Mõne aja pärast oli sinna mingisse Park-Inn hotelli kogunenud juba paras ports maletajaid. Igat värvi ja igas suuruses. Ootasime kõik bussi , et liikuda edasi teise lennujaama, kust pidi startime lend Hantõ-Mansiiskisse. Kohapeal ühtegi organiseerijat ei paistnud ja kella 20-st, nagu lubatud, ühtegi bussi veel kohal polnud. Nii läksid Kalle ja Tanja õue valvama ja bussi ootama. Lõpuks oli üks buss veidi hotellist kaugemal kohal ja Eesti võistkond liikus kiirel sammul bussi poole. Buss sai täis ja palju rahvast jäi veel maha, järgmise bussi tulek oli segane. Macao võistkond, kes oli juba hommikul kuuest hotellis oodanud, ei mahtunud esmapilgul bussi ning korraldas suure stseeni. 70 kilomeetri läbimine lennujaama võttis aega mitmeid tunde pühapäevaõhtuse Moskva äärelinna ummiku tõttu. Igaljuhul paistab, et tulid ikka ka teised bussid ja lõpuks jõudsid kõik ikka ilusti lennule ja Hantõ-Mansiiskisse.
Hantõ-Mansiiski lennujaamas ootas meid värskelt värvitud seintega hoone, nii väikesed ruumid, et rahvas ei mahtunud korraga pagasitki ootama ja tasuline tualett.
Õnneks ei piirdunud esmamuljed vaid negatiivsega ja vastukaaluks ootas meid lennujaamas Eesti sildiga kena tütarlaps Emilia. Nagu selgus, on tema meie tuutor terve maleolümpia vältel. Tema juhatab meid ühest kohast teise, aitab asju ajada, saadab kapteneid koosolekutele jne. Väga meeldiv süsteem see tuutoritega.
Kui paar nädalat ja isegi paar päeva enne olümpiat oli kuulda jutte mitte valminud hotellidest, võimalikest ühikatest jne, siis kohapeal oli õnneks kõik siiski valmis meid vastu võtma. Liiklus on korraldatud, bussid liiguvad, pidevalt on märgata turvamehi ja miilitsaid ning mis peamine - nii hotellid kui mängusaalid on kenasti valmis.
Meie elame suures hotellis Olympic, kus on kaks korpust ja mõlemas korpuses 13 korrust. Hotell ise on korralik ja nagu ikka - 2 inimest ühes toas, igas toas wc-vannituba. Ainult üheseid tube pole kellelgi sel korral, nagu varemalt vist olnud on (et iga võistkonna peale 2-4 ühest tuba või nii). Hotelli suurimaks miinuseks on aga logistika. Nimelt on probleemsed liftid ja eriti annab see tunda, kuna Eesti võistkond elab 12. korrusel. Seega tuleb arvestada ülesse-alla liikumiseks vähemalt 10-15 minutit, eriti tipptunnil, st enne vooru vms.
Süüa saab samuti korralikult - 3 korda päevas rootsi lauas. Väga positiivne on ka see, et söömine on samas kohas, kus ööbime. Varemalt on olnud kordi, kus söömine on hotellist kaugel linnas ja seega on minek-tulek palju lisaaega võtnud.
Sest jah.. ajaga on nii, et seda on siin väga vähe. Hommikul äratus, söömine, seejärel valmistumine, siis juba lõunasöök, kiire sättimine, voorule, tagasi, varsti jälle söömine.. siis tuleb paarimine ja algab kohe ka valmistumine. Heal juhul õnnestub teha päevas väikese jalutuskäik või natukene internetis surfata. Jalutuskäikudest rääkides on meil väga kena traditsioon kujunenud - õhtul kogu võistkonnaga väike jalutuskäik ette võtta. Hoiab grupi-vaimu kõrgel ja mõjub terviselegi hästi.
Ja nüüd tulebki katkestada, sest kohe varsti stardime oma jalutuskäigule :)
Jätkub...
Värskeid tulemusi võib lugeda näiteks SL Õhtulehest.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Posts
15 comments:
Tänud Tuulile ülevaatliku artikli ja põneva resultatiivse mängu eest!
Lisaks artiklis mainitud positiivsele korraldusele saab väita, et esimese 3 vooru vältel on toimunud ka laitmatud on-line ülekanded. Põnevust jätkub iga mängu jälgimisel.
P.s. Vietnamlasi ei tohi kindlasti alahinnata (ÕL väitis, et loosiga vedas). Nad võitlevad nagu hiinlasedki kõrgetele kohtadele.
"ülesse-alla liikumiseks vähemalt 10-15 minutit" - miks nii, jalgsi läheb ju 12. korrusele max 5 minutit:)
Mõnus lugemine, tänud Tuuli.
Tea, kas tabas vietnamlasi hirmus fantaasiapuudus nimede osas või on nad lihtsalt kõik üks suur pere. Aga tugevad on nad muidugi; nende vastu viigigi äratoomine oleks juba saavutus.
ma kardan, et juba 2 viiki oleks saavutus nende vastu, sest nad kõik mängivad ju oma reitingust tugevamini - neil pole olnud lihtsalt seni piisavalt tugevaid turniire, kus oma reiting tegelikule tasemele viia
No ses ma nii kindel ei oleks. On juba iidne stampjutt, et asiaadid on males palju tugevamad, kui paistab, aga tõeks osutuma see ei kipu - ainult Le äsjane edu Dortmundis tulebki meelde. India ja Hiina külje all on tugevat malet küllaga, miks nad seal ei peaks väärilist reitingut kandma.
Nii või naa, välja tuli nutuselt.
mis seis on? (koduleht on maas ja playchessi server on mu töökoha võrgus seletamatutel põhjustel juba aastaid mustas nimekirjas)
Vietnam kõva neh. Aga tore et naised võitsid, kuigi ei saa pihta, miks Tanja lõpus kooperatiivmatile läks ...
Ingmarile:
tshekka aerofloti tulemusi ka:
http://www.chessbase.com/newsdetail.asp?newsid=6136
Dortmundi tulemusi tasub ka tshekata: http://www.chessbase.com/newsdetail.asp?newsid=6549
Nojah, Aerofloti magasin maha ja seal on tõesti teinegi vietnamlane kõvasti üle oma reitingu esinenud. No võib-olla on nad siis tõesti kollektiivselt underrated, kuigi ma ei saa ikka aru, miks nad peaksid olema.
Huvitav, kas KK mängitud 25. a4 et c. oli meeleheitlik katse meeskond ära päästa või oli 25. Ve2 kuidagi patserile nähtamatul viisil tõbine plaan.
25.Ve2 tundus loogiline küll, võib-olla tõesti KK viskus meeskonna nimel pea ees tulle ja läks sogasest veest suurt kala tõmbama. Kalast ilma, viigi eest saadavast poolest punktist paraku ka.
Vietnamlased mängisivad meeskondlikult. Eestlaste vastu tulid kõik välja ühesuguse plaaniga. Ainult Al-der tabas nende kavatsused ära!
Anand on ka Aasiast pärit. Tal on küll reiting ka kõrge. Gruusia oma naismaailmameistritega jääb osadel andmetel Aasiasse ja osadel Euroopasse.
Post a Comment