Turunurk #35

19.-26. juulini toimus Paikusel Kaido Külaotsa Malekooli suvelaager. Sellel aastal viisime selle läbi Tanel Raigiga kahekesi. Nädala aja jooksul korraldasime lastele erinevaid maleturniire, spordivõistlusi ja muid üritusi, millega aega sisustada. Laagri lõpus toimusid K. Külaotsa MK lahtised esivõistlused noortele.

Pühapäeval sõitsime Tallinnast bussiga Pärnusse ja sealt Paikusele. Laagris oli lapsi eelmise aastaga võrreldes palju vähem, seega ei pidanud kogu aeg rabelema. Ma ei ole kunagi varem nii pikalt kodust eemal olnud, kuid mingeid ebamugavusi ma sellepärast ei tundnud. Kahe mati peal magades tuli väga hea uni, kuigi enne turniiri pidin ühe ära andma, sest mu südametunnistus ei lubanud jätta Medarit palja põranda peale vähkrema. Sööklas anti kolm korda päevas head toitu. Me õgisime Taneliga peaaegu alati kaks portsu, sest lapsed jätsid palju toitu alles. Neile meeldis pahatihti kartulikrõpse närida ja lõuna ajal nad enam näljased ei olnud. Suurema osa ajast olid ilmad ilusad ja käisime ära Pärnu rannas. Kolm tundi päikese käes seismist siiski head ei teinud ja õhtul olid mul õlad punased nagu tomatid. Hea olla oli ikkagi.

Kõige suurem üritus oli ilmselt Pärnu veepargi külastamine. Lapsed olid seal ka eelmistel aastatel käinud, mina astusin esimest korda Tervise Paradiisi vette. Algul ligunesime Taneliga niisama basseinis ja poisid madistasid kuskil mujal. Hiljem läks Tanel sauna ja ma mõtlesin, et teen ka natuke nalja. Veepargis oli selline koht nagu hüppebassein, kust sai nelja meetri kõrguselt vette hüpata. Vaatasin alt, et see ju mingi väike hüpe. Kui olin aga üles roninud, siis ehmatasin ära, et oi kurat kui kõrge. Hüppasin siiski alla ja päris huvitav tunne oli. Peale mind hüppas üks paksem mees, kes tegi sellise plärtsu, nagu vaal oleks vette sukeldunud. Kui hakkasin ära tulema, siis leidsin eest palja tagumikuga Taneli, kes ütles: „Keegi viis mu aluspüksid ära, kui ma saunas käisin.“

Vabal ajal sai võimlas jalkat ja kossu mängitud. Üks päev oli Paikusel elav Marten endaga mõned tibid kaasa võtnud ja ka saali tulnud. Noh, proovisime siis natuke visata, tüdrukud olid kolmekesi, meie kahekesi. Korvpalli olen ma väiksena ikka loopinud, kuigi trennis pole kunagi käinud. Matu, vana kossuäss, näitas aga see-eest klassi, talle polnud probleem hüppe pealt pall korvi saata. Mängu käigus tuli välja, et ka tüdrukud harjutavad aktiivselt. Nad suutsidki meid lõpuks söötudega üle mängida ja visketabavus oli neil ka hea. Lõpuks saimegi kaela. Niimoodi jätkus tegevust päeva ajal, kuid õhtuti oli igav. Ühe korra saime siiski kokku Tõnniga, kes rääkis mulle oma seiklustest Serbias. Sellest kirjutas ta ka põhjalikult siin. Algul istusime väljas, siis võtsime poest limonaadid ja läksime koolimajja välku mängima. Eesti noortemeistrile ma muidugi vastu ei saanud ja mingi kell üks pidi Tõnn koju minema, et järgmine päev vanaemale aeda ehitama minna. Kolm-neli päeva hiljem sain teada, et seda ta tegema ei jõudnud.

Reedel algas ka turniir. Kohtunikuna oli ametis Askold, keda ma aitasin kolme päeva jooksul. Olime just jõudnud kõik osalejad arvutisse ära sisestada, kui käis plaks ja elekter oli läinud. Vedas, et esimese vooru alguseni oli veel 45 minutit ning me jõudsime ilusti loosimise käsitsi ära teha. Turniir algas plaanipäraselt, avamisele oli sõna võtma tulnud ka Kaido ise. Siis pandi kellad käima, kuid puudu oli veel kuni 16-aastaste turniiri esimene asetus Abozenko. Juhendis oli lubatud hilineda 15 minutit. Kui Paikuse buss lõpuks koolimaja ette jõudis, oli aeg juba täis. Abozenkole tuli panna null. Süüdistada saab ta ainult iseennast, sest hommikul oli ta kõigepealt sisse maganud ja siis päeval veel ühest bussist maha jäänud. Teisel päeval tulid turniiri vaatama ka Sten ja Kalamees. Mängisime jalkat saalis ning üsna lõpus ilmus meie juurde Askold ja tahtis väravasse minna. Viie minuti pärast kõmpis ta pingi poole ja näitas oma lõhkikäristatud teksasid. „Tegin ühe hüppe,“ ütles ta. Ma lohutasin teda, et selline ongi tänapäeva mood, aga Askold tahtis siiski teisi pükse. Kuna tal endal rohkem kaasas ei olnud, siis ma laenasin talle oma lühikesi pükse, millega ta nägi väga hea välja. Õhtul läksid nad Taneliga Pärnusse kaubamajja, kust Askold sai endale uued teksad. Hiljem jõudsid nad ka staadionile, kus meil oli käimas iga-aastane suur jalgpallimäng. Seekord olid osalejad mina, Matu, Janar, Timo, Sten, Kalamees, Tanel, Askold ja kõik lapsed, kaasa arvatud 7-aastane Oskar. Pidasime korraliku matši maha, mille minu võistkond lõpuks 17-16 võitis. Viimane päev läks turniir edasi ning taas olid Sten ja Kalamees kohal, et kausist küpsiseid pintslisse panna. Enne vooru algust küsiti Paani käest, mis tema kasutajanimi Vindis on. Ta vastas, et „malemees27“. Selle peale hüüdis Sten, et ta õige nimi on „lehemets124“, juhuslikult samal hetkel astus Lehemets isiklikult ka turniirisaali. Ta kortsutas Steni poole kulmu: “Jälle probleemid või?“ Kõigil saalis oli lõbus.

Kohtuniku vaatenurgast juhtus see turniir mitmeid sündmusi. Tavaline oli see, et kellad läksid nulli. Õnneks seda esines ainult partiide algfaasis, mistõttu kellelgi vaidlust ei tekkinud. Küll oli teistsugune probleem ühes 10-aastaste mängus, kus vene poiss ütles eestlasele, et ta kirjutab käike valesti. Askold seletas selle peale, et partii tuleb korrektselt ümber kirjutada ja me läksime analüüsiruumi seda taastama. Poiss oli kogemata ühe käigu vahele jätnud. Venelase partiiprotokollist leidsin aga vähemalt viis viga ning siis kutsusin ka tema kõrvaltuppa ja ma lugesin teist korda partii ette. Paberite täitmise ajal kellad käisid, kuid õnneks kumbki poistest ei saanud pahaseks ja nad mängisid veel tükk aega edasi. Ühe korra pidin 10-aastaste turniiril kellad seiskama ja wc-paberiga malelaua ära kuivatama, mille peale üks laps oli veepudeli ümber kallanud. 16-aastaste turniiril saatsin ühe poisi käsi pesema, kui ta tindiste kätega protokolli kavatses täitma hakata. Turniiri lõpus pidime Askoldiga üle kontrollima paremusjärjestuse koefitsentide järgi. Peale seda võis võistluse lõppenuks lugeda.

Turniiri alguses olime Taneliga limonaadide peale panuseid teinud, kes võiks turniiri võita. Mina pakkusin 10-aastaste seas Lumistet, tema Noormetsa. Võitis hoopis väike Erwin. 16-aastaste hulgas panustasin ma Medari peale, Tanel arvas, et Marten võidab. Õnneks oli Timol lõpus parem Bucholz. Seega jäid limonaadid poodi.

Koos turniiriga sai ühtlasi läbi ka laager ja pühapäva õhtul hakkasime koos Brita ja Kaidoga Tallinnasse tagasi sõitma. Ma olin viimasel päeval sööklast veel kilekotiga õunu kaasa võtnud, mille ma nende autosse unustasin. Ma loodan, et nad leidsid koti üles ja sõid õunad ära.

Hillar Kärner: Kui viisakas võib olla üks suurmeister!

Käisin mina hiljuti oma tüdruksõbraga Hillar Kärneri juures kalal. See oli minu teine kord juba Hillariga kalal käia. See kord otsustasin ma meie juttu ka linti võtta, et jagada seda ka Vaadeldaja lugejatega ja Eesti maleüldsusega. Hillar oli lahkelt nõus.

Selle järjejutu esimeses osas räägib Hillar Kärner oma kogemustest Smõsloviga, Spasskiga ja muud.

Lugedes seda jutuajamist, kujutage ette Pirita jõe loodust, spinningu vinnamise ja vette sulpsatamise häält, vahepeal ka mõne lonksu limonaadi rüüpamist...

Nikolai Kunitsõn (NK): Noh, midagi äkki ikka tuleb?
Hillar Kärner (HK): Ei oska praegu midagi öelda.
NK: No Smõsloviga oled sa tuttav? Spasskiga?
HK: Aa. Smõsloviga oli nii palju, et me kohtusime üks-ühele Sotšis. Mina õhtupoolikul jalutan ja vaatan - istub Smõslov oma prouaga kalda ääres. Läksin mööda ja tervitasin, ja siis ma nägin, kui viisakas võib olla üks suurmeister! Smõslov tõusis püsti ja ühesõnaga, noh, ta oleks nagu jumalat tervitanud, nii viisakas oli tead. Unustamatu mulje. Surusime käppa, ja noh, kätt - viisakalt öeldes. Ja rääkisime natuke juttu. Aga Spasskiga on teised lood. Spasskiga me Harkovis, meil oli liidu koolinoorte esivõistlused.
NK: Mis aasta?
HK: 1953. Harkov. Liidu koolinoorte esivõistlused. Vaheajal mängisime korvpalli. Staadioni suures hoovis toimus see malevõistlus. Ja kui vähegi aega, tegime korvpalli. Meie meeskonnas oli keegi ka, võib-olla Puis (pole kindel, kas sain õigesti nimest aru - NK) jäi meelde, võib-olla ka keegi, keegi teine. Meid oli paar eestlast. Ja meelde jäi muidugi Boris Spasski, ta oli must natuke pikem. A ta oli noorest peast ka sihvakas. Nüüd ta on soliidne ja turske. Ja meelde jäi ka Jakob Yuchtman (aitäh anonüümsele kommentaarile - NK) , üks nisuke mees oli.
NK: Eestlane?
HK: Ei, Juhtman. See oli kuskilt Aasia vabariigist. Usbekist või kuskilt. See oli igavene siga - kui hakkad palli võtma, noh, olid esimene kes jõudis pallini, siis püüdis alati kas lüüa ära või rabada sult nina eest ära ja ükskord ma tegin talle meeldiva õppetunni! Lõin tema nina eest palli ära ja siis me jooksime! Kui mina palli kätte sain, siis oli ta poole maa peal umbes, tead. Pärast seda ta rahunes maha ilmselt ära. Aga Boris Spasski oli muidugi väga tore. Meeldivalt suhtus oma kolleegidesse ja noorematesse suhtus väga-väga viisakalt ja toredalt. Ja pärast korvpallimängu, kas üks või kaks korda, tegi tervele seltskonnale - palju meid oli, kas kaheksa meest? - tegi limonaadid (limonaadi õiges tähenduses - NK) välja. Ta oli Nõukogude Liidu stipendiaat, noorest peast. Umbes 12 aastasest. Tegi meile limpsi välja ja meil oli hea meel - olime vaesed mehed sel ajal. Nii
NK: Siis ei olnud vist seda limonaadi saada kuskilt ka onju?
HK: Nojah, aga seal oli. Tegi joogid välja ja limonaad oli seal. Minu mäletamist mööda. Ja Spasskiga võib jätkata nii palju, et olen taga elus kaks korda laua taga kohtunud. Mõlemad korrad Tallinna turniiril. Ja mina olin esimene mees, kes temaga pool aastat hiljem mängis esimese partii, pärast seda kui ta oli Fischerile matši kaotanud. Pool aastat oli vaheaega ja siis tuli Tallinna turniirile ja mängisin taga esimese mängu. Mängisin mustadega ja tegin kindla viigi mustadega. Vankrilõppmäng - paar etturit paari vastu ühel tiival. Võttis viisakalt viigi vastu. Ja teinekord - ma ei oska värvi öelda - paar aastat hiljem, jälle Tallinna turniiril. Meil oli kõva madin ja ka see partii lõppes viigiga. Niiet Spasskiga on mul üks-üks. Kaks viiki.

Jätkub...

Järgmises osas tuleb juttu Hillar Kärneri kogemustest teiste tugevate maletjatega ja palju muud. Vaadeldamiseni!

Uudiseid arvutimalest

Järgnevalt sellest, mis viimasel ajal on arvutimales toimunud.

Ilmunud on tasuta programmi Stockfish uus versioon Stockfish 1.4. Kui ma juba Stockfish 1.2 kiitsin, siis Stockfish 1.4 on veelgi parem. Suured muutused positsiooni hindamise algoritmides on tõstnud programmi reitingu 3050-le, millega Stockfish 1.4 pretendeerib tugevaima tasuta programmi tiitlile, olles ühtlasi tugevam kõigist kommertsprogrammidest peale Rybka ja Naumi. Lisaks sellele peaks paari nädala jooksul ilmuma Brighti, mis samuti kiirelt arvutiprogrammide reitingutabelites tõuseb uus versioon Bright 0.5.

Negatiivseks uudiseks on Naum 4 looja A.Naumovi otsus loobuda programmi arendamisest. Põhjused olid finantsilised. Ilmselt oli oma osa ka sellel, et Naum 4 pole nii tuntud ja prestiižne kui Chessbase'i programmid Rybka, Fritz, Shredder, HIARCS ja Junior.

Rybka 4 plaaniti esialgselt välja lasta juba juulis, aga praegu pole see veel valmis ja uut versiooni on oodata kõige varemalt sügisel. Pole eriti tõenäoline, et lähemal ajal ilmub uus versioon mõnest teisest Chessbase'i programmist.

Augustikuus toimuvad ka 3. arvutite kiirmale maailmameistrivõistlused, kuhu praegu on registreerunud 17 programmi, nende hulgas Rybka, HIARCS ja Thinker.

EMV välkmales ja rahvusvahelisele malepäevale pühendatud maleturniir

Pühapäeval 19. juulil toimusid Eesti klubide välkmale meistrivõistlused, kus ma ka osalesin, mängides TTMKK kolmandal laual. A-finaali tulemustest kirjutas juba Tuuli, aga märgin veel ära, et statistika kõikide turniiride kohta saab siit.


Päev hiljem toimus maleklubi Šahh & Garde korraldatud rahvusvahelisele malepäevale pühendatud maleturniir, kus mul õnnestus paremini mängida ja tulla teisele kohale 100% tulemusega turniiri võitnud Niki järel.
Lõppjärjestus ja pildid.

Avamisel selgitas peakohtunik Lembit Vahesaar, miks on rahvusvaheline malepäev 20. juulil - just siis peeti FIDE esimene kongress. Lähemalt võib sellest lugeda Eesti malekohtunike ajaveebist.

Kõige huvitavam moment oli ehk viigiga lõppenud partii Margus Söödiga, kus tekkis järgmine seis:


Olin mustadega käigul ja vaatasin siin kolme käiku: 11. ...Rc6, 11. ...Rh5 ja 11. ...Ob7. Partiis valisin 11. ...Ob7, mis oli võrdsustamiseks küllane, pärast lippude vahetust tekkis võrdne lõppmäng, kus mul õnnestus isegi saavutada vahepeal parem seis.
11. ... Rc6 mulle eriti ei meeldinud, arvasin ,et oda d5-l jääb pärast 12. La4 halvasti seisma. Siiski pärast 12. ...Re4 13. Oxg7 Kxg7 14. Vd1 e6 15. Rd4 Rxd4 16. Lxd4+ Lf6 peaks seis olema umbes võrdne.
11. ...Rh5 12. Ld2 Oxf3 13. Oxf3 Lxd2 14. Rxd2 Oxb2 15. Oxa8 Oxa1 16. Vxa1 Vd8 tundub olevat valgele soodsam.

EMV välkmales ja Hiiumaa Suvi

Eile toimusid Tallinnas Eesti maleklubide meistrivõistlused. välkmales A-finaalis mängisid eelturniiri 6 paremat võistkonda. Võitis Soome klubi Tammer-Shakki. Soome klubi eest võistles ka Aleksander Volodin, kes kogus võistkonnale 7 punkti 10-st. Kuna tegemist oli EMV ja soomlased võistlesid väljaspool arvestust, siis Eesti meistriks tuli SK Reval-Sport I võistkond.

1) Tammer-Shakki 29,5p (M. Karttunen, A. Volodin, J. Kytoniemi, P. Köykkä)
2) SK Reval-Sport I 26,5p (R. Liiva, P. Leito, R. Sergejev, R. Raud)
3) MA Vabaettur I 20,5p (N. Danilov, D. Kovaljov, J. Krupenski, I. Krupenski)
4) SK Reval-Sport II 16,5p (M. Hartikaninen, S. Kukk, U. Valner, K. Nestor)
5) MA Vabaettur II 15p (I. Vovk, J. Holvason, I. Moltšanov, J. Rumjantsev)
6) Rapla MK 12p (T. Siemer, K. Puusepp, H. Olde, H. Päären, R. Aasa)

Individuaalselt kogus kõige rohkem punkte Soome maleklubi esimängija Mika Karttunen (2454) - 9 punkti, järgnesid Spordiklubist Reval-Sport Riho Liiva (2464) - 8p ja Priit Leito - 7,5p.

Allikas: Eesti Maleliit

***

Eelmisel nädalavahetusel osalesin ka mina Hiiumaa Suvi turniiril, et kirjutaks mõne lause ka selle kohta. Turniir oli üldiselt väga hästi korraldatud, et soovitan kõigil, kel võimalik, järgnevatel aastatel osaleda.

Kuna Hiiumaa on ikkagi mandriinimese jaoks päris kaugel, kogunes enamik võistlejaid juba varakult enne turniiri algust. Räägiti erinevatel teemadel ja seati turniiri jaoks eesmärke. Ööbimiskohtadest - suurem osa võistlejaid ööbis kas Posti hostelis (kallim variant voodite ja muu seesugusega), Kärdla koolimajas (odavam variant mattide ja vähese privaatsusega) või siis kuskil sugulaste/tuttavate pool. Kärdla on muidugi nii väike linn, et erinevad ööbimispaigad ühisüritusi kuidagi ei takistanud.
Turniiri algusest öeldut ootasime tavapärasest suurema huviga, kuna oli alles selgusetu, kas kasutatakse 1. juulil kehtima hakanud uusi FIDE reegleid, mis voorule hilinejale kaotuse määravad. Turniiri korraldajad otsustasid siiski veidi leebemad olla ning lubati 15 minutit hilinemist vooru algusest. Minu teada sai ainukese hilinemisega kaotuse A. Petrov , kes umbes 19 minutit pärast viimase vooru algust kiirustades turniirisaali jõudis ning kaotust nähes kohtunikega asja arutama hakkas. Kohtunikud ning ka värskelt võidu saanud vastane olid aga vankumatud ning kuigi mängiti niiöelda niisama partii, milles Petrov vastase vist umbes 14 käiguga vastase alistas, jäi tulemuseks siiski +- hilineja kahjuks.
Kuna turniiri maleliline tulemus mul just kõige õnnestunum polnud, lähen edasi meelelahutusliku poole juurde. Nagu võib lugeda eelnevalt ilmunud Vaadeldaja meeskonnakaaslaste postitustest, toimus midagi põnevat igal turniiri õhtul ja vabal hetkel. Toredalt sai aega veedetud nii maletajate, nende kaaslaste kui ka sugulaste/tuttavate seltsis. (Pildi tegin Tahkuna tuletornist)
Eelmistest aastatest erines ka turniiri piknik, mis toimus sel korral ühes turismitalus ning sinna sõideti bussiga. Arvatavasti lugeja pettumuseks, jätaksin ka mina mahlakamad detailid kohalolnud seltskonna teada ning Vaadeldajas neid arutama ei hakka. Aga lisaksin veel ühe Turul mainimata jäänud Niki testi esimesest turniiriõhtust: "Millise riigi pealinn on male maailmameistri nimega?". Sellele küsimusele pidi Niki ka ise vastama - "Eesti riigi pealinn - Tallinn (Tal-linn)".
Turniiri tarvis oli otsitud palju sponoreid, see paistis välja ka lookas auhinna-lauast. Meene said kõik lapsed ning mitte just tavapäraselt autasusti kolme parimat seeniorit, naist ja kohalikku. Kategooriate esimesed ning loomulikult ka turniirivõitja said auhinnalaua juurde veel mitmekordselt tagasi kutsutud.
Mina ise sain T. Fomina järel 4 punktiga 7-st naiste kategoorias II koha ning nii rahalise kui ka esemelise preemia.
Tagasisõit möödus samuti meeldivas seltskonnas, kuigi õhk läks praamijärjekorras veidi ärevaks - pärast meid mahtus praamile veel vaid mõni auto.

Jõudu korraldajatele järgmiseks aastaks!

***

Ja kes kingitusi või elamusi otsib, st kes elamuskingitusi soovib, võiks külastada Kingitus.ee portaali :)
Reklaamin, kuna minu viimase aja tegemised on selle veebipoega seotud.

Rahvusvahelisele malepäevale pühendatud maleturniir

Alatest 1966 tähistatakse 20 juulil rahvusvahelist malepäeva. MK Šahh ja Garde otsustas korraldada selle puhul maleturniiri.
See toimub 20 juulil, algusega kell 16.30, aadressil Kalevipoja 10.
Osavõtumaks on 100 krooni (pensionärid, õpilased ja tudengid 50% odavam).
6 vooru, 15 minutit kummalegi.
Lisainfo: 53991414 (Grigor Airapetjan) või siin blogi kommentaarides.
Hetkeseisuga on turniirile registreerunud järgmised mängijad:
mk Tuul Tarmo 2220
Tihhontšuk Aleksei 2058
Halapjan Vitali 2034
Airapetjan Grigor 1949
Airapetjan Jana 1915
Võsu Aare 1903 (seenior)
Medar Marti 1836 (1996 )
Airapetjan Ruben 1796 (1995)

ja mina ka :).

Rohkem infot (vene keeles) leiab siit.

Turunurk #34

Eelmisel nädalal olime kambaga Hiiumaal. Seal sai palju nalja tehtud, mitu huvitavat turniiripartiid mängitud ja ilusat suve nauditud.

Tallinnast hakkasime Pika autoga sõitma juba varahommikul, sest tema käes oli suurem osa malekomplektidest ja joogivarudest. Pikk võttis reisile kaasa ka oma naise Airi, kes oli tulnud vaatama, et mees liiga palju koerusi ei teeks. Samuti korjasime Järve bussipeatusest peale Kristjan Sarapiku. Kärdlasse jõudsime ilusti, kuigi turniirisaali kohe ei leidnud. Pikk, telefon kõrva ääres, oli esimese ropsuga õigest kohast mööda uhanud ja terve linna läbi sõitnud. Aega oli siiski palju ja kui olime malelauad ja –nupud paika sättinud, tegi samuti hommikuse praamiga saabunud Kristjan Sander ettepaneku sööma minna. Kesklinnas oli mingi kohvik, võtsime supid ja Sander hakkas Õhtulehte sirvima. Järsku pahvatas ta naerma ja luges ette:
Mees tuleb hilja koju naise juurde. Naine küsib:
„Kus sa olid nii kaua?“
„Jaagu juures, mängisime malet“
„Aga miks sa õlle järgi lõhnad?“
„Kas ma pean siis male järgi lõhnama?!“

1. voorus sain mängida elektroonilisel laual ja minu partiid Vovkiga võis otseülekandena internetist vaadata. Ma olin üllatunud, et ta käis 1. b3 ja sain terveks mänguks parema seisu. Lõpuks kahisin segases olukorras viguri kahe etturi vastu ja kaotasin. Samal päeval oli veel ka teine voor. Seal võitsin valgetega umbes 5-minutilise mängu järel Enda Lõhmust.


Siin seisus oli käigul must ja ootamatult tuli 1. ...0-0?? Proua sai ise ka kohe aru oma eksimusest ja ahhetas lauda vaadates. 2. Lh7: matt.

Päeva lõpus läksime poodi limonaade, mahlasid ja närimist võtma. Siis jalutasime ühe hosteli juurde, kus oli hea grillmajake. Mingi hetk oli meid päris palju: mina, Niki, Kristjan, Tarvo, Tarmo, Kaido ja Brita, Tuuli ja Martin ning Vovk. Sõime kõhud täis, rüüpasime natuke oma jooke ja järsku tuli Nikile meelde mõned huvitavad testid.
Üks oli näiteks selline:
„Neiu on oma ema matustel. Ta näeb seal ühte noormees, keda ta pole varem kunagi näinud. Ta armub sügavalt tollesse noormehesse. Järgmisel päeval tapab neiu oma õe. Küsimus - Miks neiu oma õe tappis.“
Ei läinud mööda viit sekundit, kui Tarmo müristas: „Et seda meest uuesti näha.“ See oli ka õige ja Niki lisas täiendava märkuse, et õigesti vastavad tavaliselt mõrvarid ja seksuaalmaniakid.
Teine mõistatus meeldis Kaidole väga, kuigi ta seda ära ei arvanud.
„Mees elab kõrghoone 18. korrusel. Kui ta tööle läheb, siis sõidab ta liftiga alla 1. korrusele. Kui ta koju tuleb, siis ta sõidab ainult 5. korruseni ja edasi läheb jala.“ Küsimus – Miks ta nii teeb?
Seda keegi vist õigesti ei pakkunudki. Vastus oli, et see mees on lilliput, ta ei ulata kõrgemale vajutada.

Teisel päeval oli samuti kaks vooru. Kõigepealt võitsin Johannes Kangurit, kes alguses mängis rahuldavalt, kuid lõpus andis kõik nupud ära. Peale seda tegime sõbraliku viigi Pikaga. Tegelikult oli mul üsna ebamugav seis peale avangut ja ma olin sunnitud kõik välja vahetama. Tõstsime lõppmängus ka veel umbes 10 käiku ja siis Pikk vangutas pead ning pakkus viiki.

Õhtul istusime sama majakese juures, seekord olid lisandunud Gert Elmaste ja Siim Kanep. Siimul oli kaasas mäng petank. Algul viskasime niisama soojenduseks, kuid kuna meid oli 15, siis saime teha turniiri. Ainus naismängija Brita oli esimeses voorus vaba, kuid see ei takistanud teda kõiki võitmast. Finaalis sai ta jagu Tarmost, kes oli ka üsna täpse käega.

3. päeval algasid mu ebaõnnestumised turniiril. Kõigepealt ei suutnud ma Tõnu Raugu vastu võita umbes kolme enametturiga vankrilõppmängu. Ma olin üsna pettunud, kui Rauk lõpus muhelevalt viiki pakkus ja ütlesin: "Jälle pääsesid, kurat." Peale seda kaotasin Sarapikule partiis, kus mul umbes 25 esimest käiku oli parem seis. Kahjuks nurjasin selle paari rumala otsusega ning lõpuks kaotasin viigilise vankrilõppmängu, kus mul puudus täielikult arusaam malest.

Õhtul toimus ekskursioon muuseumisse. Kõigepealt rääkis üks tore tädi, mis kõik selles talus juhtunud on. Siis näitas ta ühte vanaaegset käru, millega naised purjus mehi kõrtsist koju vedasid. Näitena paluti Pikal sinna siruli visata, mille peale Airi ütles, et tema küll meest kunagi kõrtsist koju vedama ei hakka. Õnneks oli seda nõus tegema Fomina. Samal ajal kui mehed suitsusaunas käisid, pakuti teistele süüa. Kala, supp, viinerid - kõike oli rohkem kui küllaga. Koduõlu sai üsna kiiresti otsa, kuid minu arust oli see kohutava maitsega. Selle joogiga on nii, et mõni kord tuleb ta väga hästi välja, teine kord jälle ülimalt halvasti. Kuid laual oli teisigi jooke ja janu käes piinlema ei pidanud. Selle õhtu staar oli Aleksander Petrov, kes rääkis vene keeles vanu anekdoote ja laulis salme. Kui me bussiga tagasi sõitsime, siis jutustas ta terve tee üht nalja, mis lühidalt oli selline:
Naine kaebas mehe töökoha parteikomiteesse, et mees ei ela temaga. Parteisekretär kutsus mehe välja ja nõudis selgitust. Too hakkas end õigustama:
"Ennekõike olen ma impotent..."
"Ennekõike olete te kommunist!" parandas parteisekretär karmilt.

Viimasel päeval kaotasin veel Tõnu Truusile ja jällegi vankrilõppmängus. Kaido võitis Nikit 14 käiguga ja sai esikoha eest suure pudeli šampust. Kõige rohkem auhindu sai aga Leo Teemäe, kellel ei jäänud muud üle kui käsi laiutada ja need vastu võtta. Tagasi sõitsime Tuuli ja Martini autoga, meil vedas, et laevale pääsesime.

Hiiumaa reis oli väga lahe, sinna tahaks järgmistel kordadel uuesti minna.

Mõttemängude festival noortele

Tallinnas, malemajas toimub 16.-19. juulini 5. mõttemängude festival noortele. Võistlusalad on kabe-64, rendžu, male, kabe-100, go, bridž ja reversi.

Täna käisin vaatamas maleturniiri autasustamist. Karikaid ja medaleid jagati kolmes vanuseklassis, igas poistele ja tüdrukutele eraldi. Kuni 10-aastaste turniiril oli tüdrukutest esimene Margareth Olde. Kui ta läks oma karikat vastu võtma, aplodeerisid 20-aastaste turniiril osalenud Avtšijev, Moltšanov ja Kozlov kõvasti ning möirgasid: "Я люблю мебя." On tore, et tüdrukul on juba nii väikesest peale palju austajaid ja usume, et aastate jooksul võidab ta palju turniire omavanuste seas. Margarethi isa Hendrik Olde, kes oli ühtlasi ka võistluse kohtunik, trükkis mulle lahkelt tabelid välja. Aitäh selle eest.


















































Võistlused lõppevad pühapäeval, kui Vint.ee lehel toimub reversi online-turniir. Sellest saavad osa võtta kõik leheküljel registreeritud kasutajad.

Hillar Kärneri legendaarne malekartoteek müügis!

Hillar Kärner, Eesti male üks legende, müüb oma kartoteeki, kusjuures vägagi sümboolse hinna eest.
Kartoteek sisaldab:

• lühipartiisi (kõikide avangute kohta), ca 5300-5500 tükki (sh sitsiiliat u. 1000);
• erinevaid etüüde, ca 5000, sh ka valituid maleülsandeid, ca 1000 tükki. Hillar Kärner iseloomustab etüüde järgnevalt:"Vähe materjali ja sügav idee". Näiteks K.Schlechter 1916nda aasta etüüd, matt kahe käiguga.
• väga palju erinevaid maleraamatuid. Eesti, vene, saksa, rootsi, isegi poola keeles!
• kõige väärtuslikumaks osaks peab Hillar ise teoreetilisi artikleid, partiide ja kommenteeritud partiige kogumikku - ca 8300 tükki (19 suurt kastitäit). Tegemist on ajalehtedest jms kohtadest välja lõigatud analüüsidega, mis on sorteeritud avangute järgi. Kujutan ette, et maletreenerile võib see väga vajalik olla.
• Nõukogude Liidu maleajakirjad - aastast 1950 kuni 2000, peaaegu kõik Шахматы в СССР, Шахматный бюлетень, 64. Samuti ka saksakeelsed ajakirjad, ka Chess Review;
  
• Turniiride tabelid (aastast 1950 -2000);
• NSVL tšempionaadid;
• Väga-väga palju informaatoreid (al 1951).

Osta saab ka ühe-kahe asja kaupa. Hind kokkuleppeline. Kellel tekkis huvi, võib võtta ühendust Hillar Kärneri lauatelefoniga 6732791.

PS!
Hillar kommenteeris oma kartoteeki järgmiste sõnadega:
"Keegi ütles: Millal see Kärner kord ära kärvab? Tahaks ta kartoteeki endale saada"".

PS2!
Kärner ütles mulle ka, kes see oli, aga ma igaks juhuks ei hakka ta nime siia panema :).

PS3!
Varsti ilmub Vaadeldajas intervjuu legendaarse Hillar Kärneriga.