Kas malemängu abil saab tõepoolest kõiki maailma asju seletada? Neeme Korv otsis vastust ala eksmaailmameistri Garri Kasparovi raamatust.«Andsin efektse kahinguga vastasele kvaliteedi, aga et mu kaksikodad kontrollisid strateegilisi diagonaale ja vastase kerged vigurid istusid liputiival kinni, polnud mustal valikut. Mürgist vankrit neelates seisis ta silmitsi vältimatu kaotusega. Mängulaual oli kolmekäiguline matt.» Kõlab nagu hiina keel? Aga miks mitte uurida pisut selle riigi keelt, mis on tõusnud üleilmseks võtmetegijaks. ...
Loe tervet ariklit Postimehest.
Posts
6 comments:
Tjah, minu arust on hea kommentaari selle teose kohta kirjutanud keegi (ei tea küll kes?) Karmen Postimehe online's:
Karmen
18.04.2009 20:03
Ma ostsin originaalkeelse väljaande juba 2007ndal aastal, nüüd ka eestindatud variandi ja lugesin uuesti. Selles osas olen Ingmariga nõus, et Kasparov oleks kindlasti võimelisem kvaliteetsemalt, sügavamalt, peenemalt ja tunnetuslikumalt kirjutama. Praegune variant meenutab tõepoolest kesktasememaletaja malepartiid, mitte aga suurmeistri (rääkimata maailmameistrist) geniaalset mängu. Kuid....arvestada tuleb sellega, et teos oli mõeldud ennekõike tavalugejatele, nii nendele, kes malemängu ja malelisi ideid jagavad, kui ka neile, kes vaid käike teavad. Ühesõnaga- massidele. Ja selles osas avas ta mingisuguse ettekujutuse male põhiprintsiipidest ja nende seostest eluga. Ilmselt just adresseerituse tõttu jäid teemad pisut pealiskaudseks ja vaid sissejuhatavaks, kuid loodetavasti võtab Kasparov peagi ette veel ühe
Minu meelest üsna palju sõltub, kui palju sa sest raamatust ootad v loodad ? Sellest ka pettumus kui targaks ei saagi :D Minul sellist eelarvamust ei olnud. Ainult, et pisut pikaks oli see kirjutatud. Raamatut siiski silmaringi laiendamiseks soovitaks (halvaks ei pea, kuid loomulikult on paremaid olemas).
Kaugel sellest, et raamatut võiks halvaks pidada, ehkki pealkiri võimaldab selgelt üleinterpreteerimist ja suuremaid lootusi, sest modelleerimisest ei olnud teoses just kuigi konkreetselt juttu. Sellise pealkirjaga oleksin eeldanud abstraktse struktuuri vaatlemist, isomorfismiga seotud käsitlusi, samastruktuursust male ja reaalsete fenomenide vahel, otsustusprotsessi analoogsust ja neuroteaduslikku lähenemist jne, kuid sellisel juhul oleks teos äratanud kordades vähemate huvi. Loomulikult oli tema käsitlus informatiivne ja peepvainulikult innustav, meenutades ameerikalikke juhtimisalaseid kommertsväljaandeid, mille informatiivne ja emotsionaalne mõju (erinevalt teaduslikest käsitlustest) ajas kahaneb. Aga juba selles mõttes väärib lugemist, et hoomata male rikkust ja mitmetahulisust, mis väljub 8x8 maatriksist, 64lt ruudult ja puhtmängulisest naudingust väga printsipiaalsete toimemehhanismideni ja elunähtusteni.
Marek, millised on male ja elu analoogiatel põhinevad paremad raamatud (see pole retooriline küsimus, ma loeksin hea meelega, kui soovitaksid- Kotov?).
Vahesaare tõlgitud Botvinniku "eesmärgi poole" võib-olla...
Tegelt ma mõtlesin siin raamatut kui ühte sellist populaarteaduslikku veidi filosoofilist laadi teost ... sõltumata erialast. Seega malest ei oska kohe näiteid tuua (pole just palju selliseid teoseid) ... siit ka veidi erinevus, et mina nt lugesingi seda rohkem kui mittemalelist laadi teost. Paljud asjad, mida Kasparovi raamatus mainiti, tulid tuttavad ette Nimzovitši Minu Süsteemist ... ja minu enda maailmapildist :D
Ses suhtes on eraldi märkimisväärne, et see toodi ka eesti keelde (noh, poleks Kasparov poliitik, siis ilmselt ei oleks toodud). Kuigi muukeelsetes variantides on see kättesaadav, on emakeelne teos ikkagi palju väärtuslikum, kuna jõuab ilmselt laiema lugejaskonna juurde.
pole küll konkurent juba nimetatuile kuid nimetaks ära Hando Runneli novelli "Male ülistus" (Mõõk ja peegel - 1988)
Post a Comment