EML juhatuse esimehe Hendrik Olde vastused! (uuendatud!)

EDIT: 20.39 Lisatud kogu intervjuu tekst.
Eesti maleliidu juhatuse esimees Hendrik Olde on vastanud Vaadeldaja lugejate küsimustele.

Aega läks küll oodatust kauem (algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama), aga vastatud on põhjalikult - kokku on teksti 14 lehekülge!

Kõik vastused võib leida ka sellelt leheküljelt (faili enda võib endale arvutisse laadida siit).
Hendrik Olde ütles samuti, et sama intervjuu läheb varsti üles ka EML juhatuse blogi, kust on võimalik oma nime alt küsida ka täpsustavaid küsimusi ning kommenteerida tema vastuseid. Samuti on oodatud kõik kommentaarid siia postituse alla.

Nüüd vastuste juurde:

Austatud Vaadeldaja lugejad ja küsimuste esitajad!

Sain Nikolai Kunitsõnilt ettepaneku Vaadeldaja lugejate küsimustele vastamiseks, millega ma ka nõustusin. Lootsin, et jõuan vastata hiljemalt aprilli lõpuks, kuid paraku venis erinevatel põhjustel küsimustele vastamine planeeritust veidi pikemaks. Üheks „venitamise” ajendiks oli ka asjaolu, et 6.mail toimus Harju Maakohtus eelistung Viljandi MS esitatud hagis Eesti Maleliidu vastu seoses nõudega 6.detsembril 2008.a toimunud EML üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamises.

Samuti on mul hea meel, et viimasel ajal on Vaadeldaja meeskond (eelkõige Nikolai Kunitsõn) hakanud minema sügavuti malega seonduvate probleemide kajastamisel ning otsitakse ka erinevat faktidel põhinevat taustinformatsiooni.

Viimase näitena on äsja avaldatud väljavõte EML taotlustest Hasartmängumaksu Nõukogule 2008-2009.aastal. Kui seda tabelit vaadata ja veidi meenutada lähiminevikku, siis ei olnud vist päris kohased eelmise aasta detsembris raadios KUKU väljaöeldud etteheited EML aadressil, et maleolümpiale oleks jäänud peaaegu minemata sellepärast, et maleliit ei hakanud sellele projektile raha otsima 2008.aasta alguses. Enamasti sama põhjus toodi esile ka eelmise aasta lõpus EML üldkoosolekule esitatud nõudes, millega sooviti EML juhatus maha võtta. Tegelikkuses hakkasid mingidki rahad liikuma just pärast seda kui EML oli septembris kajastanud probleemi ajakirjanduses.

Oleme selles tekkinud olukorras ka ise süüdi, sest me ei ole pidanud vajalikuks reageerida igasugustele alusetult lahmivatele süüdistustele. Oleme püüdnud tegeleda male arendamisega, kuid tahaplaanile on jäänud meie töö tulemuste kajastamine.

Kevadel sai vastu võetud otsus, et maleliit hakkab senisest oluliselt rohkem kajastama uues Eesti Maleliidu ajaveebis ka meie tegemisi ning probleeme.

Seepärast on mul hea meel, et saan teie küsimustele siinkohal vastata ning ehk nii mõnigi õhus rippunud probleem saab Vaadeldaja lugejatele veidi selgemaks.

Kaarel Nestor

Kuidas te seletate Eesti Maleliidu praegust maksuvõlga?
Võlg ei ole hea näitaja ja seda olenemata asjaolust. Maleliidu miinus EMTA ees on tekkinud paljude halbade asjaolude kokkulangemisel. Me oleme suuresti paika jätnud EML kalenderplaani, mille kohaselt mai keskpaigaks on sisuliselt kõik Eesti MV-d lõppenud. Sellest kõige suurem kuluartikkel oli Eesti MV-te korraldus veebruaris (auhinnad, korralduskulu, riigimaksud, jne). Me lootsime, et sellele projektile saame toetust ka fondide kaudu, kuid paraku me ei arvestanud „malehuviliste” panusega selle projekti nurjumisel. Variant oleks olnud Eesti MV-te korraldus lükata aasta teise poolde ning vaadata siis üle täpsed rahalised võimalused eelkõige auhindadeks. Kui varasematel aastatel finantseeris EML Eesti MV-te parematele osalemiskulud Euroopa MV-l, siis käesoleval aastal sinna maletajad minna ei soovinud ja võistlus ei oleks pidanud toimuma aasta alguses.
Sellisel juhul ei oleks olnud EML-l sellist maksuvõlga, millest suure osa moodustas tulumaks rahalistelt auhindadelt. Auhindade väljamaksmisega venitamine ei oleks samuti olnud mõistlik, kuigi see oleks olnud majanduslikult kasulikum (kohustus oleks olnud struktuuri sisene, mitte EMTA-le).
Aga praegusel hetkel oleme teises olukorras ja meil ei ole kohustusi maletajate ees. EMTA-ga saame samuti asjad lõplikult korda ehk juuniks.
Hea õppetund igatahes: ära alusta ühtegi projekti lootuses, et saad projekti realiseerimise käigus toetust. Kui ei ole projektile 100%-st katet, siis ei saa seda ette võtta.
Ja mis siin salata, me ei arvestanud maleliidu 2009.aasta tegemiste planeerimisel asjaoluga, et teatud väike grupp „maleaktiviste” hakkab tegelema järjepidevalt sellega, et Eesti Maleliit ei saaks erinevatest fondidest ja ka riigilt rahalisi eraldisi (täpsemalt tuleb sellest juttu edaspidiste küsimuste juures).

Kas teil on ideid, kuidas Eestis praegust noortemale taset tõsta, et meilgi omad Carlsenid välja tuleksid?
Ma julgen arvata, et Eesti noortemale olukord on täna päris hea. On palju harrastajaid (harrastajate arvult on noormaletajad Eestis statistika järgi 10.-11. kohal), piisavalt võimalusi võistlemiseks ning on päris palju noori, kelle jaoks on male palju enamat kui lihtsalt hobi. Millal sai Eesti male viimati noorte tiitlivõistlustelt kaks medalit?!
Aga kindlasti on ka noorte hulgas neid, kes sõidavad rahvusvahelistele tiitlivõistlustele pelgalt eksootika pärast ning male on teisejärguline.
Ma arvan, et meie peamine mure noorte malelise taseme tõstmises on kvalifitseeritud treenerite vähesus. Eestis ei ole saanud kunagi õppida maletreeneriks ja see annab tunda. On kogenud treenerid kes ei võta endale enam suuri ja pikaajalisi eesmärke, sest aastad teevad oma töö ning siis on tulemas loodetavasti uus noorem põlvkond treenereid, kellel hetkel veel kogemusi napib. Kahjuks on aga vahepealne treenerite kaader enamasti puudu.
Andekad sportlased tõusevad tavaliselt süsteemiväliselt ja ma ei usu, et Carlsen ja Nybäck oleksin Norra ja Soome malesüsteemide töö vili.

Kuidas te kommenteerite seda, et teie ja mitmete eesti tippmaletajate (eesti mõistes tippmaletajad) vahelised suhted ei ole just kõige paremad?
Ma saaksin vastata sellele küsimusele siis, kui me räägiksime konkreetsetest maletajatest ja nende poolt esitatud konkreetsetest põhjustest või etteheidetest minule või maleliidule.
Ma ei saa kommenteerida ühe või teise maletaja väljaütlemist, et temal on minuga halvad suhted. Need väljaütlemised levivad enamasti kusagil kuluaarides...
Jaanuaris oli EML juhatuse liikmetel kokkusaamine nn „vastasleeri” esindajatega ning seal sai Kaido Külaotsa käest mitu korda küsitud, et kas ja millised etteheited on tal minule või EML juhatusele. Kaido ütles ka seal, et konkreetseid etteheiteid ei ole aga ta on solidaarne Meelisega ja Eesti Maleliit peaks paremini suhtuma tippmaletajatesse. Sama püüti Kaido käest uurida ka KUKU raadios toimunud usutluses, kuid seal ei osanud ta tuua samuti ühtegi konkreetset „pahategu” minu poolt tema suhtes– kokkuvõtteks ütles Kaido, et selline käitumine on demokraatia.
Kui keegi võtaks vaevaks ja esitaks konkreetsed etteheited, siis saaksin ka neile vastata. Ma küll ei tea, et oleksin kunagi mõnele maletajale teinud takistusi tema malelises tegevuses. Olen kuulnud väidetavat, et kui Oldega ollakse tülis, siis on malelisel kärjääril kriips peal. Tooge mulle palun üks põhjendatud näide selliste väljaütlemiste kohta.
Aga ega Eestis ei ole tõenäoliselt sportlaste silmis ühtegi head ega ausat spordiametnikku. Ikka tehakse sportlastele liiga (nõudmised ja kriteeriumid on liiga kõrged), raha on liiga vähe ja ametnikud elavad liiga hästi.


Kaarel Alasoo

Mida peate enda suurimaks saavutuseks Eesti male heaks?
Tegin Tartu Ülikoolis teemal „Maletegevus Eestis alates 1998.aastast” oma lõputöö, mille eelkaitsmise sooritasin hindele „väga hea”. Seal uurisin malet ja selle arengut ning tegevust päris põhjalikult. Ja seda mitte eesmärgiga iseendale pai teha.
Ehk on midagi ikka Eesti males viimastel aastatel paremaks muutunud. Eelkõige ma loodan, et kõik males olevad inimesed hakkavad aduma, et kehtima peavad kindlad kriteeriumid ja mängureeglid (maletajaile, treeneritele, noortele, malekohtunikele). Kuid vahel ikka juhtub, et mõni mängureeglite järgi „mittekvalifitseerunud” inimene püüab avalikkust mõjutada suure kisaga, et talle tehakse liiga... Kui 1998.aasta alguses sai valitud EML-le uus juhatus ja alustasin tööd tegevjuhina, siis lähtepositsioon oli enam-vähem selline: 1997.a. majandusaasta miinus oli suurusjärgus 700 tuhat krooni; maleliit sai 1998.a. riigieelarvest alaliidu tegevtoetuseks 5000 (loe: viis tuhat) krooni; maleliidul ei olnud isegi kontoriruumi ega lauatelefoni, muust inventarist rääkimata; puudus alaline tegevjuht; koondvõistkondade komplekteerimisel ei arvestatud sportlikke valikuid vaid tippmaletajad otsustasid koondise koosseisu; FIDE silmis oli EML negatiivses valguses seoses 1997.a. Tallinnas korraldatud Euroopa noorte MV-te skandaalidega, jne., jne.
Täna on olukord tunduvalt muutunud. Paigas on treenerite ja kohtunike kvalifikatsioonisüsteem, kus toimuvad koolitused ja litsentse saab tasemetestide läbimisel; kehtivad sportlikud valikud tiitlivõistlustele pääsemise osas; igapäevaseks hakkab muutuma see, et ka noorte MV-lt tehakse LIVE-ülekandeid; kindlasti on maleliidul üks paremini korraldatud ja informatiivne koduleht; võistluskalender on nii tihe, et vaba nädalavahetust on raske leida; eelmisel aastal arvestati reitinguid 260-l mängitud turniiril; lõpuks oleme ka rahvusvahelises maleelus tagasi;
Kindlasti kehtib males demokraatia, kus kõik võivad vabalt avaldada oma arvamust. Ehk peaks väljaütlejatel vahel enesekriitikat ja võimalikku vastutust veidi rohkem olema.
Aga suurim panus minu enda arvates on kindlasti Paul Kerese partiikogumiku „Photographs and Games” koostamine ja väljaandmine 1995.aastal. Olen kindel, et Kerese looming ei oleks minuta kunagi ilmunud ühtede kaante vahel. Otsisin üles sisuliselt kõik võimalikud P.Kerese mängitud partiid (paar tükki olen kätte saanud veel pärast raamatu ilmumist). See oli töö arhiivides, raamatukogudes ja kirjavahetus Kerese vastastega. Siis olin noorem ja veidi hulljulge, sest ei ole üldse kindel, et kas täna võtaksin selle töö enam ette.

Kuidas sujub ettevõtmine "Male MK Eestisse"? Mis on meie suurimad miinused ja plussid selle taotlemisel?
Selle MK`2011 on ikka malehuvilistel väike arusaamatus ja arvatakse, et Eesti ikka taotleb seda võistlust. Eestile on antud FIDE poolt õigus korraldada 2011.aastal Tallinnas Maailma karikaturniir. See otsus tehti FIDE Presidendi Nõukogu poolt juba 2007.aasta detsembris. Hetkel seisab minu laual ka vastav koostööleping, mis ootab meie allkirja. Peame läbirääkimisi erinevate punktide üle lepingus ja kui väga hästi läheb, siis FIDE loodaks sellele paberile allkirja saada juba mai lõpuks. Mina nii optimistlik ei ole.
Kogu selle ettevõtmise kõige suurem ja peamine miinus on just meie endi „maleaktivistide” sõda maleliidu vastu, millega püütakse teha kõik selleks, et male maine oleks võimalikult halb ja keegi (eelkõige riik ja Tallinna linn) ei annaks ürituse korralduseks sentigi.
Ja kui see nii läheb, siis on keegi suutnud nullida kogu maleliidu rahvusvahelise töö alates 2002.aastast, mil esimest korda taotlesime maleolümpia korraldusõigust.
Ükski spordiala ei saa Eestis areneda ilma rahvusvahelise väljundita. See on reklaam spordialale, mis toob juurde ka harrastajaid ning teeb ala populaarsemaks. Sellise võistluse korraldus Eestis on ka kindlasti väljakutse meie maletajatele.

Ilmselt igal maletajal on mängitud mänge, millest nad ise väga lugu peavad. Millised mängud teil endil kõige eredamalt meeles on?
Üks eredamaid elamusi oli just kaks päeva enne 2006.aasta Torino maleolümpiat, kui Tartus toimunud SELL´i mängudel „sõin” möödaminnes valgetega ära Eesti koondise esimese laua.
Noortekoondises mängides oli kunagi üks selline veidi naljakas seik, kui Eesti mängis 1984.aastal Tashkendis üleliidulisel koolinoorte spartakiaadil. Meie koondise esinumber ütles enne võistlust, et Eestil on päris hea võistkond, v.a. Olde ja Sepp, kes ei oska mängida (koondises olid tookord L.Oll, M.Rõtshagov, Ü.Lauk, O.Sepp, M.Leesik, M.Tsõganova, T.Laesson ja mina). Turniiri lõpuks juhtus aga nii, et mina sain 5,5 punkti ja Olav sai 5 punkti 8st, millega olime oma koondise parimad.
Aga eks aastate jooksul on õnnestunud hankida nii mõnigi ilus maleline„skalp”.

Keda näete viie aasta pärast Eesti maletajana nr.1?
Ei julge ennustada, kuid ma loodan, et tema reiting on ikka tublisti kõrgem kui 2570.

Mida arvate mõttest teha mõne järjestikuse NL turniiri asemel üks turniir? Kus kahel-kolmel nädalalõpul mängitakse ühte turniiri, aga pikema ajakontrolliga.
Kunagi mängiti klubide meistrivõistlustel kaks ringi ja võistlus toimus kahel nädalavahetusel. Aga enamusel meie maletajatel on male siiski hobi ja neil ei ole aega pikki turniire mängida. Kuid kindlasti oleks vaja oluliselt rohkem võistlusi, kus mängitakse normaalse ajakontrolliga, mis võimaldaks ka arvestada FIDE reitingut ja täita rahvusvahelisi tiitlinorme.
Selle aasta juulis loodan korraldada rahvusvahelise P.Kerese mälestusturniiri klassikalises males ja seal saaksid osaleda kõik soovijad.


Jürgen Innos, tippmaletaja Tartust

1) Kuidas lastel (maleliselt) läheb?
Minu lastel läheb päris hästi, sh. males. Seni kuni nad sellest mängust rõõmu tunnevad ja seda teha tahavad on kõik korras. Loodetavasti ei ole male nende elus esimene ja ainus valik. Malet on mõistlik ikka mängida hobina, mitte elukutsena ja ainsa elatusallikana.
Aga ega neil kerge ei ole, sest nad on ju minu lapsed ja keegi näeb ikka pidevalt kusagil „tonti”. Eelmisel aastal võttis üks treener ette Eesti MV-te peakohtuniku, kui mu viiene tütar tolle treeneri lapsele „karjapoisi” pani, et miks selliseid lapsi lastakse üldse Eesti MV-le mängima?! Eelmisel nädalal aga lugesin kaebust, kus ühel teisel treeneril oli mure, et tütarlaps (kes sai sellel päeval seitsmeseks) hoidis oma isal (kelleks juhtusin olema mina) turniirisaali sisenedes käest kinni. See pidavat andma eelise minu lapsele teiste ees, jne.
Aga eks mul on selles valdkonnas juba ka kogemusi ning lapsi püüan kindlasti paremini kaitsta kui oma abikaasat õnnestus, kes ka soovib osaleda sportlikus konkurentsis võrdselt teistega. Aga vaatamata sellele, et ta tuli 2004.a. Eesti naiste MV-l III kohale, leidis üks lugupeetud maletegalane üle poole aasta hiljem ikka ajalehele teatada järgmist «Minu teada ei otsustanud lõpptulemusi mitte turniiri peakohtunik Aare Võsu, aga keegi teine». Siis ei osanud sellisele süüdistusele midagi kosta, ega oska ka praegu.

2) Kui palju kulus 2008. aastal maleliidu raha teie isikule (palk, ametiauto kulud + muud kompensatsioonid) ja kui suure protsendi see moodustas maleliidule riigi poolt eraldatud summast? Palun ligikaudseid numbreid.
Kui tohib, siis ma oma palganumbri jätan enda ja tööandja teada. Kuna 2008.a. EML majandusaasta aruanne ei ole hetkel audiitori poolt kontrollitud (EML raamatupidamist auditeerib juba neli aastat audiitorfirma TAWEST International AS), siis ei saa täpseid numbreid lisada. Kindlasti need numbrid aga esitatakse kõigile EML liikmesklubidele majandusaasta aruandes. Milline on maleliidu raha? EML sai Kultuuriministeeriumilt 2008.aastal sporditegevuse toetuseks 349,2 tuhat krooni. See number sisaldab kõike: kontor, side, transport, võistluste korraldus, töötasud, koondvõistkondade ettevalmistus ja osalemine tiitlivõistlustel. Ma julgen arvata, et selle küsimuse esitaja aastane sissetulek on suurem kui riigi poolt maleliidu tegevuseks antud toetus.
Kõik ülejäänud rahalised vahendid tuleb leida ja seda läbi projektipõhiste taotluste fondidele ning sponsoritele.
Kuna eelmise aasta lõpus spekuleeriti suurte numbritega 2007.aasta kohta, mis kuluvat enamasti Hendrik Olde ülalpidamiseks, siis nende osas annan siinkohal väikese selgituse.
Kulud sõiduautole (106 tuhat krooni) jagunesid nii: rendimaksed – 29,4 tuhat kr., remont ja hooldus – 22,4 tuhat kr.; kindlustus (sh. kasko) – 15,6 tuhat kr.; bensiin ja määrdeained – 38,6 tuhat kr.
Kantseleikulu (80 tuhat krooni) jagunes alajaotustes nii: kulud sidele (mobiiltelefonid, lauatelefon, faks, internet, postiteenus) 31,5 tuhat kr.; kontoriteenus (raamatupidamisprogrammi täiendus – 3,6 tuhat; veeautomaat – 2,0 tuhat; audiitorfirmale – 8,5 tuhat; FIE Ü.Lauk arved – 11,4 tuhat) kokku 26,5 tuhat krooni; kantseleitarvete kulu (printer + tahm – 7,5 tuhat; mobiiltelefon ja diktofon – 3,9 tuhat; lisandid arvutitele 3,0 tuhat; kasutatud mööbel kontorisse – 2,5 tuhat; pluss igakuised jooksvad kulutused) kokku 22 tuhat krooni.
Töötasud (507,5 tuhat krooni), millest sotsiaalmaks moodustas 126 tuhat krooni. Kokku moodustas 2007.aastal EML palgafondi (koos tulumaksuga) 381,2 krooni, millest EML alaliste töötajate (H.Olde, K.Juhkental-Rus, M.Kolk, Ü.Lauk ja M.Siil) palgafond oli 315 tuhat krooni ning erinevate projektide raames maksti veel kokku kümnele inimesele ühekordseid projektipõhiseid töötasusid 66 tuhande krooni ulatuses. Numbrid ei ole toodud koonise täpsusega vaid suurusjärkudes.
Võrdluseks lisan, et näiteks suurmeister Meelis Kanepit toetas EML 2007.aastal Eesti meistritiitli võitmise eest järgmiselt: Sõmerpalu valla toetus 15,0 tuhat krooni; riiklik spordistipendium Kultuuriministeeriumilt EML taotlemisel– 12, 0 tuhat krooni; Euroopa MV-te osalemiskulud – 25,0 tuhat krooni ning sülearvuti Eesti meistritiitli võitmise eest – 14,0 tuhat krooni. Kui kõik need toetused olid suurmeistri poolt tarbitud, siis ta teatas, et ei soovi osaleda Eesti koondise eest Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel ja põhjenduseks oli - maleliit ei saada EM-le varmängijat.

3) Kas olete palgaga rahul?
Kui poliitiku elukutse kohta öeldakse, et nende töötasusse on juba sisse kirjutatud nn. kompensatsioon avaliku sõimamise eest, siis minule paraku sõimatava rollis olemise eest mingit kompensatsiooni ei maksta (ka muid kompensatsioone mitte).
Paar korda olen end leidnud mõttelt, et rahalised proportsioonid on vist ikka paigast ära.
Eks püüdke ennast spordiametniku rolli panna. Kas te oleksite rahul töötasuga, mille saamiseks peate te kordades rohkem töötunde tegema, kui näiteks Eesti MV-te esimese koha saavutanud võistleja (I koht oli 20 000 krooni), kes kulutas selle tasu saamiseks reaalselt kuni 35 töötundi.
Ei tundu just õiglane, et teie peate tegema tööd, et leida see auhinnaraha, otsida raha selleks, et seesama sportlane saaks trenni teha ning tõsta oma malelist taset, mis on ju vajalik auhindadele konkureerimisel (ehk siis sportlase elatise teenimiseks), jne., jne. Kusjuures sportlasel on alati õigus öelda, et ta saab liiga vähe toetust ja spordijuht on halb inimene (nagu meil Eestis tavaks on).
Kui sportlane on valinud endale maletaja elukutse, millega ta ise ei suuda elatist teenida ning seepärast olete ametnikuna teie paha, sest te ei suuda garanteerida sellele sportlasele elatist – siis vahel mõtled, et milleks see kõik?!
Ma ei usu, et spordisüsteemis töötavad inimesed saavad õiglast töötasu, kuid enamus meist ei tee seda tööd eelkõige mitte palga pärast. Need on heas mõttes „hullud” inimesed, kes spordis toimetavad (sh. head treenerid).

4) Kirjeldage palun oma "tüüpilist" töönädalat.
Minu tüüpiline töönädal algab reeglina esmaspäeva hommikul kell seitse (kui saadan kohvi juues esimesed meilid) ja kestab kuni pühapäeva õhtuni (mil lõpetan mõne võistluse), et siis jälle esmaspäeval alustada. Ja sinna vahepeale jääb sisuliselt kogu tegevus, mis on seotud võistluste korraldamisega, igapäevase asjaajamisega, taotluste esitamisega, kirjade kirjutamisega. Samuti tuleb kogu aeg mõelda ja otsida võimalusi, kuidas ühte või teist teenust (majutust, võistlusruumide rente, jne.) soodsamalt saada.
Ei ole mõtet vist kõike siia kirja panna, sest oma ametikohal olles pean hakkama saama kõigega, et maletegevus Eestis toimiks.

5) Milliseid võõrkeeli valdate?
Ma saan oma asjadega hakkama ja keelelistel põhjustel ei ole küll ükski tööalane ettevõtmine tegemata jäänud. Aga keeli võiks osata rohkem ja parema kvaliteediga kindlasti.

6) Teie tugevused ja nõrkused juhina?
Ei oska nii öelda. Arvan, et mul on siiski päris hea kogemuste ja teadmiste pagas omas valdkonnas (julgen ennast pidada heaks malespetsialistiks). Projektide ja maleürituste korraldamisega võiksin ka hakkama saada. Kindlasti ei võta ma inimeste väljaütlemisi isiklikult ja ei kanna neid sisimas kaasas.
Aga nõrkuste uurimine las jääb konkurentide hooleks.

7) Kui paljusid maailma tippmaletajaid isiklikult tunnete? On ka mõni lähedane semu?
Kindlasti teatakse maletajate hulgas mind rohkem, kui mina maletajaid. Igal aastal saan näiteks jaanuari alguses toimuva turniiri „Meenutades Paul Kerest” osalemistaotlusi paljudelt suurmeistritelt.
Mul on olemas korralik hulk tippmaletajate kontakte (alles mingi aeg tagasi küsis Jaan Ehlvest, et kas ma ei annaks talle Spasski telefoni). Kuna olen selles valdkonnas tegutsenud juba alates 1997.aastast (korraldasin Pärnus Euroopa klubide karikavõistluste eelturniiri), siis on ka aastatega Eestist läbi käinud päris palju tippmaletajaid kellega teretame ja suhtleme.
Oli ka kunagi aeg, kui Paide Maleklubi võistkonda Eesti klubide MV-ks õnnestus kutsuda teiste hulgas sellised maletajad: Jaan Ehlvest, Andrei Sokolov, Aleksandr Morozevitsh. Ja sinna lisandusid meie toonased tipud.
Eestis korraldatavate malevõistlsute tase on nii korralik, et kõik siin osalenud maletajad on võistlsutega rahule jäänud ning soovivad ka ise suhteid säilitada, et jälle tagasi tulla. On kummaline, et kõik väliskülalised tänavad alati võistluste lõppedes korraldajaid, kuid vaid mõned üksikud Eesti maletajad märkavad öelda aitäh organisaatoritele tehtud töö eest. Ju seda peetakse meil iseenesest mõistetavaks, et nii peabki olema.
Kes on lähedane semu? Et inimestega hästi läbi saada, siis selleks ei pea olema semu. Ja males olen küll semutsemist vältinud.
Aga meeldiv on saada küll jõuludeks tervitus valitsevalt maailmameistrilt Anand`ilt, kellega meil on „tööalased” suhted alates 2004.aastast, kui tegin Tallinnas P.Kerese mälestusturniiri.


Simo Runnel

Millised võiksid olla järgmised Eestis ilmuvad maleraamatud?
Just äsja sai valmis väike trükis Lembit Ollist, mille koostamise eest suur tänu Ülar Laugule. Loodetavasti õnnestub järgmisena välja anda korralik raamat Lembit Olli malelisest loomingust. Ideid on veel ning ka pakkumisi erinevate maleraamatute ilmutamiseks on tehtud. Aga ei kiirusta hetkel välja ütlema midagi konkreetset.


Gert Elmaste

Jaanuari kuus toimus EML eestvedamisel nn ümarlaud Eesti malet ja maleliitu puudutavatel teemadel. Kohtumisel, millel osalesin ise ja osalesid ka Sina Hendrik, sai paika pandud mitmed tähtajad ja lähiaja tegemised. Paraku on päris mitmed tähtajad jälle mööda veerenud. Milles põhjus? Kas juhatus ei ole töövõimeline?
Jaanuaris oli meie initsiatiivil tõesti üks kokkusaamine, kus Eesti Maleliidu poolelt olid kohal Marko Siil, Priit Leito ja mina. Teiselt poolt (enamasti siis sellest töörühmast, kes detsembris nõudis EML juhatuse tagasiastumist) olite kohal Sina, Kaido Külaots ja Anto Kasak. Samuti oli seda asja vedamas Ants Prii, kellel isiklikud malelised ambitsioonid puuduvad ning kes sooviks igati kaasa aidata male arengule.
Meie kõigi soov oli ja on ühiselt arendada maletegevust Eestis. Loodetavasti!?
Kahjuks ei ole mulle jäänud Sinu edasisest käitumisest küll mingit muljet, et Sa sooviksid ümarlaua vormis malelisi asju arutada. Juba tookord võtsin ette ükshaaval teie allkirjadega esitatud süüdistused maleliidu aadressil ning olin valmis neile väga täpselt punkt punkti kaupa ka vastama, kuid te ütlesite, et ei soovi ja las see olla minevik.
Olen Viljandi Maleseltsile käesoleval aastal saatnud ka mitmeid vastuseta jäänud kirju, kuid meile tuli hoopis Harju Maakohtust kutse, millest sain teada, et Sina oled otsustanud ajada Eesti Maleliiduga asju läbi kohtu.
Lisaks sellele on minuni jõudnud mitmest allikast info, et just Sina oled see inimene maakonnast, kes on kohtunud Hasartmängumaksu Nõukogu esimehega erakondlikul tasandil ning teinud kõik selleks, et kahjustada EML mainet. Mul on äärmiselt kurb, et sellise tausta loomisel Sinu poolt on kujundatud seisukoht, et maleliidus on kõik halvasti ja maleliidule ei eraldata käesoleval aastal Hasartmängumaksu Nõukogust sentigi (vaata N.Kunitsõni väljavõtet EML projektidest). See ei ole kahju mitte minule, vaid kogu Eesti malele. Eelkõige tippmaletajatele ning noortele, kes peaksid sõitma rahvusvahelistele tiitlivõistlustele, sest just nende projektide ettevalmistuseks oleme me küsinud toetusi. Mille nimel Sa seda teed?!
Lisan ka väljavõtte HMN esimehelt saadetud kirjast minule „...Ei ole mõtet ka salata, et paljud aladega seotud inimesed maakondadest, klubidest jne suhtlevad nõukogu liikmetega ja ka see informatsioon loob kuvandi....”
Gert, maleliidu juhatus on töövõimeline, kuid Sa teed oma ettevõtmistega kõik selleks, et seda tööd raskendada.


Nikolai Kunitsõn

Kuidas Te hindaksite oma paari viimase aasta tööd?
Hindaksin nii, et pidev ja järjepidev töö eesmärkide saavutamisel.
See ei ole küll pelgalt minu töö, kuid kindlasti on ka minu väike panus sellesse, et käesoleval aastal toimusid Eestimaa linnade ja valdade talimängud, kus ainuüksi males osalesid 44 valla ja linna võistkonnad (võistkondades mängisid kaks meest, üks naine, üks noormees ja üks neiu). Ma arvan, et see oli selle aasta parim maleüritus, kus osales läbilõige meie malest. Ja male on üle Eesti populaarne.

Mis on suurimad kordaminekud, mis on olnud suurimad ebaõnnestumised?
Mõõdetavad kordaminekud on kindlasti noorte kaks medalit rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt, koondise treeneri kaasamine maleolümpiale, Marek Kolgi töö malekohtunike kvalifikatsiooni- ja koolitussüsteemi väljatöötamisel, FIDE Presidendi Nõukogu korraldamine ja sellega seonduvalt ka MK`2011 korraldusõiguse saamine Eestile. See viimane on olnud suur investeering tulevikku, mis tegelikult võidakse meie endi poolt ära rikkuda just sisemiste võitlustega.
Ma arvan, et viimaste aastate õnnestumine ja positiivne pool on ka see, et just nüüd on aktiviseerunud EML juhatuse ERAKORRALINE mahavõtmine ja seda tehakse vahendeid valimata. Ma ei oleks nii sinisilmne, et uskuda tõde inimeste poolt levitavatest „lendlehtedest” infoga, et maleliidul on ligikaudu miljon krooni võlgasid ja nemad heast tahtest tulevad asja paremaks muutma. Ei ühtegi sponsorit, ei ühtegi plaani olukorra muutmiseks, jne. Me tuleme ja siis vaatame ning proovime... Mina küll ei julgeks pea ees minna sellise organisatsiooni juhtorganisse.
Suur ebaõnnestumine võib veel tulla, kui MK`2011 korraldus lendab vastu taevast, sest riik ja Tallinn linn võivad ühel hetkel meid lihtsalt minema saata ja ei taha sisemiste võitluste küüsis oleva maleliiduga mingeid küsimusi arutada. Siis on küll pahasti ja Eesti male väljavaated rahvusvahelises mõõtmes ei ole kuigi roosilised.


Marek Kolk

Millisena näete Eesti male tulevikku ? Kas Eesti peaks rohkem keskenduma suuremeistritele, noortele, üksikjuhtumitele v harrastajatele ? (Kas meie prioriteet on pigem võistkondlik maleolümpia, noorte EM, MM v võimalike üksikute tähtede tõus v Eesti kohalike harrastajad (nt projektid nagu Hiiumaa Suvi, Tartu Suvi, I. Raua memoriaal ...)). Üsna selge, et kõigile ressursse ei jätku.
Juba kümmekond aastat tagasi prognoositi, et spordis ei jätku leiba kõigile spordialadele ning alade vahel saab olema karm olelusvõitlus, milles tugevam jääb ellu. Ei jätku lihtsalt harrastajaid ja ka raha. Siiani oleme suutnud muuta malet üha populaarsemaks ning harrastajate arv kasvab, kuid nüüd me ise lammutame leda püramiidi ja kahjustame male traditsioone. Kui 2008.aastal enamus spordialade riiklik toetus tõusis (sh. fondidest), siis male toetus langes ning eelkõige jälle sisepingete ja maletajate endi „töö” tulemusena (kusjuures toetus langes just tippmaletajatele suunatud projektide osas). Ülejäänud spordialad ütlevad meile selle eest aitäh!, sest neile jääb raha rohkem. Aga neid positsioone tagasi võidelda on oi, kui raske.
Miks püütakse korraldada rahvusvahelisi võistlusi Eestis? Eks ikka selleks, et elus püsida, ennast reklaamida ja ala populaarsemaks muuta. Sport on üks suur olelusvõitlus, nagu paljud teised valdkonnad. Ma ei tahaks, et male taanduks kohvikutesse asjaarmastajate tasemele ning male ei oleks riigi jaoks enam sport. Aga see reaalne oht on olemas, sest tegelikult on riigi tasandil nn. prioriteetsed spordialad juba välja valitud (välja kujunenud) ja male sinna ei kuulu.
Eesti males on proovitud kõike – aastal 2002 käivitati projekt „Meelis Kanep suurmeistriks”. Sinna alla matsime ikka päris mitmed sajad tuhanded kroonid ning Meelis käis kuni läinud aastani kõigil võistlustel sisuliselt maleliidu poolt otsitud rahade eest. Projekt sai realiseeritud, sest Kanep on suurmeister, kuid kas me seda tahtsime ühest andekast noormaletajast?!
Jaan Ehlvestiga on pea sama lugu. Me oleme „ostnud” temalt maletamise teenust aastaid. Aga kas sellel oli mõtet, sest panustatud raha ei teeninud meile tagasi ei reklaami ega ka riiklikke toetusi, mida Kultuuriministeerium eraldab tiitlivõistlustel saavutatud medalite eest. Kuna Ehlvest on elukutseline maletaja, siis Eestis tal lihtsalt ei jätkunud raha, et end ära elatada. Ja seepärast läks ta ka USA-sse, kus saab oma ametiga edasi leiba lauale teenida. Kuid ajakirjanduses serveeriti seda jälle maleliidu konfliktina.
Täna tuleks Eestis suunata pearõhk noortele ja kohalikele traditsioonilistele ettevõtmistele, st. tuleb luua võimalusi malega harrastamiseks ja siis tulevad ka talendid, keda saab vaadata üksikjuhtumitena.
Kindel on see, et toetajaid ja sponsoreid on võimalik leida noortele ja suurte traditsioonidega turniiridele, mille eestvedajad on tõelised malefanaatikud. Meie tipud ei ole paraku sellel tasemel, et sponsoritel nende vastu huvi oleks, st. neil ei ole midagi sponsorile vastu anda.
Eesti ei võida kunagi maleolümpiatelt medaleid, sest meie rahvaarv on selleks liiga väike, et suurriikide malesüsteemidega konkureerida. Samas peaksime me siiski rahvuskoondise saatma maleolümpiale ning ka noortele tuleb anda võimalus osaleda MM- ja EM-l. Ja kui näiteks Riho Liiva võitis 2007.aastal võistkondlikul EM-l neljandal laual kuldmedali, siis me peame sellest rõõmu tundma. See oli väga kõva tulemus!

Kuidas saaks edendada naiste malet Eestis ? Kunagi oli see väga kõrgel tasemel, millist ilmselt enam ei saavuta, aga kas Eesti Maleliidul on ideid, kuidas vastavaid projekte soodustada (rohkem väärtustada ... v on see praegu Teie meelest juba piisavalt väärtustatud)?
Olid ajad kui meie naised olid üksikult tugevad. Läinud sajandi lõpus suutsime aga komplekteerida võistkonna, millega tulime 1994.aasta maleolümpial 6.kohale. See oli väga hea tulemus ja olles ise selle võistkonna kapten Moskva olümpial, siis nägin veel enam perspektiivi ka Euroopa võistk. MV-ks. Kahjuks olid aga maleliidus tookord juhtivatel kohtadel jõud, kes ei soovinud sellesse võistkonda panustada (toetati üksikuid meestippmaletajaid) ja nii kadus meil see võimalus käest.
Siis on olnud kuni peaaegu viimaste aastateni selline „ringkaitse” meie rahvusvaheliste meistrite poolt ja igal võimalikul moel on proovitud blokeerida noorte (ehk ka vähem tugevamate) pääsemist koondisse. Selleks on kasutatud ka avalikkuse ja meedia survet. Eelmisel aastal me otsustasime, et seekord me kindlasti paneme vaatamata tugevale vastuseisule võitkonda noore Tuuli Vahtra ja nagu elu näitas, siis Tuuli mängis olümpial väga hästi.
Tänaseks on küll olukord, kus peame ootama uue põlvkonna kasvamist ja püüdma luua neile tingimusi edukaks arenguks. Noorenev trend oli ju ka märgatav käesoleva aasta Eesti naiste MV-l.

Kas Teie meelest on Eestis turniire liiga palju v pigem vähe ? Millisest formaadist on pigem puudus ja millist formaati peaks Eesti rohkem arendama ? [Tavamale, kiirmale, midagi vahepealset ?]
Kunagi ei ole turniire liiga palju, sest suur turniiride arv annab võimaluse valikuteks. Kui ainult oleks organisaatoreid kes tahavad ja jaksavad neid turniire korraldada. Arvan, et tavamales peaks olema rohkem turniire, sest kiirturniiride formaat soodustab küll ala kandepinna laienemist, kuid ei ole kasulik neile, kes soovivad tõsiselt konkureerida rahvusvahelistel võistlustel (eriti noorte osas).

Siin küsiti juba raamatu kohta. Kas näete mingit perspektiivi Eesti keelse malekirjanduse osas (paberkandjal v elektrooniliselt) ? Venekeelset head materjali on palju (nt lõppmängude, keskmängude, sissejuhatavad avangute teooriad), kuid noorem generatsioon sellest enam aru ei saa. Või piisab, kui on olemas inglise v muu keelne kirjandus ? Kas näete võimalusi nt EML-l toetada elektroonilisi projekte ?
Arvan, et kirjastamiseks on Eesti turg liiga väike. Pigem on võimalik leida toetust elektroonilistele projektidele.

Mida peate enda tugevaks ja mida nõrgaks küljeks Eesti male juhtimisel ?
Sellele oli vastus ühes eelnevas küsimuses.


Peep Narusberg

Hendrik, mis Sa arvad, miks meie maletajad ei armasta sponsoreid?
Hea küsimus, millele mina vastata ei oska. Ma mõtlen aegajalt seda sama, et miks maletajad arvavad, et keegi peaks neile kusagilt niisama raha andma. Ja seda sellepärast, et nad on maletajad!!!
Kui otsid tippmaletajale toetuse, siis ta mitte ei ütle aitäh selle eest, vaid järgmisel korral saad hoopis pahameele osaliseks kui enam toetust ei leidnud. Selleks, et midagi saada, tuleb ka midagi vastu anda!
Maletajad on välja mõelnud sellise kummalise asja nagu reiting. Kindlasti on see objektiivne tugevuse näitaja mingil tasemel. Kuid meie tippmaletajad arvavad, et nad peaksid selle reitingu alusel saama honorare pelgalt selle eest, et nad oleksid nõus mängima turniiridel. On veidi veider, et tippmaletaja läheb „tööle”, st. turniirile mängima, et auhinda saada (töötasu teenida) ja nõuab juba eelnevalt lisaks võimalikule tasule tehtava töö eest ka nn. garanteeritud raha.

Mida on eesti male viimastel aastatel andnud/andmas sponsoritele, et nende huvi toetada ei raugeks ja kogunisti kasvaks?
Toetajad /sponsorid on enamasti andnud oma raha (ka tasuta teenuseid) eelkõige maleürituste korraldamiseks ja projektidele, kuhu on haaratud suurem hulk noormaletajaid.
Male ei ole spordiala, millele saab hinnakirja järgi reklaami müügiga sponsoreid leida. Ikka peab olema toetaja malehuviline või kuidagi selle alaga seotud. Meie võimalus ja ülesanne on kasutada kõiki oma võimalusi, et sponsor ka näeks ja tunnetaks oma olulisust konkreetse projekti juures. Ei tooda ükski projekt sponsorile tagasi ürituse alla pandud raha, kuid see ei ole ka nende jaoks oluline.
Ja ega keegi ei taha väga tulla „konnatiiki”, kus kogu aeg pori lendab.

Kas harrastajate endi panus üritustesse peaks olema suurem?
Võiks olla kindlasti suurem. Üheskoos ettevõtmistest tunnevad kõik rohkem rõõmu ja ka vastutust ettevõtmise õnnestumisel. Meil on enamasti trend, et ühed korraldavad ja teised tulevad tarbima...


Kristjan Sander

1) Kas EML on käesoleva hetke seisuga võlgu liikmesklubidele kultuuriministeeriumi kaudu eraldatavat noortespordi toetusraha? Kui jah, siis kui palju, millistele klubidele ja millise perioodi eest?
Eesti Maleliidul on iga liikmesklubiga sõlmitud noortespordi toetuse leping ja lepingu sisu ning tingimused on kahe osapoole vaheline asi. Vaevalt need lepingud huvitavad Vaadeldaja lugejaid. Kõik aruanded ja ülevaated esitab EML juhatus üldkoosolekul.

2) Kas EML on käesoleva hetke seisuga aruandevõlglane mõne avalikust sektorist pärit rahastaja ees? Kui jah, siis kellele ja mis osas?
Eesti Maleliit ei ole käesoleval hetkel aruandevõlglane ühegi avalikust sektorist eraldatud toetuse osas. EML ei olnud aruandevõlglane ka eelmisel aastal. Teadaolevalt ei eralda Kultuurkapital toetusi nendele organisatsioonidele, kes on aruandevõlglased. Seeläbi jooksis ka eelmisel aastal ajakirjandusest läbi repliik, et Kultuurkapital ei eraldanud maleolümpiaks toetus sellepärast, et EML oli aruandevõlglane. Tegelikult eraldas Kultuurkapital nimetatud jaotuses EML poolt esitatud väiksematele projektidele toetusi, kuid „kõrbes” nn. maleolümpia projekt. On kahetsusväärne, et selle küsimuse esitaja ei vaevunud neid andmeid kontrollima ja esitas EML juhatuse tagasiastumisnõudes ühe põhjusena ka väidetavad esitamata aruanded.

3) Kas EML juhatus kavatseb käesoleval aastal täita põhikirja p. 37 teist lõiku ja esitada lõppenud majandusaasta aruande üldkoosolekule kuue kuu jooksul?
Jah.

Lisaks palun jätkuvalt vastust küsimustele, mille esitasin 8. jaanuaril 2008 ja millele ma ei ole siiamaani mingit sisulist vastust saanud (keeldumist vastata ei saa lugeda vastuseks).
Käesolevaga pean esmalt märkima, et kõigile neile küsimustele vastas läinud aasta jaanuaris EML juhatuse liige Riho Liiva, kuid vastan neile küsimustele siis ka läbi Vaadeldaja.

4) 2007. aasta EML üldkoosolekul palus juhatuse esimees H. Olde EML liikmetel paberkandjal EML majandusaasta aruannet mitte levitada. Mida ja mis põhjusel on EML majandusaasta aruandes varjata?
Eesti Maleliidul ei ole midagi varjata, sest meie tegevus on avalik ja meie tegevust kontrollib vannutatud audiitor (ka Eesti Olümpiakomitee valis endale eelmisel aastal just sama audiitorfirma). Kuid paraku on meie liikmete hulgas neid inimesi, kes tõlgendavad esitatud numbreid oma suva järgi ning ei kasuta neid aruandeid just mitte kõige õilsamatel eesmärkidel. Ma arvan, et ei ole just väga meeldiv leida igasugust moonutatud infot erinevate riikide veebilehtedel (eestikeelsed dokumendid, millele on lisatud moonutatud venekeelsed komentaarid).
On olnud absurdseid olukordi, kus FIDE presidendi nõunik on helistanud ja küsinud üle, et kas vastab tõele info, mida ajakirjandus Venemaal Esti maleelu kohta kirjutab.


5) 2006. aasta EML üldkoosolekul ei lubatud osaleda Tartu Ülikooli Maleklubil, hoolimata sellest, et klubi esindaja Jaan Narva viibis kohal koos esindusõigust tõendava dokumendiga. Millisel õiguslikul alusel ei lubatud EML ühel liikmel üldkoosolekul osaleda?
Nimetatud üldkoosolekul ei lubatud tõesti Jaan Narval esindada Tartu Ülikooli Maleklubi, sest EML puudus (ja puudub tänaseni) info, et Jaan Narva on Tartu Ülikooli MK liige. Vaatamata EML igal aastal saadetud palvetele esitada jooksva aasta 31.jaanuariks EML-le klubi liikmete nimekiri, ei ole seda nõuet Tartu Ülikooli MK kunagi täitnud. Me ei tea ka täna, et kes kuuluvad nimetatud EML liikmesklubi nimekirja.
Samuti olen saatnud klubi juriidilisele aadressile aastate jooksul mitmeid tähitud kirju, mis kõik tulevad tagasi, sest keegi ei võta neid vastu.

6) 2007. aaasta Euroopa võistkondlikule MV-le lähetati nii meeste kui naiste võistkond ilma varumängijateta hoolimata võistkondade liikmete vastupidisest soovist. Millistel kaalutlustel see otsus tehti ning kas maksimaalse sportliku tulemuse huvides polnuks varumängijate kaasamine? Kui suured olid sellest võistlusest osavõtu kulud?
2007.aastal ei saadetud tõesti võistkondlikule EM-le varumängijaid ja seda eelkõige rahalistel kaalutlustel. Tippmaletajaile ei peaks olema koormav mängida üheksa partiid malet kümne päeva jooksul ilma varumängijata (üks partii kestab kuni 4,5 tundi). Siinkohal on näiteks hea võrdlus tuua Armeenia maleolümpia koondisega, kus juba viimasel kahel olümpial mängitakse sisuliselt ilma varumängijata 11 vooru ning armeenlased tulid eelmisel aastal maleolümpial I kohale.
Ma ei saa siin nimetada täpset summat, sest antud projekt hõlmas ka ettevalmistust EM-ks (sh. ind. EM-l osalemine; Eesti MV-te korraldus; sülearvutid Eesti meistritele jne.). Ühe täiendava varumängija lisamine koondise juurde oleks läinud maksma suurusjärgus 30 tuhat krooni inimene (seega suurusjärgus 60 tuhat krooni täiendavat kulu).

7) 23.11.2006 saatsid 5 liikmesklubi EML juhatusele tähitud kirja nõudega kutsuda kokku erakorraline üldkoosolek. Kirja kohalejõudmist kinnitav Eesti Postist pärinev dokument on avalikustatud aadressil http://www.diagonaal.ee/index.php?name=News&file=article&sid=79. Kas see kiri jõudis EML juhatuseni ning kui ei, siis millistel asjaoludel ning mida on ette võetud, et selline juhus ei korduks?
See kiri ei ole jõudnud EML juhatuseni.
Et sellist laadi kirjavahetustele SK-ga Diagonaal veidi selgust tuua, siis olgu siia lisatud ka teine samalaadne juhtum.
Väidetavalt saatis SK Diagonaal EML-le mingil ajal (suvel, kui olin puhkusel) tähitud kirja, mida me kätte ei saanud. Mõne aja pärast esitas SK Diagonaal esindaja Andmekaitse Inspektsioonile kaebuse, et EML-i tuleb trahvida kuna ta ei vasta teabenõudele. Saime siis AI-lt kirja, millele ka vastasin ja kinnitasin, et me ei ole saanud SK-lt Diagonaal mingit kirja ning ühtlasi palusin neil kontrollida, et kas SK Diagonaal on ikka kindel selles, et EML sai kirja kätte ja ei vastanud järelpärimisele. AI vastavale järelpärimisele ei tulnud muidugi SK-lt Diagonaal mingit selgitust, kuid siis otsustasime AI esindajaga, et kontrollime selle ise Eesti Postist järele. Ja selgus hämmastav tõsiasi: SK Diagonaal esindaja oli ise tagasi võtnud maleliidule saadetud kirja ning pärast seda esitas ikkagi AI-le nõude EML trahvimiseks. Seega – kõik on võimalik!

8) 2007. aaasta Euroopa noorte individuaalsetel MV-l saatis Eesti noortekoondist peatreenerina välismaa kodakondsusega Leonid Rohovoy, kes ei valda eesti keelt. Tegu oli ainsa EML poolt tasustatud eesti laste treeneriga neil võistlustel. Millistel kaalutlustel lähetati vene keelt mitteoskavate eesti laste osalusega koondise peatreenerina treener, kes ei valda eesti keelt ja kas selline olukord võib korduda ka tulevikus?
Eesti Maleliit saatis ametliku delegatsiooni juhina tõesti EM-võistlustele Mark Lapiduse isikliku treeneri Leonid Rohovoy. Sama aasta noorte MM-le saadeti treenerina Ülar Lauk. Kuna L.Rohovoy liitus delegatsiooniga võistluspaigas, siis keegi ju viis ka lapsed Eestist võistluspaika ja tõi tagasi. Ma ei ole kuulnud, et kellegil oleks selles küsimuses olnud siiani mingi probleem või etteheide. Samas võin ka kinnitada, et L.Rohovoy`le ei makstud seal töötamise eest mingit tasu.

9) EML põhikirja p. 27 lg. 2 järgi kutsutakse juhatuse koosolekutele nii meeste kui naiste arvestuses valitsevad Eesti meistrid. Kas seda nõuet on 2007. aastal järjekindlalt täidetud? Lisaks: Kas seda nõuet on 2008.-2009. aastal järjekindlalt täidetud?
Seda nõuet on ka järjekindlalt täidetud, kuid kahjuks ei soovinud 2007.aasta valitsev Eesti meister osaleda juhatuse koosolekutel (vastav M.Kanepi meil on mul ka olemas, nagu kogu töölane elektrooniline kirjavahetus alates 2004.aastast). Viimasel ajal on enamus EML juhatuse otsused ja arutelud toimunud kiiretest ja pingelistest aegadest tulenevalt e-posti teel, sest nii on töötamine operatiivsem ning juhatuse liikmete kirjalikesse aruteludesse ei ole tõesti kaasatud valitsevaid Eesti meistreid.

10) H. Olde on korduvalt mitte kohtuniku, vaid EML juhatuse esimehena sekkunud võistlustel FIDE malekoodeksi järgi kohtuniku haldusalas olevate küsimuste (näiteks osalejate vahelised vaidlused) lahendamisse kohtuniku asemel (sealhulgas näiteks 2007. a. Eesti klubide välkmale MV-l, kus ta ise osales ka võistlejana). Milline on juhatuse seisukoht juhatuse esimehe sellise käitumise kooskõlast FIDE malekoodeksi ning fair play reeglitega? Kelle poole peab võistlusel osaleja nii EML juhatuse esimehe kui võistluse kohtuniku üheaegsel kohalviibimisel pöörduma?
Sellele küsimusele saaksin siis vastata, kui küsija esitaks konkreetse juhtumi. Ma ise küll ei tea, et oleksin kunagi EML juhatuse esimehena sekkunud kohtuniku haldusalas olevate küsimuste lahendamisse. Küsisin järele ka kohtunikekogu esimehelt, et kas temale on laekunud selliseid etteheiteid. Ei olnud ka temale midagi saabunud. Seega palun konkreetsed juhtumid asjaosaliste poolt, kelle partiidesse olen sekkunud, siis saame sellel teemal edasi rääkida.


Margus Sööt

Austatud Margus Sööt. Tänan Sind esitatud küsimuste eest. Nii mitmedki Sinu poolt esitatud küsimused kuuluvad tegelikult Eesti Maleliidu liikmesklubide pädevusse. Kuna Sa oled mitmeid kordi teatanud, et Sul ei ole mingeid ambitsioone seoses maleliiduga, siis jäävad mulle mõned Sinu küsimused arusaamatuks. Küsimusi, mis puudutavad EML juhatuse suhteid liikmesklubidega peaksid esitama ikkagi konkreetsed klubid, mitte inimesed, kes ei oma klubide poolt esindatust.
Samuti on mulle arusaamatu, et milliste EML liikmesklubide esindajana Sa koostasid eelmisel aastal valeandmetega dokumente ja levitasid neid maleringkondades ning milliste EML liikmesklubide esindajana püüdsid Sa kohtuda Kultuuriministeeriumi kantsleriga, et rääkida „tegelikust olukorrast” eesti males. Kas Sa mitte ei kahjusta sellise tegevusega enamuse EML liikmesklubide huve. Julgen Sulle kinnitada, et sellise tegevusega Sa kahjustad kogu male mainet.
Samuti on mulle veidi arusaamatu, et miks Sa ei ole kajastanud mitmeid asju objektiivselt. Näiteks saatsin Sulle seoses J.Ehlvesti loobumisega 2008.a. maleolümpiast Ehlvesti enda vastuse maleliidule. Paraku otsid Sa avalikkusele esitamiseks siiski teisi võimalusi ja püüad tekitada konflikte. Olgu siis minu poolt siin avaldatud Jaan Ehlvesti meil 2008.a. maleolümpial osalemisest loobumise kohta:

From: Jaan Ehlvest
To: hendrik.olde@maleliit.ee
Sent: Wednesday, August 13, 2008 4:34 PM
Subject: Maleolumpia
Tere Hendrik,
Tänan Sind pakkumise eest. Kaalusin erinevaid võimalusi, kuid rahuldavat varianti ei leidnud. Peamine põhjus on Ameerika kontinendi tshempionaat, mis algab 1. novembril. Minu lahkumise põhjus oli mängida just nendel võistlustel ja läbi lüüa Ameerika kontingendil. Juhul kui minu individuaalne tase seda ei võimalda pole minu edasisel malekärjääril mõtet. Arvan ka ,et Eesti Maleliit peaks ergutama noori ühe kohaga maleolõmpia koondises. Vanuses 14 kuni 18 aastat. Kirjutan pikemalt hiljem,
Päikest, Jaan

Eesti Maleliidu juhatusse on käesoleval sajandil kuulunud aastail 2002-2004 Jaan Ehlvest ja Tatjana Fomina, aastail 2004-2006 Jaan Narva, aastail 2002-2007 Kaspar Kaugija (palun mind parandada, kui eksin veidi mõne aastaarvu osas), kes kõik on lahkunud Hendrik Olde juhitavast meeskonnast suurema või väiksema tüli saatel. Endiste Eesti Maleliidu juhatuse liikmete kõrval on Hendrik Olde suhted üsna kehvad ka mitmete maletajatega, kuuldavasti ka rahaeralduste üle otsustavate ametnikega.
Võtsin ette maleliidu B-kaardi ja selle järgi on käesoleval sajandil kuulunud EML juhatusse järgmised inimesed: L.Vahesaar, J.Ehlvest, T.Fomina, A.Rei, V.Zavoronkov, M.Tarmak, K.Kaugija, O.Sepp, A.Sarapuu ja A.Taimla. Infoks Sulle, et iga kahe aasta tagant (alates 2006.aastast iga nelja aasta tagant) toimuvad EML korralised juhatuse valimised ning vahel juhtub nii, et inimesi ei valita pärast ametiaja lõppemist tagasi uude juhatusse. Ja seda erinvatel põhjustel. See on selline demokraatlik protsess.
Aga kuna Sind huvitavad konkreetselt kaks persooni, siis T.Fomina väidetavaks põhjuseks EML juhatusest lahkumisel oli see, et EML juhatus otsustas liisida Eesti Maleliidule ametiauto (selle auto otsis maleliidule muuseas K.Kaugija). T.Fomina seisukoht oli, et Olde oleks pidanud ka edaspidi kasutama ilma igasuguste kompensatsioonideta oma abikaasa autot maleliidu tegevuseks, mida olin teinud enne seda järjepidevalt kolm aastat. EML juhatuse enamus otsustas liisida maleliidule auto ja see oli Fominale vastuvõetamatu lisakulutus.
K.Kaugija lahkumine EML juhatusest (ja ka ootamatu sinna tagasi tulemise soov eelmise aasta lõpus) on otseselt seotud 2011.a. Maailma karikaturniiri korraldusõiguse andmisega Eestile. Kaugija ütles juba ammu, et teda ei huvita EML tegevus, kuid ta soovib tegeleda MK`2011-ga. Võin kinnitada, et K.Kaugija on EML juhatuse liikmena läbi aastate toetanud malet kokku 5000 krooniga, kuid kulutanud EML vahendeid on ta kordades rohkem (üks näide: 2006.aasta Torino maleolümpial tegi ta EML mobiiltelefonile 2,5 nädala eest üle 7800 krooni suuruse arve, sest kasutas maleliidu telefoni ka oma isiklikeks ja tööalasteks asjaajamisteks). K.Kaugija soovis lahkuda EML juhatusest omal soovil 2007.aasta lõpus, s.o. vahetult pärast Türgis toimunud FIDE Kongressi, kus ei olnud arutusel (aga just seal pidi otsustatama 2011.a MK toimumise koht) MK`2011 korraldus. Kaugija teadis väga täpselt olukorda seoses MK- taotlemisega ja järelikult sai ta aru, et see üritus on meie jaoks läinud. Seega puudus tal edaspidine huvi olla maleliidus. Paraku ta ei teadnud, et see küsimus lükati otsustamiseks edasi järgmisse FIDE Presidendi Nõukogusse, kus otsustati anda korraldusõigus Eestile. Ja nüüd soovib Kaugija ootamatult uuesti tagasi tulla EML juhatuse esimeheks. Veidi kummaline, et nüüd järsku tekkis Kaugijal uuesti huvi maleliidu tegevuse vastu, mis pidavat olema sisuliselt pankrotis (sinu arvestuste järgi)!

Kas Hendrik Olde tunnetab usalduskriisi enda isiku suhtes?
Kelle poolt? 2006.aastal toimunud EML üldkoosolekul valiti salajasel hääletusel uus EML juhatus ja häälestuses osalesid kõik üldkoosolekul esindatud 32 EML liikmesklubi. Juhtus nii, et mina isiklikult sain 100% klubide toetuse (ehk siis 32 häält). Lisan, et tollel üldkoosolekul ei omanud mina mitte ühegi klubi esindatust.
Praegune juhatus on pannud oma plaanid paika kuni järgmise aasta valimisteni ja me teeme antud mandaatide alusel tööd. Ma ei pea õigeks seda, et tõde on sellel, kes kõvemini karjub ja tagaselja erinevaid kaebusi kirjutab.
Margus, milline on Sinu senine panus male arengusse Eestis, et oled hetkel seadnud eesmärgiks iga hinna eest EML juhatuse kukutamise?!
Andke meile palun võimalus töötada kuni 2010.aasta korraliste valimisteni ja siis valivad liikmesklubid maleliidule uue juhatuse.

Kas kujunenud olukorras poleks Eesti malele parem, kui maleliidu etteotsa asuks mõni uus inimene, kes saaks alustada nii-öelda puhta lehena?
Kogu malele oleks kindlasti parem kui inimesed, kes ei esinda ühegi klubi huve ja ka mõned klubid suudaksid teha koostööd kõigi EML liikmesklubidega. Mitte ei elaks oma kibestumist välja sellega, et püüavad igal võimalikul hetkel malevankrit kraavi lükata.
Male arendamine on pidev protsess ja ma ei ole päris kindel, et kellegil oleks võimalik alustada puhtalt lehelt. Tahtsid ju ka detsembris toimunud erakorralisel üldkoosolekul juhatusse tagasi tulla mitmed inimesed, kes on maleliidust aastate jooksul juba kordi läbi käinud.
Kui on olemas uus meeskond ja uued inimesed ning ka programm, et kuidas olukorda paremaks muuta, siis ei hoia tänane juhatus kahe käega oma kohtadest kinni. Ja kindlasti peaks olema ka uue meeskonna programmile rahaline kate olemas.

Kui palju erakapitali on suutnud Eesti Maleliit ja isiklikult Hendrik Olde viimastel aastatel (näiteks viimasel kolmel või viimasel viiel aastal) male juurde kaasata?
Võin kinnitada, et näiteks eelmisel aastal oli erakapitali rahaline panus maleliitu suurem, kui riigilt laekuv eelarveline sporditegevuse toetus (riik eraldas maleliidule veidi alla 350 tuhande krooni). Samuti oleme leidnud maleliidule suure hulga toetusi, mis ei väljendu otseselt rahas vaid teenustes. Näiteks oli 2007.aastal korraldatud FIDE Presidendi Nõukogu majutuse, toitlustuse ja ruumide rendi arve Radisson SAS-le hinnakirja järgi üle 400 tuhande krooni. Hotell tegi aga meile selle üritusega soodustust ja lõpparve oli alla 200 tuhande krooni. Selliseid toetusi oleme leidnud maleliidu ürituste korralduseks igal aastal mitmete sadade tuhandete kroonide eest. Eks kaudne erakapitali kaasamine on ka see, et me oleme leidnud enamasti kõigile soovijatele Tallinnas malemaja läheduses majutuse, mis on 50% soodsam hinnakirjast ja seda kasutavad paljud meie liikmesklubide maletajad.

Millised ettevõtted / ettevõtjad on olnud viimastel aastatel Eesti Maleliidu suuremad toetajad ja millistes suurusjärkudes toetussummadest käib jutt?
Rahalised numbrid jooksevad läbi majandusaasta aruannetest ning toetajate logod on üleval EML kodulehel, trükistel ja võistluspaikades.

Millisel real või millistel ridadel kajastuvad sponsoritelt saadud summad Eesti Maleliidu majandusaasta aruannetes?
Kas ma pean seda küsimust tõlgendama selliselt, et Sa ei saanud aru nendest numbritest, mis Sa eelmise aasta majandusaasta aruande põhjal koostatud materjalides malehuvilistele tõeste andmete pähe laiali saatsid?! Palun küsi seda mõnelt EML liikmesklubi esindaljalt, kes osales meie üldkoosolekul.

Kui hea või halb on Eesti Maleliidu majandusseis Hendrik Olde hinnangul? Ega ometi ei või juhtuda, et ühel hetkel avastavad maletajad alaliidu pankrotis olevana?
Maleliidu seis võiks olla oluliselt parem kui mitmed „malehuvilised”, sh. Sina, ei püüaks teha kõike selleks, et male maine oleks võimalikult halb ja et malele ei tahaks sponsorid ja ka riik raha anda.
Kui Sul on mingi küsimus või on hea ettepanek, siis palun pöördu läbi klubi (või ka otse) EML juhatuse poole ja püüame asja üheskoos paremaks teha.

Levib jutt, et seoses Maailma Karikaturniiri korraldamisega Eestis asutab tänane Eesti Maleliidu juhatus alaliidu kõrvale mingit "rakukest" (sihtasutus vms)? Kas see info vastab tõele? Ja kui, siis millistel eesmärkidel soovitakse sellist "rakukest" alaliidu kõrvale luua ja miks ei võiks kogu asjaajamine käia läbi Eesti Maleliidu?
Margus, usu ikka seda mida Sa näed, mitte ära võta tõe pähe kusagil levivaid jutte.
Jah, Kaugija on püüdnud juba alates 2004.aastast minu ja EML presidendiga kokku leppida, et teeme rahvusvaheliste ürituste korralduseks sihtasutuse ja lepime kokku, et kes kui suure summa kompensatsiooni saab kui me peaksime ürituste korraldamisel tülli pöörama.
Juba toona rääkis EML president, et katsume ikka enne mõne ürituse Eestile saada ja alles siis hakkame seda korraldama ja „kompensatsioone” jagama.
Aga mõte on Sul ju iseenesest hea. Kas sellistes „tormituultes” maleliit saaks näiteks allkirjastada FIDE-ga koostöölepingut MK`2011 korralduseks. Ja kui EML juhatus peaks ootamatult vahetuma, kes siis vastutab MK`2011 eduka korralduse eest. Kui asi peaks untsu minema, kas siis uus juhatus annab vana juhatuse kohtusse materiaalse kahju tekitamise eest...
Eeldatavalt peaks ikka olema tõesti keegi konkreetne isik või organisatsioon, kes hakkab MK`d korraldama. Näitena olgu lisatud, et Otepää MK`d suusatamises ei korralda samuti mitte Eesti Suusaliit vaid Tehvandi Sihtasutus.

Kas vastab tõele, et Eesti Maleliit venitab juba aastaid Kultuuriministeeriumi poolt sihtotstarbeliselt eraldatavate noortespordi rahade ülekandmisega maleklubidele? Kui jah, siis miks?
K.Sanderile juba vastasin, kuid lisan selgituseks juurde.
Noortespordi viivitused on tõesti erinevate klubidega tekkinud ja selle põhjus on enamasti asjaolu, et me oleme vahel kulutanud neid toetusi ajutiselt meie tippmaletajate kulutuste finantseerimiseks.
Vaadeldajas just ilmus ülevaade EML taotlustest Hasartmängumaksu Nõukogule. Nagu sealt näha, siis näiteks eelmisel aastal ei eraldatud sealt toetust eelkõige meie tippmaletajatega seotud projektidele. Nii oleme me lootuses, et äkki järgmine jaotus eraldatakse, katnud maletajate kulutusi noorte arvelt. Ja seda tuginedes ametnike lubadustele – a`la, et järgmisest jaotusest saame toetuse. Kuid pahatihti on olnud ikka nii, et kui mingi projekt on läbi, siis ega need lubadused paika ei pea. Nagu ka nüüdseks on selgunud, siis teeb mõni EML liikmesklubi juht erinevate fondide esindajatega „tööd”, et me ei saakski fondidest projektipõhiseid toetusi.
Oleme seda öelnud ka viimastel üldkoosolekutel ning edaspidi on tõesti nii, et kui konkreetse projekti (mis enamasti seotud täiskasvanud tippudega) toetuseks rahalisi vahendeid ei eraldata, siis me ei saa neid projekte ka ainult heades lootustes realiseerida.


Malehuviline Maria

Juba aastad räägitakse ning on ka ilmunud artikleid teemal - Hr. Olde ja Fomina vahelisest konfliktist. Kuidas on Teie poolne kommentaar?
Mis "kana" on Hr. Oldel Fominaga "kitkuda"?
Ma ei tea, et minul T.Fominaga mingi konflikt oleks või oleksin ma mingil moel tema malelist tegevust takistanud. Alles hiljuti ütles mulle üks lugupeetud malepedagoog, et kõik rääkisid nagu oleksid meil T.Fominaga olnud üheksakümnendate keskel väga soojad suhted ning isegi minu ettevõtmiste kontor oli vahepeal tema kodus.
Ütlesin tollele lugupeetud malepedagoogile, et nii soojad ei ole meie suhted kunagi olnud, mis võiks põhjust anda kuulujuttudeks.
Aga Tanjaga me saime väga hästi läbi kuni selle hetkeni, mil hakkasin koos elama praeguse abikaasaga. Sealt edasi on tema käitumine olnud veidi mõistmatu ja nii mõnestki kohast kumab läbi joon, et mina nagu diskrimineeriks tema malelist tegevust. Ja sellesse ühepoolsesse võitlusesse on hääletorudena kaasatud nii mõnigi koolipoiss, kelle maleline mälu ulatub 5-6 aasta taha...


Lõpetuseks oleks ka minul küsimus kolmele mehele (Gert Elmaste, Kristjan Sander ja Margus Sööt), kes kõige aktiivsemalt tegelevad EML juhatuse tegevuse kritiseerimisega. Palun nimetage kolm asja või ettevõtmist, mida te olete siiani teinud male heaks Eestis (millest me kõik oleme osa saanud)? Võimalusel palun igaüks eraldi.


Head malest huvitatud inimesed!
Vähem isiklikke solvumisi ja kibestumist ning rohkem häid ideid ja koostööd meie maleelu edendamisel. Mõtleme suurelt ja püüame ikka üheskoos edasi liikuda, mitte üksteisele „kaikaid kodaratesse loopida”.



Edu soovides,
Hendrik Olde


P.S. Küsimustele vastates olen edastanud oma isiklikud arusaamised ja nägemuse ning palun neid vastuseid mitte tõlgendada EML juhatuse ametlike seisukohtadena.