Vastuseks Hendrik Olde kirjutisele

Sain täna Kristjan Sanderilt kirja:

Kommentaariks H. Olde vastustele „Vaadeldaja“ kaudu esitatud küsimustele

Kristjan Sander

Maleliidu juhtimisest

Analüüsides H. Olde vastuseid maletajate esitatud küsimustele torkab kõigepealt silma kaks asja.

Esiteks puudub vastustes vähimgi enesekriitika või oma vigade tunnistamine. Põhikirja süstemaatiline rikkumine ning detsembri algul toimunud koosoleku ebaseaduslik lämmatamine on paraku faktid. See, et Ida-Virumaa klubide tähitud kiri erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõudega jõudis Malemajja 27.11.2006, kuid põhikirja ja seadust rikkudes jäeti erakorraline üldkoosolek kokku kutsumata ja kiri kuulutati jäljetult kadunuks, on samuti fakt (igaüks võib selles veenduda vaadates leheküljel http://www.diagonaal.ee/index.php?name=News&file=article&sid=79 skänneeritud tõendit). Iseloomulikult jätab H. Olde vastamata küsimusele, mida on tehtu sellise juhtumi kordumise vältimiseks.

H. Olde väidab, et 2007.-2009. aastal on järjekindlalt täidetud nõuet kutsuda juhatuse koosolekutele nii naiste kui meeste arvestuses Eesti meistrid ja toob välja, et 2007. aastal väidetavalt loobus Meelis Kanep sellest õigusest. Eesti meister 2008-2009 Kaido Külaots teatas mulle, et teda pole seevastu kordagi kutsutud, väljaarvatud juhtudel, mil on arutatud tema endaga seonduvat. Lisaks hõlmab selle nõude mõte kindlasti ka juhatuse otsuste langetamist e-kirja teel.

Maleliidu pehmelt öeldes ebakindel majanduslik seisund on fakt. H. Olde süüdistab Margus Sööti korduvalt valeandmete esitamises. Ometi põhinevad Margus Söödi poolt avaldatud materjalid majandusaasta aruannetel ning teiseks on valeandmete ümberlükkamiseks alati kõige tõhusam viis avaldada tõelevastavaid andmeid koos osundusega ümberlükatava materjali vigadega. H. Olde pole detsembrist saadik mingeid selliseid omapoolseid korrigeerivaid andmeid maleavalikkusele esitanud.

Mul on hea meel, et H. Olde peab koos minuga lubamatuks, kui Maleliidu juhatuse esimees kohtuniku asemel turniiril esinenud vaidluste lahendamisse sekkub. Küll aga on nõudmise peale esitada konkreetseid juhtumeid raske suurt midagi lisada varem väljaöeldule, kuna nimetasin konkreetset juhtumit juba oma varasemas küsimuses (2007. a. Eesti klubide välkmale MV). Oleks tore, kui sellised juhtumid on tulevikus välistatud ning loodetavasti mõtles H. Olde oma vastusega sedasama.

Teiseks ei saa H. Oldega kuidagi nõustuda siis, kui ta püüab teda umbusaldavaid klubisid näidata vastasseisus olevaina Maleliiduga või vihjab nende vastutöötamisele Maleliidu projektidele. Üldkoosoleku korraldamist nõudnud klubid soovisid ja soovivad tuua Maleliit välja kriisist, tõhustada Maleliidu juhtimist ning taastada Maleliidu suhtes kõikumalöönud usaldust. Esimeseks selliseks sammuks võinuks olla asjakohane ning konstruktiivne arutelu üldkoosolekul. Allakirjutanu või ükskõik millise Eesti maleklubi juht oleks usutavasti väga rahul positsiooniga, mis võimaldaks korralduste jagamist Kultuurkapitalile või Hasartmängumaksu nõukogule. Ometi võime kõik sellisest positsioonist ainult unistada ning unistama jäädagi. Olen mitme aasta jooksul juhtinud tähelepanu vajadusele korrastada Maleliidu asjaajamist, pidada kinni põhikirjast ja austada demokraatlikke reegleid ning ohule, et läbipaistamatu ja autokraatlik asjaajamine võib viia meilt meie toetajate usalduse. Maleliidu probleeme ei lahenda vaenlase otsimine või kuulujuttude levitamine mingitest müstilistest umbisikulistest „malehuvilistest“, kes pingutavad projektide „nurjamise“ nimel.

Hasartmängumaksu Nõukogu taotluste vastuste andmebaasist (http://hmn.riik.ee/?id=546) ilmneb, et kui aastatel 2005-2007 rahuldati EMLi rahalised taotlused ca 40-50% ulatuses taotletud summast, siis 2008. aastal eraldati vaid veidi üle 10% taotletud summast. Ma julgen arvata, et selle põhjuseks on lohakil asjaajamine, mitte salapäraste “maleaktivistide” vandenõu Maleliidu vastu.

Lugedes 2008. aasta 11.-12. septembri „Postimeest“ (http://www.postimees.ee/?id=32816) ja „Eesti Päevalehte“ (http://www.epl.ee/sport/441290) ei jää küll muljet, et „rahad hakkasid liikuma pärast seda, kui EML oli septembris kajastanud probleemi ajakirjanduses“. „Postimees“ tsiteerib kultuuriministeeriumi kantslerit Siim Suklest, kes mainib, et H. Olde viis alles eelmisel päeval lõpuks kultuuriministeeriumisse ära seni võlgnetud toetussummade kulutamise aruande. „Eesti Päevalehes“ ütleb hr. Sukles järgmist: „Kui emotsioonivabalt asjale läheneda, siis tahaksin kõigepealt näha maleliidu aruandeid nii hasartmängumaksu nõukogule kui ka kultuurkapitalile. Saan aru nii, et maleliit ongi oma tegevuse üles ehitanud lootusele, et küll riik viimasel minutil hädast välja aitab.” Kuna Maleliidul puudub nõukogu, kes juhatust kontrolliks, ongi liikmesklubide ja üldkoosoleku õigus ja ka kohus taolistele kahetsusväärsetele juhtudele reageerida.

Kahjuks jätab H. Olde vastamata küsimusele Maleliidu võlgnevuste ees klubidele noortespordi rahade osas. Siinkohal kasutan võimalust ja esitan sellesama küsimuse avalikult Tartu Ülikooli Maleklubi nimel. Juhatus on nii seaduse kui põhikirja alusel kohustatud vastama liikmete küsimustele Maleliidu majandusliku olukorra ning võetud kohustuste täitmise kohta ning seega palungi nüüd vastata küsimusele

Kas EML on käesoleva hetke seisuga võlgu liikmesklubidele kultuuriministeeriumi kaudu eraldatavat noortespordi toetusraha? Kui jah, siis kui palju, millistele klubidele ja millise perioodi eest?

kirjalikult e-kirja aadressitel kristjans@hot.ee ja kristjan.sander@affecto.ee . Saadan sama päringu ka eraldi e-kirjaga juhatuse liikmetele.

Rääkides Eesti Maleliidu maksuvõlast mainib H. Olde Eesti MV korraldamist veebruaris. Paraku oli Eesti Maleliit juba 2. detsembril 2008 krediidiinfo andmetel maksuvõlglane 73 906 krooni ulatuses, millele lisandus intressivõlg. Krediidiinfo lehekülje väljatrüki edastan „Vaadeldajale“ ning palun selle käesolevale artiklile lisada. Tegemist ei saa seega olla Eesti MV korraldamise tagajärjel tekkinud ühekordse õnnetusega. Selle kohta leiab tõestust ka varasemast „Vaadeldaja“ postitusest http://vaadeldaja.blogspot.com/2009/03/eesti-maleliidu-volgnevus-maksuametile.html .

Tippmaletajatega seonduv

Omaette alamteema on Maleliidu suhted Eesti tippmaletajatega.

H. Olde avaldab arvamust, et „ei tundu just õiglane, et teie peate tegema tööd, et leida see auhinnaraha, otsida raha selleks, et seesama sportlane saaks trenni teha ning tõsta oma malelist taset, mis on ju vajalik auhindadele konkureerimisel (ehk siis sportlase elatise teenimiseks), jne., jne.“ Minule isiklikult tundub täiesti õiglane, et tippsportlane treenib ja võistleb ning spordialaliidu töötaja tegeleb sellega, et tippsportlane saaks treenida ja võistelda. Jäägu otsus lugeja teha.

Samuti on mul raske aru saada, mida veel kui suurmeistriks saamist ootab H. Olde andekalt noormaletajalt Kanepilt projekti „Meelis Kanep suurmeistriks“ tulemusena. Suhteid Jaan Ehlvesti ning H. Olde vahel pole mina kõrvalseisjana õige isik kommenteerima – minu jaoks piisab suurmeister Ehlvesti eelmise aasta lõpu kirjalikust avaldusest, et ta toetab Maleliidu juhatuse tagasikutsumist ning uue juhatuse ametisse seadmist. Usutavasti on suurem osa lugejaist seda elektroonilisel kujul ka näinud.

Süsteem reitingu alusel kindla toetuse maksmiseks väärib allakirjutanu arvates tähelepanu ja seda tuleks tõsiselt arutada. Reitingu alusel makstavat toetust ei saa vastandada auhindadele stiilis „on veidi veider, et tippmaletaja läheb „tööle”, st. turniirile mängima, et auhinda saada (töötasu teenida) ja nõuab juba eelnevalt lisaks võimalikule tasule tehtava töö eest ka nn. garanteeritud raha“. Muutub ju ka reiting mängutulemuste tagajärjel, mitte mingil muul alusel ning süsteemi võib sisse kirjutada kohustusliku arvu partiisid, mida reitingu alusel toetust saada sooviv mängija peab aastas mängima, et toetust säilitada.

Lugeda vihjet T. Fomina seisukohtade ning H. Olde abiellumise kohta sellisel kujul, nagu see „Vaadeldajas“ hetkel üleval, on aga juba piinlik. Seos on kahtlemata olemas, aga seisneb lihtsalt selles, et H. Olde juhtimisel asendati 2004. aasta maleolümpia naiskonnas Eestit kõigil varasematel iseseisvuse taastamise järgsetel maleolümpiatel edukalt esindanud T. Fomina ühe temast vähemalt järgu võrra nõrgema maletajaga, kelle jaoks maleolümpia lõppes viguri ettepanekuga – ning see eelnimetatud maletaja oli ja on tõepoolest H. Olde abikaasa. Ajakirjanduses kajastasid seda juhtumit omal ajal kõik väljaanded, toon praegu ära viite „Eesti Ekspressile“ http://paber.ekspress.ee/viewdoc/39F47F7C7B8BE177C2256F3A00340D5A .

Paraku tundub olevat nii, et H. Oldel pole rea meie tippmaletajatega (Ehlvest, Fomina, Külaots, Kanep) hetkel üldse suhteid. Eesti male huvides on kindlasti võimalikult tihe kodune konkurents, mida aga tugevate maletajate Maleliidu moraalsest või materiaalsest toetusest ilmajätmine kuidagi ei soodusta. Suurmeistri asi on tegeleda malega ning Eestit esindada ning Maleliidu asi on luua talle elementaarsed võimalused malega tegelemiseks ning Eesti esindamiseks.

Kuidas edasi?

Me ei ole esimene ega viimane organisatsioon, mis majandustõusu ajal elas üle oma võimete ning on nüüd raskustes. Samuti ei ole me esimene ega viimane organisatsioon, mis on sunnitud tõdema, et ka heal ajal jäi osa vajalikke asju millegipärast lihtsalt tegemata (näiteks varumängijate saatmine võistkondlikule EM-ile, millise ürituse eelarve kohta jätab Olde kahjuks vastamata). Mina isiklikult olen äärmiselt skeptiline võimaluse suhtes, et meist võiks saada esimene organisatsioon, mis paljude aastate jooksul kuhjunud eripalgelisi probleeme suudaks parandada ilma muudatusteta juhtimises.

Esiteks, Maleliit vajab peale igapäevase juhtimise tasandi ka teist tasandit, millel sõnastataks strateegilised eesmärgid ning teed nendeni ja kontrollitaks igapäevast juhtimist. Üldkoosolek seda rolli täita ei suuda ega peagi. Kutsun jätkuvalt üles kokkuleppele kas võtta konkursiga tööle tegevjuht, keda kontrollib juhatus, või valida nõukogu, kes kontrollib juhatust ja selle esimeest. Ainuisikuline juhtimine, mille kontrollimiseks võimalus puudub, ei ole vähegi pikema aja jooksul kuskil tulemusi andnud ning nagu majandusaasta aruannetest, suurmeistrite pöördumisest, pikast reast kohtuasjadest ja suure hulga klubide rahulolematusest ilmneb, ei anna meilgi.

Teiseks oli ja saab olema erakorralise üldkoosoleku mõtteks dialoogi taastamine. Nii Tartu Ülikooli Maleklubi kui teised klubid on pikki aastaid üritanud juhatusega rääkida ja läbi rääkida, ent kahjuks tagajärjetult.

Ida-Virumaa klubid ei pöördunud hea tahte avaldusena 2006. aastal kohtu poole ega korraldanud ise erakorralist üldkoosolekut, kui kiri vastava nõudega ülalkirjeldatud viisil „kaduma läks“, kuigi neil oli selleks täielik õigus. Tartu Ülikooli Maleklubi ei pöördunud hea tahte avaldusena kohtu poole, kui Tartu Ülikooli Maleklubi esindaja 2006. aasta üldkoosolekult ebaseaduslikult kõrvaldati (vastupidiselt H. Olde väljaöeldule pole kuskil kirjas, et klubi saab üldkoosolekul esindada ainult klubi liige – põhikirja punkti 19 järgi „Üldkoosolekus võivad osaleda kõikide liidu liikmete esindajad“ ja teatavasti saab esindusõigus tuleneda seadusest (näit. juhatuse liikme puhul) või volikirjast nagu antud juhul kui Jaan Narva esitas minu kui juhatuse liikme poolt allkirjastatud kehtiva volikirja). 2008. aasta detsembris toimunud erakorralisel koosolekul sõna võttes palusin tungivalt mitte asuda demokraatia likvideerimise teele ning hoiatasin, et üldkoosoleku ebaseaduslik laialisaatmine juhatuse initsiatiivil lõppeb kohtus. Mind ei võetud kuulda.

Viimane katse leida praeguse juhatusega koos teed Maleliidu probleemide lahendamiseks Ants Prii vahendusel käesoleva aasta algul jooksis Maleliidu juhatuse soovimatuse tõttu kokkulepitust kinni pidada liiva. Kokku lepiti järgmist:

1) 31. märtsiks esitab Maleliidu juhatus 2008. a majandusaasta aruande (kasvõi auditeerimata versiooni) – ei esitanud;

2) 31. märtsiks esitab Maleliidu juhatus 2009. a majandusaasta kulude-tulude prognoosi – ei esitanud;

3) 31. märtsiks tehakse valmis Eesti Maleliidu ajaveeb, kus saab Eesti Maleliiduga seonduvate probleemide üle arutleda (märtsi lõpuks sai valmis vaid niinimetatud Eesti Maleliidu ajaveebi "makett" aadressil http://maleliidujuhatus.blogspot.com/ , mis on aga jätkuvalt täiesti tühi, seega sisuliselt tegemata);

4) 31. märtsiks pakutakse välja “tippmaletaja” määratlus, mida saab hiljem tippmalega seotud regulatsiooni kujundamisel rakendada – tegemata.

Eelloetletu valguses on raske kommenteerida H. Olde imestust, kui viimase erakorralise üldkoosoleku lämmatamise ning selle protokolli esitamisega venitamise tõttu Viljandi Maleselts lõpuks ka kohtusse pöördus. Minul jääb üle vaid korrata seda, mida ma ütlesin 2008. aasta detsembris – Maleliidul on olnud läbi aastate rida kohtuasju ning ei Tartu Ülikooli Maleklubi ega ükski teine erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõudega esinenud klubi pole huvitatud nende arvu kergekäelisest suurendamisest.

Kohtutee valitakse ikkagi viimase võimalusena, kui juhatus on kõik muud võimalused ise välistanud. Juhatuse tagasikutsumine valitakse viimase võimalusena, kui juhatus on dialoogi ja tõsiste probleemide arutelu üldkoosolekul välistanud. Ma usun, et ülaltoodu valguses ei saa keegi väita, et muid teid pole proovitud.

Ma olen kaugel väitmisest, et H. Olde pole Maleliitu juhtides kunagi midagi kasulikku teinud – kuid nagu ta isegi ütleb, jäävad tema suuremad õnnestumised Eesti males üheksakümnendatesse aastatesse. H. Olde on üle 10 aasta Maleliitu juhtinud ning praeguseks on organisatsioon jõudnud seisu, milles selle tegevuse jätkamine endises mahus on tugeva küsimärgi all, arengust rääkimata. Stagnatsiooni vastu ei aita selle eitamine. Stagnatsiooni vastu aitavad ainult muutused.