"Meenutades Paul Kerest" ja Eesti 1. juunioride mv kirimales

Alustuseks tänan kõiki, kes minu ja Vaadeldaja tiimi poolt aasta maletajate valimistel hääletasid.
Kahjuks pean aga tunnistama, et pole viimastel nädalatel eriti aktiivselt malega tegelenud. Aega on jäänud vaid õpinguteks, nimelt tekkisid mul koolitöös mõttespordimängude ja maleolümpia ajal ikka tõsised lüngad ning kõik see tahtis enne eksameid tasategemist.

Hoolimata sellest, et mul oli reedel kolm eksamilaadset tööd ja kaks oli ees esmaspäeval ning XIX kiirmaleturniiir "Meenutades Paul Kerest" jäi täpselt sinna vahele, otsustasin siiski osaleda. Järgnevalt kirjutan siis lühidalt oma muljetest.
Mitmest kanalist olen kuulnud kriitikat turniiri korralduse, osalejate jms kohta. Ma ei vaidle kritiseerijatele vastu ning loodan, et korraldajad võtavad maletajate arvamusi positiivselt ning üritavad selle abil turniire vaid paremaks muuta. Tugevalt nõustun ka kõigiga, kelle arvates mitu nädalat enne turniiri algust raha üle kandmine registreerimiseks pole mõistlik. Paljudele on raske nii pikalt ette planeerida. Hea samas, et anti hiljem lisavõimalus soodsamalt registreerida.
Kriitikale vastukaaluks tahaksin aga öelda turniiri kohta mõne hea sõna. Juba aastaid, mil ma Paul Kerese kiirmaleturniiril osalenud olen, on silma paistnud üpriski suur erinevus tavaliselt Eesti nädalalõputurniirist või isegi Eesti meistrivõistlustest. On positiivne, et turniiril on korralik avatseremoonia ja Eesti mõistes üpriski kopsakad auhinnad, see pälvib ajakirjanduse tähelepanu, mälestatakse Kerest jne. Tavalisest turniirist rohkem on olnud ka välismaa mängijaid ja kohtunikke. Piisav kohtunike arv tagab kindlasti suurema selguse ja parema turniiri sujumise.

Minu enda turniiri algus tuli üllatusega. Nimelt oli mind paaritud meeste B-grupi turniiri, kuigi olin algusest peale soovinud naiste turniiril osaleda. Oli segadus ja ei osanud me ka naiste turniiri esimesel vaba olevat inimest ning kogu arutlus võttis aega. Kohtunikud pakkusid lahenduseks, et saan naiste turniiril osaleda alates teisest voorust ja mängin lihtsalt ühe vooru vähem. Loomulikult ei olnud ma sellega nõus ja jätkasin läbirääkimisi. Kohtunikud otsustasid ühiselt, et minu nime sattumine meeste tabelisse oli siiski nende viga ning panid mind ka esimeses voorus vabaks. Esimese ehmatuse järel jättis selline kohtunike mõistlik suhtumine mulle hea tunde. Ka edasine turniir kulges reedel mul hästi. Sealhulgas võitsin ka Baškitet, kes finaalis teisele kohale tuli, ja lõpetasin esimese mängupäeva 3 punktiga 4-st.
Laupäev mul aga ebaõnnestus, sain kolmest mängust vaid pool punkti ning jäin niiviisi esimesena finaalist välja. Loomulikult olin sellepärast üpris nördinud.

Jälgisin kodust ka suuremat osa finaali mänge, tuleb küll tunnistada, et rohkem rõhku panin naiste turniiri jälgimisele.
Enim jäi finaalipartiidest meelde Tsõganova ja Fomina mäng ilusa taktikaga.

Tsõganova - Fomina, 11.01.2009

26. Vdd4 (diagramm) Lf5?? (parem oleks olnud 26. .. Vaf8 või Ve8 paremusega mustale) 27. Lxf5 Vxf5 28. Vxg7? Kxg7 29. Vxd5+ Kg6 30. Vd6+ Kh7? (30...Kh5 või 30...Kg5 paremusega mustale) 31. Vd7+ Kg6?? 32. Vg7+ Kh5 33. g4+ .. 1-0
Alguses kui partiid vaatasin, tundus mulle, et 28. Vxg7 oli kena taktika, kuid vaatasin hiljem uuesti ning tuli välja, et tegelikkuses oli see viga. Täpsem oleks olnud aga olnud lipu löömise asemel 27. Vxg7+! kohese võiduga. Vot see oleks ilus olnud :)

Naiste eelturniiri võitis Tatjana Fomina. Finaalturniiri esikolmik oli järgmine:
1. wgm E. Paehtz (Saksamaa) 6p
2. wim V. Baškite 5,5p
3. wim M. Tsõganova 5p

Meeste eelturniiri (A) võitis Vasily Yemelin Venemaalt. Finaalturniiri esikolmik oli järgmine:
1. gm A. Dreejev (Venemaa) 5p
2. gm V. Yemelin (Venemaa) 5p
3. gm E. Sveshnikov (Läti) 4,5p

Meeste B turniiri esikolmik:
1. H. Pohjala (Soome) 5,5p
2. K. Nestor 5,5p
3. im H. Kärner 5,5p


Turniiri teise päeva hommikul tuli minuga rääkima Lembit Vahesaar. Täiesti üllatuslikult õnnitles ta mind ning andis üle 1. Eesti kirimale juuniorite meistrivõistluste diplomi ja medali. 2006. aasta alguses alanud turniir oli lõpuks läbi saanud. Minu mängud olid juba üpriski ammu lõppenud, seega tuli see nö autasustamine mulle väikese üllatusena isegi.

Mäletan, et nägin turniiriga üle keskmise vaeva ikka, eriti kuna turniiri mängimist raskendas olukord, et tollal viibisin tihti maakodus, kus mul parimaks abiliseks oli Fritz 5.32. Seevastu, näiteks, Reval-Spordi poistel olid nii soovitused kui uuemad programmid treenerLieberti käest, kes minu teada aktiivselt ja Eesti kohta ka väga heal tasemel kirimalega tegeleb. Seega pole ka imestada, et esimesed kaks kohta läksid Spordiklubisse Reval-Sport. Minu teada on sealsed poisid varemgi kirimalet harrastanud.
Kolmeteistkümne osalejaga turniiril oli esiviisik siis järgmine:
1. Marek Soobik 10,5p
2. Kaarel Nestor 10,5p
3. Tuuli Vahtra 9p
4. Ilja Vovk 8p
5. Kristjan Sarapik 7,5p
Turniiril osalesid ka vaadeldajad Uku Valner (7. koht) ja Sander Kukk (11. koht).

Mina isiklikult jäin enim rahule võiduga Ilja Vovki üle. Mäng kulges meil üle kivide ja kändude, Vovki mängustiilile iseloomulikult täis taktikat ja kahinguid. Arvuti abiga saavutasin lõpuks paremuse ning 35. käigu järel ta alistus.
Turniiritabelit vaadates tuleb aga kurvalt tõdeda, et suurem osa tulemustest on otsustanud mõtlemisaeg. Nimelt lõpetasid mitmed mängijad (arvatavasti lihtsalt laiskusest) alustatud turniiri enda jaoks ja lasid lihtsalt endale ajakaotused kirjutada. Näiteks Vitali Halapjan ei saanud ühtegi punkti ning kaotas kõik mängud ajaga. Üpris nukker oli ka tegevus, kus halvas seisus mitte ei antud alla, vaid kaotati ajaga.
Mina sõnastaks siis järgneva - kirimaleturniir ei ole naljaasi ja nõuab siiski pühendumist ning järjekindlat tegelemist, seega mõelge enne hoolega, kui kuhugi sellisele turniirile ennast kirja panete. Kindlasti aga on ka kirimale omamoodi arendav.
Minu jaoks oli esimene kirimale turniir huvitav kogemus ning usun, et sain sellest ka uusi teadmisi.

Mõnusat olemist!

Tuuli