Friday, January 15, 2010

Turunurk #41

Kes läheb Superstaari saatesse ehk Turu-Kukk matši lugu


Proloog

Oli vaikne ja külm detsembrikuu esmaspäev. Malehuviline Turu, sall kaelas ja kindad käes, hakkas kodust minema esmaspäevasele välkturniirile. Suuri tulemusi tal seal ette näidata ei olnud, pigem pidi ta leppima viimaste kohtadega. Kuid ega ta ei olnudki tugev mängija. Tee peal helistas Turule sõber Niki, kes kavala häälega kutsus teda Karja Keldrisse. Nikile meeldis kihlvedusid välja mõelda. Ükskord võitis ta suure raha, kui suutis 11 kuud ilma suitsu ja limonaadita elada. Omavahel olid Niki ja Turu varem teinud katse, kas Turu suudab suve lõpust oktoobri alguseni lühikeste pükstega käia. Selle kihlveo aasta läbi õhukest riietust eelistav Turu võitis. Kui ta aga karge ilmaga lõpuks Karja Keldrisse jõudis, oli ta esimene lause: „Ma ei pane uuesti lühikesi pükse jalga!“ Selle peale vastas Niki: „Kurat!“ ja peale pausi: „Aga mul on sulle teine ettepanek veel. Te mängite Sassiga 10 partiid välku, sul on viis minutit, Sassil kolm ja ta peab kokku saama 8 punkti. Võitjale on auhinnaks nelipakk limonaadi, kaotaja läheb järgmise aasta Superstaari saatesse.“ Üsnagi kiiresti ja olukorda läbi mõtlemata oli kergeusklik Turu nõus ja nad lõid Sassiga käed. Sass oli samuti Turu sõber. Ta oli malet mänginud juba väiksest poisist peale ja eriti meeldis talle internetis ühe minuti mänge teha.

1. peatükk

Kui oli mööda läinud paar päeva, siis tuli Turule mõte, et milleks mängida kuskil klassinurgas neid mänge, kui võiks korraldada avaliku ürituse. Ilmselt oli Turu liiga palju innustust saanud Kasparov-Karpov matšist. Sassil ei olnud ka midagi selle vastu ja lepiti kokku kuupäev 30. detsember. Nüüd jäi mõlemale umbes nädal aega ettevalmistamiseks. Turu pidas tähtsaks füüsilist treeningut, tehes iga päev poolsada kätekõverdust. Sassi jaoks oli oluline emotsionaalne valmisolek, mistõttu veetis ta palju aega oma tüdruku Kertuga. See aitas tal positiivset energiat koguda. Samuti treenisid nii Turu kui ka Sass internetis välku mängides. Kui Turu ühel päeval Vint.ee lehel mängis, tuli talle ootamatu väljakutse tema kõige pikemalt sõbralt. Kogenud maletaja Pikk, kes lõõgastus kodus limonaadi rüübates, tegi Turule ettepaneku: „Tavai, matš. Kui ma 10-0 võidan, oled mulle nelipaki sees. Turu jäi lõpuks nõusse ja juba mõne partii järel oli tal esimene punkt käes. Pikk muidugi ei jätnud jonni ja tegi uue pakkumise. Niimoodi tehti veel kaks samasugust matši ja Turu oli võitnud juba kolm nelipakki. Pikk aga müristas uue kokkuleppe: „Kast limonaadi ja 12-0! Siis on mul ka motivatsiooni mängida.“ Turu puikles tükk aega, kuid andis lõpuks järele. Huvitaval kombel lõppes juba esimene partii umbes 20. käigul käikude kordamisega. Loomulikult mangus Pikk juba järgmist matši, kuigi juba eelmised kaks pidid „kindlalt viimased“ olema. Viimaks Pikk saigi oma tahtmise ja tal õnnestus 12 mängu võita ja üks kast tagasi teenida. Pärast seda tahtis Pikk veel tungival nõudmisel edasi mängida, kuid Turu loobus ja pani arvuti kinni. Paar päeva hiljem sai Turu järgmise väljakutse: noormees Tõnn Pärnust oli kuulnud, et Turu mängib panuste peale malet internetis. Kohe löödi Chess Assistant lahti ja võitja pidi olema see, kes esimesena viis punkti saab. Eelmisel aastal Eesti noorte välkmale meistriks tulnud Tõnn suutis 4-4 seisus otsustava mängu enda kasuks pöörata ja matši võita. Turu siiski nelipakki ostma ei pidanud, sest järgmisel päeval palus Tõnn, et talle ühele teisele internetikontole taalasid saadetaks ning lubas ise Turule limonaadid võlgu jääda. Pärnus Kerese mälestusturniiril tundis Turu aga pettumust, kui talle selle asemel viiekümnekas visati.

2. peatükk

Matši päevaks oli kõik korraldatud suurepäraselt. Kohal olid kohtunik Niki ja otseülekande operaator Tarmo. Tänu elektrooniliste laudade omaniku Hendriku nõusolekule, said Turu ja Sassi vahelist matši jälgida ka kõik huvilised, kes see päev malemajja vaatama ei jõudnud. Turu kõndis see päev võistluspaika pea mõtteid täis. Tema üks lootusi oli, et vähemalt mõnigi punkt saada, et mitte päris häbisse jääda. Ta teadis, et Sass on tugev vastane. Ka paar päeva varem oli hea ajakontrollide tunnetaja Hendrik öelnud, et aegade suhe peaks olema 2:5. Turu mõtles aga, et kui ta siis ka kaotaks, oleks veel rohkem piinlikum. Malemajja jõudes Turu veel väga närviline ei olnud, kuid Niki hakkas kiiresti pinget üles kruvima oma videosalvestustega. Pealtvaatajaid oli tulnud kümne ringis ja pärast kella kolme pandi kell käima. Esimese viie partii jooksul näitas enesekindlat mängu Sass. Kuigi paaris mängus jäi ta halvemasse seisu, õnnestus tal probleemid lahendada ja punktid teenida. Elektrooniline ülekanne võimaldas internetis vestelda ka jutukas, kus Turut kutsuti muuhulgas ka reumahaigeks kilpkonnaks. Turu ise oli samuti aru saanud, et Sassi vastu ei ole kolm ja viis minutit mingi vahe. Ka pärast matši kordas elu jooksul palju välkpartiisid mänginud Hendrik, et Sassi kolme minuti juures oleks Turul pidanud olema kümme. Vahepeal tuli malemajja Pikk, kes nagu lubanud oli, tassis kohale limonaadid. Pärast matši kulusid need noormeeste vahel marjaks ära. Viimases kolmes mängus varises Turu täielikult kokku. Eelviimases partiis sai Sass mustadega avangus hea seisu ja tal oli tugev ratsu e3-l. Järsku tegi Turu suurima rahuga vangerduse. Kõik jäid vaikseks, Niki haaras peast kinni, Sass pani kella seisma. Alles pärast seda sai Turu aru, et ta tegi valekäigu. Viimase partii ajal kommenteeriti: „Peaasi, et Turu enam vangerdama ei kipuks.“ Sellest hoolimata Sass võitis ja kogu matš läks talle seisuga 8-0. Auhinda nelipakki ta siiski kohe kätte ei saanud, küll aga sai Turu teada, milleks ta nüüd valmistuma peab.

Epiloog

2010. aasta alguses läks Sass mereväkke. Esimese nädala jooksul võeti talt telefon ära. Sassi sõber Marko, kes tegeleb hasartmängudega, nägi unes, et Sass varastas ära tanki ja müüs selle vanarauaks. Et mitte karistust saada, pidid kõik sõdurid andma 100 krooni, mille eest osteti uus ja odav Poola õppetank ja kõik sai korda. Eelmise nädala lõpus Sass teatas, et kõik ongi korras ja talle isegi meeldib seal.

Turu, kes uuel aastal midagi matšist meenutada ei tahtnud, käis koos sõbra Kaarliga Pärnus Kerese mälestusturniiril ja kokkusattumusena pidi ta hakkama Mironoviga kolmanda koha peale välkmatši mängima. Paar päeva varem oli Turu teinud esimese tõsise esinemisproovi, kui laulis Niki tüdruku Keku sünnipäeval kolm laulu karaokepuldi taga.

5 comments:

Zimbabwe on maleriik, Eesti mitte said...

http://sport.postimees.ee/?id=212140

Anonymous said...

väga hea lugemine. tänud autorile.

Kaarel said...

Turu... ma pole tükk aega nii palju naernud. Aitäh!

PS! esimene kommentaator, ära risusta kõiki postitusi matuse meeleoluga, aitäh!

Anonymous said...

turu, mis nime all sa vindis oled?

Anonymous said...

VMS olen