavõtutasu eest saada võimalikult palju mängida. Mida see kiirviik mulle niiväga annab (kuid turniirivõitja peabki ilmselt veidi teisiti asju planeerima)?

Pikas males on 30 (või mingi muu arv) käigu reegel eelkõige seetõttu, et turniiridel on oma sponsorid, ülekanded, ajakirjandus, pealtvaatajad jne. Nende huvides ei ole see, et turniirisaal on esimese 10 minutiga tühjenenud. Midagi peab ju ette võtma, kasvõi kunstlikult. Seni pole head lahendust leitud. Loomulikult on viigil ja viigil vahe. Keegi pole kunagi võidelnud võitlusliku viigi vastu. Küll aga mänguta viik saeb oksa, millel ise istume (sponsorite ja üldsuse huvi kadumine annab löögi allapoole vööd).

Teisalt on tihti viigipakkumiseks väga erinevad põhjused, kasvõi näiteks konkreetsel päeval tervislik põhjus, strateegiline põhjus (arvestades turniiri seisu, eeldatavat kohta jne).

Anonymous said...

Kolk teab ,milliste plaanidega GM turniirile läheb.

Kristjan Sander said...

Ka tavamaletaja võib lähtuda jõu hoidmise kaalutlusest, kui päevas on 3 vooru näiteks.