Monday, April 18, 2011
Male muudeti Armeenias kohustuslikuks õppeaineks
Rõõmustav sündmus male jaoks leidis aset kaugel Armeenias. Möödunud neljapäeval võeti Armeenia valitsuse koosolekul vastu otsus viia male sisse algkoolide õppeprogrammi kohustusliku õppeainena. Selle otsusega eraldati male arendamiseks ligikaudu 1,5 miljoni USA dollari väärtuses raha. Armeenia haridusministri Armen Ašotjani sõnul on tegemist ühe tähtsa osaga üleüldistest muutustest haridussüsteemis. Kogu uudist (vene keeles) võib lugeda siit.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Posts
31 comments:
jah oli meilgi nõuka ajal paljudes koolides algklassides hindelise ainena male, aga... ega meie riigis ju peaga ei mõelda, mis teha.
male on muidugist tore mäng, aga kas just koolis kohustusliku õppeainena peab teda pähe ajama ...
Kas malet aetakse pähe?Mida üldse peab ajama pähe?
See oleks üks oskus :)
Ja mida Tarrasch ütles mitteoskajate kohta?
Väga õige tegu, üks hea õppeaine mis arendab mõtlemist ja on huvitav.
Tore uudis! Aga huvitav kuidas pannakse hinded. Kontrolltööd maleülesandetega? Või turniir veerandi lõpus? Kolm esimesed saavad viied, viimane koht jääb samas klassis veel üks aasta.
Nu kui mõnel ikka ei ole annet ja pea on kõva, eks saaks hinnata ka veidi teistmoodi. Õpib ära mingid strateegilised tõed nt algaja tasemel, et ratsuga pole hea mõjuva põhjuseta ääre peale minna või,et tähtis on hõivata tsenter. Just selliste üldisemate strateegiliste tarkuste omandamisest ju hakkab asi peale ja nende ära õppimine on võrreldav paljude muude õppeainete õppimisega.
Ma ausalt öeldes ei paneks malet kooliprogrammi; leidub vajalikumaid asju, mida õppida. Aga võib ju kah, ega ta lausa halb mõte ka ole.
Tarrasch ütles seda, mida maletaja ikka ütleb. Teine ütleb sama kiiruisutamise ja kolmas esperanto keele kohta.
Armeenia tahab Maleolümpial võita ja nüüd otsivad uusi talente.
Male peaks olema kooliprogrammis mitte seetõttu, et inimesed malet oskaks, vaid male õpetab mõtlema ning probleeme oma peaga lahendama. Praegused kooliained seda ei tee.
Tulemuseks on see, et keskmine noor ei oska mõelda ja olemasolevaid probleeme lahendada, kui talle pole just analoogilist lahendust näidatud.
Ja hindeid pole vajagi panna.
Väga õieti öeldud ,keskmine noor ei oska mõelda ega probleeme lahendada.:)
No näed siis, lõpuks jõudis ka L. Olli mälestusturniiri juhend netti:):)
".. noor ei oska mõelda ja olemasolevaid probleeme lahendada .."
Võimalik, aga see ongi kompetentse pedagoogi üks põhiülesannetest - mis vormi ja meetodid ta selleks valib, las ta ise otsustab. Nii et pigem tuleb õpetaja ametit piisavalt väärtustada, et noored õpetajad ka jääksid kooli, mitte ei läheks kuskile sekretäriks-kohvikeetjaks!
Reaalsustunnet, daamid ja härrad. Male õppimine õpetab malet mängima. Et sellega mingeid arvestatavaid lisaväärtusi ei kaasne, saab täiesti ilmseks, kui vaadata suvalisse malefoorumisse, olgu siis meil või mujal. Probleeme oma peaga lahendama õpib mingi kindel protsent inimestest, seda sõltumata sellest, mida neile õpetada - malet, muusikat, küpsetamist või matemaatikat. Küll aga on mõned oskused ise kasulikumad kui teised.
Kindlasti tuleks kasuks, kui kuskil 6-7-8 aasta vanuses kõigile malekäigud selgeks õpetada; rohkem ma sellele küll laste aega ei kulutaks - kes tahab edasi minna, sellele ei piisa nagunii kooliprogrammi mahtuvast.
Minu meelest on male õppimine üks osa mitmekülgsest haridusest. Õpetatakse ju ikkagi lapsi mitte väikeseid vanainimesi. Ei leia, et matemaatikavalemite pähe tuupimine mälu arendamiseks oluliselt parem saab olla. Males on mängulisus juba sees, matemaatika õppimises seda poolt raskem saavutada. Hea õpetaja muidugi suudab õppimisest mängu teha. Aga selliste puudus on krooniline kuni juristi ja ärijuhi ametid noorte seas enim hinnatuks jäävad.
Minu meelest on teadmistepõhine haridussüsteem maha käinud. Mingi põhi on muidugi vajalik. Aga olulisem on õppida leidma vajalikku informatsiooni ja sellega efektiivselt ümber käimist. Selliste ülesannete jaoks on male väga hea mudel.
Samas muidugi ei tohi unustada, et ka male õpetamiseks ei piisa ainult käikude tundmisest ja pedagoogikutsest. Ehk kui pole vastavat kaadrit, siis pole ka mõtet õpetada.
Ilmselt lastele endile enamus meeldiks malega tegeleda algkoolis, kui sellega liiga nõudlikuks ja rangeks ei minda, aga ma ei usu, et leidub valem, millega õnneskutks lastevanematele selgeks teha male kasulikkus ja mõttekus.
Meie koolide ainete ja tundide arv ajab üle katla ja sinna sisse midagi "väliselt kahtlast" on üsna ilmvõimatu saada. Nende tüütute matemaatika tundide asemel võiks male muidugi vabalt olla (kasu oleks ka rohkem). Ma küll ei tea muidugi, mida sellest matemaatikaõpetajad arvaksid ...
Mis puutub sellesse, et kui palju keegi siin malega õppinud on ja missugused maletajad on ja milliseks nad arenevad, siis see on veidi keerulisem küsimus. Male arendab seotud oskusi ainult teatud piirini (ja seda veel eri inimestel erinevalt), edasi on juba rammusamat lehma vaja. Kui ainult male juurde jääda, siis lõpuks ei oskagi midagi muud kui malet (kui sedagi). Ega sa kardiga ka lõpmatult vormelit sõitma ei õpi.
Aleksander Veingold:
"Malemängu tulevik võimaliku filosoofilise ja elulise eelõpetusena."
Akadeemia 7,8/2009
Ei saa aru, miks kõik matemaatika vaenulikud on.
"Ei saa aru, miks kõik matemaatika vaenulikud on."
sa küsisid seda minu kommentaari peale või? :-D
Marek, see on tegelikult huvitav küll - tavaliselt kipuvad inimesed amokki jooksma ja kõigile kuuldeulatuses seletama, et just Minu Eriala on väga eriliselt hädasti vaja kõigile süvendatult õpetada. Miks sa siis enda oma kohta nii ei arva?
Ega ma ses suhtes erand ei ole :--D Võib-olla ma oma jutus lihtsalt kahin, et hiljem kamaluga tagasi võtta ...
Marek, ei ole mõttet odaga h6 võtta, ma olen mingi 4-5 korda seda matti sealt otsinud. :D
Ingmar: "Probleeme oma peaga lahendama õpib mingi kindel protsent inimestest, seda sõltumata sellest, mida neile õpetada - malet, muusikat, küpsetamist või matemaatikat."
Mõtlemist nagu ka kõike muud saab õpetada. Pole vaja arvata, et ühed on lihtsalt andekamad ja teised ongi nii või naa lollid ja ei suuda keerukaid probleeme lahendada.
Üleüldse on loomulik andekus suures osas jama. Selle kohta on palju uurimustöid ja raamatuid kirjutatud. Lugege kasvõi G. Colvin "Talent Is Overrated".
Iva ongi selles, et kooliained ei ole piisavalt hästi kohandatud mõtlemise arendamiseks. Põhirõhk on teadmiste meeldejätmisel.
Matemaatika on lihtsalt tuim funktsioonide lahendamine baasnäidete põhjal. Asjale sisu suudavad vähesed pedagoogid anda.
Muusika oli vähemalt mul küll puhas laulmine. Isegi noote ei saanud selgeks. Kust otsast see minu mõtlemisoskust arendas?
Mitmed katsed on näidanud, et male arendab õpilaste intellektuaalseid võimeid. Lugege nt http://www.quadcitychess.com/benefits_of_chess.html
"http://www.quadcitychess.com/benefits_of_chess.html"
Tänud; see on päris kena ülevaade. Mõned viited on seal küll mõttetud (see, et male endale hobiks valinud on keskmisest võimekamad, on triviaalne ega näita midagi male kasulikkuse kohta; vähemalt ühes uurimuses sai kontrollgrupp male asemel täiendavat koolitööd - vabandust, igaühe tulemused läheksid selle peale alla), aga nii pea pooled näivad päris veenvad. Kindlasti on valik seal kallutatud, aga no okei, pean vist möönma, et mingit positiivset mõju vähese male kooli sissesmugeldamine võiks anda.
"Üleüldse on loomulik andekus suures osas jama."
Tean. Aga see, et andekus arvatust vähem geneetiliselt määratud on, ei muuda ju midagi. Nature asemel teeb nurture oma jõhkra töö ikka ära; ikka jääb miski 80% maha ja imestab eluaeg, miks mingi veidrik neile koolis diagramme näitamas käis. Okei, nagu ülal öeldud, näib, et male läheb vähemalt mingil määral nurture ette ehk võib seda mahajäänuteprotsenti vähendada.
"Muusika oli vähemalt mul küll puhas laulmine. Isegi noote ei saanud selgeks. Kust otsast see minu mõtlemisoskust arendas?"
No siis ju ei õpetatud muusikat :)
Meil ju ka armeenia diasporaa oma Petrosjani Maleakadeemia ja Shahh&Garde ga.Eks siis Armeenia emamaa võttis Eestist eeskuju.
Ingmar
Praegune haridussüsteem vastupidi-ei tah aloomulikku andekust tunnistada! Tahetakse kõiki vägisi andekaks teha..Ei saa ikka inimene looduse vastu.
Kui ei ole õpilasele antud..ei saa temast ikka matemaatikt ega ka malemängijat teha.
Õpib matemaatikat, õpib malet, äkki jääb midagi külge, ehk saab parem inimene.
http://www.epl.ee/artikkel/577590
Niisuguse pühendumusega tuleks ka mujal meil teha
Tarmol Olli turniirilt päris korralik tulemus, mõni huvitav partii ka õnnestus?
Kas täna ei peaks toimuma vint.ee ja vaadeldaja kuulõpusarja etapp? Vint.ee turniiride all kirjas seda ei ole.
Paistab et Vaadeldajal on asja vastu huvi kadunud. Eelmine kuu jäi esialgne turniir üldse ära reklaami puudumisel, ning nädal hiljem toimunud järelturniiril oli ka vist alla kümne osaleja.
Post a Comment