Thursday, April 16, 2009

Turunurk #28

Seekord on teemadeks minu viimase aja tegemised.

Paar nädalat tagasi käisin Tallinna Olümpiapurjespordikeskuses treenerite I taseme koolitusel. Kuna olen juba ligi pool aastat lastele malet õpetanud, siis saadeti mind Külaotsa Malekooli poolt ametlikku tõendit hankima. Selle saamiseks tuleb kuulata ära 30 tundi (kaks nädalavahetust) auditoorseid loenguid. Kui paber on kätte antud, siis tuleb veel õppida selgeks materjal ja sooritada kirjalik eksam. Eksami toimumise aja määrab Maleliit, eelmisel aastal oli see minu mäletamist mööda detsembris. I taseme koolitus on üldine ja kehtib samamoodi kõikidele spordialadele. Registreerujate nimekirjas olin ma aga 40-50 inimese hulgas ainus, kelle juurde oli märgitud male. Kõige populaarsemad alad olid kergejõustik, motosport ja uisutamine. Hommikul vara bussiga Piritale sõites mõtlesin, et kas ma pean tõesti iga kord nii pika ja tüütu maa ära sõitma. Kohapeal aga tuli välja, et inimesed olid tulnud Keilast, Pärnust ja võib-olla veelgi kaugemalt. Mõlemal päeval toimus neli loengut. Kava vaadates ma midagi väga põnevat ei lootnud, kuid õnneks pettuma ka ei pidanud. Pooleteisttunniste loengute häda on aga selles, et lõpus läheb silm vägisi kinni, raku ehitusest rääkimise ajal veel varem. Õnneks pakuti päeva keskel kohvikus kringlit ja teed, seal sain tuttavaks kahe Pärnu neiuga, kes tahtsid ujumistreeneriteks hakata. Nad olid igati abivalmid ja sõidutasid mu õhtul kesklinna tagasi. Järgmine päev sain teada, et tüdrukud olid kella viieni ööklubis olnud, aga see ei takistanud neil kaheksaks loengutele ilmumast. Hoopis mul oli taas raskusi ärkvel püsimisega ja seetõttu hakkasin ristsõnu koostama ja lasin tüdrukutel neid lahendada. Koolituselt sain aga ise lahendamiseks kaasa raamatu Treenerite tasemekoolitus. Spordi üldained. I tase.

Eelmisel laupäeval toimusid malemajas välkmale meistrivõistlused. Osalesin sellel turniiril juba kolmandat aastat järjest ning see aasta sain esimest korda kokku 50% punktidest. Võistlus oli huvitav, sain mängida 14 partiid. Üks huvitavamaid juhtumisi oli Mart Sepaga. Tema vastu jäin ma rünnaku alla, kuid siis jättis ta vankri puhtalt ette, paar käiku peale seda kaotasin taktikaga oma lipu, siis kimbutas meid mõlemaid ajahäda ja ma mängisin nii õnnetult, et käisin iga käik tulle või reeglitevastaselt. Mart sellest välja aga ei teinud ja lõpuks olid meil mõlemal ajad kukkunud, aga ma mängisin edasi ja sain mati. Mart pakkus seepeale üllatuslikult viiki ja kuigi ma olin nõus ka alistuma, panime lõpuks viigi kirja. Kirill Makiniga oli ka hea mäng, ma olin just uut lippu peale saamas ja selgelt võitmas, kui juhtus selline asi:


Siin kavaldati mind üle 1. Lc2:+!, mille peale ma sekundi pealt vastasin 1. ...Vf1:+. Ja siis tõusis Makin laua taga püsti ja lõi võidurõõmsalt lipuga minu kuninga. Peale seda mängu oli mul üsna vähe punkte ja meel juba mõru, sest sain veel vaba ka. Võitsin küll mõned mängud, kuid siis sattusin Siemeri ja Valgmäe vastu kaotusseisu umbes kümne käiguga. Lõpuks aga 7,5 punkti ja sellega olin täiesti rahul.

Lõpetuseks tahaks jätkuvalt üles kutsuda inimesi osa võtma Kaido Külaotsa loengutest. Täna rääkis Kaido avangutest ja tõi näidetena mitmeid partiisid alates kuningagambiidist kuni slaavi kaitse Botvinniku süsteemini. Väga huvitav oli ja aeg lausa lendas. Ootan põnevusega järgmist neljapäeva.

4 comments:

Kaarel Alasoo said...

...Ja siis tõusis Makin laua taga püsti ja lõi võidurõõmsalt lipuga minu kuninga...

Kas selline kõik on lubatud? Mina mäletan vanast ajast, et kuningat ei saa lüüa ja see on vale käik.

sass. said...

tõsi ta on - kui vastane sinu kuninga lööb võid ise võitu nõuda, kuna kuninga löömine on vale käik.

Turu said...

Ma ei tea, Makinil on vist selline komme. Raivo Viidu vastu lõi ta ka vankriga kuninga.

nikitheone said...

Oi, ma tean kuidas ma järgmine kord Makinit võidan ;)