- Erinevate malepartiide arv on suurem kui elektronide arv universumis. Elektrone peaks olema umbkaudu täpselt 10 astmes 79, samal ajal kui malepartiide arv peaks olema 10 astmes 120!
- Esimest nelja käiku on võimalik mängida 318 979 564 000 erinevat moodi. Edu avangutega!
- II MS ajal töötasid Briti maletajad luureagentuuris, et murda erinevaid koode. Ja just maletaja murdis natside Enigma koodi.
- Lühim mäng male ajaloos toimus 1972 Tudengite meeskondlikel maailmameistrivõistlustel, kus saksa suurmeister Hübner tegi valgetega käigu ja pakkus 19 aastas
ele vastasele Rogoffile viiki. Samuti võib lugeda selleks aastal 1970 Fischer-Panno mängu. Fischer käis 1.c4 ja mustad alistusid. - Pikim mäng (tänapäeva reeglitega järgi, st malekelladega) mängiti Belgradis Nikolici ja Arsovici vahel. Mäng kestis 20 tundi, 15 minutit ning oli 269 käigu pikkune. Tulemuseks oli viik (vanker vankri ja oda vastu). Tol ajal ei olnud mitte 50 käigu reegel, vaid 100 käigu reegel.
- 1930ndatel keelati NSVL'is pimemale ära, sest see pidavat kahjustama vaimset tervist.
- Pildil on vanim teadaolev malekomplekt.
Monday, February 1, 2010
Paar huvitavat fakti malest
Vahelduseks tõsistele partiide analüüsidele, otsustasin ma tuua välja Vaadeldaja lugejatele mõningaid huvitavaid malefakte:
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Posts
7 comments:
http://sport.postimees.ee/?id=219260
miks visseril mustad alustasid?
Viiki on lepitud ka valgetega käiku tegemata. Musta käigu tegemata jätmisega viiki leppimise eest on antud mõlemale kaotus.
Universum on lõputu aga elektrone olevat selles lõplik arv?! Et neid kokku lugeda, peaks kehtima elektronide jäävuse seadus. Viimasest vist ülikoolis ei räägitud. Mnjah, teadus on muidugi vahepeal kõvasti arenenud ka. Aga võib olla mängisin ma omal ajal liiga palju malet (ja muid mänge) selle asemel, et ülikoolis korralikult füüsikat õppida.
Keegi üritab sellise "faktiga" lihtsalt male saba kergitada.
Meelde tuleb vana lugu malelauast ja teradest. Ega vist teri kokku saanukski, äkki tulnuks elektrone lihtsalt puudu.
Malepartiide arv on omaette teema. Kas 50 käigu reeglit, 3 korda seisu kordumist arvestati jne?! Kui need aspektid välja jätta, siis tahaks teada, kui pikk on pikim võimalik malepartii ja kes (kas) võidab? Ehk keegi naljaviluks rehkendab ära!
Aga kuna need pagana elektronid on pidevas liikumises, siis vaata ette, et sa neid topelt üle ei loe :~D
Mina olen lugenud versiooni, et võimalike malepartiide arv on suurem elektronide arvust meile teadaolevas universumis.
A ja seoses selle pikima võimaliku malepartiiga tuli meelde et pikim leitud matt lõppmängubaasides on matt 545 käiguga:
http://rybkaforum.net/cgi-bin/rybkaforum/topic_show.pl?pid=182643#pid182643
Pildil ei ole vanim teadaolev malekomplekt. Esiteks, neid Lewise saare 12. sajandist pärinevaid malendid leiti 78 tk., kusjuures pole selge, kas nende hulgas on tervet komplekti. Teiseks on varasemast teada hulk osalisi komplekte, milles on esindatud kõik malendite liigid. Muuhulgas ka Salme paadist leitud Põhjamaade malevariandi hneftafli nupud. 12. sajandil ei olnud moodsaid malereegleid olemas, nii et kõik keskaegsed malendid on tänapäeva mõistes malevariandi nupud.
Post a Comment