Lastekaitsepäeva malefestival

Malemajas toimuvad 30. maist 1. juunini noorteturniirid. Kahe päeva järel on 16-aastaste seas liider Georg Abozenko, 12-aastaste esikohta hoiab Eke Tominga ja 10-aastaste hulgas on liider Mai Narva.

Täna jäi partiidest meelde Bollverk - Abozenko, kus laual oli pildil olev lõppmäng. Mängu võitis must, kuid hilisemal analüüsil selgus, et valge oleks suutnud viigistada.


















Valge alustab ja viik.

Aasia meistrivõistlused

Aasia meistrivõistlused toimusid Filipiinidel 13.-21. maini. Turniiril jagati välja 10 pääset maailmakarikale, mis toimub selle aasta lõpus Khanty-Mansiyskis.

Esikümme nägi välja selline:

1 GM Ganguly Surya Shekhar IND 2625 8
2 GM Zhou Weiqi CHN 2563 8
3 Yu Yangyi CHN 2433 7.5
4 GM Yu Shaoteng CHN 2504 7.5
5 GM Le Quang Liem VIE 2591 7.5
6 GM Antonio Rogelio Jr PHI 2518 7.5
7 GM Hou Yifan CHN 2590 7.5
8 GM Zhou Jianchao CHN 2635 7.5
9 GM Sandipan Chanda IND 2558 7
10 GM Sasikiran Krishnan IND 2682 7

Esikoha jagasid omavahel Ganguly ja Zhou Weiqi, kes on mõlemad arenevad maletajad ning tõenäoliselt võib neid varsti kohata juba maailma esisajas. Tähelepanu väärib aga ka noore tiitlita hiinlase Yu Yangyi (sünd. 1994) 3. koht ja esitlusreiting 2694. Teiste hulgas võitis ta ka 1. asetusega Krishnan Sasikirani. Hiinas on male tõusnud väga kõrgele tasemele ning uusi suurmeistreid tuleb kogu aeg juurde. Ei oleks üllatav, kui varsti jõutakse järele ka Venemaale.

Turunurk #31

Eelmisel pühapäeval toimus Keila kiirturniir, mis mul täielikult ebaõnnestus.

Kõik sai alguse juba päev enne turniiri, kui läksime Pelgulinna staadionile jalkat mängima. Kohale olid tulnud Sass, Niki, Lauri, hiljem veel ka Uku ja tema sõber ning kaks tundmatut tüüpi, kes lihtsalt ronisid ühelt katuselt alla ja tahtsid mängu tulla. Alguses hakkasid kõik kohe lõhkuma, kuid varsti selgus, et tervel väljakul kaheksakesi mängida on liiga väsitav. Ma olin juba pärast paari edasi-tagasi jooksmist läbi ja lõõtsutasin nagu koer. Kui olime mõnda aega toksinud, siis otsustasime selle piinamise ära lõpetada ja hoopis letukat mängida. Sellel mängul on iga kord erinevad reeglid, kuid tulemus on ikka sama: mulle lüüakse persekaid. Tegelikult oli seekordne mäng väga põnev. Viiekesi mängisime ja kõigil oli vähemalt seitse miinust. Kuidagi tõmmati mulle siiski kümnes ära ja pidin mõned löögid ära kannatama. Enamik virutati mööda, kuid ühe korra äsas Sass mulle päris tugeva laksu. Järgmisel hommikul selgusid jalgapalli ebameeldivad küljed. Voodist tõusin üles nagu zombie, kõik kohad valutasid, käia oli raske. Siis tuli mulle meelde, mis mu kehalise kasvatuse õpetaja Mae ikka ütles: „Enne kui jooksma hakkate, tehke soojaks!“

Rongi peale jõudes tuli välja, et pallimäng oli veel hullemini ära kurnanud Sassi ja Lauri, kes kumbki pärast rasket füüsilist treeningut Keilasse ei jõudnudki. Turniir toimus nagu ikka Keila tervisekeskuses, kuhu oli tulnud 75 maletajat. Enne mänge õpetas Niki mulle „limonaadi“ tegemist ja alguses läkski mul enam-vähem rahuldavalt. Mul oli 3/5 ja mängupildi järgi ei pidanuks ka Andrei Šiškovile ja Jüri Ilvesele kaotama. Võitsin Roger Ristisaart, kes nägi välja nagu Sass, kuid ta sõitis autoga; siis alistasin ka Vladimir Musienko, kes enne turniiri kolas elektrikapis ja mängu ajal tegi huultega häälitsusi. Viiendas voorus aga sain kõige kiirema võidu, kui umbes 15 käiguga oli Stepan Ivanov matistatud. Kui tavaliselt Ivanov lõpus pettunult vannub, siis seekord tegi see kaotus talle miskipärast hirmsasti nalja. Pärast seda sain aga ootamatult kolm mängu järjest nullid. Tehnikaülikooli õppejõud Enn Pirrus nägi küll kurja vaeva, et mu paljast kuningat lipu ja ratsuga matistada, kuid lõpuks jäid talle siiski mõned sekundid. Siis lasin Ranel Tammelal enda lipu kinni püüda, kuid keeldusin põhjendamatult viigist ja mõne aja pärast pidin ka mõlemad vankrid ära andma. Eelviimases voorus sain jälle pähe Anti Kaarelt, kes ka Haapsalus eelmine aasta mind võitis. Viimane mäng olin igasugusest mõttetegevusest loobunud ja oleks äärepealt kaotanudki, kuid väike poiss mängis liiga aeglaselt.

Turniiri kõige suuremast segadusest Tarmo juba rääkis, kuid see ei olnud esimene kummaline vahejuhtum Georg Abozenko ja Aleksander Petrovi vahel. Nimelt mängisid nad omavahel ka klubide meistrivõistlustel, kus Abozenko saavutas kõigile arusaadava võidetud etturilõppmängu. Petrov otsustas aga ootamatult käikude tegemise lõpetada. Ta vaatas kõrvallaudadel toimuvaid mänge, käis peldikus ning jalutas niisama ringi. See kestis umbes 10 minutit, kuid veel kentsakamaks muutus lugu siis, kui viimastel sekunditel ta siiski tegi oma 40. käigu ja sai juurde veel 15 minutit „ooteaega“. Sellel lasi ta ka mõnusalt üle 10 minuti joosta ja andis siis alla. Ilmselt sellepärast oli tal ka seekord Abozenkoga kana kitkuda. Kõige paremini pani Petrovi paika aga Margus „Pikk“ Sööt, kes mängis temaga kohe peale seda problemaatilist partiid. Ma vaatasin kõrvalt, et Petrovil oli võiduseis ja Pikk tõstis pead vangutades nuppe. Mingi hetk oli laual juba paarikäiguline matt, kuid selle asemel otsustas Petrov hoopis vankri kahida ja viigi forsseerida. Pärast kolmekordset kordumist pakkuski ta viiki. Kuid Pikk ütles külmalt: "Mängime edasi!" Petrov vaatas nõutult ringi, tegi veel ühe käigu ja kutsus siis peakohtunik Aare Võsu, et tema juuresolekul viiki nõuda. Kui ta selle lõpuks sai, siis oli ta parajalt löödud, et temaga sama tehti, mida ta just ise Abozenkoga oli teinud. Pikk ütles hiljem, et oleks hea meelega veel kauem vaielnud, aga ta ei tahtnud, et Võsu kurjaks saaks.

Maailmas toimunust ja Vaadeldaja statistikat

Mai oli malemaailmas väga aktiivne kuu, toimus palju-palju turniire. Teen lühikese ülevaate tähtsamatest.

Bulgaarias, Sofias, toimus 21 kategooria turniir (keskmine reiting 2755). Mängisid maailma tipud - Topalov, Carlsen, Wang, Širov, Dominiguez ja Ivanchuk. Võitis turniiri Širov (6,5 10'st), teist-kolmandat kohta jagasid Carlsen ja Topalov (6 10'st).
Tabel

Viimases voorus mängisid omavahel Širov ja Carlsen, kusjuures Carlsenile piisas viigist, aga vaesel poisil oli pea vist juba väga paks, sest pärast paari etturi kahimist ta pani ette tähtsa tsentrietturi ning ta alistas. Märkimisväärne oli ka Topalovi võit Raudse Wangi üle (tuletan meelde, et vahepeal oli Wangil üle 80 mänguline periood, kus ta ei kaotanud ühtegi partiid).

Samuti toimus ACP 3s kiirmale maailmakarikas. Olümpiasüsteemiga turniiril osales 16 mängijat. Finaalis võitis Gelfand Svidlerit 3-1. Kusjuures neljandas partiis oli Svidleril 2 pessi üle lõppmängus, aga ta eksis (xod5) ja sai kolmekäigulise mati.
Chesspro.ru hää artikkel (palju fotosi)!

25ndal mail algasid Hiina meistrivõistlused. Hiina keelt ma ei oska, aga kes valdab võib kodulehelt infot juurde otsida.

Mai alguses (7-9) toimus Bakuus kiirmale matš Azerbadžaan - FIDE. Maailm võitis kindlalt (21,5 - 10,5). Tabel:

Players	rating	games	points	rank		points	games	rating	Players
Radjabov Teimour	2756	8	4	5	2	5,5	8	2783	Anand Viswanathan
Gashimov Vugar	2745	8	2	7	1	6,5	8	2759	Kramnik Vladimir
Mamedyarov Shakhriyar	2725	8	3	6	4	4,5	8	2745	Shirov Alexei
Guseinov Gadir	2659	6	0,5	8	4	5	8	2721	Karjakin Serqey
Mamedov Rauf	2645	2	0,5	9

Jaan Ehlvest jagas USA's 1-2 kohta. Kusjuures ta sai ette Loek van Wely'st, Shulmanist, Shabalovist, Akopianist, Petrosianist jt.

Hetkel toimub Tšehhis matš Ivanchuk- Navara. 8-partiiline matš kestab viis päeva,(kolmas päev on vaba, simultaani annab Lubomir Kavalek) pärast esimest päeva Ivanchuk juhib 1,5 - 0,5.
Sait.

Natukene Vaadeldaja statistikat ka -
Vaadeldaja taasalustas oma tegevust 21 juuli 2008. Sellest aja jooksul on ilmunud 345 postitust, leheküge on laetud kokku üle 102 000 korra! Sealjuures eelmine aasta külastati meid umbes 45 tuhat korda, see aasta aga juba üle 57 tuhande.
Kui Vaadeldaja alustas, oli autoreid kolm - mina, Uku ja Sass. Hetkel on koosseis kirjum, algkoosseisust olen alles ainult mina, aga uusi tulijaid on palju - Tuuli, Turu, Ülar ja Tarmo.
Kui kellegil veel soovi liituda on, võib anda mulle meilile teada.

Kõige rohkem kommentaare (150) on postituse all, mis ilmus 3 detsember 2008.
Vaadeldaja päevane külastatavus on keskmiselt 400 leheküljelaadimist päevas. Kõige rohkem (917) oli üleeile (26.05).

Nagu näha on kõige intrigeerivamateks teemadeks need teemad, mis on seotud EML tegevusega. Samuti on väga populaarsed Turunurgad.

Vaadeldaja loodab ka edaspidi jätkata oma tegevust. Küll aga pole see võimalik ilma meie lugejateta - eriti ilma kommentaarideta!

Jõudu ja jaksu kõigile!

Kristjan Sanderi vastused (I voor)

Kristjan Sander on vastanud Vaadeldaja lugejate küsimustele.
Kui kellegil tekib veel mingeid küsimusi, siis võib selle postituse kommentaarides neid julgelt küsida, sest ees ootab ka II voor.
Samuti võib kommentaarides avaldada oma arvamust.

Kaarel Alasoo

1. Olen aru saanud, et tegelete Tartu Ülikooli Maleklubiga. Maleliidu kodulehelt ei leia ma ühtegi aktiivset mängijat, kes nimetatud klubisse kuuluks. Millega klubi tegeleb ja palju on selles liikmeid?

Klubi tegeleb malega. Liikmeid peaks olema hetkel 16. Ma võin eksida 1-2 inimese osas, kuna liikmete arvestuse kaust on Tallinnas, aga ise asun hetkel Tartus.

Praegu – eksamisessioonil – mingeid regulaarseid üritusi enam ei toimu. Luban, et tegelen alates sügisest taas kõige sellega, millega mul Tallinna lähedal elades füüsiliselt võimalik tegeleda ei olnud.

2. Olete silma paistnud suure H. Olde vastasena. Mida üritate selle tegevusega saavutada?

Ma ei ole nimeliselt H. Olde vastane. Ma olen selle vastu, kuidas ta viimaste aastate jooksul on Maleliitu juhtinud. Ma olen selle vastu, et ei suudeta üldkoosolekuid korrektselt korraldada ega majandusaasta aruandeid esitada. Ma olen selle vastu, et põhikirjast ei peeta kinni. Ma olen selle vastu, et ei suudeta enda perekonna ning Maleliidu asju lahus hoida. Ma olen selle vastu, et õigel ajal noorteraha välja ei maksta ja aruandeid ei esitata. Ma olen selle vastu, et vaidluse korral soovitatakse liikmetel probleemi arutamise asemel kohtusse pöörduda.

Ma üritan saavutada seda, et Maleliidu tegevus oleks jätkusuutlik ja vähemalt senises mahus edasi kesta saaks. Kui senised probleemid jätkuvad, on see väga kahtlane. Maleliidul puudub hetkel tõsiseltvõetav arengustrateegia – rahvusvahelise suurürituse korraldamine on küll vaieldamatult hea asi, aga see üritus saab mööda ja edasi tuleb jälle igapäevast elu elada. Ma ei näe viimaste aastate jooksul organisatsiooni arengut – probleeme puuduliku kommunikatsiooni, kohustuste täitmise ning fintantsosas näib aga järjest juurde kogunevat.


3.Milline on teie haridustase ja millega elatist teenite?

Õppisin Tartu Ülikoolis juurat. Loobusin sellest alast hetkel, kui jõudsin äratundmiseni, et elukutselist juristi minust siiski ei saa. Ainepunkte kogunes nelja-aastase õppekava järgi õppides umbkaudu koguses, millega tänapäeval juba 3+2 esimene aste lõpetatakse.

Loodan lähemas tulevikus astuda Tartu Ülikooli ühele teisele erialale.

Töötanud olen 12 aastat IT erialal nii programmeerija kui projektijuhina.

4. Millised on eredamad mälestused malelauatagant?

Malekoolis tuli ette igasuguseid naljakaid seiku. Kunagi olid kaks tüdrukut – minu teada kumbki enam malet ei mängi – kes pidid omavahel kohtuma. Vististi valgete malendite juhil oli kombeks hoida malelaua kõrval iga mängu ajal väikest mängujänest. Tema vastane asetas ükskord enda poolele lauanurgale surnud hiire…

Ma loodan, et mulle andestatakse reglemendirikkumine, kui küsin ühe küsimuse vastu: mis ajast Sa mind teietad?

Simo Runnel

Kas Tartu Ülikooli maleklubi asutamise kogemust annaks kasutada Tartu maleklubi taastamiseks, kus igast vanusest mängijatel oleks võrdsed õigused ja mis ei tegutseks söögiasutuse ruumides?

Hea küsimus, ma olen ise seda ka üsna pikalt mõelnud. Eestis on huvitav nähtus, et tüüpiline maleklubi kipub olema Malekooli miniatuurne koopia – või vähemalt üritab seda olla. Loomulikult on äärmiselt oluline, et lastel oleks võimalik malet õppida korraliku treeneri juhendamisel. Samas mingist hetkest on vaja, et lapsed hakkaksid mängima pika ajakontrolliga võistlusmalet täiskasvanutega, et neil oleks selleks võimalus. Selles mõttes oli (ja on) äärmiselt tänuväärne Paul Kerese maleklubi, mis korraldas minu noorukieas aasta ringi turniire Tallinnas Malemaja 2. korrusel. Paljude noorte maletajate mäng paranes hüppeliselt, kui nad hakkasid neil osalema. Ma olen loomulikult kõige rohkem tänu võlgu oma treeneritele Rõtovale ja Liebertile, aga nende kõrval kindlasti ka Leo Teemäele, kes pikki aastaid ülemise korruse võistlusi korraldas. See süsteem tõesti töötab.

Jah, ma arvan, et põhimõtteliselt peaks olema võimalik Tartus korraldada üritusi, kus osalevad nii täiskasvanud kui koolinoored. Mul on ses osas üks konkreetne idee, aga ma ei tahaks seda praegu veel avalikult välja käia. Võime omavahel kokku saada ja sel teemal rääkida.

Ise teema on alla 1800-se reitinguga täiskasvanud malehuvilised – minu arvates on viga, et neid meil maletajateks ei peeta. Suuremates linnades toimuvatel nädalalõputurniiridel peaks olema B- või C-alagrupp, kus reitingu ülempiiriks on 1800. Rahvaspordiga on tegu nii 1300-se kui 2300-se reitinguga täiskasvanud maletaja puhul (malest ära elada on tänapäeval raske ka paljudel suurmeistritel) ja nõrgema koosseisuga lisaturniirid teeniksid kaht eesmärki – huvitava mänguvõimaluse loomine noortele ning male laiem populariseerimine. Rootsis mängides võib endale vastaseks saada valge habemega soliidse härra, kelle reiting on näiteks 1412 ja kes muidugi mängib ka vastavalt, kuid kes armastab malet niisama palju, kui ükskõik kes nende ridade lugejatest ja toob oma lapselapsed maleringi. Sport on püramiidi kujuga: mida laiem on esimene aste, seda laiemad on ka järgmised järgud ning kõrgemal tipp.

Kaarel Nestor

1. Kristjan, julged Sa 100% lubada, et kui Teie punt võimule pääseb, siis olukord ei lähe hullemaks kui praegu?

Panen pea panti – ses osas, mis meist sõltub. Ma ei saa vastutada selle eest, kui Eestis juhtub midagi Gruusia sündmustele sarnast või muud sellist. Samuti ei saa ma vastutada selle eest, mis seisus organisatsiooni juhtimine üle antakse. Võib-olla on näiteks selleks ajaks tehtud võlgu juba 3 miljonit… Uuel juhatusel – minu osalusel või ilma – tuleb esimese tööna asjaajamine korrektselt üle võtta ja esitada võimalikult ruttu liikmetele dokumentaalselt tõendatud aruanne Maleliidu olukorrast.

Ma välistan kategooriliselt selle, et minu osalusel juhatus soovitaks liikmetel arutelu asemel kohtusse pöörduda, kui neile midagi ei meeldi või et rikutaks seadust üldkoosolekute korraldamisel või et pidevalt jagataks lubadusi, millele tegelikult katet ei ole või et juhatus halvustaks ajakirjanduses Eesti tippmaletajaid. Igasugustest probleemidest ei tule kindlasti meilgi puudust, kuid selliseid skandaale, mida H. Olde viimase 5 aasta jooksul pidevalt esinenud on, ei tohi lubada.
Kõik maletajad on suured isiksused, nagu me teame – kuid vastuolusid tuleb igati püüda lahendada läbirääkimiste abil. H. Olde arusaam läbirääkimistest näib olevat selline, et H. Olde selgitab teisele poolele, et tollel ei saa õigus olla, kuni vandenõuteooriateni välja. Inimesed, kes seni on teatanud nõusolekust uude juhatusse kandideerida – tõenäoliselt tuleb neid juurde ja lõpuks on otsus ju üldkoosoleku teha – on minu teada kõik sellised, kes suudavad ka teist poolt kuulata ja vajadusel kompromisse leida. Jutlus ja arutelu on erinevad asjad.

2. Eeldatavasti Sa julged. Aga mis selle julguse tagab? On Teil mingisugune kindel strateegia, kuidas olukorda parandada?

Kuna Maleliidu juhtimine on kõige rohkem käest ära, olen ma seni kõige rohkem sellest rääkinud. Eeldatavasti käib ka küsimus juhtimisprobleemide kohta.

Maleliidu juhtimine tuleb ümber korraldada niimoodi, et igapäevase juhtimise ja strateegilise juhtimise eest vastutaks erinevad isikud. Juhatus ei tohiks ise seada strateegilisi eesmärke, ise tegeleda organisatsiooni igapäevase juhtimisega ning ise kontrollida, kas igapäevase juhtimise käigus langetatavad otsused järgivad noid strateegilisi eesmärke. Maleliidu tegevjuht ei tohiks olla iseenda ülemus.

Minu soovitus on moodustada näiteks 2-liikmeline juhatus ja 5-liikmeline nõukogu. Juhatuse valib või kutsub tagasi nõukogu ning nõukogu liikmed valib või kutsub tagasi üldkoosolek. Sealjuures peaks juhatuse ja nõukogu ametiaegade kestus olema erinev. Võib ka jätkata praeguse suurusega juhatusega ning võtta ametisse tegevjuhi, nagu suuremas osas spordialaliitudes tehakse. Põhimõttelist vahet ei ole.

Üks anonüümne kommentaator muretses sellega seoses bürokraatia suurendamise pärast. Ma ei jaga seda muret. Ülesannete ring (igapäevane juhtimine, strateegiline juhtimine ja kontroll) jääb ju samaks, kuid ülesanded jaotatakse selgelt erinevate inimeste vahel.

Kui sellise töökorralduse puhul ei ole keegi rahul juhatuse esimehe tegevusega, siis kaebab ta nõukogule, mitte juhatusele, mille istungit juhib toosama juhatuse esimees, kelle peale kaevatakse, nagu praegu. Nõukogu üheks funktsiooniks on järelevalve ja kui nõukogu leiab kaebuse põhjendatud olevat, võtab ta kasutusele meetmed kuni juhatuse tagasikutsumiseni. Praegu ei ole tegelikult muud võimalust juhatuse esimehe korrale kutsumiseks, kui korraldada erakorraline üldkoosolek, mida juhatuse esimees soovi korral igasuguste trikkidega torpedeerida võib (nagu me eelmise aasta talvel nägime).

3.Tähtsaim küsimus. Kuidas kavatsete noorte malet populariseerida ja taset tugevamaks muuta? (Praegu oleme ju langustrendil. Hea näide on see, et aastal 2003 osales u-18 kinnistel 10 2000+ mängijat ja alla 1800-seid ei olnud [27 mängijast ja paljud jäid veel eelringi ukse taha]. See aasta oli vaid 5 2000+ mängijat ja 12 1800+ mängijat.) On Teie tiimil selleks mingisugune plaan?

Ma ei hakka teesklema, nagu mul oleks nii laiahaardelise küsimuse jaoks mingi valmis lahendus olemas.

Esiteks, kui kitsalt Sinu näidet vaadata, siis aastad ei ole vennad ja noortemale käib samuti tõusude ja langustega. Näiteks umbkaudne sünniperiood 1984-1987 oli ka üsna tagasihoidlik eriti just eesti noorte osas.

Teiseks, natuke laiemalt, noortemale puhul näib hetkel olevat kõige suurem probleem treenerite küsimus. Meil on vähe elukutselisi treenereid, kelle puhul võib loota, et nad seda tööd veel aastakümneid teevad. Olla muud tööd tegemata elukutseline treener ning juhendada mitmes koolis ja Malemajas laiali asuvaid gruppe on raske – tõesti kohe on raske. Hoolimata oma armastusest male vastu ei julgeks ma praegu ühelegi noorele inimesele sellist elukutsevalikut soovitada.

Vähim, mida Maleliit saab teha, on õigel ajal noorteraha üle kanda. Kasu võiks olla ka moraalsest toetusest – võib-olla muudab meelt mõni koolijuht, kes maleringi treeneri käest ruumi üüri küsib nagu ükskõik millise ettevõtja käest, kui tema pole Maleliidu juhatusest vastava palvega pöördutakse.

Veel laiemalt on küsimus ka selles, kas meie sponsorid toetavad üksikute ürituste korraldamist või mõne maleklubi jätkuvat tegelemist noortega. Võib olla on kergem raha küsida üksikürituse läbiviimiseks – samas ei ole kindlasti ka lootusetu projektile „Lihulasse malering“ toetuse leidmine (minu teada ei ole seal hetkel maleringi, kui peaks olema, siis vabandan). Ühelt poolt ma ei ole nõus H. Oldega, et Maleliit ei saa põhimõtteliselt korraldada malelist tegevust kohtadel: kindlasti peaks Maleliit näitama üles initsiatiivi maleharrastuse levitamiseks suurematesse kohtadesse, kus seda praegu ei ole või kus see on varjusurma sattunud. Teiselt poolt ei saa Maleliit muidugi asuda toetama mõnd liiget olukorras, kus toimub liikmete vahel konkurents ressursside pärast. Ma usun, et Maleliit suudaks paljudel juhtudel aidata uue maleringi moodustamise algfaasis – suhtlemisel koolide, kohaliku omavalitsuse, kohalike ettevõtjatega.

Arutades Maleliidu olukorda, on mulle mitme Tallinnast väljaspool asuva klubi esindajad öelnud, et Maleliit nende tegevust ei mõjuta ja neile ei lähe eriti korda, kes on Maleliidu juhatuse esimees. Teisisõnu ütlesid need inimesed, et Maleliidust pole neile seni mingit kasu olnud.

Veel laiemalt vaadates on Eesti male ja noortemale olukord täpselt nii hea, kui palju inimesi suudetakse malelisse tegevusse kaasata. Siinjuures peaks kindlasti igas ülikoolis olema maleklubi, sest ülikoolides käivad homsed otsustajad. Mida rohkem inimesi suudetakse malega nakatada, seda paremini Eesti malel läheb. Noortemalele avaldab niisugune tegevus muidugi mõju alles 10-15 aasta pärast.

Vabandan vastuse üldsõnalisuse pärast, aga mingit võluvahendit, mis lapsed üleöö malet paneks mängima, ei ole meil ega kellelgi teisel. Natuke haakub teemaga ka vastus Simo Runnelile.

4. Uue juhatuse ja tegevdirektori tulekuga võime kaotada osad praeguseid sponsoreid (verevahetusega kaasneb alati see võimalus). Kas on juba uusi potentsiaalseid koostööpartnereid või on vanade toetajatega räägitud, et nad jätkaksid?

Keegi ei saa pidada läbirääkimisi sponsoritega positsioonilt „tahan saada juhatuse liikmeks“. Jah, mõne potentsiaalse toetajaga – osa neist on muide välistanud koostöö praeguse juhatuse esimehega – on väga mitteametlikult räägitud, aga midagi kokku leppida sellises olukorras ei saa. On absurdne nõuda uuelt juhatuselt rahastajate nimekirja; see toob meelde anekdoodi Valgevene põhiseadusest, kuhu otsustati presidendikandidaadile esitatavate nõuete hulka lisada vähemalt 4-aastane eelnev riigijuhtimise kogemus.

Samas ei saa kuidagi pidada normaalseks olukorda, milles suurem osa kaasatud erakapitalist pärineb juhatuse liikmetelt endilt. Kui me jääks selle juurde, et Maleliidu sponsorid istuvad Maleliidu juhatuses, siis me peaks kas loobuma igasugustest pretensioonidest tegevuse laiendamisele ja arengule või muutma juhatuse 21-kohaliseks. Maleliidu asjaajamine peab olema selline, et sponsoril poleks vaja istuda juhatuses selleks, et olla kindel, et tema raha sihipäraselt ja parimal viisil kasutatakse.

5. Kes jätkaks uue tegevdirektori valimisteni sellel ametikohal? On juba leitud sobikandidaat, kui nime öelda ei taha? On see uus kandidaat ikka sobivam kui praegune (ei tekita nii palju intriige jms jama)?

Jah, tegevjuhi KT kandidaat on olemas. Jaatav on vastus ka teisele küsimusele. KT peaks muidugi olema ametis täpselt niikaua, kui kulub aega konkursile päris tegevjuhi leidmiseks (näiteks 3 kuud) või põhikirja muutmiseks ning nõukogu valimiseks ja juhatuse nimetamiseks nõukogu ja juhatuse juhtimismudeli korral.

6. Kas MK rahastamiseks on ka mingisugune skeem juba välja mõeldud? Selle ärajätmine oleks ju mõttetu, sest Eesti male elule mõjuks see turniir vägagi elavdavalt.

Vastus on sama kui eelmisele küsimusele – välja töötada konkreetseid rahastamisskeeme omamata juhatuse liikme staatust ja tervikpilti organisatsiooni olukorrast ei ole võimalik.

Timo Tamm
Mis oleks teie eesmärk võimule pääsedes ette võtta ?

Ma usun, et ülalpool olen juba vastanud. Palun vajadusel esitada täpsustavaid küsimusi.

Ants Prii

Tere Kristjan!

Tere-tere

1.Mida peaks ette võtma male populariseerimiseks?

Mul on hetkel raske midagi ülaltoodule lisada. Täpsustavad küsimused on teretulnud.

2.Sinu nägemus võimalustest n.ö. malepingete maandamiseks?

Suur osa meie probleemidest on kommunikatsiooniprobleemid. See, kui jäädakse aruandevõlglaseks või kui ei suudeta rahalisi suhteid korrektselt vormistada, mistõttu hiljem tekivad vaidlused, on lohakus ja ei kõlba kuhugi, aga lohakust on võimalik siiski järelevalve abil piirata. Olematu sisekommunikatsiooni puhul on asi keerulisem – juhatus ei pruugi aru saada, mis liikmeid vaevab ja liikmed võivad puudulikult informeerituna pidada olukorda hullemaks, kui see tegelikult on. Pikemat aega on näha vajadus mingisuguse täiendava organi järele, mida tegevjuht (on ta siis juhatuse esimees või mitte) ei saa ignoreerida ja mis suunab oma jõupingutused konfliktide lahendamisele arutelu, mitte konfrontatsiooni teel. Juba üldkoosolekul juunis 2002 tegin ettepaneku moodustada komisjon EML ja maleklubi Olympicu kohtuvälisele kokkuleppele viimiseks, mis üldkoosolekul üksmeelselt heaks kiideti, aga see üritus jooksis EML juhatuse huvipuuduse tõttu liiva. Sina olid vahendajana kohal läbirääkimistel käesoleva aasta alguses ja oskad ise öelda, millised meeleolud tolle laua taga valitsesid – igatahes asja pole vististi saanud sellestki üritusest. Siit ka ettepanek tegevjuhi koha taastamiseks või nõukogu moodustamiseks.

Teiseks on meil siiski ka aastal 2009 keelebarjääri küsimus, mis vajab lahendust. Ma ei toeta otseselt kvoodisüsteemi, aga Maleliidu juhatusse võiks alati kuuluda keegi, kes valdab peale eesti keele ka vene keelt ja kellel on suuremate vene klubide – eriti Ida-Virumaa klubide – usaldus. Kui selle inimese abil õnnestuks likvideerida kommunikatsiooniprobleem Ida-Virumaaga, siis õigustaks ta ennast ka siis, kui ta üldse mitte midagi muud ei teeks. See on väärtus omaette.

Kindlasti ei aita kaasa see, kui juhatusega rahulolematuid kujutatakse tegutsevatena Maleliidu vastu. See on niisama absurdne, kui nimetada Eesti Vabariigi vaenlasteks kõiki, kellele ei meeldi peaminister Ansip.

Kui nüüd konkreetselt tänasest olukorrast rääkida, siis pärast üldkoosoleku lämmatamist eelmisel talvel ning läbirääkimiste teel lahenduse leidmise ebaõnnestumist selle aasta algul on minul isiklikult raske ette kujutada, mismoodi võiks praeguse juhatuse esimehe ning juhtimismudeli säilimisel pinged kuidagimoodi väheneda. Parim, mida praegune juhatuse esimees senistel alustel ametisse jäädes saavutada võib, on süvenev käegalöömine ja apaatsus, mis Maleliidule küll kuidagi kasuks ei tule isegi siis, kui kära vähemaks jääks ja juhatuse esimehe enda elu jälle mugavamaks muutuks. Nagu ülal juba ütlesin, annaks organisatsioonile uue hingamise nõukogu ja juhatuse eraldamine ning kummagi liikmete valimised.

Sealjuures on veel huvitav mõte anda nõukogu valimistel igale hääletajale võimalus hääletada näiteks 3 kandidaadi poolt viiest – see raskendaks oluliselt mingi kindla seltskonna võimalust nii-öelda teerullimeetodil kõigile nõukogu kohtadele endale meelepärased kandidaadid valida.

Kõige üldisemalt öeldes, pingete maandamise eelduseks on arusaam, et demokraatia on lõppude lõpuks ikkagi hea asi.

Anonymous
1. Nimeta kõige nõrgem maletaja, kellele kaotanud oled!

Tõesti ei tea. Kui pereliikmed välja jätta, siis ilmselt keegi tundmatu Malekooli algajate või IV järgu turniirilt.

2. Eesti kõuge ilusam naismaletaja on kes?

Marta Putrinsh.

3. Kui hästi te valdate Vene keelt?

Ajalehti loen, rääkida praktika puudumisel eriti ei oska. Ilukirjandust olen lugenud väheses koguses suure vaevaga.

4. Kas olete kirjutanud ulmejutte? Kas inimesed ja naised armastvad Teid?

Jah, olen. Olen eluaeg siiski ka naisi inimeste hulka lugenud. Üldiselt, tänan küsimast, ei saa kurta.

5. Millal, millises vanuses te alustasite malemänguga?

Käigud omandasin 4-aastaselt, Malekooli läksin 7-selt.

6. Kes on olnud teie treener/teenerid males?

Merike Rõtova ja Ervin Liebert.

7. Milline koht on malemängul teie elus?

Hobi nr. 1.

8. Apollo raamatupoes http://apollo.ee/ on soodsalt saada Kristjan Sanderi ulmelooming:
Valguse nimel ja 13 talvist hetke.
Kuidas olete Teie kirjutanud oma raamatud - öösel, ühe jutiga?

Ei, õhtuti, kaunis pika aja jooksul. Ma ei kirjuta eriti kiiresti. Kogus pole ka eesmärk omaette.

9. Kuidas saadakse kirjanikuks?

Ega ma ennast tegelikult kirjanikuks ei loe. Üks kogumik, kaks lühiromaani ja peotäis mujal ilmunud jutte ei anna selleks minu arvates veel erilist õigust.

Muidu ma arvan, et kirjanikuks saadakse lugedes.

10. Milliseid hobisid on lisaks malele? Milliste füüsilise spordi aladega olete tegelenud?

Toosama kirjutamine ongi hobi nr. 2. Alates 14. eluaastast oli üks hobi ka programmeerimine, aga sellest on kujunenud elukutse. Süstemaatiliselt ei ole ma tegelenud ühegi füüsilise spordialaga, oma lõbuks ja tervisespordi mõttes käin ujumas, jalgrattaga sõitmas, jooksmas, matkamas.

11. Kuidas hindate oma läbisaamist teiste maletajatega? Kas teie reputatsioon maletajate ees on hea?

Reputatsiooni kohta on ise midagi raske öelda, seetõttu jätaksin selle küsimuse vastamata. Ma usun, et keegi ei saa väita, nagu ma oleksin teda alt vedanud, jätnud lubatu tegemata või kuidagi alatult käitunud. Minu jaoks on oluline sportlik eetika ja mul on raske olla kannatlik inimestega, kes arvavad, et võivad malelaua taga endale kõike lubada – surnud viigiseisus aja peale mängimist, vastase sõimamist või muud sellist. Mõne juhtumi pärast, kus teismelisena ise niimoodi käitusin, on mul siiamaani vahel häbi. Ma olen alati valmis ära kuulama inimese, kellel on minu suhtes pretensioone.

Nagu psühholoog Jaan Ehlvest ütles, on kõigil maletajatel raske iseloom. Elu on mind viinud tööle programmeerijate seltskonda, kes on tihtipeale ka kaunis enesekesksed. Ma julgen väita, et tööalaselt olen ma hakkama saanud inimestega, kes ei jää mõnele raskemale maletajale suurt millegi poolest alla.

12. Milliseid koostöövõimalusi näete Maleliidul populaarse mõttemängudeportaaliga Vint.ee ? Kas 13.Tanel Veenre on teie sugulane?

Omal ajal oli Jaan Narval, kui ta veel juhatuse liige oli, plaan korraldada e-võistlusi ja loenguid ning ma viisin ta kokku ühe Tartu noormehega, kes oli chess.ok.ee lahenduse taga, aga sellest ikka ei tulnud lõpuks suurt midagi. Ametlike e-turniiride puhul on alati see probleem, et keegi peab mängijaid kontrollima tarkvara, raamatute, abiliste jne. kasutamise suhtes ja igasugu võimalikke vaidlusekohti on seetõttu rohkem. Samas, koolides on arvutiklassid olemas ja elektrooniliselt võiks ju korraldada näiteks 500 osavõtjaga noorteturniiri.

Iseenesest võiks Eestis olla populaarne maleportaal, aga sellel on praegu väga raske võistelda näiteks playchess.com-iga. Jah, playchess.com on tasuline, aga tõeline huviline leiab selle raha.

Ma ei tea, et Tanel Veenre oleks mulle sugulane.

Lgp. hr. Kristjan Sander, kas julgete Vaadeldaja lugejatele kinnitada, et teie eesmärk Hendrik Olde ja tema juhitava kaaskonna tagasikutsumisel EMLi juhatusest on üksnes ajendatud soovist muuta asju Eesti male juhtimise juures paremaks, läbipaistvamaks, paindlikumaks, inimlikumaks? Teie eesmärk ei ole vabastada enda jaoks töökohta? Teil on praegu piisavalt hea leib? Mis ametimees ka olete? Millist ametit pakuksite tulevikus Hendrik Oldele?

Vastus: Jah. Ma välistan kandideerimise Maleliidus ühelegi tasulisele ametikohale lähema 4 aasta jooksul. Töötan IT alal ja ei kavatse lähemas tulevikus eriala vahetada. Ma ei oska kommenteerida H. Olde väljavaateid tööturul.

Samuti Hendrik Olde küsimused, mis ta esitas oma kirjutise lõpus (mina lisasin):

Lõpetuseks oleks ka minul küsimus kolmele mehele (Gert Elmaste, Kristjan Sander ja Margus Sööt), kes kõige aktiivsemalt tegelevad EML juhatuse tegevuse kritiseerimisega. Palun nimetage kolm asja või ettevõtmist, mida te olete siiani teinud male heaks Eestis (millest me kõik oleme osa saanud)? Võimalusel palun igaüks eraldi.

Tere, Hendrik

Esiteks olen ma Sinu palvel koostanud mitu kirjalikku ettepanekut nii üliõpilasmale, kohtunikekogu kui mõne muu küsimuse osas. Ma pole kunagi nende kohta tagasisidet saanud, aga see polegi muidugi peamine. Loodetavasti pole Sa unustanud ka seda, et aastatel, kui Sa veel põhikirjast enam-vähem kinni pidasid, üritasin vahelduva eduga siluda Sinu ja mitme teise maletaja vahelisi pingeid. Kui oled, mis siis ikka.

Ma olen teinud kõik endast oleneva, et edendada Tartu maleelu aja jooksul, kui siin elasin ning teen seda sügisest edasi, olenemata sellest, kas Maleliit läheb põhja või tõuseb pinnale.

Kolmandana tahaksin nimetada üht käsikirja – aga on Sinu valik, kas Sa seda arvestad või ei. Igaüks võib ju lõppude lõpuks öelda, et tal on kodus malealane käsikiri. Trükikõlbulikuks peaks see saama vähem kui aasta jooksul.

Hendrik Olde valetab (täiendatud Olde vastusega)

Oma intervjuus „Vaadeldajale“ 11. mail 2009 vastas H. Olde järgmist:

Kas EML on käesoleva hetke seisuga aruandevõlglane mõne avalikust sektorist pärit rahastaja ees? Kui jah, siis kellele ja mis osas?
Eesti Maleliit ei ole käesoleval hetkel aruandevõlglane ühegi avalikust sektorist eraldatud toetuse osas. EML ei olnud aruandevõlglane ka eelmisel aastal.

Ometi on Kultuurkapitali kodulehel rubriigis „Aruandevõlglased“ http://www.kulka.ee/?mid=55&action=volglased (sisestada EML registrikood 80023498) Maleliidu kohta kirjas järgmist:

Stipendiumi saaja (asutus/isik): Eesti Maleliit

Eesmärk: III-V taseme maletreenerite erialase täiendkoolituse korraldamine

Eraldatud summa: 10 000

Jaotus: 2008. aasta I

Aruande esitamise tähtaeg: 30.04.2009

Huvitav, mida teised juhatuse liikmed sellest arvavad?

Väljavõte kulka.ee lehelt -

Eesti Kultuurkapitali üks raha jaotamise põhimõtteid on:

Eesti Kultuurkapital ei eralda stipendiume isikutele, kes on Kultuurkapitali ees aruandevõlglased ja/või võlglased.

H.Olde kommentaar:

Austatud N.Kunitsõn ja anonüümsed arvustajad!

Eesti Maleliit on esitanud selle projekti kohta Kultuurkapitalile taotluse sooviga, et selle lepingu tähtaega pikendatakse kuni käesoleva aasta lõpuni. Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali nõukogu otsustab selle küsimuse oma järgmisel koosolekul.
Kuna hetkeks ei ole seda projekti realiseeritud, siis ei ole võimalik ka aruannet esitada. Kui KulKa nõukogu otsustab järgmisel koosolekul, et meie taotlust ei rahuldata, siis antakse meile kuupäev raha tagastamiseks. Ja pärast selle kuupäeva möödumist muutub EML aruandevõlglaseks. Samuti saatsin koos taotlusega lepingu pikendamise kohta KulKale meili, kus andsin teada, et kui projekti realiseerimise edasilükkamine on probleem ja see seab ohtu käesoleva jaotuse EML projektide läbivaatamise, siis on meil lihtsam maksta arusaamatuste vältimiseks eraldatud summa KulKa arvele tagasi. Igaks juhuks kontrollisin ka Kultuurkapitalist üle, et kas EML on hetkel aruandevõlglane ja vastus oli- EI OLE.

Kui kellegil on huvi teada, siis küsimus on eeldatavalt selles, et online süsteemis sisestatakse andmebaasi lepingud ja aruande esitamise tähtajad. Ning aruande tähtaja saabumisel muutub mingi organisatsioon automaatselt aruandevõlglaseks.
Aga meie poolt esitatud lepingu pikendamise taotlused ei lähe automaatselt andmebaasi.

Edu soovides,
H.Olde

P.S. Kinnitan veelkord, et EML ei ole olnud ühegi Kultuurkapitali jaotuste otsustamise juures aruandevõlglane. Selles peaks olema võimalik veenduda suhteliselt lihtsalt: meie erinevatele projektidele on eraldatud kõikidest jaotustest rahalisi vahendeid.
Nii oli see ka 2008.aasta III ja IV kvartali jaotuskavas. Kahjuks aga püüab keegi järjekindlalt serveerida tõe pähe ajakirjanduses ilmuvat infot.

EML taotlused Kulkale 2008-2009

EML taotlused Kulkale (Eesti Kultuurkapital)

Sihtkapital/ ekspertgrupp

Taotleja (asutus/isik)

Eesmärk

Taotletav summa

Jaotus

Taotluse olek

Lisainfo

kehakultuuri ja spordi sihtkapital	Eesti Maleliit	Noorte Euroopa- ja Maailmameistrivõistluste ettevalmistus ja tiitlivõistlustel osalemine	240 000,00	2008. aasta I	Leping	Vaata lisa
kehakultuuri ja spordi sihtkapital	Eesti Maleliit	38.maleolümpia ettevalmistus ja osalemine	250 000,00	2008. aasta I	Leping	Vaata lisa
kehakultuuri ja spordi sihtkapital	Eesti Maleliit	toetus	6 000,00	2008. aasta I	Leping	Vaata lisa
kehakultuuri ja spordi sihtkapital	Eesti Maleliit	Mark Lapidus - stipendium "Noor ja andekas"	10 000,00	2008. aasta I	Eitus	Vaata lisa
kehakultuuri ja spordi sihtkapital	Eesti Maleliit	9. Lembit Olli mälestusturniiri korraldamine	8 000,00	2008. aasta I	Leping	Vaata lisa
kehakultuuri ja spordi sihtkapital	Eesti Maleliit	III-V taseme maletreenerite erilase täiendkoolituse korraldamine	30 000,00	2008. aasta I	Leping	Vaata lisa
kehakultuuri ja spordi sihtkapital	Eesti Maleliit	malekohtunike koolituse korraldamine ning litsentsieksamite läbiviimine	15 000,00	2008. aasta II	Leping	Vaata lisa
kehakultuuri ja spordi sihtkapital	Eesti Maleliit	maleturniiri "Hiiumaa Suvi" 2008" korraldamine	5 500,00	2008. aasta II	Eitus	Vaata lisa
kehakultuuri ja spordi sihtkapital	Eesti Maleliit	2008.a. Dresdeni maleolümpia ettevalmistus ja Moleolümpial osalemine	190 000,00	2008. aasta II	Eitus	Vaata lisa
kehakultuuri ja spordi sihtkapital	Eesti Maleliit	toetus teenekale spordiveteran Rein Toomas Etruk`ile	6 000,00	2008. aasta II	Leping	Vaata lisa
kehakultuuri ja spordi sihtkapital	Eesti Maleliit	rahvusvahelise malepäeva tähistamine	10 000,00	2008. aasta II	Eitus	Vaata lisa
kehakultuuri ja spordi sihtkapital	Eesti Maleliit	Noorte Euroopa- ja Maailmameistrivõistluste ettevalmistus ja tiitlivõistlustel osalemine	190 000,00	2008. aasta II	Leping	Vaata lisa
Hiiumaa	Eesti Maleliit	Maleturniiri "Hiiumaa suvi 2008" korraldus	5 500,00	2008. aasta II	Leping	Vaata lisa
kehakultuuri ja spordi sihtkapital	Eesti Maleliit	osalemine 1. Mõttespordi Maailmamängudel Pekingis	72 000,00	2008. aasta III	Eitus	Vaata lisa
kehakultuuri ja spordi sihtkapital	Eesti Maleliit	juunioride ja täiskasvanute ühine treeninglaager valmistumisel tiitlivõistlusteks	30 000,00	2008. aasta III	Eitus	Vaata lisa
kehakultuuri ja spordi sihtkapital	Eesti Maleliit	Eesti delegaadi osalemine FIDE Kongressil Dresdenis	11 000,00	2008. aasta III	Eitus	Vaata lisa
Raplamaa	Eesti Maleliit	Osalemine 1. Mõttespordi Maailmamängudel Pekingis	9 000,00	2008. aasta III	Eitus	Vaata lisa
Viljandimaa	Eesti Maleliit	Tuuli Vahtra osalemine 1.Mõttspordi Maailmamängudel Pekingis	8 000,00	2008. aasta III	Leping	Vaata lisa
kehakultuuri ja spordi sihtkapital	Eesti Maleliit	Dresdeni maleolümpial osalemine	150 000,00	2008. aasta III	Eitus	Vaata lisa
Ida-Virumaa	Eesti Maleliit	Aleksandr Volodini kulutuste finantseerimine Dresdeni maleolümpial ja olümpiaks ettevalmistamisel	12 000,00	2008. aasta III	Eitus	Vaata lisa
kehakultuuri ja spordi sihtkapital	Eesti Maleliit	toetus teenekale spordiveteranile Michel Zdankevitch`ile	6 000,00	2008. aasta III	Leping	Vaata lisa
kehakultuuri ja spordi sihtkapital	Eesti Maleliit	Paul Kerese Mälestusfestivali 2009 korraldamine	120 000,00	2008. aasta IV	Eitus	Vaata lisa
kehakultuuri ja spordi sihtkapital	Eesti Maleliit	toetus teenekale sporditegelasele, Kalju Värgile	6 000,00	2008. aasta IV	Leping	Vaata lisa
kehakultuuri ja spordi sihtkapital	Eesti Maleliit	stipendium "Noor ja andekas" Aleksandr Volodinile	10 000,00	2008. aasta IV	Eitus	Vaata lisa
kehakultuuri ja spordi sihtkapital	Eesti Maleliit	eesti noortekoondise talvise treeninglaagri korraldamine	30 000,00	2008. aasta IV	Eitus	Vaata lisa
kehakultuuri ja spordi sihtkapital	Eesti Maleliit	noorte MM- ja EM-võistluste ettevalmistus ja tiitlivõistlustel osalemine	450 000,00	2009. aasta I	Leping	Vaata lisa
kehakultuuri ja spordi sihtkapital	Eesti Maleliit	Paul Kerese mälestusfestivali korraldamine	150 000,00	2009. aasta I	Leping	Vaata lisa
kehakultuuri ja spordi sihtkapital	Eesti Maleliit	malekoodeksi väljaandmine ning malekohtunike koolituse korraldamine	20 000,00	2009. aasta II	Ootab otsust	Vaata lisa
kehakultuuri ja spordi sihtkapital	Eesti Maleliit	toetus teenekale maletegelasele, Hans Tomsonile	6 000,00	2009. aasta II	Ootab otsust	Vaata lisa
kehakultuuri ja spordi sihtkapital	Eesti Maleliit	teeneka sporditegelase toetus Kalju Kajakùle	6 000,00	2009. aasta II	Ootab otsust	Vaata lisa
kehakultuuri ja spordi sihtkapital	Eesti Maleliit	stipendium "noor ja andekas"- Aleksandr Volodinile	10 000,00	2009. aasta II	Ootab otsust	Vaata lisa
kehakultuuri ja spordi sihtkapital	Eesti Maleliit	raamatu "Lembit Olli malelugu" kirjastamine	97 380,00	2009. aasta II	Ootab otsust	Vaata lisa

Täiendavat infot leiab siit.
Teeks ettepaneku küsida toetust Hillar Kärnerile!
EDIT: tuleb välja, et Hillar Kärner on juba saanud toetust.

PS! Vabandan ette, et Vaadeldaja tiim kirjutab viimasel ajal nii vähe - praegu on ülikoolis kõigil kiired ajad. Isiklikult loodan paari lähima päevaga kõik korda ajada, sest materjali millest kirjutada on küllalt.

Esita oma küsimus Kristjan Sanderile!

Anonymous said...

Ettepanek: järgmine vaadeldaja intervjuu toimub Kristjan Sanderiga!!
Härra Sander asus hoogsalt Olde vastuseid kommenterima - vaatame, kuidas ta ise meie küsimustele vastata oskab!

May 19, 2009 4:58 PM


Arvas üks anonüüme kommenteerija.
Vaadeldaja võttis kätte ja tegi ära -
Vaadeldaja lugejatel on 2 nädalat aega esitada Kristjan Sanderile küsimusi.

Vastuseks Hendrik Olde kirjutisele

Sain täna Kristjan Sanderilt kirja:

Kommentaariks H. Olde vastustele „Vaadeldaja“ kaudu esitatud küsimustele

Kristjan Sander

Maleliidu juhtimisest

Analüüsides H. Olde vastuseid maletajate esitatud küsimustele torkab kõigepealt silma kaks asja.

Esiteks puudub vastustes vähimgi enesekriitika või oma vigade tunnistamine. Põhikirja süstemaatiline rikkumine ning detsembri algul toimunud koosoleku ebaseaduslik lämmatamine on paraku faktid. See, et Ida-Virumaa klubide tähitud kiri erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõudega jõudis Malemajja 27.11.2006, kuid põhikirja ja seadust rikkudes jäeti erakorraline üldkoosolek kokku kutsumata ja kiri kuulutati jäljetult kadunuks, on samuti fakt (igaüks võib selles veenduda vaadates leheküljel http://www.diagonaal.ee/index.php?name=News&file=article&sid=79 skänneeritud tõendit). Iseloomulikult jätab H. Olde vastamata küsimusele, mida on tehtu sellise juhtumi kordumise vältimiseks.

H. Olde väidab, et 2007.-2009. aastal on järjekindlalt täidetud nõuet kutsuda juhatuse koosolekutele nii naiste kui meeste arvestuses Eesti meistrid ja toob välja, et 2007. aastal väidetavalt loobus Meelis Kanep sellest õigusest. Eesti meister 2008-2009 Kaido Külaots teatas mulle, et teda pole seevastu kordagi kutsutud, väljaarvatud juhtudel, mil on arutatud tema endaga seonduvat. Lisaks hõlmab selle nõude mõte kindlasti ka juhatuse otsuste langetamist e-kirja teel.

Maleliidu pehmelt öeldes ebakindel majanduslik seisund on fakt. H. Olde süüdistab Margus Sööti korduvalt valeandmete esitamises. Ometi põhinevad Margus Söödi poolt avaldatud materjalid majandusaasta aruannetel ning teiseks on valeandmete ümberlükkamiseks alati kõige tõhusam viis avaldada tõelevastavaid andmeid koos osundusega ümberlükatava materjali vigadega. H. Olde pole detsembrist saadik mingeid selliseid omapoolseid korrigeerivaid andmeid maleavalikkusele esitanud.

Mul on hea meel, et H. Olde peab koos minuga lubamatuks, kui Maleliidu juhatuse esimees kohtuniku asemel turniiril esinenud vaidluste lahendamisse sekkub. Küll aga on nõudmise peale esitada konkreetseid juhtumeid raske suurt midagi lisada varem väljaöeldule, kuna nimetasin konkreetset juhtumit juba oma varasemas küsimuses (2007. a. Eesti klubide välkmale MV). Oleks tore, kui sellised juhtumid on tulevikus välistatud ning loodetavasti mõtles H. Olde oma vastusega sedasama.

Teiseks ei saa H. Oldega kuidagi nõustuda siis, kui ta püüab teda umbusaldavaid klubisid näidata vastasseisus olevaina Maleliiduga või vihjab nende vastutöötamisele Maleliidu projektidele. Üldkoosoleku korraldamist nõudnud klubid soovisid ja soovivad tuua Maleliit välja kriisist, tõhustada Maleliidu juhtimist ning taastada Maleliidu suhtes kõikumalöönud usaldust. Esimeseks selliseks sammuks võinuks olla asjakohane ning konstruktiivne arutelu üldkoosolekul. Allakirjutanu või ükskõik millise Eesti maleklubi juht oleks usutavasti väga rahul positsiooniga, mis võimaldaks korralduste jagamist Kultuurkapitalile või Hasartmängumaksu nõukogule. Ometi võime kõik sellisest positsioonist ainult unistada ning unistama jäädagi. Olen mitme aasta jooksul juhtinud tähelepanu vajadusele korrastada Maleliidu asjaajamist, pidada kinni põhikirjast ja austada demokraatlikke reegleid ning ohule, et läbipaistamatu ja autokraatlik asjaajamine võib viia meilt meie toetajate usalduse. Maleliidu probleeme ei lahenda vaenlase otsimine või kuulujuttude levitamine mingitest müstilistest umbisikulistest „malehuvilistest“, kes pingutavad projektide „nurjamise“ nimel.

Hasartmängumaksu Nõukogu taotluste vastuste andmebaasist (http://hmn.riik.ee/?id=546) ilmneb, et kui aastatel 2005-2007 rahuldati EMLi rahalised taotlused ca 40-50% ulatuses taotletud summast, siis 2008. aastal eraldati vaid veidi üle 10% taotletud summast. Ma julgen arvata, et selle põhjuseks on lohakil asjaajamine, mitte salapäraste “maleaktivistide” vandenõu Maleliidu vastu.

Lugedes 2008. aasta 11.-12. septembri „Postimeest“ (http://www.postimees.ee/?id=32816) ja „Eesti Päevalehte“ (http://www.epl.ee/sport/441290) ei jää küll muljet, et „rahad hakkasid liikuma pärast seda, kui EML oli septembris kajastanud probleemi ajakirjanduses“. „Postimees“ tsiteerib kultuuriministeeriumi kantslerit Siim Suklest, kes mainib, et H. Olde viis alles eelmisel päeval lõpuks kultuuriministeeriumisse ära seni võlgnetud toetussummade kulutamise aruande. „Eesti Päevalehes“ ütleb hr. Sukles järgmist: „Kui emotsioonivabalt asjale läheneda, siis tahaksin kõigepealt näha maleliidu aruandeid nii hasartmängumaksu nõukogule kui ka kultuurkapitalile. Saan aru nii, et maleliit ongi oma tegevuse üles ehitanud lootusele, et küll riik viimasel minutil hädast välja aitab.” Kuna Maleliidul puudub nõukogu, kes juhatust kontrolliks, ongi liikmesklubide ja üldkoosoleku õigus ja ka kohus taolistele kahetsusväärsetele juhtudele reageerida.

Kahjuks jätab H. Olde vastamata küsimusele Maleliidu võlgnevuste ees klubidele noortespordi rahade osas. Siinkohal kasutan võimalust ja esitan sellesama küsimuse avalikult Tartu Ülikooli Maleklubi nimel. Juhatus on nii seaduse kui põhikirja alusel kohustatud vastama liikmete küsimustele Maleliidu majandusliku olukorra ning võetud kohustuste täitmise kohta ning seega palungi nüüd vastata küsimusele

Kas EML on käesoleva hetke seisuga võlgu liikmesklubidele kultuuriministeeriumi kaudu eraldatavat noortespordi toetusraha? Kui jah, siis kui palju, millistele klubidele ja millise perioodi eest?

kirjalikult e-kirja aadressitel kristjans@hot.ee ja kristjan.sander@affecto.ee . Saadan sama päringu ka eraldi e-kirjaga juhatuse liikmetele.

Rääkides Eesti Maleliidu maksuvõlast mainib H. Olde Eesti MV korraldamist veebruaris. Paraku oli Eesti Maleliit juba 2. detsembril 2008 krediidiinfo andmetel maksuvõlglane 73 906 krooni ulatuses, millele lisandus intressivõlg. Krediidiinfo lehekülje väljatrüki edastan „Vaadeldajale“ ning palun selle käesolevale artiklile lisada. Tegemist ei saa seega olla Eesti MV korraldamise tagajärjel tekkinud ühekordse õnnetusega. Selle kohta leiab tõestust ka varasemast „Vaadeldaja“ postitusest http://vaadeldaja.blogspot.com/2009/03/eesti-maleliidu-volgnevus-maksuametile.html .

Tippmaletajatega seonduv

Omaette alamteema on Maleliidu suhted Eesti tippmaletajatega.

H. Olde avaldab arvamust, et „ei tundu just õiglane, et teie peate tegema tööd, et leida see auhinnaraha, otsida raha selleks, et seesama sportlane saaks trenni teha ning tõsta oma malelist taset, mis on ju vajalik auhindadele konkureerimisel (ehk siis sportlase elatise teenimiseks), jne., jne.“ Minule isiklikult tundub täiesti õiglane, et tippsportlane treenib ja võistleb ning spordialaliidu töötaja tegeleb sellega, et tippsportlane saaks treenida ja võistelda. Jäägu otsus lugeja teha.

Samuti on mul raske aru saada, mida veel kui suurmeistriks saamist ootab H. Olde andekalt noormaletajalt Kanepilt projekti „Meelis Kanep suurmeistriks“ tulemusena. Suhteid Jaan Ehlvesti ning H. Olde vahel pole mina kõrvalseisjana õige isik kommenteerima – minu jaoks piisab suurmeister Ehlvesti eelmise aasta lõpu kirjalikust avaldusest, et ta toetab Maleliidu juhatuse tagasikutsumist ning uue juhatuse ametisse seadmist. Usutavasti on suurem osa lugejaist seda elektroonilisel kujul ka näinud.

Süsteem reitingu alusel kindla toetuse maksmiseks väärib allakirjutanu arvates tähelepanu ja seda tuleks tõsiselt arutada. Reitingu alusel makstavat toetust ei saa vastandada auhindadele stiilis „on veidi veider, et tippmaletaja läheb „tööle”, st. turniirile mängima, et auhinda saada (töötasu teenida) ja nõuab juba eelnevalt lisaks võimalikule tasule tehtava töö eest ka nn. garanteeritud raha“. Muutub ju ka reiting mängutulemuste tagajärjel, mitte mingil muul alusel ning süsteemi võib sisse kirjutada kohustusliku arvu partiisid, mida reitingu alusel toetust saada sooviv mängija peab aastas mängima, et toetust säilitada.

Lugeda vihjet T. Fomina seisukohtade ning H. Olde abiellumise kohta sellisel kujul, nagu see „Vaadeldajas“ hetkel üleval, on aga juba piinlik. Seos on kahtlemata olemas, aga seisneb lihtsalt selles, et H. Olde juhtimisel asendati 2004. aasta maleolümpia naiskonnas Eestit kõigil varasematel iseseisvuse taastamise järgsetel maleolümpiatel edukalt esindanud T. Fomina ühe temast vähemalt järgu võrra nõrgema maletajaga, kelle jaoks maleolümpia lõppes viguri ettepanekuga – ning see eelnimetatud maletaja oli ja on tõepoolest H. Olde abikaasa. Ajakirjanduses kajastasid seda juhtumit omal ajal kõik väljaanded, toon praegu ära viite „Eesti Ekspressile“ http://paber.ekspress.ee/viewdoc/39F47F7C7B8BE177C2256F3A00340D5A .

Paraku tundub olevat nii, et H. Oldel pole rea meie tippmaletajatega (Ehlvest, Fomina, Külaots, Kanep) hetkel üldse suhteid. Eesti male huvides on kindlasti võimalikult tihe kodune konkurents, mida aga tugevate maletajate Maleliidu moraalsest või materiaalsest toetusest ilmajätmine kuidagi ei soodusta. Suurmeistri asi on tegeleda malega ning Eestit esindada ning Maleliidu asi on luua talle elementaarsed võimalused malega tegelemiseks ning Eesti esindamiseks.

Kuidas edasi?

Me ei ole esimene ega viimane organisatsioon, mis majandustõusu ajal elas üle oma võimete ning on nüüd raskustes. Samuti ei ole me esimene ega viimane organisatsioon, mis on sunnitud tõdema, et ka heal ajal jäi osa vajalikke asju millegipärast lihtsalt tegemata (näiteks varumängijate saatmine võistkondlikule EM-ile, millise ürituse eelarve kohta jätab Olde kahjuks vastamata). Mina isiklikult olen äärmiselt skeptiline võimaluse suhtes, et meist võiks saada esimene organisatsioon, mis paljude aastate jooksul kuhjunud eripalgelisi probleeme suudaks parandada ilma muudatusteta juhtimises.

Esiteks, Maleliit vajab peale igapäevase juhtimise tasandi ka teist tasandit, millel sõnastataks strateegilised eesmärgid ning teed nendeni ja kontrollitaks igapäevast juhtimist. Üldkoosolek seda rolli täita ei suuda ega peagi. Kutsun jätkuvalt üles kokkuleppele kas võtta konkursiga tööle tegevjuht, keda kontrollib juhatus, või valida nõukogu, kes kontrollib juhatust ja selle esimeest. Ainuisikuline juhtimine, mille kontrollimiseks võimalus puudub, ei ole vähegi pikema aja jooksul kuskil tulemusi andnud ning nagu majandusaasta aruannetest, suurmeistrite pöördumisest, pikast reast kohtuasjadest ja suure hulga klubide rahulolematusest ilmneb, ei anna meilgi.

Teiseks oli ja saab olema erakorralise üldkoosoleku mõtteks dialoogi taastamine. Nii Tartu Ülikooli Maleklubi kui teised klubid on pikki aastaid üritanud juhatusega rääkida ja läbi rääkida, ent kahjuks tagajärjetult.

Ida-Virumaa klubid ei pöördunud hea tahte avaldusena 2006. aastal kohtu poole ega korraldanud ise erakorralist üldkoosolekut, kui kiri vastava nõudega ülalkirjeldatud viisil „kaduma läks“, kuigi neil oli selleks täielik õigus. Tartu Ülikooli Maleklubi ei pöördunud hea tahte avaldusena kohtu poole, kui Tartu Ülikooli Maleklubi esindaja 2006. aasta üldkoosolekult ebaseaduslikult kõrvaldati (vastupidiselt H. Olde väljaöeldule pole kuskil kirjas, et klubi saab üldkoosolekul esindada ainult klubi liige – põhikirja punkti 19 järgi „Üldkoosolekus võivad osaleda kõikide liidu liikmete esindajad“ ja teatavasti saab esindusõigus tuleneda seadusest (näit. juhatuse liikme puhul) või volikirjast nagu antud juhul kui Jaan Narva esitas minu kui juhatuse liikme poolt allkirjastatud kehtiva volikirja). 2008. aasta detsembris toimunud erakorralisel koosolekul sõna võttes palusin tungivalt mitte asuda demokraatia likvideerimise teele ning hoiatasin, et üldkoosoleku ebaseaduslik laialisaatmine juhatuse initsiatiivil lõppeb kohtus. Mind ei võetud kuulda.

Viimane katse leida praeguse juhatusega koos teed Maleliidu probleemide lahendamiseks Ants Prii vahendusel käesoleva aasta algul jooksis Maleliidu juhatuse soovimatuse tõttu kokkulepitust kinni pidada liiva. Kokku lepiti järgmist:

1) 31. märtsiks esitab Maleliidu juhatus 2008. a majandusaasta aruande (kasvõi auditeerimata versiooni) – ei esitanud;

2) 31. märtsiks esitab Maleliidu juhatus 2009. a majandusaasta kulude-tulude prognoosi – ei esitanud;

3) 31. märtsiks tehakse valmis Eesti Maleliidu ajaveeb, kus saab Eesti Maleliiduga seonduvate probleemide üle arutleda (märtsi lõpuks sai valmis vaid niinimetatud Eesti Maleliidu ajaveebi "makett" aadressil http://maleliidujuhatus.blogspot.com/ , mis on aga jätkuvalt täiesti tühi, seega sisuliselt tegemata);

4) 31. märtsiks pakutakse välja “tippmaletaja” määratlus, mida saab hiljem tippmalega seotud regulatsiooni kujundamisel rakendada – tegemata.

Eelloetletu valguses on raske kommenteerida H. Olde imestust, kui viimase erakorralise üldkoosoleku lämmatamise ning selle protokolli esitamisega venitamise tõttu Viljandi Maleselts lõpuks ka kohtusse pöördus. Minul jääb üle vaid korrata seda, mida ma ütlesin 2008. aasta detsembris – Maleliidul on olnud läbi aastate rida kohtuasju ning ei Tartu Ülikooli Maleklubi ega ükski teine erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõudega esinenud klubi pole huvitatud nende arvu kergekäelisest suurendamisest.

Kohtutee valitakse ikkagi viimase võimalusena, kui juhatus on kõik muud võimalused ise välistanud. Juhatuse tagasikutsumine valitakse viimase võimalusena, kui juhatus on dialoogi ja tõsiste probleemide arutelu üldkoosolekul välistanud. Ma usun, et ülaltoodu valguses ei saa keegi väita, et muid teid pole proovitud.

Ma olen kaugel väitmisest, et H. Olde pole Maleliitu juhtides kunagi midagi kasulikku teinud – kuid nagu ta isegi ütleb, jäävad tema suuremad õnnestumised Eesti males üheksakümnendatesse aastatesse. H. Olde on üle 10 aasta Maleliitu juhtinud ning praeguseks on organisatsioon jõudnud seisu, milles selle tegevuse jätkamine endises mahus on tugeva küsimärgi all, arengust rääkimata. Stagnatsiooni vastu ei aita selle eitamine. Stagnatsiooni vastu aitavad ainult muutused.