Leo Braschinsky mälestusturniir.

Turniirist on küll juba päris kaua aega mööda läinud, aga nüüd ma siis panen mõningad mõtted kirja. Üle väga pika aja õnnestus üks korralik turniir mängida ja võtta võit 3 suurmeistri ees. Viimati vist võitsin taolise mõõduvõtu alles aastal 2005, Kõo vallas.

Nagu juba mainisin, oli koosseis ulmelist kõva, 3 GMi ja mitmeid IMe. Nüüd siis natuke mu turniirist. Tabelit saab näha siit.

1. voor sain vastaseks noore Eke Tominga, kelle vastu mingeid probleeme ei tekkinud ja sain vist lausa esimesena punkti kirja.
2. voor anti mulle vastu vana ja vihane vaenlane, IM Ülar Lauk. Millegipärast otsustasin talle mustadega 2. käigul viiki pakkuda, mille ta ka minu suureks üllatuseks pärast 2 sekundilist mõttepausi vastu võttis.
3. voor - esimene lätlane, Lauris Laimins. Sain avangust kohe etturi kätte ja mingeid probleeme selle realiseerimisel ette ei tulnud - suhteliselt kiire võit.
4. voor - teine lätlane IM Samolins. Ta vist on ikka IM? Igastahes selle partii kohta on nii palju öelda, sama nagu 6. vooru võidupartiis Volodini vastu, et 15+0 ajakontrolliga ei ole soovitatav avangus ühte käiku 7,5min mõelda..Pärast sellise ajaedu saavutamist tunnen ma ennast igastahes nii kindlalt juba nagu oleks enamvigur. Jutt oleks teine kui lisasekundid tiksuksid muidugi.

Igastahes pärast seda tuli lõunapaus, mis on selleaastastel turniiridel vägagi tore uus traditsioon. Sai natuke süüa ja pühata ning selgus, et 5. vooru vastane on järjekordne IM lätist, Krivonosov.
Ütleme nii, et nii igava ja mõttetu mängustiiliga mängijat pole ma oma elus varem kohanud. Kui ta vahetust näeb, siis vahetab, mingeid erilisi pingutusi võiduks ta ei tee. Olen temaga netis ka korduvalt mänginud ja ikka ääretult ebamugav ja vastik vastane. Põhiline on see, et midagi ette ei paneks ja äkki vastane eksib. Toon siia ka väikse näite tema stiili kohta - ICCs on ta mänginud 23000 5-minuti mängu ja on nendest viiki teinud 5555, samas kui näiteks GM Eric Lobron on 41000 mängu jooksul viigistanud vaid 3000. Ja ega erand polnud seegi mäng, üritas mis ta üritas, aga vankrite lõppmängus tal vett kivist välja pigistada ei õnnestunud.

6. voor oli siis Volodin, mille kohta juba eelnevalt mainisin.

7. voor sain valgmäe, kes tolleks hetkeks oli ainuliider 5,5-ga. See mäng oli ka turniiri kõige pingelisem, mäng õnnestus võita alles siis kui mõlemal umbes minut kella peal alles oli. Selle võiduga olin juba ise enne viimast vooru ainuliider ja vastaseks oleks võinud tulla nii Kanep, Ehlvest kui ka Vovk. Programm andis vastaseks Vovki ja nii tuli mustadega vähemalt viiki hoida, et turniir võita kuna 2. laual tegid Kanep-Ehlvest kiirviigi.

Juhtus nii, et Vovk läks üle pressima, kahis viguri, siis teise pani lihtsalt ette juba ja turniirivõit punktise eduga oli tõsiasi.

Mida ma oma mängu kohta öelda võiks? No raske on mitte rahule jääda pärast sellist võitu. Korraldus oli ka suurepärane, mingeid probleeme minuarust ei tekkinud. Ainuke asi, et vbl oleksin pidanud siiski viimases Kanepiga mängima, aga mis teha.

Mingeid analüüse ma siia ei hakka panema, kunagi hiljem mõnest teisest turniirist. Seniks aga edu kõigile oma malemängu oskuste parandamisel.

Sass.