Kristjan Sander: Maleolümpiast ja noortespordi toetustest

Sain kirja ka Kristan Sanderilt.

PS! Vaadeldaja avaldab hea meelega kõik kirjad, mis meile saadetakse.

Maleolümpiast ja noortespordi toetustest

Maleolümpiast

Äsjasel üldkoosolekul häiris mind isiklikult kõige rohkem H. Olde vassimine esimeses ja teises päevakorrapunktis, milleks oli võistkonna lähetamine maleolümpiale. Teatavasti on Eesti Male Toetusühing pakkunud välja, et võtab enda peale meeskonna lähetamise kulud tingimusel, et kui see peaks kokkuvõttes Maleliidu süül nurjuma, vastutab juba kasutatud summade tagastamise eest Maleliit. Juhatus ei ole siiani selle pakkumisega nõustunud, samal ajal koosolekul mööndes, et alternatiivne plaan puudub.

H. Olde viitas ettekäändena täiendavatele kuludele, mida peaks kandma Maleliit ja mille katmist ta ei saa hetkel garanteerida, kuid küsimuse peale, milles need täiendavad kulud seisnevad, ei osanud ta öelda midagi peale pika ja segasevõitu jutu K. Kaugija mitme aasta tagusest telefoniarvest. Maleolümpiaks seni avalikust sektorist saadud 55 000 kroonist on H. Olde väitel ettevalmistusele kulunud 45 000 muuhulgas ka asjadele, mis on maleolümpiaga väga lõdvalt seotud, nagu näiteks kahe Eesti MV-st osavõtja majutuskulud Tartus Eesti MV ajal. Jah, suurmeistrid Kanep ja Külaots on loomulikult ka maleolümpiale minejad, aga Eesti MV koos kõigi sellega seotud kuludega toimub ju igal aastal maleolümpiast olenemata.

Kõige kurvem kogu selle asja juures on, et Maleliidu juhatus arvab ennast pädevaks korraldama Maleolümpiale lähetamist ja ettevalmistuse organiseerimist sportlastega mingiski vormis nõu pidamata.

Kui ma küsisin, et kas on korraldatud koondislaste ja juhatusega vastavaid koosolekuid või nõupidamisi, vastas H. Olde, et koondise koosseis ei olnud enne Eesti MV lõppu teada. Kui küsiti, et kuidas siis sai enne Eesti MV lõppu kasutada raha koondise ettevalmistuseks, vastas ta, et võis koondise koosseisu eeldada. Mispärast ta siis eeldatava koondisega aasta alguses ühise laua taha ei istunud ja ettevalmistust ei arutanud, jääbki arusaamatuks. Samuti ei ole koondislasi informeeritud ka pärast Eesti MV lõppu ning juulikuine üldkoosolek organiseeriti ajale, kui meeskonna liikmed Eestist väljaspool võistlesid. Loogiline oleks arvata, et sportlaste seisukohta küsitakse nii ettevalmistuse planeerimisel kui soovitavate võistlustingimuste formuleerimisel. Kui initsiatiiv Eesti koondise liikmete ja kaptenitega suhtlemisel ei kuulu juhatuse prioriteetide hulka, siis on mulle isiklikult arusaamatu, mis sinna veel kuuluma peaks – seda enam, et kuni käesoleva aasta juulini kohustas ka põhikiri juhatuse koosolekutele kutsuma valitsevad Eesti meistrid.

Maleolümpia algab vähem kui kuu aja pärast. Kui Eesti meeskond jäetakse lähetamata lihtsalt kiusu pärast, viidates mingisugustele ähmastele lisakuludele, mida keegi juhatusest täpsustada ei oska ja pidades mõne juhatuse liikme arvamust võistlustingimustest või ettevalmistusest sportlaste omast olulisemaks, saab Eesti Maleliidust vist küll ainuke Eesti spordialaliit, mis otseselt takistab Eesti koondise osavõttu vaieldamatult kõige olulisemast rahvusvahelisest võistlusest.

Riiklikest toetustest

Kultuuriministeerium saatis 24. augustil Maleliidule ülevaate noortespordi toetuste haldamisest, mis on kättesaadav ka internetis aadressil http://www.maleliit.ee/maleliit/dokumendid/2010/KM_kokkuvote.pdf . Audiitor jõuab selles järeldusele, et Maleliidu aruanne oli märkimisväärselt ebatäpne.

Esiteks ilmneb, et kuulujuttudel on seekord põhi all – Maleliit on tõesti siiamaani noortespordi toetust klubidele võlgu (kokku üle 4000 krooni) ning Maleliidu koduleheküljele 20. mail postitatud uudis „Eesti Maleliit likvideeris noortespordi võlgnevused klubide ees“ oli järjekordne vale. Tähtaegselt, st. 2009. aastal, kandis Maleliit klubidele üle vähem kui poole summast. Kultuuriministeerium annab EML-ile võlgnevuse likvideerimise tähtajaks 31. augusti.

Teiseks tekitab hämmastust Maleliidu pidev eksimine väikeste summadega mõlemas suunas (peamiselt küll liikmete kahjuks). Korrektse raamatupidamise puhul ei tohiks see võimalik olla, et pidevalt makstakse kellelegi natuke vähem või natuke rohkem kui peaks. H. Olde demonstreeris üldkoosolekul, kuidas ta kasutab noortespordi toetuste arvutamiseks omal ajal Jaan Narva poolt koostatud Exceli tabelit, kuhu tuleb ainult väärtused sisestada ning kaunis keerulise arvutuskäigu teeb tabelarvutusprogramm seejärel kenasti ära. Sellest on aga vähe kasu, kui pangaülekannetes esinevad ikkagi rahanumbrid, mis näivad osaliselt pärinevat juhuarvude generaatorist.

Kolmandaks leiab kinnitust asjaolu, et Maleliit on dokumentide esitamisega märkimisväärselt hilinenud, sealjuures ühel juhul isegi rohkem kui aasta.

Kultuuriministeerium nõuab edaspidi Maleliidult edaspidi korrektsust riigipoolse toetuse haldamisel, kuid ka kõigi EML juhatuse otsuste avalikustamist EML kodulehel. Viimane küsimus on hulk aastaid olnud vaidluste objektiks, kusjuures 2009. aasta korralisel üldkoosolekul H. Olde otsesõnu lubas liikmetele ligipääsu juhatuse koosolekute protokollidele, kuid hiljem jättis oma lubaduse täitmata. Loodetavasti võetakse see nõue nüüd täitmiseks.

Ma küsisin H. Oldelt üldkoosolekul kolm korda, miks ei ole meil juba mitmendat aastat kehtivat arengukava, mis on ministri määruse järgi üks alaliidu riigipoolse toetuse kriteeriume. Vastust paraku ei tulnudki. Karta on, et vassimine ja segadused noortespordi toetuse ümber, arengukava puudumine ja muud probleemid lõppevad Maleliidu jaoks väga tagasihoidliku riigipoolse toetusega 2011. aastaks. Mul oleks väga hea meel siinkohal eksida, sest riigipoolse toetuse edasine kokkutõmbamine lõpetab väga tõenäoliselt ka Maleliidu eksistentsi. 2011. aastal ametisolev juhatus – ükskõik kes sellesse ka ei kuulu – peab riigipoolseid nõudeid pedantselt, „nööri mööda“ täitma, et neile üleüldse jääks, mida juhatada. Mina isiklikult ei pea vähemalt viimase viie aasta kogemuse põhjal praegu ametis olevat koosseisu selleks võimeliseks.

Üldkoosoleku korraldusest

Lõpetuseks tahaksin avaldada rahulolematust viimase Maleliidu üldkoosoleku korralduse üle. Üldkoosoleku kokukutsumist nõudnud klubid olid nõudnud, et koosoleku protokolli kinnitaks notar. Juhatus väitis, et ei suutnud koosolekule notarit leida ning koosolekul osalejate registreerimisega tegeles juhatuse liige Marko Siil, kes vähemalt mulle keeldus näitamast ülejäänud osalejate volitusi. Väidetavalt lasi ta neid seejärel koosoleku algul kontrollida O. Goginil, kuid ses osas lähevad asjaosaliste ütlused lahku. Poole koosoleku pealt ilmnes, et suur hulk volitusi ikkagi ei olnud nõuetekohaselt vormistatud, mis tingis nende tühistamise koos vististi pooleteisttunnise viivitusega (kella ei vaadanud, pakun mälu järgi). Tähelepaneku tegi O. Gogin häältelugemiskomisjoni liikmena ja juhatus seda pärast pikka vaidlust ka aktsepteeris.

Koosoleku korraldamise eest vastutab koosoleku korraldaja, kelleks oli antud juhul juhatus ning niisugune segadus ja ajaraisk peaks olema eos välistatud. Täpselt selliste probleemide vältimiseks nõudsidki 10 klubi juhatuselt notari abi kasutamist. Muuhulgas tõi juhatus notari mitteleidmise põhjenduseks koosoleku ebasobiva aja (laupäeval, 21. augustil), mis olevat olnud selle tulemus, et nõue koosoleku kutsega saadi kätte hilja. See vabandus ei päde. Nagu H. Olde ütles, sai juhatus nõude kätte 9. augustil ning kuna koosoleku etteteatamise tähtaeg on 7 päeva, ei olnud mitte mingit takistust korraldada koosolekut tööpäeval ajavahemikul 17.-19. augustil. Normaalse korralduse juures ei veni koosolek rohkem kui 7 tunnile. Paradoksaalsel kombel suruti arutelu ja ettekanded väga kitsastesse raamidesse, kuid koosoleku üldine korraldus võttis selle juures röögatu aja. Samuti katkestasid koosolekut kellegi joobeseisundis külalise pidevad etteasted, mille ees korraldajad võimetud näisid olevat.