Eile lahkus meie hulgast igavikuradadele meister Helmuth Luik.
Vanema generatsiooni esindajana pani ta turniiridel oma julge ja tugeva positsioonimänguga paljusid nooremaid kolleege end austama. Meiegi omavahelised partiid möödusid ägedates heitlustes (meenuvad kaks kiirmalepartiid, mis lõpuks viiki jäid).
Puhka rahus!
ESBL: LUIK, Helmuth (19. II 1928 Paikuse v., Pärnumaa), maletaja. Lõpetas 1949 Tallinna Kehakultuuritehnikumi, debüteeris 1946 esimestel sõjajärgsetel koolinoorte malemv-tel, sai 4. koha. Võitis Eesti mv-tel 1967 kulla ning 1954 ja 1965 hõbeda. Msp. (1967). Töötanud “Kalevi” Pärnu nõukogu esimehena, tehases “Tegur” ja Kirovi-nim. näidiskalurikolhoosis. Oli 1967–75 Vab. Maleklubi juhataja, 1975–92 P. Kerese nim. Vab. Malemaja direktori asetäitja ja direktor. Olnud ka maletreener ja malevõistlustel kohtunik (ülel. kat.). Kuulunud Maleföd-i presiidiumi.
Lisa: Margus Sööt tegi temast loo 75 aasta juubeli puhul
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Posts
3 comments:
Ka minul on olnud au temaga mängida. Korra simultaani ja korra kiirmalet. Seis jäi temale 2-0. Aga vihaseid pilke ma tema poole küll ei saatnud.
Igati sõbralik ja väärikas härra oli. Eesi malele igati suur kaotus.
Südamlik kaastunne lähedastele!
Helmut Luige kohta niipalju, et kunagi tema 75. sünnipäeva puhul lugu tehes, küsisin temalt muu hulgas ka seda, kuidas on õige tema eesnime kirjutada - kas Helmut või Helmuth. Vanahärra ise eelistas nimekuju Helmut.
Helmut Luik oli veidi boheemlik Härrasmees. Oh oleks meie praegused malejuhid ka härrasmehed...
Post a Comment