Vaadeldaja ja Vint.ee VII sarjaturniir

Teisipäeval, 31. augustil kell 20.30 toimub Vint.ee turniiriruumis järjekorras seitsmes Vaadeldaja ja Vint.ee kuulõpusarja turniir. Viimasel etapil üldjärjestuses suuri muutusi ei toimunud. Endiselt edestavad  kuus mängijat ülejäänuid. Lisan ka üldtabeli:

Kasutajanimi	Punkte	Osaluskordi
Agser	41	5
Kypsis	37	5
VMS	35	5
Vaadeldaja	30	6
Parmupill	26	4
Aronian	24,5	6
taunome	15	2
Tarts666	15	4
jon01	11	4
KalfanY	10	1
Pikk	10	4
Rexus	8	4
tafflakk	8	5
PoolKeres	6	3
Asjatundja	6	6
Kraska	6	6
Kellapeksija	5	1
miksmina95	4	1
nordic	4	1
murri	4	4
Tiigrike	4	4
e2e4	3,5	3
biggiesmalls	3	2
Lembit	3	3
malemaja1	2,5	1
zizek	2,5	2
Nissimees	2	1
eljusik	2	2
lendorav	2	2
Marten587	2	2
Naxer	2	2
PiuxQGSM	2	2
tombo48	2	2
Almar	1	1
ameerika6	1	1
Andree123	1	1
Cooked	1	1
Felipe	1	1
Firehand	1	1
HagarHirmus	1	1
ILLIMAR	1	1
JFChr	1	1
Kaarminaator	1	1
Laulia7	1	1
Madison	1	1
Malekas	1	1
Mariake	1	1
mirjam88	1	1
mougli	1	1
Mynthon	1	1
niruke_back	1	1
Ohmu	1	1
Raidur	1	1
sookie	1	1
taavikas	1	1
Ullo	1	1
win55	1	1

Üldtabelit koos Rene alternatiivse arvestusega saab vaadata ka siin.

Sarja üldjuhend on  kättesaadav siit.

John Nunni ülesannete kogu (31)

Eelmisel korral oli lahendamiseks Herbstmanni etüüd. Selgus ka õige lahendus:

1. Rd6+ igale vastusele järgneb kahvel kuningale ja lipule ent mustal on oma vastumäng  1. ...Kg3 2. Rf5+ Kg2 3. Lg4+!  Kh1 4. Rxh6 f2+ 5. Kf1 Oxg4 6. Rxg4 Oh2 7. Rxf2#

Seekordse ülesande autor on Richard Reti (1889-1929). Reti nimi ei peaks ühelegile malehuvilisele võõras olema. Ta oli üks tugevamaid mängijaid maailmas 1910-ndatel ja 1920-ndatel aastatel, tema järgi on nime saanud Reti süsteem (1. Rf3 ja 2. c4), millega ta muuseas 1924 võitis Capablancat.
Lisaks mängimisele koostas Reti ka etüüde, millest mitmed on väga kuulsad. Reti etüüdidega saab lähemalt tutvuda siin.

Ülesanne 31 - Reti, 1928

Valge alustab ja võidab

Kristjan Sander: Maleolümpiast ja noortespordi toetustest

Sain kirja ka Kristan Sanderilt.

PS! Vaadeldaja avaldab hea meelega kõik kirjad, mis meile saadetakse.

Maleolümpiast ja noortespordi toetustest

Maleolümpiast

Äsjasel üldkoosolekul häiris mind isiklikult kõige rohkem H. Olde vassimine esimeses ja teises päevakorrapunktis, milleks oli võistkonna lähetamine maleolümpiale. Teatavasti on Eesti Male Toetusühing pakkunud välja, et võtab enda peale meeskonna lähetamise kulud tingimusel, et kui see peaks kokkuvõttes Maleliidu süül nurjuma, vastutab juba kasutatud summade tagastamise eest Maleliit. Juhatus ei ole siiani selle pakkumisega nõustunud, samal ajal koosolekul mööndes, et alternatiivne plaan puudub.

H. Olde viitas ettekäändena täiendavatele kuludele, mida peaks kandma Maleliit ja mille katmist ta ei saa hetkel garanteerida, kuid küsimuse peale, milles need täiendavad kulud seisnevad, ei osanud ta öelda midagi peale pika ja segasevõitu jutu K. Kaugija mitme aasta tagusest telefoniarvest. Maleolümpiaks seni avalikust sektorist saadud 55 000 kroonist on H. Olde väitel ettevalmistusele kulunud 45 000 muuhulgas ka asjadele, mis on maleolümpiaga väga lõdvalt seotud, nagu näiteks kahe Eesti MV-st osavõtja majutuskulud Tartus Eesti MV ajal. Jah, suurmeistrid Kanep ja Külaots on loomulikult ka maleolümpiale minejad, aga Eesti MV koos kõigi sellega seotud kuludega toimub ju igal aastal maleolümpiast olenemata.

Kõige kurvem kogu selle asja juures on, et Maleliidu juhatus arvab ennast pädevaks korraldama Maleolümpiale lähetamist ja ettevalmistuse organiseerimist sportlastega mingiski vormis nõu pidamata.

Kui ma küsisin, et kas on korraldatud koondislaste ja juhatusega vastavaid koosolekuid või nõupidamisi, vastas H. Olde, et koondise koosseis ei olnud enne Eesti MV lõppu teada. Kui küsiti, et kuidas siis sai enne Eesti MV lõppu kasutada raha koondise ettevalmistuseks, vastas ta, et võis koondise koosseisu eeldada. Mispärast ta siis eeldatava koondisega aasta alguses ühise laua taha ei istunud ja ettevalmistust ei arutanud, jääbki arusaamatuks. Samuti ei ole koondislasi informeeritud ka pärast Eesti MV lõppu ning juulikuine üldkoosolek organiseeriti ajale, kui meeskonna liikmed Eestist väljaspool võistlesid. Loogiline oleks arvata, et sportlaste seisukohta küsitakse nii ettevalmistuse planeerimisel kui soovitavate võistlustingimuste formuleerimisel. Kui initsiatiiv Eesti koondise liikmete ja kaptenitega suhtlemisel ei kuulu juhatuse prioriteetide hulka, siis on mulle isiklikult arusaamatu, mis sinna veel kuuluma peaks – seda enam, et kuni käesoleva aasta juulini kohustas ka põhikiri juhatuse koosolekutele kutsuma valitsevad Eesti meistrid.

Maleolümpia algab vähem kui kuu aja pärast. Kui Eesti meeskond jäetakse lähetamata lihtsalt kiusu pärast, viidates mingisugustele ähmastele lisakuludele, mida keegi juhatusest täpsustada ei oska ja pidades mõne juhatuse liikme arvamust võistlustingimustest või ettevalmistusest sportlaste omast olulisemaks, saab Eesti Maleliidust vist küll ainuke Eesti spordialaliit, mis otseselt takistab Eesti koondise osavõttu vaieldamatult kõige olulisemast rahvusvahelisest võistlusest.

Riiklikest toetustest

Kultuuriministeerium saatis 24. augustil Maleliidule ülevaate noortespordi toetuste haldamisest, mis on kättesaadav ka internetis aadressil http://www.maleliit.ee/maleliit/dokumendid/2010/KM_kokkuvote.pdf . Audiitor jõuab selles järeldusele, et Maleliidu aruanne oli märkimisväärselt ebatäpne.

Esiteks ilmneb, et kuulujuttudel on seekord põhi all – Maleliit on tõesti siiamaani noortespordi toetust klubidele võlgu (kokku üle 4000 krooni) ning Maleliidu koduleheküljele 20. mail postitatud uudis „Eesti Maleliit likvideeris noortespordi võlgnevused klubide ees“ oli järjekordne vale. Tähtaegselt, st. 2009. aastal, kandis Maleliit klubidele üle vähem kui poole summast. Kultuuriministeerium annab EML-ile võlgnevuse likvideerimise tähtajaks 31. augusti.

Teiseks tekitab hämmastust Maleliidu pidev eksimine väikeste summadega mõlemas suunas (peamiselt küll liikmete kahjuks). Korrektse raamatupidamise puhul ei tohiks see võimalik olla, et pidevalt makstakse kellelegi natuke vähem või natuke rohkem kui peaks. H. Olde demonstreeris üldkoosolekul, kuidas ta kasutab noortespordi toetuste arvutamiseks omal ajal Jaan Narva poolt koostatud Exceli tabelit, kuhu tuleb ainult väärtused sisestada ning kaunis keerulise arvutuskäigu teeb tabelarvutusprogramm seejärel kenasti ära. Sellest on aga vähe kasu, kui pangaülekannetes esinevad ikkagi rahanumbrid, mis näivad osaliselt pärinevat juhuarvude generaatorist.

Kolmandaks leiab kinnitust asjaolu, et Maleliit on dokumentide esitamisega märkimisväärselt hilinenud, sealjuures ühel juhul isegi rohkem kui aasta.

Kultuuriministeerium nõuab edaspidi Maleliidult edaspidi korrektsust riigipoolse toetuse haldamisel, kuid ka kõigi EML juhatuse otsuste avalikustamist EML kodulehel. Viimane küsimus on hulk aastaid olnud vaidluste objektiks, kusjuures 2009. aasta korralisel üldkoosolekul H. Olde otsesõnu lubas liikmetele ligipääsu juhatuse koosolekute protokollidele, kuid hiljem jättis oma lubaduse täitmata. Loodetavasti võetakse see nõue nüüd täitmiseks.

Ma küsisin H. Oldelt üldkoosolekul kolm korda, miks ei ole meil juba mitmendat aastat kehtivat arengukava, mis on ministri määruse järgi üks alaliidu riigipoolse toetuse kriteeriume. Vastust paraku ei tulnudki. Karta on, et vassimine ja segadused noortespordi toetuse ümber, arengukava puudumine ja muud probleemid lõppevad Maleliidu jaoks väga tagasihoidliku riigipoolse toetusega 2011. aastaks. Mul oleks väga hea meel siinkohal eksida, sest riigipoolse toetuse edasine kokkutõmbamine lõpetab väga tõenäoliselt ka Maleliidu eksistentsi. 2011. aastal ametisolev juhatus – ükskõik kes sellesse ka ei kuulu – peab riigipoolseid nõudeid pedantselt, „nööri mööda“ täitma, et neile üleüldse jääks, mida juhatada. Mina isiklikult ei pea vähemalt viimase viie aasta kogemuse põhjal praegu ametis olevat koosseisu selleks võimeliseks.

Üldkoosoleku korraldusest

Lõpetuseks tahaksin avaldada rahulolematust viimase Maleliidu üldkoosoleku korralduse üle. Üldkoosoleku kokukutsumist nõudnud klubid olid nõudnud, et koosoleku protokolli kinnitaks notar. Juhatus väitis, et ei suutnud koosolekule notarit leida ning koosolekul osalejate registreerimisega tegeles juhatuse liige Marko Siil, kes vähemalt mulle keeldus näitamast ülejäänud osalejate volitusi. Väidetavalt lasi ta neid seejärel koosoleku algul kontrollida O. Goginil, kuid ses osas lähevad asjaosaliste ütlused lahku. Poole koosoleku pealt ilmnes, et suur hulk volitusi ikkagi ei olnud nõuetekohaselt vormistatud, mis tingis nende tühistamise koos vististi pooleteisttunnise viivitusega (kella ei vaadanud, pakun mälu järgi). Tähelepaneku tegi O. Gogin häältelugemiskomisjoni liikmena ja juhatus seda pärast pikka vaidlust ka aktsepteeris.

Koosoleku korraldamise eest vastutab koosoleku korraldaja, kelleks oli antud juhul juhatus ning niisugune segadus ja ajaraisk peaks olema eos välistatud. Täpselt selliste probleemide vältimiseks nõudsidki 10 klubi juhatuselt notari abi kasutamist. Muuhulgas tõi juhatus notari mitteleidmise põhjenduseks koosoleku ebasobiva aja (laupäeval, 21. augustil), mis olevat olnud selle tulemus, et nõue koosoleku kutsega saadi kätte hilja. See vabandus ei päde. Nagu H. Olde ütles, sai juhatus nõude kätte 9. augustil ning kuna koosoleku etteteatamise tähtaeg on 7 päeva, ei olnud mitte mingit takistust korraldada koosolekut tööpäeval ajavahemikul 17.-19. augustil. Normaalse korralduse juures ei veni koosolek rohkem kui 7 tunnile. Paradoksaalsel kombel suruti arutelu ja ettekanded väga kitsastesse raamidesse, kuid koosoleku üldine korraldus võttis selle juures röögatu aja. Samuti katkestasid koosolekut kellegi joobeseisundis külalise pidevad etteasted, mille ees korraldajad võimetud näisid olevat.

Eino Vaher: Absurd Tallinna Malemajas. Muljeid erakorraliselt koosolekult

Sain kirja Eino Vaherilt:

Absurd Tallinna Malemajas. Muljeid erakorraliselt koosolekult.

Esimesed kaks tundi vaieldi protseduuriliste küsimuste üle. Mitu koosoleku juhatajat valida, kes sõna saavad, kui palju jne. Jõujooned said selgeks juba peale esimest hääletust, kus hääletati päevakorda- Oldel koos oma volitustega koos midagi 29, opositsioonil 16 häält. Peale seda oleks võinud vabalt laiali minna. Muuhulgas otsustati, et külalised saavad sõna vaid päeva lõpus, ja sedagi kaheks minutiks. Naljakas oli vaadata, kuidas asekantsler mitu korda, käsi püsti nagu koolipoisil, midagi vahele üritas öelda. Ürituseks see jäigi.

Vaheajal sai koosolekut jõuliselt juhtinud Ants Priilt päritud, et ega see absurd ole, kui kaugelt kohale sõitnud, olümpiakoondise peatreener Kalle Kiik, asekantser Tõnu Seil, külalised Elmaste, Vihmand, Reimaa, midagi vahele öeldi ei tohigi.. „Päeva lõpus saavad“- oli Prii resoluutne. Mina vastu- „Aga see on ju jama?? Õhtul ei haaku see ju üldse enam teemaga??“. „Aga üldkoosolek otsustas nii!“ laiutasid Prii ja talle sekundeerinud Tõnu Truus käsi. Demokraatia!

Esimene päevakorrapunkt- kas Eesti ikka sõidab maleolümpiale, vastust ei saanudki. Pole seda kusjuures veel tänagi, sest täna minu töölt läbi jalutanud Kalle Kiik oli nõutu- igasugune info sõidu või mittesõidu kohta puudub.

Tõnu Seili ettekandest saime teada, et nii kehvad, kui suhted Eesti maleliiduga, pole ministeeriumil ühegi teise alaliiduga. Ja et praeguse juhtkonna jätkamisel noorterahasid üle ei kantagi. Olde oponeeris, ja sõnavõtu lõpus nääklesid mehed veel kõvasti omavahel.

Mingiks ajaks haaras juhtohjad Oleg Gogin, et kas panna hääletusele küsimus, kas üldkoosolek on nõus, et noortespordi rahad kantakse üle otse klubidele. Tund aega kulus mingitele vaidlustele, kes üleüldse hääletada saavad. Lõpptulemus ei üllatanud- oli vist midagi 22:14 praeguse juhtkonna kasuks. Klubisid oleks nagu vahepeal vähemaks jäänud, või olid siis osad volitused algusest peale ebakorrektsed. Enamus oli niisiis raha saamise vastu, tähtsamad olid hääd suhted Oldega..

Omaette ooper oli uute juhatusese kandideerijate ülekuulamine. Miljonär Valgmäele, ajakirjanik Söödile, suurmeister Külaotsale ja koolidirektor Kaugijale suunati valgus näkku ja siis läks ristküsitluseks lahti. „Mis juhikogemused on Söödil??“, „Palju Valgmäe malele raha on andnud??“, „Miks tegi Kaugija aastaid tagasi maleliidule mitmetuhandelise mobiiliarve??“, „Kas Külaotsa malekoolis üldse noortetöö käib??“ jne jne. Kui mehed kössivajunult lavalt pääsesid, hakkas vähemalt minul hiljutistest vapratest riigipöörajatest lihtsalt kahju. Küllap hakkasid mehed juba ise ka uskuma, kui vääritud liikmed nad uues juhatuses oleksid olnud.

Jälle hääletati. Midagi vist sellist, kas nad tohiksid kandideerida uude juhatusse. Üldkoosolek oli halastamatu, 22:13. „Ei tohi!“. Keegi opositsiooni pooldaja vist enam ei viitsinud hääletada. Ja sama ootamatult oli kaheksa tundi kestnud mõttetalgud läbi.

Lahkumisel sai trepil mõned sõnad vahetatud terve päev koosolekul viibinud Aleksander Veingoldiga. „Tahtsid ka sõna võtta, Sass?“ tuli vanameistrilt möödaminnes küsida. „Jah, tahtsin, alguses küll, aga lõpus poleks sellel enam väga mõtetki olnud“ oli nukker vastus ja mõtlikult astus väsitava päeva jooksul justkui vanemaks saanud teenekas mees kodu poole.

Lõpetuseks. Nagu keegi kuskil kommentaariumis juba mainis- Hendrik Oldele puhas seljavõit! Nutta ja naerda tahaks üheaegselt.

Eino Vaher, Rakvere Maleklubi

(Siiani selline üldiselt erapooletu vaatleja, ei ole ma siiamaani alla kirjutanud ühelegi maleliidu ega opositsiooni pöördumisele. Ning otse loomulikult ei pretendeeri minu kirjutus absoluutsele tõele, aga mida teha, kui minu silmad meie kaheksatunnist karmi tööpäeva justnimelt sellisena nägid, nagu siia kirja pandud sai)

Põlva suveturniir 2010

20.-22. augustini toimus Põlvas traditsiooniline turniir, mis mul üldiselt õnnestus. Tulin 4. kohale, mis esialgse juhendi järgi auhinda poleks andnud, kuid tänu Eesti Male Toetusühingu toetusele laienesid auhinnad esimesele kuuele kohale. Esikuuik oli selline:

1. P. Vorobjov 5½
2. A. Reiman 5½
3. Ü. Lauk 5
4. T. Tuul 5
5. T. Metsalu 4½ ja
6. A. Remmel 4½ punkti 7-st.

Kogu tabeli leiab siit.

Nüüd mängude juurde

I voor: Tuul-Tobre 1-0;

Must jätkas siin 18. ...Ob3? parem oli 18. ...Rg7, et ratsu mängu tuua, pärast 19. Lf3 jäid musta vigurid b3-l ja c3-l halvasti seisma 19. ...Lxf3 20. Oxf3 Od5 21. Oxd5 cxd5 22. Vfb1 b6 23. Vb5 ja must kaotas d5-etturi.

II voor: Tulva-Tuul 0-1;

Partiis jätkus 16. d5 (16. Oe3 või Ob1 umbes võrdse seisuga) 16. ..Re5 17. Rxe5 Lxe5 18. Ve1 Lh5 ja valge ei suuda kuidagi etturikaotust vältida.

III voor: Tuul-Vorobjov 0-1;

Käisin 28. Le3? märkamata võimalust 28. c7 Oxc7 29. Rb5 ebaselge seisuga nt. 29. ...g4 30. Oe2 Vd8 31. c5 gxf3 32. Oxf3, partiis jätkus 27. ...Od6 28. Le3 Oc5 29. Ld3 Lc7 ja nüüd polnud mul etturi eest mingit kompensatsiooni, lisaks oli musta oda c5-l väga tugev.

IV voor: Kass-Tuul 1-0;

Selles partiis mul ei vedanud. Sain mustadega hea seisu ja nüüd oleks loogiline olnud 36. ...Ka8 ähvardusega e3 ent ma käisin millegipärast kohe e3?, mille peale jätkus muidugi 37. Vxe3 Oxe3 38. Le5+ ja mustal paremust enam pole. Lisaks olin ennast ajapuudusesse mõelnud ning hiljem eksisin veel ja oleksin võinud kaotada. Kass võiduvõimalust ära aga ei kasutanud ning tekkis viigiline seis. Ühel hetkel aga nägin, et minu aeg on otsa saanud, kui vastane veel oma käiku mõtles. Pärast selgus, et olin oma eelmise käigu järel kella halvasti vajutanud ja minu pool oli käima jäänud, mida ma ise tähele ei pannud.

V voor: Tuul-Jakobson 1-0;

Partiis jätkus 17. ...Rxd4? (17. ...Oxg5 18. Lxg5 Rxd4 19. cxd4 0-0 20. Vfc1 Ld7 21. d5 ja valgel on mugavam seis) 18. Lxd4 Kd7 19. Rxe6 fxe6 20. Le4 d5 21. Lxg6 Vag8 22. Ld3+-(22. Lxh5?? Oe3 23. Lf3 Vxg3 ja must võidab).

John Nunni ülesannete kogu (30)

Eelmine kord oli lahendamiseks Herbstmanni etüüd, mille õige vastus on:

1.Vf3+ Kg2 2.Vb3 Rac3+ 3.Kc1 Vxa1 4.Vb2+ K~ 5.Va2! Rxa2+ (Vxa2 patt) 6.Kb2 ja laua peale tekkinud ilusas seisus võidab valge vankri tagasi ning lõppmäng kaks ratsut kuninga vastu on viik.

Seekord on lahendamiseks jälle Herbstmanni etüüd:

Ülesanne 30 - Herbstmann, 1934
Valge alustab ja võidab

Piltuudis: Kuhu on kadunud Eesti?

Poolas toimusid 2.-17. augustini Juunioride Maailmameistrivõistlused. Kuigi turniiril osales ka Eesti esindaja, ei ole turniiri kodulehel oleval Euroopa kaardil Eestit.

Aleksandr Volodin kogus 13 mängust 7 punkti ning saavutas 121 osaleja hulgas 39. koha. Noormeeste turniiri võitis 10 punktiga GM Dmitry Andreikin Venemaalt ja neidude turniiri 11 punktiga IM Anna Muzychuk Sloveeniast. Täpsemalt näeb noormeeste turniiri tulemusi siit ja neidude tulemusi siit.

Tähelepanelik malehuviline, kes Eesti riigi puudumisest teatas, on Kaarel Alasoo.

EML uue juhatuse programm

PROGRAMM

1. NÄDALALÕPUTURNIIRIDE SARJA TAASTAMINE
Nädalalõputurniiride sari, mida Eesti Maleliit 2009. ja 2010. aastal jätkata ei suutnud, oli terve Eesti maleelu jaoks oluline sündmus. Sarja kuulumine muudab lihtsamaks väiksemates kohtades turniiride korraldamise ning üldarvestuse olemasolu lisab sportlikku põnevust. Meile teeb muret maleürituste koondumine üksikutesse keskustesse, eelkõige Tallinna. Eesti Maleliidu eesmärk peaks olema maleharrastuse levitamine ja arendamine üle kogu Eesti, mitte ainult keskustes.
Väheoluline pole seejuures ka noorteturniiride, eelkõige pika ajakontrolliga turniiride korraldamine üle Eesti. Tuleb vältida olukorda, milles ühe maakonna noormaletajad peavad mängima kas omavahel või kandma tõsisema konkurentsiga turniiril osalemiseks Tallinna sõitmise kulusid.
Peame nii täiskasvanute kui noorte nädalalõpusarja katkemist väga kahetsusväärseks ning oleme leidnud võimaluse neid 2011. aastal jätkata.

2. ÜLE-EESTILISE MALESIMULTAANIDE SARJA LOOMINE
Elavdamaks maakonnakeskustes malelist tegevust soovime pakkuda kohalikele maleaktivistidele võimalust, et igas maakonnakeskuses võiks toimuda aasta jooksul vähemalt üks malesimultaan, kuhu oleks kaasatud mõni Eesti paremikku kuuluv maletaja.
Lisaks simultaanile endale saaks sellise nii-öelda simultaanipäeva programmi kuuluda veel maleloengute pidamine ning kohtumised kohalike maleaktivistide ja maakonna spordiametnikega.

3. EESTI MALELIIDU KOHUSTUSED LIIKMETE EES
2009. aasta üldkoosolekul lubas H. Olde noortespordi toetust enam muudeks otstarveteks kui see on ette nähtud, mitte kasutada. Samuti lubas H. Olde klubidele võimaluse tutvuda Eesti Maleliidu juhatuse koosolekute protokollidega. Kumbagi lubadust H. Olde ei pidanud.
Võime käesolevaga kinnitada, et uus Eesti Maleliidu juhatus kannab noortespordi toetused klubidele üle viivitamatult pärast nende laekumist riigilt ning ei tee ühelegi liikmele takistusi Eesti Maleliidu dokumentidega tutvumiseks.

4. LIIKMETE ABISTAMINE MALEÜRITUSTE KORRALDAMISEL
Liikmesklubide abistamine konsultatsiooni vormis nii projektide kui ka aruandluse koostamisel Eesti Kultuurkapitalile, Hasartmängumaksu Nõukogule ja mujale, malele maakonna, valla- ja linnaeelarveliste vahendite kaasamisel abistamine, aga ka maleinventari laenutamisene kuni 200 osavõtjale.
Seame Eesti Maleliidu eesmärgiks summaarse malele eraldatava raha suurenemise üle Eesti, mitte ainult Eesti Maleliidu eelarve kaudu.

5. EESTI MALELIIDU ARUANDLUS AVALIKU SEKTORI RAHASTAJATELE
Eesti Maleliit on viimaste aastate jooksul olnud pidevas hädas korrektsete aruannete vormistamisega. Esitamata aruannete pärast oleks jäänud äärepealt sõitmata 2008. aasta maleolümpiale Dresdenis ning Eesti Maleliit ei ole suutnud esitada Kultuuriministeeriumi poolt aktsepteeritavaid aruandeid 2009. aasta noortespordi toetuse küsimuses.
Juhul, kui ei ole aruande vorm eelnevalt määratud, tuleb edaspidi arusaamatuste vältimiseks koos toetuse saamise lepinguga fikseerida ka aruande vorm. Võime käesolevaga kinnitada, et lõpetame segaduse Eesti Maleliidu aruandluse osas.

6. EELARVEDISTSIPLIINI LOOMINE
Eesti Maleliit on silma paistnud põhikirja rikkumisega eelarvestamisel (põhikirja §20 p. 5 järgi kinnitab üldkoosolek eelarve põhialused, mida aga ei ole tehtud) ning sihtotstarbelisi eraldisi on kasutatud muudel eesmärkidel. Seetõttu hilines näiteks noortespordi toetuste ülekandmine 2010. aastal mai lõpuni. Põhimõtteliselt puudub Eesti Maleliidul õigus nõuda klubidelt lepingute allkirjastamist, milles noortespordi toetuse ülekandmise tähtaeg on aasta viimane päev ja igati loomulik oleks üle noortespordi toetuse ülekandmine mõne päeva jooksul alates selle laekumisest riigilt. Sihtotstarbelise eraldise muude kulutuste „puhvriks“ kasutamine ei lahenda probleeme, vaid ainult kuhjab neid.
Pideva „tulekahjude kustutamise“ asemel vajab Eesti Maleliit tegevusaasta planeerimist ja planeeritud tegevuste kinnitamist üldkoosolekul.

7. REVISJONKONTROLLI TAASTAMINE
Hoolimata põhikirja §35 sätestatust, on Eesti Maleliidu juhatus rea aastate jooksul vältinud revisjonikomisjoni moodustamist ja esitanud üldkoosolekule ainult Eesti Maleliidu raamatupidamise audiitori kandidaadi (2008-2010 valiti audiitoriks Rein Volt). Põhikiri näeb aga ette mitme revidendi kasutamist. Vannutatud audiitor ei teosta mitte revisjoni, vaid ainult audiitorkontrolli. Tulemusena on märkimisväärselt vähenenud juhatuse tegevuse läbipaistvus ja üldkoosolekule ei ole esitatud sõltumatut aruannet juhatuse tegevuse vastavusest põhikirjale ning varasematele üldkoosoleku otsustele.
Võime käesolevaga kinnitada, et juhime juhatuse liikmetena Eesti Maleliitu nii, et meil ei ole midagi varjata ühegi revidendi eest. Taastame põhikirjas ettenähtud revisjoni.

8. JUHTIMISREFORM
Eesti Maleliit ei ole nii suur organisatsioon, et vajaks igapäevaseks juhtimiseks 5-liikmelist juhatust. Küll on aga oluline järelevalve igapäevase juhtimise üle. Juhatuse esimehe ja tegevjuhi ametikohtade ühitamise tagajärjel on kujunenud olukord, milles tegevjuhi tegevuse üle peaks järelevalvet teostama juhatus, mille esimeheks on tegevjuht ise.
Nagu näitab hulk põhikirjarikkumisi ja probleemid eelarvedistsipliiniga, puudub hetkel toimiv järelevalve igapäevase juhtimise üle. Lahenduseks on kas võtta tööle tegevjuht või siis seada juhtimisorganitena sisse nõukogu ja juhatus, millest nõukogu tegeleks strateegilise juhtimise ja järelevalve ning 1-2 liikmeline juhatus igapäevase juhtimisega.
Kahetasandiline juhtimine on nii suuremates alaliitudes kui sihtasutustes-fondides kui eraettevõtetes üldlevinud (näiteks aktsiaseltsi nõukogu olemasolu nõuab juba seadus). Üldkoosolekule tuleb anda põhikirjaline õigus kinnitada või tühistada juhatuse otsuseid.
Välistame olukorra, milles Eesti Maleliidu tegevjuht tegutseb praktiliselt ilma mingi kontrollita oma tegevuse üle mitmel ametikohal korraga istudes ning olukorra, milles Eesti Maleliidu tegevjuht on ühtlasi mõne klubi palgal või võtab osa oma perekonnaliikmetega seotud otsuste langetamisest.

9. ARENGUKAVA KOOSTAMINE
Eesti male eelmine arengukava koostati aastal 2002 aastateks 2003-2005 koos visiooniga kuni 2008. Suur osa arengukava eesmärkidest olid raskesti mõõdetavad ning ambitsioonikamad eesmärgid jäid täitmata.
Arengukava olemasolu on oluliseks kriteeriumiks riigipoolse toetuse saamisel ja selle puudumisele on tähelepanu juhtinud ka Kultuuriministeeriumi esindajad. Eesti Maleliidu koduleheküljelt leitav üheleheküljeline väga üldsõnaline tegevuskava aastateks 2007-2010 ei asenda arengukava. Arengukava koostamisel tuleb tingimata kaasata võimalikult suur hulk liikmeid vastava komisjoni ja üldkoosoleku kaudu.
Arengukava on hädavajalik eeldus riigipoolse toetuse suurenemiseks ning alaliidule endale eesmärkide seadmiseks ja nende täitmise mõõtmiseks ning ka organisatsioonile endale tuleb pikaajaliste eesmärkide seadmine kasuks.
Algatame uue arengukava koostamise võimalikult paljude sellest huvitatud klubide osavõtul, pöörates muuhulgas tähelepanu järgmistele küsimustele:
1) harrastajate arvu suurendamise võimalused – maleorganisatsioonid kohtadel, täiskasvanute B-kategooria turniirid, maleringid ülikoolides, malet populariseerivad üritused kohtadel;
2) treenerite järelkasv – rida väga teenekaid treenereid on järgmisel kümnendil pensionile minemas;
3) reitingupõhise stipendiumi loomise võimalused;
4) noortekoondise moodustamine ja ettevalmistamine;
5) organisatsiooni sees kommunikatsiooniprobleemide ennetamine ja kommunikatsioonistrateegia üldisemalt.
Ühtegi neist küsimustest ei ole võimalik lahendada ega isegi lahendust formuleerida üleöö. Aga igaüks neist nõuab, et nendega tegeletaks. Viimastel aastatel on Eesti Maleliidu initsiatiiv olnud ses osas kahetsusväärselt tagasihoidlik ning kogu energia on läinud kas „tulekahjude kustutamisele“ või realiseerumata jäänud megaprojektide kavandamisele.

10. PAUL KERESE 95. SÜNNIAASTAPÄEVA TÄHISTAMINE 2011. a.
Paul Kerese 95. sünniaastapäeva väärikas tähistamine temale pühendatud raamatu ilmutamisega ja maleüritustega.
Soovime pakkuda Eesti parematele noormaletajatele võimalust rahvusvaheliste tiitlinormide täitmiseks kodustes tingimustes. See tähendab umbes kümne osalejaga rahvusvahelist noorteturniiri. Sarnaseid noorteturniire korraldati Jevgeni Kaljundi eestvedamisel 1990. aastatel.
Analoogse rahvusvaheliste tiitlinormide täitmise võimalusega turniiri korraldamine on päevakorras ka täiskasvanutele.
Toetame nõu ja jõuga Eesti Kirjanike Liidu poolt veetava mälestusürituse „Kummardus Paul Keresele“ läbiviimist ajavahemikul 5.-8. jaanuarini. Selle ürituse raames on Eestisse kutsutud mitmed nimekad rahvusvahelised suurmeistrid.

11. EESTI MALELIIDU KANDMINE TULUMAKSUSOODUSTUSEGA MITTETULUNDUSÜHINGUTE JA SIHTASUTUSTE NIMEKIRJA
Minevikus on juhatus algatanud rea põhikirjamuudatusi, mille eesmärk on kanda Eesti Maleliit tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja. Sellesse nimekirja kantud isikutele tehtud annetustele rakendatakse tulumaksusoodustust ja sellesse kuulub suur hulk spordiorganisatsioone. Kahjuks ei ole siiani realiseerunud Eesti Maleliidu jõudmine sellesse nimekirja ja viimastel aastatel näib juhatus sellest loobunud olevat.
Saavutame võimalikult ruttu Eesti Maleliidu kandmise tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja.

12. NORMALISEERIDA SUHTED EESTI PAREMATE MALETAJATEGA
Ei ole saladus, et tänase Eesti Maleliidu juhatuse suhted mitmete Eesti paremate maletajatega on üsna lootusetult sassis. See raskendab oluliselt parimal tasemel Eesti koondiste väljasaatmise rahvusvahelistele tiitlivõistlustele, samuti segab see heal tasemel turniiride korraldamist Eestis.
Normaliseerime suhted Eesti paremate maletajatega ja püüame edaspidi tänaseks kujunenud olukorra taastekkimist vältida. Vaid sel juhul, kui meie noortel maletajatel on olemas kohalikud eeskujud, saame loota uute talentide esilekerkimisele.

13. VÕIMALUSTE OTSIMINE DOTEERIMAKS NOORTEVÕISTLUSTEL OSALEMIST
Eesti väiksemate ja kaugemate maakondade ja maakonnakeskuste laste jaoks on probleemiks mujal Eestis toimuvatel maleturniiridel osalemine, see on sageli finantsiliste vahendite nappuse tõttu võimatu. Samas on mujal Eestis toimuvatel võistlustel osalemine väga oluline, see aitab elavdada ja tuua värskust kohalikku maleellu.
Töötame aktiivselt lahenduste leidmise nimel, püüame kaasata malele täiendavaid vahendeid ja luua väiksemate ja kaugemate maakondade lastele võimalusi vähemalt Eesti noorte meistrivõistlustel kaasa mängimiseks.

14. KIRIMALE JA INTERNETIMALE ARENGULE KAASA AITAMINE
Laua taga mängitava male kõrval on maailmas ja ka Eestis väga populaarne nii kirimale kui ka internetimale.
Aastaid heal tasemel tegutsenud Eesti Kirimaleühing on Eesti Maleliiduga eksisteerinud rahulikult kõrvuti, formaalselt kehtib kahe organisatsiooni suhete kohta 1995. aastast leping, kuid kumbki pool pole sellele tähelepanu pööranud. Soovime arendada tihedat ja tulemuslikku koostööd Eesti Maleliidu ja Eesti Kirimaleühingu vahel.
Internetimale osas on teinud tänuväärset tööd maleportaali http://www.vint.ee/ arendajad. Eesti Maleliit soovib internetimale arendamise juures omalt poolt mitmeti abiks olla.

eesti keeles, vene keeles.

John Nunni ülesannete kogu (29)

Eelmine kord oli ülesandeks Heuacheri etüüd, mille õige lahenduse pani kirja Ilja:

1.Oa7 Oa1 2.Kb1 Oc3 3.Kc2 Oa1 4.Od4! võtmekäik, mis võidab olulise tempo Oxd4 (4. ...exd4 5. Kd3) 5.Kd3 Oa1 6.Ke4 valge võiduga.

Seekordse etüüdi autoriks on Aleksandr Herbstmann (1900-1982). Herbstmann oli nõukogude problemist, kes koostas üle 300 ülesande, millest 150 on konkurssidel ära märgitud (sealhulgas 24 esikohta). Lisaks tänasele etüüdile on Herbstmanni loominguga võimalik tutvuda siin (35 ülesannet).

Ülesanne 29 - Herbstmann, 1934

Valge alustab ja viigistab

John Nunni ülesannete kogu (28)

Eelmise ülesande lahendamisel oldi aktiivsemad ning kommentaarides selgus ka õige lahendus:

1. Va1 Kg2 2. Kh8! Käia kuningas tule alla on vastuintuitiivne, kuid siin ainuõige. Kaotavad nii 2. Vc1? Of1 3. Vc7 h1L 4. Vh7 Oc4+ ja musta lipp pääseb välja kui ka 2. Kg7? Of1 3. Va8 h1L. 2. ...Of1 3. Va7 h1L+ 4. Vh7 Lg1 5.Vg7+ viigiga.

Tänane etüüd Heuacherilt peaks olema päris tuntud.

Ülesanne 28 - Heuacher, 1930

Valge alustab ja võidab

Nõue EMLi erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumiseks

Vaadeldaja avalikustab Eesti Maleliidu erakorralise üldkoosoleku
kokkukutsumise nõude. Nõudele on alla kirjutanud 10 klubi esindajad.
Tähelepanuväärne on asjaolu, et alla kirjutanud 10 klubi liikmeskonda
kuulub Eesti Spordiregistri andmetel 54% Eesti Maleliidu liikmesklubidesse
kuuluvatest noortest harrastajatest (Eesti Maleliidu liikmesklubid Eesti
Spordiregistri andmebaasis
http://www.eok.ee/klubideregister/index.php?sal=14).

PDF faili võite leida siit.

Nõue Eesti Maleliidu erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumiseks

Nagu nähtub 2009. a. majandusaasta aruandest, on Eesti Maleliidu majanduslik seisukord taaskord oluliselt halvenenud. Eesti Maleliidu võlgadele on lisandunud 2009. aasta tulemina kahjumina 149 343 krooni ning eelmiste aastate akumuleeritud tulem on esimest korda ületanud miljoni piiri. Seisuga 31.12.2009 on Eesti Maleliit erinevatele isikutele võlgu 1 085 984 krooni. Võrreldes 2009. a. kogutuluga 1 277 760 krooni on see väga suur summa.

Eesti Maleliidu juhatus ei ole juba mitmendat aastat suutnud korrektselt vormistada ega klubidele üle kanda noortespordi toetusi. Riigilt saadud sihtotstarbelist toetust on kasutatud muudel eesmärkidel kui ette nähtud ning siiamaani ei ole kultuuriministeerium pidanud vastuvõetavaks esitatud aruandlust. Noortespordi toetuse võlgnevus likvideeriti H. Olde väitel alles 19. mail (tähtaeg oli 31.12.2009) ning märkimisvääselt viivitati ka eelmistel aastatel. Probleemiga tegeleb praegu kultuuriministeeriumi siseaudit. Koostöö asemel kultuuriministeeriumiga puuduste kõrvaldamisel on Eesti Maleliidu juhatus asunud eelistama teravatooniliste kirjade saatmist advokaadibüroo vahendusel.

Sellises olukorras jääb arusaamatuks juhatuse käitumine Eesti Maleliidu võimalike toetajatega. Eesti Male Toetusühing avaldas valmisolekut toetada Eesti delegatsiooni lähetamist maleolümpiale Hantõ-Mansiiskis. Eesti Maleliit ei ole siiani avaldanud valmisolekut sõlmida selleks vajalikku lepingut. Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann nimetas 21. juuli "Eesti Päevalehes" sellega seoses Eesti Maleliidu ja kultuuriministeeriumi suhete olukorda häbiväärseks. Eesti delegatsiooni maleolümpial osalemine on sattunud suure kahtluse alla ja tekkinud on reaalne oht, et 1935. aastast kestnud iseseisva riigina maleolümpial osalemise traditsioon, mida suudeti hoida isegi 1990. aastate algul, võib katkeda.

Juba on katkenud kaks olulist traditsioonilist üritust: nädalalõputurniiride sari ning 100 laua matsh Soomega. Neile ähvardab lisanduda Eesti osavõtt maleolümpiast. 2010. aastal puudusid Eesti maletajatel võla tõttu FIDE ees kuude viisi FIDE reitingud, mis raskendas oluliselt Eesti maletajate rahvusvahelistel võistustel osalemist. Kahel olulisel võistlusel jäi Eesti maleparemikku kuuluvatel mängijatel 2010. aastal osalemata: Eesti Maleliidu võlgade tõttu ei saanud Kaido Külaots mängida individuaalsetel Euroopa meistrivõistlustel ja Tatjana Fomina seenioride Euroopa meistrivõistlustel. Samal ajal kukkus täielikult läbi ka juhatuse plaan korraldada Tallinnas MK turniir 2011. aastal.

Eesti Maleliidu juhatus ei vasta põhikirja rikkudes liikmete küsimustele ja varjab juhatuse koosolekute protokolle, millega tutvumist H.Olde liikmetele 2009. aasta korralisel üldkoosolekul selgesõnaliselt lubas. Arusaamatutel põhjustel korraldati maleolümpia teemaline arutelu korralisel üldkoosolekul 11.07.2010, kui suurem osa meeste koondisest (suurmeistrid Külaots ja Kanep, meistrid Seeman ja Volodin, meeskonna kapten Kiik) oli Eestist ära, rikkudes sellega ka põhikirja, mille järgi tuleb korraline üldkoosolek korraldada esimese poolaasta jooksul. Enne 11.07.2010 vastu võetud põhikirjamuudatust oli juhatusel kohustus kutsuda juhatuse koosolekutele valitsevad Eesti meistrid. Viimaste aastate jooksul on see jäetud lihtsalt tegemata.

Rea aastate jooksul on juhatus korraldanud vaid vannutatud audiitori Rein Voldi audiitorkontrolli oma tegevuse üle, kuigi põhikiri näeb ette mitme revidendi poolt läbi viidud revisjoni.

Kahetsusväärsel kombel on praegune juhatus läinud vastandumise teed nii kultuuriministeeriumi, hulga klubide kui Eesti tippmaletajatega ja väldib kontrolli oma tegevuse üle nii revidentide kui teabe saamiseks õigustatud klubide poolt. Juhatus rikub süstemaatiliselt põhikirja ka muudes küsimustes. Eesti Maleliit on majanduslikult jõudnud pankroti veerele.

Kujunenud olukorras peame Eesti Maleliidu tegevuse jätkamise ainuvõimalikuks tingimuseks kiiret juhatuse vahetust ning normaalse koostöö taastamist nii kultuuriministeeriumiga kui Eesti Maleliidu toetamisest loobunud sponsoritega. Nagu viimased aastad näitavad, on praegu ametisoleva juhatuse võimalused uute toetajate leidmiseks ammendunud.

Sellega seoses nõuame Eesti Maleliidu erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist ajavahemikul 15. – 22. augustil 2010 alltoodud päevakorraga koos küsimuste ja sõnavõttudega iga punkti juures. Nõuame, et erakorralise üldkoosoleku protokolli tõestaks notar. Juhime juhatuse tähelepanu asjaolule, et mittetulundusühingute seaduse §20 märgiga 1 lg. 2 kohaselt võib 1/5 ühingu liikmetest nõuda neid huvitava küsimuse võtmist päevakorda ning et sama seaduse §21 lg. 8 kohaselt on 1/5 liikmetel õigus nõuda üldkoosoleku protokolli notariaalset tõestamist. Nõuame kõigis küsimustes salajast hääletust.

Päevakord:

1. Maleolümpia 2010 osalemise toetamine (ettekandja Toomas Valgmäe, Eesti Male Toetusühing): ülevaate saamiseks maleolümpial osalemise võimalustest ning praeguse juhatuse tegevusest selles küsimuses.

2. Maleolümpiale 2010 juba eraldatud riiklike vahendite senise kasutamise aruanne (ettekandja Hendrik Olde, Eesti Maleliit): ülevaate saamiseks maleolümpial osalemiseks juba eraldatud riiklike vahendite kasutamisest.

3. Noortespordi toetused aastatel 2008-2009 (ettekandja Tõnu Seil, kultuuriministeerium): ülevaate saamiseks 2008.-2009. aastal esinenud probleemidest noortespordi toetustega seoses.

4. Noortespordi toetuste klubidele ülekandmise kord aastal 2010 (ettekandja Tõnu Seil, kultuuriministeerium): lahenduse leidmiseks noortespordi toetuste jõudmiseks klubideni 2010. aastal.

5. Noortespordi toetuste arvutamise kord aastal 2010 (ettekandja Margus Sööt, MK "Vabaettur"): noortespordi toetuste arvutamise korra kehtestamiseks 2010. aastal.

6. EML juhatusse kandideerida kavatsevate isikute sõnavõtud: ülevaate saamiseks isikutest, kes on valmis kandideerima uude juhatusse ja nende tulevikunägemustest enne vana juhatuse tagasi kutsumist.

7. EML juhatuse tagasi kutsumine.

8. EML juhatuse suuruse otsustamine ja EML juhatuse valimine.