Läbi 2011. aasta väldanud Paul Kerese 95. sünniaastale pühendatud maleturniiride sarja kuulus kokku 28 turniiri. Üldarvestuses tuli sarja võitjaks FIDE meister Ilja Vovk.
Sarja erileht: www.eestimale.ee/sari2011
Eesti Male Toetusühing palub auhinnasaajatel teatada oma arveldusarve number ja isikukood eelistatult e-mailile malegold7@gmail.com või telefonil 53496452 (Margus Sööt).
2011. aasta maleturniiride sarja pidulik lõpetamine toimub 2012. aastal teoks saava analoogse maleturniiride sarja esimeseks võistluseks oleva Eesti Spordiselts Kalevi XXI rahvusvahelise kiirmaleturniiri "Meenutades Paul Kerest" avatseremoonia ajal 6. jaanuaril 2012 kell 15.30 Sokos Hotell Viru konverentsikeskuses Tallinnas. Lisainfo: http://www.eestikalev.ee/
Vastavalt 2011. aasta sarja üldjuhendile: "Iga maletaja võib saada koondauhinna maksimaalselt ühes kategoorias." Sellest põhimõttest lähtudes kujunes auhinnasaajate nimekiri alljärgnevalt (auhinnasaaja nime järel on toodud sulgudes lõppkoht sarja üldtabelis).
Eesti Male Toetusühing poolt välja pandud Paul Kerese 95. sünniaastale pühendatud maleturniiride sarja koondauhinnad (bruto):
- I koht - 700 € - Ilja Vovk (1.)
- II koht - 500 € - Igor Švõrjov (2.)
- III koht - 400 € - Aleksandr Volodin (3.)
- IV koht - 300 € - Sander Kukk (4.)
- V koht - 200 € - Margus Sööt (5.)
- VI koht - 150 € - Jaan Narva (6.)
- VII koht - 100 € - Georg Abozenko (8.)
- VIII koht - 50 € - Sergei Neff (12.)
- IX koht - 50 € - Pavel Vorobjov (15.)
- X koht - 50 € - Andrei Šiškov (16.)
- Reitinguga kuni 2200*
- I koht - 150 € - Ardi Tedrema (7.)
- II koht - 100 € - Marti Medar (9.)
- III koht - 50 € - Tõnu Rauk (18.)
- Reitinguga kuni 1900*
- I koht - 150 € - Anna Sagadijeva (13.)
- II koht - 100 € - Henrik Haavamäe (17.)
- III koht - 50 € - Jaan Urgas (25.)
- Reitinguga kuni 1600*
- I koht - 150 € - Kirill Chukavin (14.)
- II koht - 100 € - Rene Lumiste (30.)
- III koht - 50 € - Margareth Olde (57.)
- Seeniorid (sünniaastaga 1951 ja vanemad)
- I koht - 150 € - Hillar Kärner (11.)
- II koht - 100 € - Anto Remmel (23.)
- III koht - 50 € - Kalle Peebo (24.)
- Naised
- I koht - 150 € - Tatjana Fomina (10.)
- II koht - 100 € - Tiina Põlendik (19.)
- III koht - 50 € - Regina Narva (28.)
*Eesti kiirmale reiting seisuga 1. jaanuar 2011.
Vaadeldajale saatis ülevaate Margus Sööt. Täname!
Posts
22 comments:
Meenub kohe autasustamine: Regina Narva EMV medaliomanik 3 EUR :)
Kuhu siis "tippmaletajad" jäid?
50/15=3,33
Selleks, et malet oleks eos professionaalsel tasemel mõtet mängida, peaks summad saama vähemalt 10 korda suuremaks.
Mõnel on suuruse hullustus!
Isegi Horvaatias, kus Kaido praegu mängib, on auhinnad ülal soovitust kordades väiksemad:
1. 2500 650 350
2. 1500 500 200
3. 1000 300
4. 800 250
5. 650 150
6. 500 100
7. 400
8. 300
9. 200
10. 150
11. 120
12. 100
http://www.crochess.com/turniri/zadar/11/raspis.shtm
Aga oma laiskust ja kaotuse hirmu peab ju kuidagi põhjendama.
50/15=3,33
Auhind on jagatud 15 turniiri peale. Hõisata pole siin suurt midagi. Enamus käib EMTÜ turniiridel mitte rahalist auhinda noolimas, vaid hea seltskonna pärast, seal valitseva "gens una sumus" tunde pärast.
Igatahes tublid sellid, et sellise sarja organiseerisite ja tasemel läbi viisite!
Ja loodetavasti järgmine aasta toimib kõik vähemalt sama ladusalt ja mõnusalt! Edu!
Eesti Kabeliit võtab tänaõhtusel pidulikul koosviibimisel mööduva aasta kokku ja autasustab aasta parimad kabetajaid. Lembit Vahesaar ja Villem Lüüs saavad kätte rahvusvahelise kabekohtuniku tunnistused...............
Lembit Vahesaarele saab ainult edu soovida. Suure osa turniiri atmosfäärist loob kohtunik. Ja ilmselt ei ole see atmosfääri loomise oskus õpitav. LV ja MK saavad mõnusa atmosfääri loomisega hakkama, aga HO ja TT ei saa mitte.
Huvitav, miks see nii on?
Ilu on vaataja silmades.
Suurrahvad arvavad, et elukutselise kirjaniku toidab normaalses turusituatsioonis ära ca. miljon inimest, väikerahvaste esindajad vahel räägivad, et vast poolest miljonist ka piisab (umbes sama jutt nagu ülikoolidegagi). Miks peaks elukutselisi maletajaid rohkem olema?
Kitjaniku puhul oleneb kirjanikust. Tähtis ei oel rahvaarv, vaid hoopis lugejate arv. Kui korjanik oskab kirjutada, siis 10000 lugejaga majandab end kenasti ära. Sama tulemuse võib saada ka reklaami abil, aga tühipalja reklaamiga saab müüa vast 2-3 esimest raamatut. Rohkem ei osteta. Hargla majandab end ära, samuti Tohvri ja Kivirähk.
Moraal - oma tööd tuleb hästi teha.
Pisike Armeenia on tulnud olümpiavõitjaks.
Hargla ei ole elukutseline kirjanik, vaid töötab välisteenistuses. Tohvri on pensionär, kuigi tõenäoliselt on tõesti tema honorarid pensioniga võrreldes märkimisväärsed. Kivirähk teeb ka ajakirjandust jm.
Kirjandus on seotud keeleruumiga ja kohalike turniiride süsteem riigipiiridega, mis Eesti puhul laias laastus kokku langevad. Tahtsin oma kommentaariga öelda, et Eesti-sisese nädalalõpusarja kontekstis pole eriti mõtet professionaalsest malest rääkida. Rahvusvahelisel areenil esinemine on loomulikult iseasi. Nagu on iseasi ka see, kui riik üht ala väga korralikult toetama hakkab. Näiteks Nõukogude Liidus, eriti Stalini ajal, maksti ka kirjanikke kõvasti üle.
HO ja TT korraldavad võistlusi ja on kohtunikud, LV ja MK on kohtunikud. Kakws ametit koos tõstavad närvilisuse taset kõvasti. Kui korraldus on tiptop on ka kohtunikul kergem.
Võrreldes kirjutamisega on kirjastamine suhteliselt lihtne töö. Kui keegi suudab müüa oma raamatut 10000 inimesele, siis tasub tal see ise välja anda ja elab kui kuninga kass. Ka 5000 eksemplari korral jääks päris tugevasti plussi. Omaette ooper on need meie 500-1000 tiraazid. Sellised majandavad ennast ära ainult kirvehindade puhul ja enamasti liigituvad sisult grafomaania alla.
Ei ole mõtet toota nii kehvi asju, mida ei osteta. Sama on ka maletamisega. Maletaja eelis on see, et tema kaupa saab müüa üsna vabalt üle keelepiiride, käia näiteks välismaal turniiridel või mõne klubi eest võistlemas. Aga kõrge hinnaga saab üle piiri müüa ainult head kaupa. Seega tasub maletajal oma tase tõsta nii kõrgele, et kogu maailma malehuvilised uuriksid huviga tema paremaid partiisid. Sportlikud tulemused on tähtsad, aga lisaks sellele on tähtis ka partiide sisuline-malekunstiline väärtus.
Konkurents ja valik on paraku nii suured, et 10 000 inimest hakkavad harva üht asja lugema. Ja kui see juhtubki, on tihtipeale needki tõlgitud ("Videvik" näiteks). Eesti kirjanikule pakuvad väljamaalased täit konkurentsi, vastupidi mitte, sest keegi ei anna eesti kirjandust masstiraazhides suurrahvaste juures välja. Suurem osa eesti algupäranditest ilmub praegu kuni tuhandeses tiraazhis ja mina küll ei julge öelda, et suurem neist grafomaaniaks liigitub. Lihtsalt keeleruum on väike, valik suur ja inimestel väga erinevad eelistused.
Ma arvan, et Eestis pole malehuvilisi rohkem kui lugejaid, pigem vähem. Rahvusvaheliselt on jah male universaalne keel ja pole vahet, kas huviline on Guatemalas või Fääri saartel. Aga üle maailma tähelepanu äratamiseks peab ikka päris tipus ära käima.
Et käid kähku tipus ära ja pärast saad eluaeg pensioni nagu kirjanikud kordustiraazide pealt?!
Vaevalt küll, aga ma ei tea ka ühtegi eesti kirjanikku, kes kordustiraazhide pealt korralikult saaks. Viimane võis olla Kaugver.
Eestis on saavutatud pea 100% kirjaoskus, seega eesti keeles lugemisvõimelisi on 10000-st umbes 90 korda rohkem.
Ulmekirjanduse huvilisi on ehk mõnikümmend tuhat.
Malevõimelisi kes tunnevad käike ja on natuke mänginud, on tunduvalt vähem. Neid, kes oskavad hinnata malemängu ilu, on veel vähem.
Kohtumik ei peaks olema silmanähtavalt närviline inimene, kes end suurte pingutustega vaos hoiab. Niisuguste sisepingete pealt on ka vead kerged tulema.
Aga vigadega on nii, et kui veategija ise avalikult oma vigu ei tunnista, ega siis andeksandmist ka ei tule. Vigade tunnistamine on andeksandmise eelduseks. Ja kohtuniku vigu peetakse väga kaua meeles.
> HO ja TT korraldavad võistlusi
> ja on kohtunikud, LV ja MK on
> kohtunikud. Kakws ametit koos
> tõstavad närvilisuse taset
> kõvasti.
Ladval 11 vooru järel 8 punkti, sama palju on näiteks Drejevil, Polgaril, Potkinil...
Post a Comment